Sisukord

32. seisma

s`eisma, s`eista, seisan, s`eisin, s`eisis, s`eisku, s`eisev, s`eisnud, s`eistakse, s`eistud

Tabel. Häälikumuutused tüübis 32

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
vältevaheldus0 → am`aksma : maksan
vältevaheldus0 → et`õusma : tõusen
j`ooksma : jooksen
k`aitsma : kaitsen

Erandid

kaitsma, maitsma, õitsma

32. tüübis on e-tüvelisi verbe, nagu k`aitsma, m`aitsma, `õitsma, millel on e-ga rööpkujud ka 27. tüübis, nt k`aitsma : kaitsen : k`aitsnud (tüüp 32) ja k`aitsema : k`aitsen : k`aitsenud (tüüp 27).

Nende sõnade muutevormides võib olla ka muid segunemisi, nt lihtminevik on mõlemal sõnakujul 27. tüübi järgi (k`aitsma ja k`aitsema : k`aitsesin) ja umbisikuline tegumood 32. tüübi järgi (k`aitsma ja k`aitsema : k`aitstud). Lihtmineviku vormid, nagu k`aitses, k`aitsesin jt, m`aitses, m`aitsesin jt, `õitses, `õitsesin jt, on seega 32. tüübi seisukohalt erandlikud.

jooksma

Muutevormid j`oosta, j`oostes, j`oostav, j`oostud, j`oostakse, j`oosti, j`oostaks, j`oostagu jts, mis väldivad häälikukobarat -kst-, on erandlikud. Niisugune k kadu (jooks + ta > joos/ta, jooks + takse > joos/takse) on tingitud foneetilisest lihtsustumisest ega kuulu laadivahelduse alla. Kasutuses on mõnevõrra näha ka muutumatu tüvega vorme, nagu j`ooksta, j`ookstes, j`ookstav, j`ookstud, j`ookstakse, j`ooksti, kuid neid ei ole olnud tavaks vormistikus esitada.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet