Tähenduse eristamise täpsusest

Eri kõnelejatel on eri olukordades erinevad täpsusevajadused.

Kõnelejad valivad oma sõnu vastavalt sellele, mida ja kellele öelda tahavad. Igal sõnavalikul on põhjus, mis kõrvaltvaatajale ei tarvitse olla ilmne. Üks levinumaid sõnavaliku aluseid on soov väljendada mingit mõtet.

Eri kõnelejatel on eri olukordades erinevad täpsusevajadused. Kui üks räägib koduloomadest, võib teisele olla oluline teha vahet koertel ja kassidel, kolmas võib tahta eristada terjereid puudlitest, ja küllap oskavad terjerientusiastid kiiresti nimetada ka paarkümmend terjeritõugu, keda neil on vaja eristada. Valik võib oleneda ka olukorrast, näiteks võib pehmekarvalise nisuterjeri uhke omanik mingis täpsust mittevajavas olukorras oma lemmikut vabalt koeraks nimetada.

Kui tähenduseristused pole ilmselged, põhjustavad nad vaidlusi ja korduma kippuvaid keelenõuküsimusi. Kas neid tähendusi eristada või mitte, selle otsustab kõneleja, lähtudes oma väljendusvajadusest ja oma teadmistest kuulaja kohta. Iga katse tähenduseristusi keelata vaesestab keelt ja vähendab selle väljendusvõimet. Eeskätt on on tarvis mõisteid üksteisest võimalikult täpselt eristada oskuskeeles.

Oskuskeeles eri mõisted

Protsendipunkti teema on küll 7. klassi matemaatika õppekavas, aga see valmistab raskusi täiskasvanutelegi: protsendipunkt on sageli ekslikult peetud protsendi sünonüümiks.

Nii kooli- kui ka majandusmatemaatikas tehakse vahet protsendimääral ja protsendimuudul ning viimast väljendatakse selguse huvides protsendipunktides. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides. Protsendipunktides väljendatakse protsendimäära muutu ehk protsendimuutu. Näiteks kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2% (protsenti), siis tehakse tehe 3 × 1,02 ja laenuintressiks saadakse 3,06%. Aga kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2 protsendipunkti, siis tehakse tehe 3 + 2 ning laenuintressiks saadakse 5%.

Tundub, et eksitav soovitus seda sõna vältida on saanud alguse 1980. aastatel Uno Merestelt, kes rääkis sõnastuses „muutus x protsendipunkti” ainult protsendimuudust, pakkudes sõnastuseks varianti „muutus x protsendi võrra”. See pole sugugi hea lahendus, sest väljendid muutus x protsenti ja muutus x protsendi võrra on vormiliselt liiga sarnased ning lähevad kergesti sassi. Eriti soodustab sassiminekut see, et absoluutmäärade puhul on need väljendid sünonüümsed. Näiteks on tulemus täpselt sama, kui üks vend on teisest kaks sentimeetrit või kahe sentimeetri võrra pikem, kaks aastat või kahe aasta võrra vanem. On võimatu kehtestada, et protsendimäärade puhul need väljendid sünonüümsed ei ole. Inimesed ei võta seda lihtsalt omaks. Nõnda on eriala täpsuse mõttes selgem rääkida kord protsendimäärast, kord protsendimuudust.

Protsendipunkti eelis on ka see, et tal on samakujulised vasted nii inglise ja vene kui ka väga paljudes muudes keeltes, sisaldades sõna punkt vastet (nt inglise percentage point, prantsuse point de pourcentage). Euroopa Liidu keeltest kasutavad midagi muud ainult soome (prosenttiyksikkö) ja rootsi (procentenhet).

EKI ühendsõnastikku oleme lisanud vastava selgituse, vt protsendipunkt.

Sagedad sõnad lühenevad kasutuses

Üks käepäraseid viise võõrsõnu lühendada on loobuda võõrliitest, kuna võib tunduda, et see liide midagi sisulist juurde ei anna. Näiteks planeerima > plaanima, sertifitseerima > sertima või digitaliseerima > digiteerima > digima. Sõnakasutust lähemalt uurides võib ilmneda, et lühenemine on seotud vaid ühe, keeles sagedama tähendusega.

