27. elama
elama, elada, elan, elasin, elas, elagu, elav, elanud, elatakse, elatud
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 27
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | lõpumuutuseta | avama, t`öötama, mäletama, t`eostama, kogema, l`õhkema, õnnitlema, rivaalitsema, küsima, t`arbima, punuma, l`eiduma, vari`eeruma, rõivastuma |
27 ja 28. sulgema
s`ulgema, s`ulgeda, s`ulgen, s`ulgesin, s`ulges, s`ulgegu, s`ulgev, s`ulgenud, s`ulgetakse, s`ulgetud
Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 27 ja 28
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | lõpumuutuseta | l`õppema, t`ekkima, p`ürgima, k`ustuma, h`ukkuma, pügama, kudema |
27 ja 29. laastama
l`aastama, l`aastada, l`aastan, l`aastasin, l`aastas, l`aastagu, l`aastav, l`aastanud, l`aastatakse, l`aastatud
Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 27 ja 29
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | lõpumuutuseta | s`aastama, `öördama |
27 ja 31. rabelema
rabelema, rabeleda, rabelen, rabelesin, rabeles, rabelegu, rabelev, rabelenud, rabeletakse, rabeletud
Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 27 ja 31
| astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | lõpumuutuseta | kõnelema |
Märkused.
- a. 27. tüübi järgi võivad pöörduda mõned 28. tüübi sõnad, nt
s`ulgema,kudema(vt tüüp 28, märkus a), ja 29. tüübi sõnad, ntl`aastama(vt 29. tüübi märkus). - b. 27. tüübi järgi on võimalik rööpselt pöörata kõiki 31. tüübi sõnu, nt
kõnelema(vt 31. tüübi märkus). - c. tlema- ja sklema-/stlema-lõpulistel tegusõnadel võivad olla telema- ja skelema-/stelema-lõpulised rööpkujud 36. tüübis, nt
esitelema,keskustelema(vt tüüp 36, märkus a). - d. Mõnel tsema-lõpulisel tegusõnal võib olla tsma-lõpuline rööpkuju 32. tüübis, nt
k`aitsma(vt 32. tüübi märkus).
Erandid
ajama
Umbisikulise tegumoe vormides kasutatakse muust paradigmast erinevat tüvekuju, nt `aetakse, `aeti, `aetud.
julgema
Tüübikohaste tugevaastmeliste vormide kõrval (nt j`ulgetud, j`ulgetakse) on kasutusel ka erandlikud nõrgaastmelised rööpvormid (juletud, juletakse). Neid vorme on varem käsitatud kõnekeelsena (ÕS 1999, ÕS 2018, „Eesti sõnamuutmine“ 2019), kuni Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 16. novembril 2022 otsuse pidada ka nõrgaastmelisi vorme normingukohaseks. Nõrgas astmes rööpvormid võivad olla umbisikulises tegumoes (nt juletakse, juletavat), isikulise tegumoe eitus- (nt ei julenud) ja liitajavormides (nt ei oleks julenud) ning ma-tegevusnimel (umbisikuline vorm juletama), nud-, tud– ja tav-kesksõnal (julenud, juletud, juletav).
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet