St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX)

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

StC: hiina keeled

• hiina keeled (Sinitic languages) zhx.
• hakka keel ~ ketsja keel (ⓔ Hak-kâ-fa ~ Hak-kâ-va; Hakka Chinese; 客家话 Kejia Hua ~ 客话 Ke Hua) hak. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangdong jm). Kõnelejaid: 30 mln. ♦
• hiina keel, hrv mandariini keel (ⓔ 客话 Zhongwen ~ 华语 Huayu ~ 中国话 Zhongguo Hua ~ 汉语 Hanyu; Chinese) zh/zho. Kiri: hani. Rahvas: hiinlane, hiinlased. Asuala: Hiina jm. Kõnelejaid: 1,1 mld. ♦ Hiina keele põhilised murderühmad, sisuliselt keeled on põhjahiina ehk mandariini, Lõuna-Hiinas hakka, kani (Gan), kantoni ehk jüe (Yue), mini (Min), sjangi (Xiang) ja uu (Wu).
  Variant: pinyin (拼音 ~ 汉语拼音 Hanyu pinyin ‘hiina keele hääldus’).
  Kirjad: bopomofo kiri (注音符號 Zhuyin Fuhao ‘hääldussümbolid’ ~ 国音字母 Guoyin Zimu ‘üleriigilised hääldusmärgid’ ~ 注音字母 Zhuyin Zimu ‘hääldusmärgid’; Bopomofo) Bopo; hani kiri ~ hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (汉字 Hanzi; Han) Hani; hiina lihtsustatud kiri (简化字 Jianhuazi ~ 简体中文 Jianti Zhongwen; Han /simplified variant/) Hans; hiina traditsiooniline kiri (繁體字 Fantizi ‘keerukad märgid’ ~ 正體字 Zhengtizi ‘standardmärgid’ ~ 老字 Laozi ‘vanad märgid’ ~ 全體字 Quantizi ‘täielikud märgid’ ~ 繁體中文 Fanti Zhongwen) Hant; caoshu (草书) {Hani} ♦ Hani kirja kursiivne kuju; kaishu (楷书) {Hani} ♦ Hani kirja standardkuju; lishu (隶书) {Hani} ♦ Hani kirja stiile; xingshu (行书) {Hani} ♦ Hani kirja poolkursiivne stiil.
• kani keel, van tsjengsi keel (ⓔ Gön-nŷ; Gan Chinese; 赣语 Ganyu ~ 江西话 Jiangxi Hua) gan. Kiri: . Asuala: Hiina (Jiangxi). Kõnelejaid: 21 mln. ♦
• kantoni keel ~ jüe keel, van jue keel (ⓔ Yuhtyúh ~ Gwóngdōngwá; Cantonese ~ Yue Chinese; 粵語 Yueyu ~ 广东话 Guangdong Hua) yue. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangdong, Guangxi, Hainan). Kõnelejaid: . ♦
• †klassikaline hiina keel (Classical Chinese ~ Literary Chinese; 文言文 Wenyanwen ‘kirjakeele tekst’ ~ 古文 Guwen ‘vana tekst’) lzh. Kiri: hani. Asuala: Hiina. ♦ Hiina kirjakeele kuju u VI saj eKr kuni III saj pKr. Oli kohati kasutusel XX saj-ni.
  Variant: kanbun (漢文) ♦ Jaapanis kasutatud klassikalise hiina keele kuju (üksnes kirjalikult).
• mini keel (Fukienese; 闽语 Minyu). Kiri: . Asuala: Hiina. Kõnelejaid: . ♦
  • hainani keel⁺ ~ Hainani hiina keel (ⓔ Hái-nâm-oe; Hainanese ~ Hainan Chinese; 海南话 Hainan Hua ~ 琼文话 Qiongwen Hua ~ 琼语 Qiongyu ~ 海南闽语 Hainan Minyu) hnm. Kiri: . . Asuala: Hiina (Hainan) jm. Kõnelejaid: u 5 mln (2002 < W, 2025). ♦
  • idamini keel (ⓔ Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄ ~ Mìng-dĕ̤ng-ngṳ; Min Dong Chinese ~ Eastern Min; 闽东语 Mindongyu) cdo. Kiri: . Asuala: Hiina (Fujian). Kõnelejaid: 9 mln. ♦
