ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 1967. a heaks kiidetud tähetabel, Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996). ÜRO heaks kiidetud uusima tähetabeli, 2012. a süsteemi kohta vt siinse artikli lõpust.
Pärsia keel kasutab araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja põhitähed märgivad kaashäälikuid, teatud juhtudel ka pikki täishäälikuid. Lühikesi täishäälikuid saab märkida rea kohale või alla lisatud diakriitiliste märkidega. Igapäevakirjas diakriitikuid ei kasutata.
Kaashäälikutähed
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| ا | jääb märkimata (sõna algul)1 | اردبیل = Ardabīl |
| ب | = b | بابل = Bābol |
| پ | = p | کپه داغ = Koppeh Dāgh |
| ت | = t | تهران = Tehrān, اترک = Atrak |
| ث | = s̄ 2 | آثار = Ās̄ār |
| ج | = j | جلفا = Jolfā |
| چ | = ch | چالوس = Chālūs |
| ح | = ḩ | آباد محله = Ābād Maḩalleh |
| خ | = kh | خوزستان = Khūzestān |
| د | = d | دماوند = Damāvand |
| ذ | = z̄ 2 | ذاگرس = Z̄āgros |
| ر | = r | رشت = Rasht |
| ز | = z | زاهدان = Zāhedān |
| ژ | = zh | آبژدان = Ābezhdān |
| س | = s | سیستان = Sīstān |
| ش | = sh | شوش = Shūsh |
| ص | = ş 2 | اصفهان = Eşfahān |
| ض | = ẕ 2 | فیض‌آباد = Feyẕābād |
| ط | = ţ 2 | طبس = Ţabas |
| ظ | = z̧ 2 | ابو عظین = Abū ʻAz̧īn |
| ع | = ʻ | شیخ شعیب = Sheykh Shoʻeyb |
| غ | = gh | مراغه = Marāgheh |
| ف | = f | فارس = Fārs |
| ق | = q | قم = Qom, سقز = Saqqez |
| ک | = k | کهگیلویه = Kohgīlūyeh |
| گ | = g | گلستان = Golestān, گرگان = Gorgān |
| ل | = l | لاهجان = Lāhijān |
| م | = m | ممقان = Mamqān |
| ن | = n | نجف‌آباد = Najafābād |
| و | = v | ورگهان = Vargahān, گواتر = Gavāter |
| ه | = h | همدان = Hamadān, اهواز = Ahvāz |
| ی | = y | یزد = Yazd |
- 1 Alif jääb sõna alguses vasteta, transkribeeritakse üksnes selle juurde kuuluv täishäälik.
- 2 Need tähed on kasutusel peamiselt araabia laensõnades: ş (araabia ص ş), z̧ (araabia ظ z̧), s̄ (araabia ث th), z̄ (araabia ذ dh), ẕ (araabia ض ḑ), ţ (araabia ط ţ).
Täishäälikumärgid ja diakriitikud
| 1 | 2 | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|
| مَ | = a | بَندَر = Bandar | |
| مِ | = e | قِشم = Qeshm | |
| مُ | = o | اَلبُرز = Alborz | |
| مَا | = ā | چاه‌بهار = Chāh Bahār | |
| میٰ | می | = á | (araabia laennimedes) |
| آ | = ʼā (üldjuhul) | (esineb nimedes harva) | |
| = ā (sõna alguses) | آبادان = Ābādān | ||
| می | مِی | = ī | قَزوین = Qazvīn |
| مو | مُو | = ū | دِزفول = Dezfūl |
| مِی | مَی | = ey | نِیریز = Neyrīz |
| مِی | مَی | = ow | فِردُوس = Ferdows |
| ْ | (ei kasutata, märgib täishääliku puudumist) | ||
| ّ | (tashdīd, topeldus) | دَرِّه گَز = Darreh Gaz | |
| ء | = ʼ (hamza) | قائِمشَهر = Qā’emshahr |
Seal, kus tabelis on antud kaks võimalust (tulbad 1 ja 2), märgib esimene pärsiapärast, teine araabiapärast süsteemi. Näidetes on kasutatud pärsiapärast süsteemi. Täishäälikumärkide kuju ja asendi paremaks näitlikustamiseks on tabelis neile lisatud kaashäälik m; esimeses reas on seega õieti kirjutatud ma, teises reas me, kolmandas mo jne.
