Af: afroaasia keelkond

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

• afroaasia keelkond ~ semi-hami keeled, hrv lisrami keelkond, van semiidi-hamiidi keeled (Afro-Asiatic ~ Hamitic-Semitic languages). ♦ Jaguneb berberi, Egiptuse, kuši, semi ja Tšaadi keelteks.
• *hami keeled (Hamitic languages). ♦ Varasem jaotis, millesse arvati berberi, Egiptuse, kuši ja Tšaadi keeled.

AfB: berberi keeled

• berberi keeled (Berber ~ Amazigh languages, لغة امازيغية lughat Amāzīghīyah) ber. Rahvas: berber, berberid. ♦ Tamazight sisaldab grammatilisi tunnuseid t– (naissugu) ja –t, Amazigh on selle nimetuse tüvevorm.
• kabiili keel (ⓔ ⵜⴰⵇⴱⴰⵢⵍⵉⵜ Taqbaylit [ˌθæqβæjˈlɪθ] ~ ⵜⴰⵣⵡⴰⵡⵜ Tazwawt, Kabyle, القبائلية al-Qabā’ilīyah) kab. Kiri: ladina. Rahvas: kabiil, kabiilid. Asuala: Alžeeria (Béjaïa, Bordj Bou Arréridj, Bouira, Boumerdès, Jijel, Sétif, Tizi Ouzou). Kõnelejaid: 3 mln. ♦
• Maroko tamasikti kirjakeel⁺ (ⓔ ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ ⵜⴰⵏⴰⵡⴰⵢⵜ tamaziɣt tanawayt, Standard Moroccan Tamazight) zgh. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamasikt, tamasiktid. Asuala: Maroko. ♦ Marokos ametlikult arendatav kirjakeel, mis kombineerib Kesk-Atlase tamasikti, riifi ja šilha keele elemente.
• † numiidia keel, van liibüa keel (Numidian) nxm. Kiri: . Rahvas: numiidlane, numiidlased. Asuala: Alžeeria, Maroko. ♦
• siivi keel, van spuai keel? (Siwi) siz. Kiri: . Rahvas: siivi, siivid. Asuala: Egiptus. Kõnelejaid: 30 000. ♦ Kõneldakse Sīwah’ oaasis.
• šavia keel (ⓔ θšawiθ; Tachawit ~ Shawia; الشاوية ash-Shāwīyah) shy. Kiri: . Rahvas: šavia, šaviad. Asuala: Alžeeria, Tuneesia. Kõnelejaid: 1,4 mln. ♦
• šilha keel ~ šlöhhi keel, van šluhhi keel, šilhi keel (ⓔ ⵜⴰⵛⵍⵃⵉⵜ Taclḥit ~ ⵜⴰⵛⴻⵍⵃⵉⵜ Tacelḥit; Tachelhit ~ Shilha; التاشلحيت At-Tāshalḩīt) shi. Kiri: . Rahvas: šilha, šilhad. Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 3 mln. ♦
• zenaga keel, van zanaga murded (ⓔ Tuḍḍungiyya; Zenaga) zen. Kiri: . Rahvas: zenaga, zenagad. Asuala: Mauritaania. Kõnelejaid: 200. ♦
• tamasikti keel ~ Kesk-Atlase tamasikti keel, van beraberi keel (ⓔ ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ Tamaziġt; Central Atlas Tamazight; الاطلسية al-Aţlasīyah) tzm. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamasikt, tamasiktid (Amazigh). Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 3,2 mln. ♦
• tamašeki keel ~ tuareegi keel (Tamashek) tmh. Kiri: tifinagi. Rahvas: tuareeg, tuareegid (ⓔ Imuhagh ~ Itargiyen, Tuareg). Asuala: Mali. Kõnelejaid: 280 000. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • Mali tamašeki keel (Tamasheq) taq. Kiri: tifinagi. Asuala: Mali. Kõnelejaid: ?. ♦
  • tajarti keel (Tayart Tamajeq) thz. Kiri: tifinagi. Asuala: Niger. Kõnelejaid: 250 000. ♦
  • tamahaki keel (Tahaggart Tamahaq) thv. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamahak, tamahakid. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Niger. Kõnelejaid: 62 000. ♦
  • tavallammati keel (ⓔ tamāzhəq, Tawallammat Tamajaq) ttq. Kiri: tifinagi. Rahvas: tavallammat, tavallammatid (ⓔ Lwellemmeden). Asuala: Niger. Kõnelejaid: 450 000. ♦
• tifinagi kiri ~ berberi kiri, van tifinaagi kiri (Tifinagh) Tfng.
• † garamant, garamandid (Garamantes). Asuala: Alžeeria, Liibüa, Tuneesia. ♦ Antiikaegne hõim.
• † getuul, getuulid (Gaetūlī). Asuala: Alžeeria. ♦ Antiikaegne hõim.
• † masmuuda, masmuudad (Masmuda, مصمودة Maşmūdah). Asuala: Aafrika. ♦ Berberi hõimuliit.
• † massüül, massüülid (Massȳlī). Asuala: Tuneesia. ♦ Antiikaegne hõim Numiidias.
• † sanhaadža, sanhaadžad (Sanhaja, صنهاجة Şanhājah). Asuala: Maroko. ♦ Berberi hõimuliit.