  • keskmini keel (Min Zhong Chinese; 闽中语 Minzhongyu) czo. Kiri: hiina lihtsustatud. Asuala: Hiina (Fujian). Kõnelejaid: 3,1 mln. ♦
  • Leizhou hiina keel⁺ (ⓔ [lɔi˩ uɛ˨˦]; Leizhou Chinese; 雷州话 Leizhou Hua) luh. Kiri: . . Asuala: Hiina (Guangdong: Leizhou poolsaar). Kõnelejaid: u 2,8 mln (2004 < W, 2025). ♦
  • lõunamini keel (ⓔ Bbánlám ggǔ [ban˨˩lam˧˥gu˥˧] ~ Bân-lâm-gi [ban˨˩lam˨˩gi˨˩] ~ Bân-lâm-gú; Min Nan Chinese ~ Southern Min; 闽南语 Minnanyu) nan. Kiri: . Asuala: Hiina (Fujian). Kõnelejaid: 46 mln. ♦
  • Puxiani mini keel° (ⓔ Pô-sing-uā ~ Hing-hua̍-uā; Pu-Xian Min ~ Xinghua; 莆仙话 Puxian Hua) cpx. Kiri: . Asuala: Hiina (Fujian). Kõnelejaid: 2,6 mln. ♦ Nimetatud kahe koha järgi: Putiani linn (莆田市) ja Xianyou maakond (仙游县).
  • põhjamini keel (Min Bei Chinese ~ Northern Min; 闽北语 Minbeiyu) mnp. Kiri: . Asuala: Hiina (Fujian). Kõnelejaid: 10 mln. ♦
  • Shaojiangi hiina keel⁺ (Shaojiang Chinese; 邵将语 Shaojiangyu) sjc. Kiri: . Asuala: Hiina (Fujian: Nanping). Kõnelejaid: 850 000 (2004 < W, 2025). ♦
• põhjahiina keel ~ mandariinihiina keel (Mandarin Chinese ~ Northern Chinese; 北方话 Beifang Hua ‘põhjahiina’ ~ 官话 Guan Hua ‘ametnike keel’) cmn. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Hiina. Kõnelejaid: 873 mln. ♦
  Rahvad: kokang, kokangid ♦ Myanmaris Šani osariigis; tazi, tazid ♦ Venemaal Kaug-Idas.
  • huei keel (Hui ~ Hwei) {zh/zho}. Kiri: . Rahvas: huei, hueid. Asuala: Hiina. Kõnelejaid: 8,6 mln. ♦ Lähedane tungani keelele, sageli loetakse üheks keeleks.
  • Jinyu hiina keel (Jinyu Chinese, var Shanxinese; 晋语 Jinyu ~ 山西话 Shanxi Hua) cjy. Kiri: hiina lihtsustatud. Asuala: Hiina (Shanxi). Kõnelejaid: 45 mln. ♦
  • tungani keel (ⓔ Zhun”yan ~ Huizu Yuyan ~ Huizu Hua; Dungan ~ Hui; 东干语 Dongganyu) dng. Kiri: kürilliline. Rahvas: tungan, tunganid. Asuala: Kasahstan, Kõrgõzstan. Kõnelejaid: 41 000. ♦
• sjangi keel (ⓔ [ɕiæʲ˧y˦˩] ~ [siɔ̃˦ny˦˨]; Xiang Chinese, van Hsiang, Hunanese; 湘语 Xiangyu ~ 湖南话 Hunan Hua) hsn. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi, Hunan, Sichuan). Kõnelejaid: 36 mln. ♦
• uu keel ~ vuu keel (ⓔ Ng Gniu [ŋ˨˦ ɲy˧˩] ~ Wu Gniu​ [wu˨˦ ɲy˧˩]; Wu Chinese; 吴语 Wuyu) wuu. Kiri: . Asuala: Hiina (Jiangsu, Shanghai, Zhejiang). Kõnelejaid: 77 mln. ♦
  • Huizhou hiina keel (Huizhou Chinese; 徽语 Huiyu ~ 徽州话 Huizhou Hua) czh. Kiri: hiina lihtsustatud. Asuala: Hiina (Anhui, Zhejiang). Kõnelejaid: 4,6 mln. ♦
• †vanahiina keel (Old Chinese, var Archaic Chinese; 上古汉语 Shanggu Hanyu) och. Kiri: hani. Asuala: Hiina. ♦ Hiina kirjakeele vanim kuju (kuni III saj-ni eKr).
  Kirjad: endeluukiri (甲骨文 jiaguwen, Oracle Bone script) {Hani}; suurpitserikiri (大篆 dazhuan; Large Seal Script) {Hani}; väikepitserikiri (小篆 xiaozhuan; Small Seal Script) {Hani}.
• nüšu kiri (Nüshu ~ Nyushu; 女书 Nüshu) Nshu ♦ .