Näiteks planeerima on lühenenud tähenduses ’kava, plaani koostama’, kus samavõrra esineb ka sõna plaanima (Eelarvet planeeritakse kevadel = Eelarvet plaanitakse kevadel). Samas käibib palju harvemates tähendustes ‘õhus heljudes lendama’ ainult planeerima (Merikotka lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega). EKI ühendsõnastikus on nad esitatud homonüümidena.

Digitaliseerima tähenduses ‘andmeid digikujule teisendama’ on eriti dokumentidest rääkides nii sage, et selle kõrvale on tekkinud lühikuju digiteerima, koos veel lühema kujuga digima (Dokumente lisame lehele vastavalt sellele, kuidas jõuame neid digida). Sagedast kasutamisest tulev kokkuhoid kaalub üles pikkuse vähenemisest tulevat infokadu. Digitaliseerima tähenduses ‘digilahendusi kasutusele võtma’ (Firma põhjendab koondamisi sooviga digitaliseerida elektroonikatööstust) nii sage ei ole ja seetõttu ei ole see ka lühenenud.

Tavaliselt käibib pikem sõnakuju ka sagedamas tähenduses endiselt edasi, tekitamata probleeme.

Tasub tähele panna, et lühenemisel on ka piirid. Kõnelejale võib sõna tunduda ebamugavalt lühike, põhjustades kahtlust, kas kuulaja ikka saab nii lühikesest sõnast kogu vajaliku info kätte. Ilmekas näide on sõna kohe, mis on vajanud enda kõrvale pikemat vormi koheselt. See on tõenäoline põhjus, miks digima ega sertima ei ole loodetud kiirusega käibele läinud.

Samad sõnad EKI ühendsõnastikus: plaanima, planeerima; digitaliseerima, digiteerima, digima.

Pärisnimest üldnimeks

Pärisnimedest on üldkeele sõnu moodustatud palju, nii koos kirjapildi mugandusega (nailon, pingpong, aspiriin, termos) kui ka ilma (polaroid, teflon, lego). Loe lähemalt „Mis on nimi“. Oskuskeeles võib olla vaja mõisteid täpsustada, lähtudes üldnime ja pärisnime eristusest.

Üldnimi internet tähistab eesti IT oskuskeeles mitme eritüübilise võrgu kokkuühendamise teel saadud võrku. Sama ka inglise keeles, kus ta tuletati 1970ndatel tegevusnimest internetworking ’võrkude ühendamine’. Eesti sünonüüm võiks olla näiteks võrgustik, mida IT-terminite standardimise ajal põgusalt ka kaaluti, aga eriti tugevalt teda ei pakutud ja käibele ta ei läinud. Kui oleks läinud, siis praegu meil seda konkreetset segaduseallikat ei oleks, vaid valik oleks Interneti ja võrgustiku vahel.

Pärisnimi Internet (ingl the Internet) tähistab üht konkreetset internetti, mis loodi 1980ndatel ARPANETi ja NSFNETi projektide edasiarendusena.

Sama sõnapaari võib vaadata ka vastupidises suunas. Tänapäeva tehnikakauge inimese jaoks võib Internet olla ainus teadaolev arvutivõrk, nii on lihtne mõista soovi seda pärisnime üldnimestada. Kui üldkeeles see probleeme ei tekita, siis oskuskeeles tuleb arvestada, et vastav üldnimi on juba varasemast olemas ja väga lähedases tähenduses tehnikaterminina kasutusel.

Ja mõelda saab ka kolmandat moodi: et erialaväline üldnimestumine on toimunud inglise keeles ja meie oleme tulemuse sealt laenanud. Kõige tõenäolisemalt ongi laenamine ja kohalik üldnimestumine toimunud korraga ja üksteist võimendades.

Samad sõnad EKI ühendsõnastikus: internet, Internet.

Kirjandus

• Dehaene, Stanislas 2020. How We Learn: The New Science of Education and the Brain. Penguin UK. (Ilmunud ka eesti keeles pealkirjaga “Kuidas me õpime”.)
• Kaldmäe, Kersti, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno Pais 2012. Matemaatika õpik 7. klassile. Avita.
• Shannon, Claude Elwood 1948. ‘A Mathematical Theory of Communication’. The Bell System Technical Journal 27 (July, October): 379–423, 623–56.
• Telgmaa, Aksel 2010. Protsendid ja protsendipunktid. – Õpetajate leht nr 5, 05.02.2010 (artikkel leitav lehe arhiivist Digaris).

Koostanud Arvi Tavast ja Margit Langemets

Anna tagasisidet