AfBZ: zenati keeled

• zenati keeled ~ zanaata keeled (Zenati languages, زناتة Zanātah). Rahvas: zanaata, zanaatad. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Maroko, Tuneesia. ♦ Üks berberite alajaotusi, põhineb kunagisel hõimul.
• ghadaamsi keel, van gadamessi keel (Ghadamès, الغدامسية al-Ghadāmsīyah) gha. Kiri: . Rahvas: ghadaamsi, ghadaamsid. Asuala: Liibüa. Kõnelejaid: 12 000. ♦ < Ghadāmis (oaas).
• mzaabi keel ~ mzabi keel, van mosabi keel (ⓔ Tumẓabt; Tumzabt ~ Mzab; المزابية al-Muzābīyah) mzb. Kiri: . Rahvas: mzaabi, mzaabid. Asuala: Alžeeria. Kõnelejaid: 70 000. ♦ < Mzāb (org Sahara kõrbe põhjaosas).
• nafuusi keel, van džerbai keel, džeba-nefussi keel (Nafusi, النفوسية an-Nafūsīyah) jbn. Kiri: . Rahvas: nafuusi, nafuusid. Asuala: Liibüa, Tuneesia. Kõnelejaid: 210 000. ♦ < Jabal Nafūsah ehk Al-Jabal al-Gharbī ‘läänemäed’ (mäestik Liibüa lääneosas).
• riifi keel ~ rifi keel (ⓔ ⵜⴰⵔⵉⴼⵉⵜ Tarifit; Tarifit ~ Riffian; الريفية ar-Rīfīyah) rif. Kiri: tifinagi. Rahvas: riifi, riifid. Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 1,7 mln. ♦ < Rīf (Põhja-Maroko mägirajoon).

