Oma kujult jagunevad arvsõnad lihtarvsõnadeks, liitarvsõnadeks ja ühendarvsõnadeks. Lihtarvsõnad koosnevad ühest sõnatüvest (nt kaks, sajas), liitarvsõnad mitmest kokku kirjutatud tüvest (nt viiskümmend, poolsada) ja ühendarvsõnad mitmest lahku kirjutatud sõnast (nt kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne neljas).
Selle järgi, kas arvsõna märgib põhi- või järgarvu, jagunevad arvsõnad põhiarvsõnadeks (nt kaks, viiskümmend) ja järgarvsõnadeks (nt teine, viiekümnes).
Lihtarvsõnad
Põhiarvsõnadel üks, kaks, viis ja kuus on ainsuse osastavas kaks paralleelvõimalust: üht ja ühte, kaht ja kahte, viit ja viite, kuut ja kuute. Lõpukao tulemusel tekkinud vormidele üht, kaht on lisandunud hõlpsamini hääldatavad rööpvormid ühte, kahte, nende eeskujul hiljem ka viite ja kuute. Arvsõnal sada on ainsuse osastavas tüübikohase muutelõputa vormi sada kõrval t-lõpuline rööpvorm sadat. Arvsõnal tuhat on ainsuse osastavas tüübikohase t-lõpulise vormi tuhandet kõrval rööpvorm tuhat, mis esineb eeskätt ühendarvsõnade koostises.
Järgarvsõnade tüve lõpus olev -s asendub alates omastavast nda-lõpuga (nt kolmas : kolmanda, kümnes : kümnendat, sajas : sajandasse, tuhandes : tuhandendas, miljones : miljonendast, miljardes : miljardendale).
Liitarvsõnad
Järelosa käänamine
Liitpõhiarvsõna järelosa -teist(kümmend) võib nimetavas, omastavas ja osastavas esineda ilma järelkomponendita ‑kümmend (nt omastav kaheteist ja kaheteistkümne), alates sisseütlevast on järelkomponent vajalik. Järelosadel ‑kümmend ja ‑sada on ainsuse osastavas kaks rööpvõimalust: ‑kümmend ja ‑kümmet (nt seitsetkümmend ja seitsetkümmet) ning ‑sada ja ‑sadat (nt seitsetsada ja seitsetsadat).
Esiosa käänamine
Liitjärgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, liitsõna esiosa jääb kõigis käänetes omastavasse (nt seitsmekümnes : seitsmekümnenda, viiesajas : viiesajandat).
Liitpõhiarvsõnadel ühildub esiosa järelosaga ainsuse nimetavas, omastavas ja osastavas käändes. Muudes vormides on esiosa ainsuse omastavas käändes. Nt
| nimetav | k`olmt`eist(kümmend) | seitsekümmend | v`iissada |
|---|---|---|---|
| omastav | kolmet`eist ja kolmet`eistk`ümne | s`eitsmek`ümne | viiesaja |
| osastav | k`olmet`eist ja k`olmet`eistkümmend ja k`olmet`eistkümmet | seitsetkümmend ja seitsetkümmet | v`iit(e)sada(t) |
| sisseütlev | kolmet`eistk`ümnesse | s`eitsmek`ümnesse | viiesajasse |
| seesütlev | kolmet`eistk`ümnes | s`eitsmek`ümnes | viiesajas |
Märkus. Emakeele Seltsi keeletoimkond osutas oma 1995. aasta otsuses, et sõnadega ‑kümmend ja ‑sada lõppevate liitarvsõnade puhul on võimalik esiosa kaasa käänata ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava (nt mõnedkümned, mitmeidkümneid, paarilekümnele, mõnedsajad, mitmeidsadu, paaristsajast) ning sel juhul rööpselt ka lahku kirjutada (mõned kümned, mitmeid kümneid, paarile kümnele, mõned sajad, mitmeid sadu, paarist sajast). Arvsõnade vormistikus nende liitsõnade esiosa kaasakäänamist muudes käänetes peale kolme esimese ainsuse käände ei näidata. Vt keeletoimkonna otsus.