StM: miao-jao keeled

• miao-jao keeled ~ hmongi-mieni keeled (Hmong-Mien languages ~ Miao-Yao languages)
• hmongi keel ~ miao keel, van miaotse keel (ⓔ lus Hmoob ~ lug Moob ~ lol Hmongb; Hmong, var Mong, Maew, Miao, Myaung, Meo) hmn. Kiri: phahau hmongi, ladina, miao (Pollardi). Rahvas: hmong, hmongid ~ miao, miaod. Asuala: Hiina, Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 6 mln. ♦
  Kirjad: miao kiri ~ Pollardi kiri (Miao ~ Pollard) Plrd; phahau-hmongi kiri (Phajhauj Hmoob [pʰâ hâu ʰmɔ́ŋ]; Pahawh Hmong) Hmng.
  Rahvad: roheline hmong, rohelised hmongid (ⓔ Moob Ntsuab, var Hmoob Leej ¡; Green Mong); valge hmong, valged hmongid (ⓔ Hmood Dawb; White Mong).
  • Chuanqiandiani miao keeled ~ läänemiao keeled ~ läänehmongi keeled (Chuanqiandian Miao, var Western Hmiao, West Hmongic; 川黔滇苗 Chuanqiandian Miao) ♦ Miaode kolmest põhirühmast suurim.
    • aa-hmao keel (ⓔ Ad Hmaob; A-hmaos, var Northeastern Dian Hmong, Da Hua Miao, Large Flowery Miao, Northeast Yunnan Miao; 大花苗 Da Hua Miao ‘suured lillelised miaod’, var 威宁苗 Weining Miao, 滇东北次方言 Dian Dongbeici fangyan ‘Kirde-Yunnani murrakud’) hmd. Kiri: ladina, miao (Pollardi). Rahvas: aa-hmao, aa-hmaod. Asuala: Hiina (Guizhou, Yunnan). Kõnelejaid: 200 000. ♦
    • punu keel (Bunu, var Punu; 布努语 Bunuyu). Kiri: . Rahvas: punu, punud. Asuala: Hiina (Guangxi, Hunan). Kõnelejaid: . ♦ Hmongi keeli, kuigi arvatakse jaode hulka.
      • Jiongnai punu keel (Jiongnai Bunu, var Hualan Yao, Kiong Nai; 炯奈語 Jiongnaiyu) pnu. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 1000. ♦
      • punao keel (Bu-Nao Bunu) bwx. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 258 000. ♦
      • Wunai punu keel (Wunai Bunu, var Hm Nai, Ngnai) bwn. Kiri: . Asuala: Hiina (Hunan). Kõnelejaid: 18 400. ♦
      • Younuo punu keel (Younuo Bunu, var Yunuo; 优诺语 Younuoyu) buh. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 9700. ♦
    • šee keel (She, var Huo Nte; 畲语 Sheyu) shx. Kiri: . Rahvas: šee, šeed. Asuala: Hiina (Guangdong). Kõnelejaid: 910. ♦
  • hmuu keel ~ keskmiao keeled ~ idahmongi keeled ~ mustmiao keel (ⓔ veb Hmub [xʰə˧ m̥ʰu˧] ~ hveb Qeef Dongb; Hmu, var Qiandong Miao, Eastern Guizhou Miao, Central Miao, East Hmongic, Black Miao; 苗语黔东方言 Miaoyu Qiandong ‘miao keele Qiandongi murded’). Kiri: ladina. Rahvas: hmuu, hmuud ~ must miao, mustad miaod. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 2,1 mln. ♦
    • idahmuu keel (Eastern Qiandong Miao ~ Eastern Hmu) hmq. Kiri: . Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 350 000. ♦
    • lõunahmuu keel (Southern Qiandong Miao ~ Southern Hmu) hms. Kiri: . Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 500 000. ♦
    • põhjahmuu keel (Northern Qiandong Miao ~ Northern Hmu) hea. Kiri: . Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 1,25 mln. ♦
  • šongi keel ~ idamiao keeled ~ põhjahmongi keeled ~ punamiao keel (ⓔ dut Xongb [tu˥˧ɕõ˧˥]; Qo Xiong, var Xiangxi Miao, Xong, Red Miao, Western Hunan Miao, Eastern Miao, North Hmongic; 苗语湘西方言 Miaoyu Xiangxi fangyan ‘miao keele Xiangxi murded’). Kiri: . Rahvas: šong, šongid ~ punane miao, punased miaod. Asuala: Hiina (Guangdong). Kõnelejaid: 900 000. ♦
    • idašongi keel (Eastern Xiangxi Miao, var Eastern Ghao-Xong) muq. Kiri: . Asuala: Hiina (Hunan). Kõnelejaid: 80 000. ♦
    • läänešongi keel (Western Xiangxi Miao, var Western Ghao-Xong) mmr. Kiri: . Asuala: Hiina (Hunan). Kõnelejaid: 820 000. ♦
  • pahengi keel, van ?phengi keel (Pa-Hng, var Baheng, Paheng, Meo Lai, Pa-Hung; 巴哼语 Bahengyu) pha. Kiri: . Rahvas: paheng, pahengid. Asuala: Hiina, Vietnam. Kõnelejaid: 32 400. ♦
• jao keel ~ mieni keel (ⓔ Mienh; Mien, var Yaung, Yao; 瑶语 Yaoyu ~ 勉语 Mianyu). Kiri: . Rahvas: jao, jaod ~ mien, mienid. Asuala: Hiina, Laos. Kõnelejaid: . ♦
  • biaomoni keel (Biao Mon, var Biao Mien, Changping, Min Yao; 标曼土语 Biaoman tuyu) bmt. Kiri: . Rahvas: biaomon, biaomonid. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • dzaomini keel (Dzao Min, var Yao Min; 藻敏方言 Zaomin fangyan) bpn. Kiri: . Rahvas: dzaomin, dzaominid. Asuala: Hiina (Guangdong). Kõnelejaid: 60 000. ♦
  • iumieni keel (ⓔ Iuh Mienh; Iu Mien, var Highland Yao; 优勉土语 Youmian tuyu) ium. Kiri: ladina. Rahvas: iumien, iumienid. Asuala: Hiina, Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 800 000. ♦
  • kimmuni keel (Kim Mun, var Lowland Yao, Lanten; 金门土语 Jinmen tuyu ~ 平地瑶话 Pingdi Yao Hua) mji. Kiri: ladina. Rahvas: kimmun, kimmunid. Asuala: Hiina, Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 375 000. ♦