AfC: kuši keeled

• kuši keeled, van kušiidi keeled (Cushitic languages) cus.
• afari keel, van danakili keel (ⓔ Qafár af ~ Qafara; Afar) aa/aar. Kiri: ladina. Rahvas: afar, afarid. Asuala: Djibouti, Eritrea, Etioopia (Afar). Kõnelejaid: 1,4 mln. ♦
• alaba-kabeena keel (Alaba-K’abeena) alw. Kiri: . Rahvas: alaba, alabad; kabeena, kabeenad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 162 000. ♦
  Murded: alaba murre (Alaba); kabeena murre (K’abeena).
• bedža keel ~ bedauje keel (ⓔ Badāwīyä ~ Tu Bdhaawi; Bedawi ~ Beja) bej. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: bedža, baedžad ~ bedauje, bedaujed. Asuala: Eritrea, Sudaan. Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
  Murded; ababda murre, van ababde (Ababda); amarari murre (Amarar); Banī-‘Āmiri murre, van beni-ameri (Beni-Amir); bišarini murre (Bisharin); hadendoa murre (Hadendoa).
• burdži keel (Burji) bji. Kiri: etioopia. Rahvas: burdži, burdžid. Asuala: Etioopia, Keenia. Kõnelejaid: 46 100. ♦
• diraša keel ~ darasa keel, van darassa keel (ⓔ Diraytata; Dirasha) gdl. Kiri: . Rahvas: diraša, dirašad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 50 000. ♦
• hadija keel (Hadiyya) hdy. Kiri: . Rahvas: hadija, hadijad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 924 000. ♦
• kambaata keel ~ kambata keel (Kambaata) ktb. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: kambaata, kambaatad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 570 000. ♦
  Murded: timbaaro murre (T’imbaaro).
• lõunakuši keeled (South Cushitic ~ Rift languages).
  • burunge keel, van mbulunge keel (Burunge) bds. Kiri: . Rahvas: burunge, burunged. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 13 000. ♦
  • gorova keel, van fiomi keel (Gorowa) gow. Kiri: . Rahvas: gorova, gorovad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 50 000. ♦
  • iraku keel (Iraqw) irk. Kiri: . Rahvas: iraku, irakud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 462 000. ♦
• marako keel (Marak’o) liq. Kiri: . Rahvas: marako, marakod. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 36 600. ♦
• oromo keel, van galla keel (ⓔ afaan Oromoo ~ Oromiffa, Oromo) om/orm. Kiri: ladina. Rahvas: oromo, oromod. Asuala: Etioopia (Oromia). Kõnelejaid: 25 mln. ♦
• saho keel, van saho-afari keel (Saho) ssy. Kiri: . Rahvas: saho, sahod. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 203 000. ♦
• sidamo keel (ⓔ Sidámo ’afó; Sidamo ~ Sidaama) sid. Kiri: . Rahvas: sidamo, sidamod. Asuala: Etioopia (Oromia, Sidama). Kõnelejaid: 1,9 mln. ♦
• somaali keel (ⓔ Af-Soomaali ~ Soomaaliga; Somali) so/som. Kiri: ladina, varem ka araabia, osmani. Rahvas: somaallane, somaallased ~ somaal, somaalid. Asuala: Djibouti, Etioopia (Somaali), Somaalia. Kõnelejaid: 12,6 mln. ♦
  Kirjad: osmani kiri (Cismaanya, Osmanya) Osma. ♦ < Osman Yusuf Kenadid (Cismaan Yuusuf Keenadiid, kirja leiutaja u 1920–1922).
• † blemmü, blemmüd (Blemmyae). Asuala: Egiptus. ♦ Alam-Nuubia rändrahvas, seostatud bedžadega.

AfCA: agau keeled

• agau keeled ~ keskkuši keeled (Central Cushitic ~ Agaw languages). ♦ < agaw (aungi hõimu varasem nimetus).
• aungi keel ~ agau keel (Awngi) awn. Kiri: . Rahvas: aungi, aungid. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 500 000. ♦
• bilini keel (ⓔ [bəlina]; Bilin ~ Blin) byn. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: bilin, bilinid. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 70 000. ♦
• hamtanga keel, van hamiri keel (ⓔ [ˈχamtaŋa]; Xamtanga) xan. Kiri: . Rahvas: hamtanga, hamtangad. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 143 000. ♦
• kimanti keel, van kemanta keel (Qimant) ahg. Kiri: . Rahvas: kimant, kimantid. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 1600. ♦
  Murded: hvarasa murre, van kvara (Hwarasa); † kaila murre (Kayla).

AfCO: Omo keeled

• Omo keeled ~ läänekuši keeled (Omotic languages) omv. < Omo (jõgi Etioopias).
• dauro keel (Dawro) dwr. Kiri: . Rahvas: dauro, daurod. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 331 000. ♦
• gamo keel (Gamo) gmv. Kiri: . Rahvas: gamo, gamod. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 597 000. ♦
• gofa keel (Gofa) gof. Kiri: . Rahvas: gofa, gofad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 189 000. ♦
• jemsa keel ~ džendžero keel, van jämma keel (Yemsa) jnj. Kiri: . Rahvas: jemsa, jemsad. Asuala: Etioopia (Oromia). Kõnelejaid: 82 000. ♦
• kafa keel ~ kefa keel (Kafa) kbr. Kiri: . Rahvas: kafa, kafad. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 570 000. ♦
• šeko keel, van šako keel (Sheko) she. Kiri: . Rahvas: šeko, šekod. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 40 000. ♦
• volaita keel, van valamo keel, volamo keel, velamo keel, uolamo keel (ⓔ Wolayttatto Doonaa, Wolaitta) wal. Kiri: ladina, varem ka etioopia. Rahvas: volaita, volaitad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
  Variant: vegagoda keel (Wegagoda). ♦ 1998 volaita, gamo, gofa ja dauro keele sünteesimise teel loodud tehiskeel (nimetus algussilpide järgi; ei tulnud kasutusele).

