Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
- ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.
— — —
- eskimo-aleuudi keelkond, hrv eskaleuudi keelkond, van eskimo keeled (Eskimo-Aleut ~ Eskaleut languages) esx.
EaA: aleuudi keeled
- aleuudi keeled (Aleut languages).
- aleuudi keel ~ unangaani keel (ⓔ Unangam Tunuu; Aleut; алеутский язык, van унанганский язык) ale. Kiri: . Rahvas:
aleuut
, aleuudid (ⓔ Unangax). Asuala: USA (Alaska), Venemaa. Kõnelejaid: 490. ♦
Murded: Atka murre (Atkan; аткинский диалект) ♦ Beringi saarel; Attu murre, van atta (Attuan; аттовский диалект ~ западный диалект) ♦ Mednõi saarel; Unalaska murre (Unalaskan; уналашкинский диалект ~ восточный диалект) - Mednõi aleuudi keel (Copper Island Aleut; язык медновских алеутов) mud. Kiri: . Asuala: Venemaa (Kamtšatka krai: Komandori saarestik). Kõnelejaid: 10. ♦ Mednõi saare venemõjuline aleuudi keel.
EaI: inuiti keeled
- inuiti keeled ~ idaeskimo keeled (Inuit languages). Rahvas:
inuit
, inuitid. - grööni keel (ⓔ kalaallisut ~ inuttut; Greenlandic Inuktitut ~ Kalaallisut ~ Greenlandic) kl/kal. Kiri: ladina. Rahvas:
gröönlane
, gröönlased. Asuala: Gröönimaa. Kõnelejaid: 55 000. ♦ - injupiaki keel, van inupiaki keel (ⓔ iñupiak uqautchit; Inupiaq) ik/ipk. Kiri: ladina. Asuala: Kanada, USA. Kõnelejaid: 45 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
- Loode-Alaska injupiaki keel (Northwest Alaska Inupiatun) esk. Kiri: ladina. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 2400. ♦
- Põhja-Alaska injupiaki keel (North Alaskan Inupiatun) esi. Kiri: ladina. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: ?. ♦
- inuktituti keel, van transarktika eskimo keel (ⓔ ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ inuktitut; Inuktitut ~ Inuktut) iu/iku. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Rahvas:
inuit
, inuitid. Asuala: Kanada (Loodealad, Nunavut). Kõnelejaid: 18 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
Variandid: inuinnaqtun. Asuala: Kanada (Loodealad) ♦ Ladinakirjaline inuktituti variant.
Kirjad: inuktituti kiri (ᑎᑎᕋᐅᓯᖅ ᓄᑖᖅ titirausiq nutaaq).- Ida-Kanada inuktituti keel (Eastern Canadian Inuktitut, van Eastern Arctic Eskimo) ike. Kiri: Kanada silpkiri. Asuala: Kanada (Newfoundland ja Labrador, Nunavut, Québec). Kõnelejaid: 14 000. ♦
- Lääne-Kanada inuktituti keel (Western Canadian Inuktitut ~ Inuinnaqtun) ikt. Kiri: Kanada silpkiri, ladina. Asuala: Kanada (Loodealad). Kõnelejaid: 4000. ♦
EaY: jupiki keeled
- jupiki keeled ~ lääneeskimo keeled (Yupik languages) ypk. Rahvas:
jupik
, jupikid. - alutiigi keel (ⓔ Sugpiaq; Pacific Gulf Yupik ~ Alutiiq) ems. Kiri: ladina. Rahvas:
alutiik
, alutiigid. Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 400. ♦ - keskjupiki keel ~ juki keel, van Kuskokwimi eskimo keel (ⓔ Yugtun ~ Yup’igtun; Central Yupik ~ Yuk, var Central Alaskan Yup’ik, Mid Yup’ik) esu. Kiri: . Asuala: USA (Alaska). Kõnelejaid: 10 000. ♦
- Kesk-Siberi jupiki keel ~ Siberi eskimo keel ~ eskimo keel (Central Siberian Yupik ~ Asiatic Yupik, var Eskimo; эскимосский язык) ess. Kiri: kürilliline (1932–1937 ladina). Asuala: USA (Alaska: Saint Lawrence’i saar / Sivuqaq), Venemaa (Tšuktšimaa – Tšaplino/Uŋaziq jt). Kõnelejaid: 1350. ♦
Murded: Beringi väina murre (Bering Strait Yupik ~ St. Lawrence Island Yupik); Ungaziki murre ~ Tšaplino (уӈазиҕмит uŋaziǧmit; чаплинский диалект) - naukani keel (ⓔ нывуӄаҕмит nyvuqaǧmit; Naukan Yupik) ynk. Kiri: . Rahvas:
naukan
, naukanid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). Kõnelejaid: 75. ♦ - † sireniki keel (ⓔ [siˈʁənəɤˈməːʁa] ~ сиҕыныгмит siǧynygmit; Sirenik Yupik) ysr. Kiri: . Rahvas:
sirenik
, sirenikid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). ♦
Klassifikatsioonist
Klassifikatsioon on traditsiooniline.
Anna tagasisidet