StT: kradai keeled

• kradai keeled ~ tai-kadai keeled, van kami-tai keeled (Kradai languages ~ Kra-Dai languages ~ Tai-Kadai languages) tai.

StTK: kraa keeled

• kraa keeled ~ kadai keeled (Kra languages ~ Kadai languages). Asuala: Hiina, Vietnam. ♦
• jerongi keel, van ?bangi keel (Yerong, var Ban Yao, Eastern Buyang; 耶容語 Yerongyu) yrn. Kiri: . Rahvas: jerong, jerongid. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 380. ♦
• kabjao keel (Qabiao, var Ka Biao, Laqua; 普標語 Pubiaoyu) laq. Kiri: . Rahvas: kabjao, kabjaod. Asuala: Hiina, Vietnam. Kõnelejaid: 310. ♦
• klao keel (ⓔ Kláo; Gelao, var Kelao, Kehlao, Chilao, Klau; 仡佬语 Gelaoyu) gio. Kiri: . Rahvas: klao, klaod. Asuala: Hiina (Guizhou, Yunnan). Kõnelejaid: 3000. ♦
• latši keel (Lachi, var Tai Lati, Cù Te, Lipulio, Y Póng; 拉基語 Lajiyu) lbt. Kiri: . Rahvas: latši, latšid. Asuala: Hiina, Vietnam. Kõnelejaid: 7900. ♦
• tshuni keel (Cun, var Ngao Fon; 村語 Cunyu) cuq. Kiri: . Rahvas: tshuni, tshunid. Asuala: Hiina (Hainan). Kõnelejaid: 80 000. ♦