AfE: Egiptuse keeled

• Egiptuse keeled (Egyptian languages) egx.
• † egiptuse keel (Egyptian) egy. Kiri: egiptuse demootiline, enne seda egiptuse hieraatiline ja hieroglüüfkiri. Rahvas: egiptlane, egiptlased. Asuala: Egiptus. ♦
  Kirjad: † egiptuse demootiline kiri (Egyptian demotic) Egyd; † egiptuse hieraatiline kiri (Egyptian hieratic) Egyh; † egiptuse hieroglüüfkiri (Egyptian hieroglyphs) Egyp.
• kopti keel (ⓔ ⲙⲉⲧⲛ̅ⲣⲉⲙⲛ̅ⲭⲏⲙⲓ metn̄remn̄khēmi ~ ϯⲁⲥⲡⲓ ⲛ̅ⲣⲉⲙⲛ̅ⲭⲏⲙⲓ tiaspi n̄remn̄khēmi ~ ⲙⲛⲧⲕⲩⲡⲧⲁⲓⲟⲛ mntkuptaion; Coptic) cop. Kiri: kopti. Rahvas: kopt, koptid. Asuala: Egiptus. Kõnelejaid: 6 mln. ♦
  Kirjad: kopti kiri (Coptic) Copt.

AfS: semi keeled

• semi keeled, van semiidi keeled (Semitic languages).
• † Samaaria kiri (Samaritan) {sam, smp}.

AfS1: Põhja-Araabia keeled

• Põhja-Araabia keeled (North Arabic languages).
• araabia keel (ⓔ العربية al-‘Arabīyah, Arabic) ar/ara. Kiri: araabia. Rahvas: araablane, araablased. Asuala: Aafrika, Aasia. Kõnelejaid: 215 mln. ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
• juudiaraabia keel (ⓔ ערביה יהודיה Arabiya Yahudiya; Judeo-Arabic) jrb. Kiri: heebrea. Asuala: Aafrika, Aasia. Kõnelejaid: ?. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks: Egiptuse juudiaraabia (Judeo-Egyptian Arabic) yhd, Jeemeni j. (Judeo-Yemeni A.) jye, Maroko j. (Judeo-Moroccan A.) aju, Tripolitaania j. (Judeo-Tripolitanian A.) yud.
• malta keel (ⓔ il-Malti ~ lingwa Maltija; Maltese) mt/mlt. Kiri: ladina. Rahvas: maltalane, maltalased. Asuala: Malta. Kõnelejaid: 400 000. ♦
• † Põhja-Araabia kiri (Old North Arabian) Narb. ♦ Kirjakatked VI saj eKr – VI saj pKr.
• beduiin, beduiinid (بدوي Badawī, Bedouin). Asuala: Aafrika, Aasia. ♦ Peamiselt araablastest kõrbeelanikud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
• † saratseen, saratseenid (Saracen). Asuala: Egiptus, Jordaania, Saudi Araabia. ♦ Antiikaegne beduiinihõim Araabia ja Siinai poolsaarel.

AfS2: Lõuna-Araabia keeled

• Lõuna-Araabia keeled (South Arabic languages).
• bathari keel (Bathari, البطحرية al-Baţḩarīyah) bhm. Kiri: . Rahvas: bathari, batharid. Asuala: Jeemen, Omaan. Kõnelejaid: 200. ♦
• harsuusi keel (Harsusi, الحرسوسية al-Ḩarsūsīyah) bss. Kiri: . Rahvas: harsuusi, harsuusid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 600. ♦
• mehri keel ~ mehra keel (Mehri, المهرية al-Mahrīyah) gdq. Kiri: . Rahvas: mehri, mehrid. Asuala: Jeemen. Kõnelejaid: 135 000. ♦
• † seeba keel (Sabaean) xsa. Kiri: Lõuna-Araabia (seeba). Rahvas: seebalane, seebalased. Asuala: Jeemen. ♦ I saj eKr – VI saj pKr.
  Kirjad: † seeba kiri {Sarb}.
• sokotri keel ~ sokotra keel (ⓔ méthel d-saqátri, السقطرية as-Suquţrīyah) sqt. Kiri: . Rahvas: sokotri, sokotrid. Asuala: Jeemen (Sokotra). Kõnelejaid: 64 000. ♦
• šahri keel ~ šahra keel, van ehkili keel (Shehri, الشحرية ash-Shaḩrīyah) shv. Kiri: . Rahvas: šahri, šahrid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 25 000. ♦
• † Lõuna-Araabia kiri (Old South Arabian) Sarb.