Märkused
- Sidesufiksit –e/ye (eẕāfeh) märgitakse samamoodi nagu muid häälikuid. Kui sidesufiksieelne sõna lõpeb kaashäälikuga, siis on sufiks –e ja seda eraldi ei märgita, nt کوه مرغوب Kūh-e Marghūb. Kui tüvi lõpeb pika ā-ga (ا) või ū-ga (و), siis on sufiks –ye ja kirjapildis esindab seda ی (y), nt پای آب Pā-ye Āb. Kui lõpus on hääldumatu h (ه, tavaliselt on see lõpuga –eh), siis kas lisatakse tüvele ی (y) või lisatakse ه (h) peale y-kujuline märk (ۀ), nt دهانه‌ی ممبر ehk دَهانۀ ممبر Dahāneh-ye Mambar.
- Araabia laensõnad on osaliselt mugandatud:
- adjektiivilõpp –īyah on kujul –īyeh, lõpumärk on ـه, mitte ـة;
- araabia määratud artikli (mis pärsia keeles on tavaliselt kujul al– või ol-) latiniseerimisel kehtivad samad assimilatsioonireeglid nagu araabia keeles.
- Teatud juhtudel esineb pärsia kirjas nn pooltühik ehk pseudotühik, mille puhul tähed, mis muidu esinevad seotud kirjas, on selle tühiku eel lõppvormis (ja tühiku järel vastavalt algvormis). Tühikut ennast kirjas ei ole. Nt nimes Khorramābād خرمآباد on m lõppvormis (ـم), mitte seotud vormis (ـمـ), nimi on aga kirjutatud tühikuta. Vrd kui sama nimi oleks ilma selle tühikuta (خرمآباد) või oleks tavalise tühikuga (خرم آباد). Arvutikirjas märgib pooltühikut kood U+200C. Seda märki kasutatakse liitsõnaosade piiril (Khorram+ābād), samuti teatud lõppude ja liidete eraldamiseks (mh eraldamaks mitmuse lõppu –hā, samuti juhul, kui sidesufiks –ye järgneb hääldumatule h-le). Latinisatsioonis seda eraldi ei märgita.
ÜRO 2012. a latinisatsioon
2012. a heakskiidetud Iraani omaladina erineb 1967. a süsteemist selle poolest, et keskendub häälduse, mitte kirjapildi edasiandmisele:
- häälikuid märgivad üksiktähed, mitte täheühendid: č (1967 ch), q (q ja gh), š (sh), x (kh), ž (zh);
- täishäälikutel ī ja ū pole pikkusmärki, st on i ja u;
- eristavaid diakriitikuid ei kasutata tähtedel, mis häälduvad samamoodi: s, ş, s̄ on 2012. a süsteemis ühtemoodi s; z, z̧, z̄, ẕ on ühtmoodi z; ʼ ja ʻ on ühtmoodi ’;
- araabia laenudes esinev nimelõpp á on ā, eh-lõpp lihtsalt –e.
ÜRO uuemat süsteemi tarvitatakse Iraanis endas suhteliselt vähe ja mujal maailmas pole selle kasutust näha, seetõttu on Eestis seni jäädud vana süsteemi juurde. Võrdluseks ÜRO 1967. a ja 2012. a tabeli kohased nimekujud.
| ÜRO 1967 / ESKT 1996 | ÜRO 2012 | Pärsia nimi |
|---|---|---|
| Aşlāndūz | Aslānduz | اصلاندوز |
| Balūchestān | Balučestān | بلوچستان |
| Chahār Maḩāll va Bakhtīārī | Čahār Mahāll va Baxtiāri | چهار‌محال و بختيارى |
| Eşţahbānāt | Estahbānāt | اصطهبانات |
| Kermānshāh | Kermānšāh | کرمانشاه |
| Khomeynīshahr | Xomeynišahr | خمينيشهر |
| Khvoy | Xoy | خوى |
| Sheykh Sho‘eyb | Šeyx Šo’eyb | شيخ شعيب |
| Shīrāz | Širāz | شيراز |
| Sīah Chashmeh | Siah Čašme | سيه چشمه |