StTS: kami-sui keeled

• kami-sui keeled (Kam-Sui languages)
• aitšami keel (Ai-Cham, var Atsam, Jiamuhua) aih. Kiri: . Rahvas: aitšam, aitšamid. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 2700. ♦
• maki keel (Mak, var Ching, Mojiahua) mkg. Kiri: . Rahvas: makk, makid. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• maonani keel (ⓔ Anan; Maonan, Ai Nan; 毛南语 Maonanyu) mmd. Kiri: . Rahvas: maonan, maonanid. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 30 000. ♦
• mulami keel (Mulam, var Mulao, Abo, Kyam; 仫佬语 Mulaoyu) mlm. Kiri: . Rahvas: mulam, mulamid. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 86 000. ♦
• sui keel (Sui, var Shui, Suipo; 水语 Shuiyu) swi. Kiri: . Rahvas: sui, suid. Asuala: Hiina (Hainan, Yunnan). Kõnelejaid: 200 000. ♦
• theni keel (T’en, var Then, Yanghuang, Rau; 佯僙語 Yangguangyu) tct. Kiri: . Rahvas: theni, thenid. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 15 000. ♦
• tungi keel ~ dongi keel, kami keel, van tuni keel (leec Gaeml; Tung, var Kam-Sui-Mak, Tung-Chia; 侗语 Dongyu). Kiri: . Rahvas: tung, tungid. Asuala: Hiina (Guangxi, Guizhou, Hunan). Kõnelejaid: . ♦
  • lõunatungi keel (ⓔ kam; Southern Dong; 南侗語 Nandongyu) kmc. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi, Guizhou, Hunan). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
  • põhjatungi keel (Northern Dong; 北侗語 Beidongyu) doc. Kiri: . Asuala: Hiina (Guangxi, Guizhou, Hunan). Kõnelejaid: 463 000. ♦