AfS3: Kaanani keeled

• Kaanani keeled (Canaanite languages).
• † ammoni keel, osaliselt kaanani keel. Kiri: . Rahvas: ammon, ammonid. Asuala: Jordaania. ♦
• † ebla keel (Eblan ~ Eblaite) xeb. Kiri: . Asuala: Süüria. ♦ Põhja-Mesopotaamias III at eKr < Ebla (linn).
• † edomi keel, osaliselt kaanani keel (Edomite) xdm. Kiri: . Rahvas: edomlane, edomlased. Asuala: Iisrael, Jordaania. ♦
• † emori keel (Amorite). Kiri: . Rahvas: emorlane, emorlased ~ amorlane, amorlased ~ amoriit, amoriidid ~ amorealane, amorealased ~ amurru, amurrud. Asuala: Aasia. ♦ Keelt kõneldi Süürias ja Babüloonias, hiljem Palestiinas enne heebrealaste tulekut.
• † foiniikia keel (ⓔ dabarīm Kana’nīm; Phoenician) phn. Kiri: foiniikia. Rahvas: foiniiklane, foiniiklased. Asuala: Aasia. ♦
  Kirjad: † foiniikia kiri Phnx.
• heebrea keel ~ ivriit ~ ivriidi keel ~ uusheebrea keel (עִבְרִית Ivrit, Hebrew) he/heb. Kiri: heebrea. Rahvas: juut, juudid ~ heebrealane, heebrealased. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 3 mln. ♦ Velmatud XX saj alguses, erineb struktuurilt vanaheebrea keelest. Nimetust heebrea kasutatakse nii uus- kui ka vanaheebrea (vt) keele kohta, ivriit pigem uusheebrea keele kohta. Rahvanimetus juudid käib laiema rühma kohta, kes räägivad ka muid keeli ja tunnistavad judaismi.
  Kirjad: heebrea kiri (אָלֶף־בֵּית עִבְרִי alef-bet Ivri) Hebr.
• † moabi keel (Moabite) obm. Kiri: foiniikia (moabi). Rahvas: moab, moabid ~ moabiit, moabiidid. Asuala: Jordaania. ♦ I at I pool eKr.
  Kirjad: † moabi kiri {Phnx}.
• † puunia keel (Punic) xpu. Kiri: foiniikia (puunia). Rahvas: puunlane, puunlased. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Tuneesia. ♦
  Kirjad: † puunia kiri {Phnx}.
• † Samaaria heebrea keel ~ samaaria keel (ⓔ [ʔiwˈʁiθ]; Samaritan) smp. Kiri: Samaaria. Asuala: Aasia. ♦
• † ugariti keel, van ugariidi keel (Ugaritic) uga. Kiri: ugariti. Rahvas: ugaritlane, ugaritlased. Asuala: Aasia. ♦
  Kirjad: † ugariti kiri Ugar.
• † vanaheebrea keel ~ heebrea keel ~ piibliheebrea keel (Ancient Hebrew) hbo. Kiri: heebrea. Asuala: Iisrael. ♦ Vt märkust heebrea keele juures.

