Muudatused makedoonia ja valgevene nimedes

Sisukord

15. detsembril 2023 avaldas Emakeele Seltsi keeletoimkond kaks otsusekavandit:

Seega jäetakse nende nimede kirjutamisel kõrvale 1977. a ÜRO heaks kiidetud makedoonia latinisatsioonisüsteem ja 1975. aastast pärinev valgevene-eesti tähetabel. Arvamusi kavandite kohta oodatakse 31. jaanuarini 2024.

Mis juhtub pärast makedoonia latinisatsiooni heakskiitmist?

Suurt midagi ei muutu, sest muudetakse vaid kahe tähe vastet ladina tähestikus: ѓ → ǵ (seni đ/g) ja ќ → ḱ (seni ć/k). Neid tähti sisaldavaid nimesid ei ole palju, nt Ѓорче Петров → Ǵorče Petrov (seni Đorče Petrov), Долно Ѓуѓанци → Dolno Ǵuǵanci (seni Dolno Đuđanci), Ќафа → Ḱafa (seni Ćafa), Орќуше → Orḱuše (seni Orćuše). Nende hulgas ei ole tuntud nimesid. Nimede latiniseerimine muutub lihtsamaks, sest nende tähtede puhul tuli varem arvestada ka naaberhäälikuid (е ja и ees olid vasted g ja k, mitte đ ja ć).

Mis juhtub pärast valgevene latinisatsiooni heakskiitmist?

Valgevene asub meile lähemal ja mõnedki nimed muutuvad märgatavalt. Allpool lühike loetelu Valgevene kohanimedest, milles kõigepealt antakse sinisel taustal nimi valgevene omaladinas ehk siis uues, heakskiitmisele esitatud süsteemis (sulgudes kürilliline lähtekuju), seejärel senise valgevene-eesti tähetabeli (1975) kohaselt ning lõpuks vene nimi (sulgudes kürilliline lähtekuju).

  • Babrujsk (Бабруйск) – Babruisk – Bobruisk (Бобруйск)
  • Baranavičy (Баранавічы) – Baranavitšõ – Baranovitši (Барановичи)
  • Barysaŭ (Барысаў) – Barõssav – Borissov (Борисов)
  • Brest (Брэст) ~ Bierascie* (Берасце) – Brest – Brest (Брест)
  • Homieĺ (Гомель) – Gomel – Gomel (Гомель)
  • Hrodna (Гродна) ~ Harodnia* (Гародня) – Grodna – Grodno (Гродно)
  • Mahilioŭ (Магілёў) – Magiljov – Mogiljov (Могилёв)
  • Maladziečna (Маладзечна) – Maladzetšna – Molodetšno (Молодечно)
  • Minsk (Мінск) ~ Miensk* (Менск) – Minsk – Minsk (Минск)
  • Orša (Орша) – Orša – Orša (Орша)
  • Paliessie (Палессе) – Palesse – Polesje (Полесье)
  • Pinsk (Пінск) – Pinsk – Pinsk (Пинск)
  • Polack (Полацк) – Polatsk – Polotsk (Полоцк)
  • Viciebsk (Віцебск) – Vitsebsk – Vitebsk (Витебск)

Tärniga (*) variandid on mitteametlikud nimed, mida eelistavad kasutada valgevene rahvuslased.

Väike valik isikunimesid (sulgudes vene keele kaudu saadud nimekuju): Aliaksandr Lukašenka (Aleksandr Lukašenko), Sviatlana Cichanoŭskaja (Svetlana Tihhanovskaja), Valieryj Capkala (Valeri Tsepkalo), Maryja Kaliesnikava (Marija Kolesnikova), Paviel Latuška (Pavel Latuško), Siarhiej Dylieŭski (Sergei Dõlevski), Voĺha Kavaĺkova (Olga Kovalkova).

Põhierinevused senise valgevene-eesti tähetabeli ja tulevase valgevene omaladina vahel on järgmised:

  • eesti tähetabeli ts-le vastab omaladinas enamasti c, tš-le č, nt Kaptsevitšõ = Kapcevičy (Капцэвічы);
  • eesti tabeli g-le vastab h, nt Kragli = Krahli (Краглі), tugevale h(h)-le ch, nt Tsihhon = Cichon (Ціхон);
  • eesti tabeli õ-le vastab y, nt Sõmon = Symon (Сымон), v-le aga kas v, nt Pavel = Paviel (Павел), või täishääliku järel silbi lõpul ŭ, nt Bõkav = Bykaŭ (Быкаў);
  • eesti tabel ei tee vahet е ja э transkriptsioonil kaashääliku järel, vrd eesti tabeli Melež (Мележ) ja Retšõtsa (Рэчыца) ning omaladina Mieliež ja Rečyca;
  • eesti tabel ei erista palatalisatsiooni, vrd eesti tabeli Jelsk (Ельск), Kastuss (Кастусь), Vjazõn (Вязынь) ning omaladina Jeĺsk, Kastuś, Viazyń.

Mille poolest erineb ajalooline ladinatäheline kirjaviis (łacinka) ametlikust omaladinast?

Nagu märgitud, rajaneb ametlik omaladina łacinka’l, kuid ei lange sellega täiesti kokku. Suurim erinevus on [l]-hääliku märkimises. Ametlikus omaladinas märgitakse peenendatud [l]-i silbi algul i-ühendiga, nt lia [l’a], ja silbi lõpul akuudiga (ĺ), nt Jeĺsk [jel’sk]. Ajaloolises kirjaviisis aga märkis peenendatud [l]-i tavaline l, peenendamata [l]-i aga poolapärane ł. Seega loeti la [l’a], ła aga [la].

Ajalooline kirjaviis polnud ühtlustatud, sellest oli variante. Nii kirjutati v asemel ka w, nt Wiciebsk, ja peenendatud kaashäälikute ühendis märgiti kõigi häälikute peenendust, nt Bieraście (praeguses omaladinas Bierascie).

Homieĺ või Gomel? Mis on põhinimi?

Valgevene nimede latiniseerimise kohta käiv otsus ei ütle midagi selle kohta, kas valgevene nimed esitada Valgevene kohtade põhinimena või mitte. Ei peagi seda ütlema, sest Valgevenes on kaks riigikeelt – valgevene ja vene – ja see tähendab, et kasutaja võib ise valida, kumb keel seada esikohale. Kuigi Valgevenes on nominaalselt esikohal valgevene keel, on see suuresti vaid sümboolne, sest igapäevaelus käibib vene keel. Seega võib kaaluda ka niisugust lähenemist, nagu me näeme Iirimaa puhul – iiri keel on küll esimene keel, kuid praktikas kasutame inglise nimesid, nt Dublin, mitte Baile Átha Cliath. Kui seda Valgevenele kohandada, siis võime vähemalt esialgu põhinimena kasutada vene nimesid ja valgevene nimed lisada rööpnimedeks, nt Gomel (Homieĺ), Mogiljov (Mahilioŭ), Molodetšno (Maladziečna), Polotsk (Polack), Vitebsk (Viciebsk). See võimaldaks ka tasapisi harjuda esmapilgul võõra kirjapildiga. Aga nagu öeldud, see on kasutaja isiklik valik.

Koostanud Peeter Päll

Anna tagasisidet