StTT: tai keeled

• tai keeled ~ päristai keeled ~ tšuangi-tai keeled (Tai languages ~ Zhuang-Tai languages)
• †ahomi keel (Ahom, var Tai Ahom) aho. Kiri: ahomi. Rahvas: ahom, ahomid. Asuala: India (Assam). ♦
  Kirjad: ahomi kiri (Ahom) {Zzzz}.
• bui keel ~ boji keel (ⓔ Haausqyaix ~ Buxqyaix; Bouyei, var Puyi, Jui; 布依语 Buyiyu) pcc. Kiri: ladina. Rahvas: bui, buid. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 2 mln. ♦
  Rahvad: zjai, zjaid (Giáy).
• ee keel (E, var Wuse ¡, Kjang E; 诶话 Ei Hua ~ 五色话 Wuse Hua) eee. Kiri: . Rahvas: ee, eed. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 30 000. ♦
• haangtongi keel (ⓔ [haːŋtoŋ]; Tai Hang Tong; ภาษาไทฮ่างตง phasa Thai Hang Tong) thc. Kiri: . Rahvas: haangtong, haangtongid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• Hongjini tai keel (Tai Hongjin; 红金傣语 Hongjin Daiyu) tiz. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 85 000. ♦
• joi keel, van dioi keel (Yoy, var Dioi, Jui; ภาษาโย้ย phasa Yoi ~ ไทย้อย Thai Yoi) yoy. Kiri: . Rahvas: joi, joid. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 6000. ♦
• joongi keel (Yong, var Nyong; ภาษายอง phasa Yong) yno. Kiri: . Rahvas: joong, joongid. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 12 600. ♦
• kaolani keel (Cao Lan, var San Chay) mlc. Kiri: . Rahvas: kaolan, kaolanid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 147 000. ♦
• khamti keel, van khaamti keel (Khamti; ภาษาไทคำตี่ phasa Thai Khamti ~ ภาษาคำตี่ phasa Khamti) kht. Kiri: . Rahvas: khamti, khamtid. Asuala: India, Myanmar. Kõnelejaid: 13 000. ♦
• khõni keel (Khün, var Hkun, Tai Khun) kkh. Kiri: tai-thami. Rahvas: khõni, khõnid. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 120 000. ♦
• kirdetai keel (ⓔ phasa Isan; Northeastern Thai, var Isan; ภาษาไทยถิ่นอีสาน phasa Thai thin Isan ~ ภาษาอีสาน phasa Isan) tts. Kiri: tai. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 15 mln. ♦
• kuani keel (Kuan) uan. Kiri: . Rahvas: kuan, kuanid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 12 000. ♦ Arvatavasti tai keelerühmas.
• lao keel ~ laose keel (ⓔ ພາສາລາວ phaxa Lao; Lao) lo/lao. Kiri: lao. Rahvas: lao, laod. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 3 mln. ♦
  Kirjad: lao kiri (ອັກສອນລາວ akson Lao) Laoo.
• lõunatai keel (ⓔ [pʰaːsaː tʰajɗaj]; Southern Thai, var Pak Thai, Dambro; ภาษาไทยถิ่นใต้ phasa Thai thin Tai ‘lõunatai keel’ ~ ภาษาไทยใต้ phasa Thai Tai ~ ภาษาตามโพร phasa Tamphro) sou. Kiri: . Asuala: Tai. Kõnelejaid: 4,5 mln. ♦
• njoo keel (Nyaw; ภาษาญ้อ phasa Yo ~ ภาษาไทญ้อ phasa Thai Yo) nyw. Kiri: . Rahvas: njoo, njood. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 50 000. ♦
• †nora keel (Nora, var Norra, Noza, Nurra) nrr. Kiri: . Rahvas: nora, norad. Asuala: India (Assam). ♦
• nungi keel (Nung) nut. Kiri: . Rahvas: nung, nungid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 856 000. ♦
• phaake keel (Phake, var Tai Phake, Faake; ภาษาพ่าเก phasa Phake) phk. Kiri: birma. Rahvas: phaake, phaaked. Asuala: India (Assam). Kõnelejaid: 2000. ♦
• phuani keel (Phuan, var Lao Phuan, Phu Un; ภาษาพวน phasa Phuan) phu. Kiri: . Rahvas: phuan, phuanid. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 300 000. ♦
• phuu-thai keel (Phu Thai, var Puthai; ภาษาผู้ไท phasa Phu Thai, var ภูไท Phu Thai) pht. Kiri: . Rahvas: phuu-thai, phuu-thaid. Asuala: Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 870 000. ♦
• põhjatai keel ~ lanna keel ~ kammõangi keel, van jüani keel (ⓔ Kam Mueang; Northern Thai, var Lanna, Kam Mu’ang, Thai Yuan (¡); ภาษาไทยถิ่นเหมือ phasa Thai thin Muea ‘ülemtai keel’ ~ คำเมือง Kham Mueang ~ ภาษาถิ่นพายัพ phasa thin Phayap ‘läänemurre’) nod. Kiri: tai-thami, tai. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 6 mln. ♦
• säägi keel (Saek, var Sek, Tai Sek; แสก Saek) skb. Kiri: . Rahvas: sääk, säägid. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 25 000. ♦