AfS4: aramea keeled

• aramea keeled (Aramaic languages).
• † aramea keel ~ vanaaramea keel (ⓔ lishānā aramāyā ~ lishana khata; Aramaic ~ Official Aramaic ~ Imperial Aramaic) arc. Kiri: vanaaramea. Rahvas: aramealane, aramealased. Asuala: Aasia. ♦ Hõlmab perioodi 700–300 eKr.
  Kirjad: † Hatra kiri (Hatran ~ Hatrene) Hatr; † Palmyra kiri (Palmyrene) Palm; † vanaaramea kiri (Imperial Aramaic) Armi.
• lääneuusaramea keel (ⓔ ܐܰܪܰܡܝܺܬ݂ aramīth, Western Neo-Aramaic) amw. Kiri: süüria (läänesüüria). Asuala: Süüria. Kõnelejaid: 15 000. ♦
• manda keel (Mandaic) mid. Kiri: manda. Rahvas: mandalane, mandalased. Asuala: Iraan (Khūzestān). Kõnelejaid: 500. ♦
  Kirjad: manda kiri (Mandaic) Mand.
• † Samaaria aramea keel (Samaritan Aramaic) sam. Kiri: Samaaria. Asuala: Palestiina ♦
• senaja keel (ⓔ senayā ~ sōray; Senaya) syn. Kiri: süüria. Rahvas: senaja, senajad. Asuala: Iraan (Kurdistan). Kõnelejaid: 460. ♦
• süüria keel ~ uusaramea keel ~ uussüüria keel (ⓔ ܣܘܪܝܐܝܐ Sūryāyā, Syriac ~ Suret) syr. Kiri: süüria. Rahvas: süürlane, süürlased. Asuala: Iraak, Iraan, Liibanon, Süüria. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  Kirjad: süüria kiri (ܐܠܦ ܒܝܬ ܣܘܪܝܝܐ ʾālaf béth Sūryâyā, Syriac) Syrc – idasüüria kiri ~ süüria Nestori kiri (ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ Madhnḥâyā ~ ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ Swâdhâyā, Syriac (Eastern variant)) Syrn; läänesüüria kiri ~ süüria serto kiri ~ süüria jakobiidi kiri (ܣܪܛܐ Serṭā ~ ܦܫܝܛܐ Pshīṭā, Syriac (Western variant)) Syrj; süüria estrangelo kiri (ܐܣܛܪܢܓܠܐ Esṭrangelā, Syriac (Estrangelo variant)) Syre.
  Rahvad: mhallami, mhallamid (ⓔ ܡܚܠܡܝ̈ܐ Mḥalmây”ē, محلمي Mḩallamī).
  • Assüüria uusaramea keel ~ aissori keel, hrv assüüria keel (ⓔ ܐܵܬܘܼܪܵܝܵܐ ātūrâyā ~ ܣܘܼܪܹܝܬ sūrét; Assyrian Neo-Aramaic) aii. Kiri: süüria (idasüüria). Asuala: Iraak, Iraan, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 210 000. ♦ Süüria keele läänepoolne kuju.
  • Kaldea uusaramea keel (ⓔ ܟܲܠܕܵܝܵܐ kaldâyā ~ ܣܘܿܪܸܬ݂ soreth; Chaldean Neo-Aramaic) cld. Kiri: süüria (idasüüria). Asuala: Iraak. Kõnelejaid: 206 000. ♦ Süüria keele idapoolne kuju.
• turojo keel (ⓔ ṭūroyō ~ ṣūrayt ~ sūryoyō; Turoyo) tru. Kiri: ladina, süüria. Rahvas: turojo, turojod. Asuala: Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 84 000. ♦
• † vanasüüria keel ~ süüria keel (Classical Syriac) syc. Kiri: süüria (estrangelo). Asuala: Aasia. ♦
• † nabatlane, nabatlased. Asuala: Jordaania, Saudi Araabia. ♦
  Kirjad: † Nabatea kiri (Nabataean) Nbat.

AfS5: Etioopia keeled

• Etioopia keeled (Ethiopic languages).
• amhara keel ~ amhari keel, van amhaara keel, amarinja keel (ⓔ አማርኛ Amarinya [amarəɲɲa]; Amharic) am/amh. Kiri: etioopia. Rahvas: amhara, amharad. Asuala: Etioopia. Kõnelejaid: 20 mln. ♦
• argoba keel (Argobba) agj. Kiri: . Rahvas: argoba, argobad. Asuala: Etioopia (Afar, Amhara, Oromia). Kõnelejaid: 10 900. ♦
• † etioopia keel ~ geezi keel (ⓔ ግዕዝ Gi‘iz, Geez) gez. Kiri: etioopia. Asuala: Etioopia. ♦ Säilinud liturgilise keelena.
  Kirjad: etioopia kiri Ethi.
• gurage keel (Gurage). Kiri: . Rahvas: gurage, guraged. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks.
  • inori keel (Inor) ior. Kiri: . Rahvas: inor, inorid. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 280 000. ♦
  • kistane keel ~ sodo keel (ⓔ kəstane ‘kristlased’; Kistane ~ Soddo) gru. Kiri: . Rahvas: kistane, kistaned. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 254 000. ♦
  • sebatbeti keel (Sebat Bet Gurage ‘seitsme maja gurage’) sgw. Kiri: etioopia. Rahvas: sebatbet, sebatbetid. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 440 000. ♦
  • silte keel (ⓔ [silt’iɲɲə] ~ [jəsilt’e af]; Silt’e) xst. Kiri: etioopia. Rahvas: silte, silted. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 828 000. ♦
• harari keel (ⓔ Gey sinan ‘linna keel’; Harari) har. Kiri: etioopia. Rahvas: harari, hararid. Asuala: Etioopia (Harari). Kõnelejaid: 21 000. ♦
• tigree keel (ⓔ tigre; Tigre) tig. Kiri: etioopia. Rahvas: tigree, tigreed. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 800 000. ♦
• tigrinja keel ~ tigrai keel (ⓔ ትግርኛ Tĭgrĭnya [təgrəɲɲa]; Tigrinya) ti/tir. Kiri: etioopia. Rahvas: tigrinja, tigrinjad. Asuala: Eritrea, Etioopia (Tigray). Kõnelejaid: 4,4 mln. ♦