Teisiti käituvad arvsõnad poolteist, poolteistkümmend ja poolteistsada, mille esiosi pool- ja ‑teist‑ saab käänata rööpselt kahe eri malli järgi, ning veerandsada, mille esiosa ei käändu kaasa üheski käändes (nt veerandsajast, veerandsajale).
poolteist, poolteistkümmend, poolteistsada
Sõnade poolteist, poolteistkümmend ja poolteistsada esiosa pool- ja ja sõnade poolteistkümmend ja poolteistsada osa -teist- võib käänata sama moodi nagu muid liitarvsõnade esiosi: ainsuse nimetavas, omastavas ja osastavas kaasa käänates ja ülejäänud käänetes omastavasse jättes. Rööpvõimalusena võib esiosa pool- jääda kõigis käänetes peale ainsuse osastava nimetavasse (ainsuse osastav on poolt-) ja osa -teist- käänduda kõigis käänetes kaasa. Nt
| nimetav | p`oolt`eist | p`oolt`eistsada |
|---|---|---|
| omastav | pooleteise ja p`oolteise | pooleteisesaja ja p`oolteisesaja |
| osastav | p`ooltt`eist | p`ooltt`eistsada(t) |
| sisseütlev | pooleteisesse ja p`oolteisesse ja poolet`eise ja p`oolt`eise | pooleteisesajasse ja p`oolteisesajasse ja pooleteisessesajasse ja p`oolteisessesajasse ja poolet`eisesajasse ja p`oolt`eisesajasse |
| seesütlev | pooleteises ja p`oolteises | pooleteisesajas ja p`oolteisesajas ja pooleteisessajas ja p`oolteisessajas |
Paarissõnad
Paarissõnades, mille moodustavad kaks sidekriipsuga ühendatud järjestikust arvsõna (nt üks-kaks, kümme-üksteist, kaks(kümmend)-kolmkümmend), käänduvad mõlemad osad (üks-kaks : ühe-kahe, kümme-üksteist : kümnel-üheteistkümnel, kaks(kümmend)-kolmkümmend aastat : kahe(kümne)-kolmekümne aastaga).
Ühendarvsõnad
Mitmest sõnast koosnevate põhiarvsõnade käänamisel muutuvad nimetavas, omastavas ja osastavas kõik ühendi osad, alates sisseütlevast jäävad esikomponendid omastavasse ja käändub ainult viimane sõna. Mitmest sõnast koosnevate järgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, arvsõna esikomponendid jäävad kõigis käänetes omastavasse. Nt
| põhiarvsõna | järgarvsõna | |
|---|---|---|
| nimetav | v`iis tuhat k`olmsada kaheksakümmend neli | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljas |
| omastav | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne nelja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljanda |
| osastav | v`iit(e) tuhandet ~ tuhat k`olmesada(t) kaheksatkümmend ~ kaheksatkümmet n`elja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandat |
| sisseütlev | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljasse ~ n`elja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandasse |
| seesütlev | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljas | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandas |
kond-tuletised
kond-liitega lõppevatel arvsõnadel käändub harilikult ainult liide (nt tuhatkond, tuhatkonna, tuhatkonda, tuhatkonnasse) nagu muudelgi kond-tuletistel (nt leibkond : leibkonnal, jõgikond : jõgikonnas). Sagedamini esinevatel kond-lõpulistel arvsõnadel nagu kümmekond ja sadakond on siiski näha ka liitsõna eeskujust lähtuvat tüve kaasakäänamist (nt kümnekonna ja sajakonna nagu kolmekümne või viiesaja).
Kirjandus
- Emakeele Seltsi keeletoimkond.
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
- Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.
- Sirje Mäearu, Kuidas käänata sõna tuhat. EKI keelenõuanne 29.09.2021.
Koostanud Maire Raadik ja Ülle Viks
Anna tagasisidet