• šani keel (ⓔ တႆး Tai; Shan; သျှမ်း Shan, ไทยใหญ่ Thai Yai ‘suur tai’ ~ ไทยหลวง Thai Luang) shn. Kiri: birma. Rahvas: šani, šanid. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 3,2 mln. ♦
  Murded: tai-longi murre (တႆးလူင် Tai Long ~ တႆးၶႄႇ Tai Hkè; Tai Long); tai-mao murre (တႆးမၢဝ်း Tai Māo; Tai Mao).
• tai keel, van siiami keel (ⓔ ภาษาไทย phasa Thai; Thai) th/tha. Kiri: tai. Rahvas: tailane, tailased, van siiamlane, siiamlased. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 50 mln. ♦
  Kirjad: tai kiri (อักษรไทย akson Thai; Thai) Thai.
• tai-dami keel ~ musttai keel (ⓔ T’ai Dam; Tai Dam, var Black Tai; ภาษาไทดำ phasa Thai Dam) blt. Kiri: tai-vieti. Rahvas: tai-dami, tai-damid ~ must tai, mustad taid. Asuala: Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 760 000. ♦
• tai-dooni keel ~ valgetai keel (Tai Dón, var White Tai, Tai Khao, Tai Kao; ภาษาไทขาว phasa Thai Khao ~ ภาษาไทด่อน phasa Thai Don) twh. Kiri: tai-vieti. Rahvas: tai-doon, tai-doonid ~ valge tai, valged taid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 490 000. ♦
• tai-däängi keel ~ punatai keel (Tai Daeng, var Red Tai; ภาษาไทแดง phasa Thai Daeng) tyr. Kiri: tai-vieti. Rahvas: tai-dääng, tai-däängid ~ punane tai, punased taid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 165 000. ♦
• tai-jaa keel (Tai Ya, var Dai Ya, Huayao Dai; ภาษาไทหย่า phasa Thai Ya, 傣雅语 Daiyayu) cuu. Kiri: . Rahvas: tai-jaa, tai-jaad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 50 000. ♦
• tai-khangi keel (Tay Khang, var Kang, Tai Khang) kyp. Kiri: . Rahvas: tai-khang, tai-khangid. Asuala: Hiina, Laos. Kõnelejaid: 82 000. ♦
• tai-lõõ keel ~ Xishuangbanna tai keel (ⓔ ᦅᧄᦑᦺ gam Dai ~ ᦅᧄᦑᦺᦟᦹᧉ gam Dai Lùe ~ ᦟᦹᧉ Lùe; Lü, var Tai Lu, Xishuangbanna Dai; ไทลื้อ Thai Lue, 傣仂语 Daileyu) khb. Kiri: uus tai-lõõ, tai-thami. Rahvas: tai-lõõ, tai-lõõd. Asuala: Hiina, Laos, Tai. Kõnelejaid: 670 000. ♦
• tai-määni keel (Tai Mène, var Tai Maen) tmp. Kiri: . Rahvas: tai-mään, tai-määnid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 7200. ♦
• tai-nõa keel ~ tai-löö keel ~ Dehongi tai keel (ⓔ ᥑᥣᥛᥰᥖᥭᥰᥖᥬᥳᥑᥨᥒᥰ hāam Dāi Dâuehōng ‘Dehongi tai’ ~ ᥑᥣᥛᥰᥖᥭᥰᥘᥫᥴ hāam Dāi Lóe ‘ülem- või põhjatai’; Tai Nüa, var Dehong Dai, Tai Neua, Chinese Shan; ภาษาไทยเหนือ phasa Thai Nuea ~ ภาษาไทใต้คง phasa Thai Taikhong, 傣哪语 Dainayu ~ 德宏傣 Dehong Dai) tdd. Kiri: tai-löö. Rahvas: tai-nõa, tai-nõad. Asuala: Hiina, Laos, Myanmar. Kõnelejaid: 647 000. ♦
• tai-pao keel (Tai Pao) tpo. Kiri: . Rahvas: tai-pao, tai-paod. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 3300. ♦
• tai-soongi keel (Thai Song, var Lao Song; ภาษาไทโซ่ง phasa Thai Song) soa. Kiri: . Rahvas: tai-soong, tai-soongid. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 32 300. ♦
• tai-thoo keel ~ thoo keel ~ Vietnami tai keel (Tày, var Ngan, Tai Tho, Thu Lao, Thô ¡; ภาษาต่าย phasa Tai ~ โท้ Tho) tyz. Kiri: ladina. Rahvas: tai, taid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 1 mln. ♦ Eestikeelne nimetus lisasilbiga, sest tai keel langeks kokku Tais kõneldava tai keelega.
• tsõnlao keel (Ts’ün-Lao; ภาษาซึนลาว phasa Suen Lao) tsl. Kiri: . Rahvas: tsõnlao, tsõnlaod. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• tšuangi keel (ⓔ Cuengh ~ Vahcuengh ~ Sawcuengh; Chuang, var Zhuang; 壮语 Zhuangyu) za/zha. Kiri: ladina. Rahvas: tšuang, tšuangid. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 15 mln. ♦
  Kirjad: sawndip ([θaːu˨˦ɗip]) {Hani}. ♦ Hiina kirjast lähtuvad logogrammid.
• tai-löö kiri (ᥗᥭᥳᥘᥫᥴ Tâi Lóe; Tai Le, var Dehong writing) Tale. ♦ Kasutatakse tai-nõa keeles.
• tai-thami kiri ~ lanna kiri (Tai Tham, var Tua Mueang, Lanna) Lana. ♦ Kasutatakse khõni, põhjatai ja tai-lõõ keeles.
• tai-vieti kiri (Tai Viet) Tavt. ♦ Kasutatakse tai-dami, tai-dooni ja tai-däängi keeles.
• uus tai-lõõ kiri (ᦎᦷᦑᦺ dō Dai ~ ᦑᦺᦟᦹᧉ Dai Lùe; New Tai Lue) Talu. ♦ Kasutatakse tai-lõõ keeles.
• Hiina tai, Hiina taid (傣族 Daizu; Dai). Asuala: Hiina (Yunnan). ♦ Hiina ametlik vähemusrahvus, koosneb pms tai-lõõ, tai-nõa ja tai-dami keelt rääkivatest rahvastest.