AfSX: muud semi keeled

• † akadi keel ~ akkadi keel ~ assüüria-babüloonia keel (ⓔ lishānum akkadītum ~ akkadū; Akkadian) akk. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: akad, akadid. Asuala: Aasia.

AfT: Tšaadi keeled

• Tšaadi keeled (Chadic languages) cdc.
• Ida-Tšaadi keeled (East Chadic languages).
  • miltu keel (Miltu; милту) mlj. Kiri: . Rahvas: miltu, miltud. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 270. ♦
  • mubi keel (Mubi; муби) mub. Kiri: . Rahvas: mubi, mubid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 35 000. ♦
  • sarva keel, van serva keel, kara keel (Sarua, var Sarwa, Saroua; сарва) swy. Kiri: . Rahvas: sarva, sarvad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 2000. ♦
  • sokoro keel ~ sokora keel (Sokoro; сокоро) sok. Kiri: . Rahvas: sokoro, sokorod. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7500. ♦
  • somrai keel (ⓔ Shibne ~ Sibine; Somrai; сомрай) sor. Kiri: . Rahvas: somrai, somraid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7500. ♦
• Kesk-Tšaadi keeled ~ biu-mandara keeled (Central Chadic ~ Biu-Mandara languages).
  • bata keel (Bata, var Bete, Gboati; бата) bta. Kiri: . Rahvas: bata, batad. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 153 000. ♦
  • buduma keel (Buduma; будума, var йедина) bdm. Kiri: . Rahvas: buduma, budumad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 55 000. ♦
    Murded: kuri murre (Kuri).
  • bura keel (Bura-Pabir; бура) bwr. Kiri: . Rahvas: bura, burad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Borno). Kõnelejaid: 250 000. ♦
  • džara keel, van džera keel (Jara, var Jera; джара) jaf. Kiri: . Rahvas: džara, džarad. Asuala: Nigeeria (Borno, Gombe). Kõnelejaid: 46 300. ♦
  • gude keel, van tšeke keel (Gude, var Cheke, Motchekin, Shede; гуде) gde. Kiri: ladina. Rahvas: gude, guded. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 96 000. ♦
  • huba keel (Huba, var Chobba, Kilba; кильба, var хыба) hbb. Kiri: . Rahvas: huba, hubad. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 175 000. ♦
  • kamve keel ~ higi keel (Kamwe, var Higgi, Vacamwe; хиги) hig. Kiri: ladina. Rahvas: kamve, kamved. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 300 000. ♦
  • lagvani keel, van kotoko keel (Lagwan ~ Kotoko-Logone; котоко, var логоне, лагуане) kot. Kiri: . Rahvas: lagvan, lagvanid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 10 000. ♦ Kotoko on piirkonna nimi.
  • mafa keel, van matakami keel (Mafa, var Matakam ¡; матакам) maf. Kiri: . Rahvas: mafa, mafad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 141 000. ♦
  • margi keel (Marghi; марги). Kiri: . Rahvas: margi, margid. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • keskmargi keel (Marghi Central) mrt. Kiri: . Asuala: Nigeeria (Adamawa, Borno). Kõnelejaid: 135 000. ♦
    • lõunamargi keel (Marghi South; южный марги) mfm. Kiri: . Asuala: Nigeeria (Borno). Kõnelejaid: ?. ♦
