Sisukord
16. pere
pere, pere, peret, p`erre ja peresse, perede, peresid, peredesse
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 16
astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
---|---|---|
astmevahelduseta | lõpumuutuseta | sohva, kõne, jope, tubli, auto, ratsu, šamp´anja, ros´olje |
võrdlus: tubli, tublim, kõige tublim
võrdlus: roosa, roosam, kõige roosam
võrdlus: lahja, lahjem, kõige lahjem
16 ja 17. logo
logo, logo, logot, logosse, logode, logosid, logodesse
Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 16 ja 17
astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
---|---|---|
astmevahelduseta | lõpumuutuseta | midi, origami, ksero, jalapeno |
Märkused.
- a. 16. tüübi järgi võib käänduda ka mõni 6. tüübi sõna, nt
luule
(vt tüüp 6, märkus b) ja osa 17. tüübi võõramaid sõnu, ntlogo
(vt tüüp 17, märkus b). - b. Mõnel ebakindla vältega sõnal on III välte korral rööpne käänamine 1. tüübis, nt
kirju
:kirjude
:kirjusid
(tüüp 16) jak`irju
:k`irjute
:k`irjuid
(tüüp 1). - c. III-välteline lühike ainsuse sisseütlev on kasutusel mõnest esmavältelisest sõnast, nt
p`erre
japeresse
,k`õnne
jakõnesse
, erandlikult kap`okri
japogrisse
. - d. Keskvõrde tunnuse m ees võib mõnel a– või u-tüvelisel sõnal tüvevokaal asenduda e-ga, nt
lahja
–lahjem
,tillu
–tillem
(vrdroosa
–roosam
,hapu
–hapum
).
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet