Sisukord

Sulgudes on lisatud süstemaatilise registri jaotise tähis.

04.08.2024. Jaapani keelerühma Ryūkyū keelte (JaR) nimetused kirjutati üldreegli kohaselt väiketähega ja häälduspäraselt (seni erandlikult nagu kohanimesid), nt Kesk-Okinawa → keskokinava keel, Lõuna-Amami-ōshima → lõuna-amami-oošima keel, Toku-no-Shima → tokunošima keel, Yaeyama → jaejama keel.

17.07.2024. Niiluse-Sahara keeltele lisati uus jaotis NsG songai keeled (seni jaotises NsX).

14.07.2024. Muudeti khoisani keelkonna (Kh) jaotiste nimetusi ja nende järjestust: põhjakhoisani keeled (seni Kh1) → khaa keeled (uus: Kh3), keskkhoisani keeled (Kh2) → khoi keeled (Kh1), lõunakhoisani keeled (Kh3) → tuu keeled (Kh2).

10.04.2024. Muudeti Uurali keelkonna jaotisi, kaotati Volga keelte jaotis (seni UrF3) ja Obi-ugri keelte alljaotis (seni UrF5O), Volga keelte asemele tulid mordva keeled (UrF3) ja mari keeled (UrF4), sellega seoses nummerdati ümber Permi keeled (UrF4→UrF5) ja ugri keeled (UrF5→UrF6).

10.08.2023. Süstemaatilise registri koostamisel seni tehtud olulisemad parandused, võrreldes 2013. a Linguaega:

  • Loobutud on nn lingvistilise kohanime mõistest ja naastud harjumuspärase väiketähe juurde keelkondade nimetustes: Afroaasia → afroaasia, Austroaasia → austroaasia, Austroneesia → austroneesia, Indoeuroopa → indoeuroopa, Paleoaasia → paleoaasia. Lisaks Hiina-Tiibeti → hiina-tiibeti (st viide on keeltele, mitte kohtadele).
  • motori (UrS2) → matori, Pfalzi (IeG2) → pfaltsi, zemgale (IeB) → semgali, tonga (AaKA) → tenedni, ungari keele (UrF5) murded csángótšaango ja székelyseekeli, vanavene (IeS3) → vanaidaslaavi, Westfaleni (IeG2) → vestfaali.

27.10.2022. Algas üleviimine uude andmebaasi.

Kasvu dünaamika (Linguae Sõnaveebis)

KeeliKirjuRahvaidKOKKU
10.08.2023199/10162/1452/166253/1196
31.07.202365/4180/020/7885/496
Keeli, kirju ja rahvaid Sõnaveebi Linguaes. Kaldkriipsu ees objektide (mõistete) arv, kaldkriipsu järel nimekujude arv. Keelte arvus kajastuvad ka keelerühmad ja murded

16.09.2013. Põhjalikult üle vaadatud ja täiendatud Aasia, Austraalia ja Okeaania keelkonnad.

11.11.2012. Lisatud kirjade nimetusi, parandatud linke ja korrastatud andmeid.

24.08.2012. Täiendatud Hiina-Tiibeti ja draviidi keelkonda jt, lisatud veel erikeelseid vasteid, lisatud mustlaskeelte alajaotis. Tähtsamaid parandusi: filipino > filipiini, rohindža > rohingja, tausugi > tausuugi, tohaari > tohhaari; hiina keelte puhul hääldusmugandid (gan’i > kani, min’i > mini, wu > uu, xiang’i > sjangi, yue > kantoni) + mõnede India keelte nimetused.

24.07.2012. Täiendatud Euroopa rahvaste nimetusi, lisatud erikeelseid vasteid. Üksikuid parandusi indiaani keelte nimetustes (siuu keeled jm).

31.01.2012. Parandatud (viidi hiljem andmebaasi sisse): Piteå saami keel > Pite saami keel; Umeå saami keel > Ume saami keel. (Vrd Lule saami keel; kõigi nende puhul viitab nimetus jõele, vastavalt Pitele ja Umele, mitte asulatele.)

15.07.2010. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuse põhjal parandatud: amhari keel > amhara keel; luba keel > Kasai luba keel; lulua keel > Katanga luba keel, masai keel > maasai e masai keel, mustlaskeel e romi keel > mustlaskeel e roma keel.

09.02.2010. otsida saab ka venekeelsete nimetuste hulgast.

05.01.2010. esimene avalik versioon.

Kasvu dünaamika (vana andmebaas)

VersioonKuupäevObjekteNimekujusid
1.516.09.2013560038 968
1.411.11.2012457333 297
1.322.08.2012451032 919
1.222.07.2012438531 251
1.115.07.2010423726 131
1.005.01.2010423626 117

Vt ka

Anna tagasisidet