  • musgu keel, van musku keel (ⓔ Mulwi; Musgu ~ Mousgoum; мусгум) mug. Kiri: . Rahvas: musgu, musgud. Asuala: Kamerun, Tšaad. Kõnelejaid: 86 000. ♦
  • tera keel (Tera; тера) ttr. Kiri: ladina. Rahvas: tera, terad. Asuala: Nigeeria (Borno, Gombe). Kõnelejaid: 101 000. ♦
  • vandala keel ~ mandara keel (Wandala ~ Mandara; вандала, мандара) mfi. Kiri: . Rahvas: vandala, vandalad. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 43 500. ♦
• Lääne-Tšaadi keeled (West Chadic languages).
  • bade keel (Bade; баде, бедде, гидгид) bde. Kiri: . Rahvas: bade, baded. Asuala: Nigeeria (Jigawa, Yobe). Kõnelejaid: 250 000. ♦
  • bole keel ~ boleva keel (Bole ~ Bolewa, var Bolawa, Ampika; болева, var боле, боланчи) bol. Kiri: . Rahvas: bole, boled. Asuala: Nigeeria (Bauchi, Gombe, Plateau, Yobe). Kõnelejaid: 100 000. ♦
  • goemai keel, van ankve keel (Goemai, var Ankwe, Kemai; анкве, var анквей, гоэмай) ank. Kiri: ladina. Rahvas: goemai, goemaid. Asuala: Nigeeria (Nassarawa, Plateau). Kõnelejaid: 200 000. ♦
  • hausa keel, van haussa keel (Hausa; хауса) ha/hau. Kiri: ladina. Rahvas: hausa, hausad. Asuala: Nigeeria, Niger jm. Kõnelejaid: 25 mln. ♦
  • karekare keel (Karekare, var Karaikarai, Kerrikerri; карекаре) kai. Kiri: . Rahvas: karekare, karekared. Asuala: Nigeeria (Bauchi, Yobe). Kõnelejaid: 150 000. ♦
  • mvaghavuli keel ~ sura keel (Mwaghavul, var Sura; сура, var мвагхавул) sur. Kiri: ladina. Rahvas: mvaghavul, mvaghavulid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 295 000. ♦
  • ngasi keel, van angasi keel (Ngas, var Angas, Karang; ангас) anc. Kiri: ladina. Rahvas: ngasi, ngasid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: . ♦
  • ngizimi keel (Ngizim, var Ngezzim; нгизим), ngi. Kiri: . Rahvas: ngizim, ngizimid. Asuala: Nigeeria (Yobe). Kõnelejaid: 80 000. ♦
• masa keeled (Masa languages).
  • masana keel ~ masa keel, van massa keel (Masana ~ Massa; маса) mcn. Kiri: . Rahvas: masana, masanad. Asuala: Kamerun, Tšaad. Kõnelejaid: 212 000. ♦

AfX: muud afroaasia keeled

• † guantši keel (Guanche) gnc. Kiri: . Rahvas: guantš, guantšid. Asuala: Hispaania (Kanaari saared). ♦ Hääbus XVIII saj.
• ongota keel (Ongota, var Ifa, Birale ¡, Shanqilla ¡) bxe. Kiri: . Rahvas: ongota, ongotad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 8. ♦

Klassifikatsioonist

Keelkonna põhijaotised on berberi (AfB), Egiptuse (AfE), kuši (AfC), semi (AfS) ja Tšaadi (Aft) keeled, sageli arvatakse põhijaotiseks ka Omo keeled (AfCO), mis käesolevas jaotuses on kuši keelte all. Semi keeli jagatakse esmalt idasemi ja läänesemi keelteks. Idasemi alla arvatakse akadi, ebla ja kiši (Kishite) hääbunud keeled (siin osalt AfSX ja AfS3). Läänesemi keeled on jagatud tänapäeva Lõuna-Araabia keelteks (AfS2), vanadeks Lõuna-Araabia keelteks (siin → AfS2, mh hadrami ja seeba keel), Etioopia (AfS5), araabia (AfS1) ja loodesemi keelteks, viimaste all on omakorda Kaanani (AfS3) ja aramea keeled (AfS4).

Anna tagasisidet