StTX: muud kradai keeled

• bee keeled (Be languages)
  • limgao keel ~ bee keel (ⓔ Vo Limgao; Lingao, var Bê, Limkow, Ong-Be; 臨高语 Lingaoyu) onb. Kiri: . Rahvas: limgao, limgaod. Asuala: Hiina (Hainan). Kõnelejaid: 600 000. ♦
• hlai keeled (Hlai languages)
  • hlai keel ~ lii keel (Hlai, var Li; 黎语 Liyu) lic. Kiri: ladina. Rahvas: hlai, hlaid. Asuala: Hiina (Hainan). Kõnelejaid: 667 000. ♦
  • tsjamau keel (Jiamao, var Kamao, Gevou; 加茂語 Jiamaoyu) jio. Kiri: . Rahvas: tsjamau, tsjamaud. Asuala: Hiina (Hainan). Kõnelejaid: 50 000. ♦ On peetud hlai keele murdeks või isoleeritud keeleks.
• muud keeled:
  • lakkia keel (Lakkia, var Chashan Yao, Lajia, Tea Mountain Yao; 拉珈语 Lajiayu) lbc. Kiri: . Rahvas: lakkia, lakkiad. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 12 000. ♦ Raskesti liigitatav.
  • rieni keel (Rien). Kiri: . Rahvas: rien, rienid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 5300. ♦ Keele olemasolu kahtluse all, tähis rie tühistatud 2017.

Klassifikatsioonist

Kuigi hiina-tiibeti keelkonna tuumik on tänapäeva käsitluses endiselt aktsepteeritud, ei ole konsensust selle suurimate harude jaotuses. Sageli jagatakse keelkond kaheks haruks: hiina ja tiibeti-birma. Välja jäetakse kradai (StT) ja miao-jao (hmongi-mieni, StM) keeled. Kui hiina keeled (StC) on suhteliselt selgepiiriline jaotis, siis kõige kirevam on tiibeti-birma (StB) keelte liigitus. Osa keelerühmi (Himaalaja StBH, Põhja-Assami StBA) on puht geograafilised, osa (bodo-garo StBB, kareni StBK, kuki-tšini StBC, naga StBN) traditsioonilised. Lolo-birma keeled (StBL) on suhteliselt hästi uuritud, seevastu nungi (StBU) keelte kohta on andmeid vähe. Tsjangi keeli (StQ) jagatakse sageli juba esmatasandil lõuna- ja põhjatsjangi keelteks.

Miao-jao (hmongi-mieni, StM) keeled moodustavad eraldi keelkonna.

Kami-tai keeli (StT), mis mõnes käsitluses välistab kadai keeled, peetakse tänapäeval üldiselt iseseisvaks keelkonnaks, seda on nimetatud tai-kadai keelkonnaks, uuemal ajal aga kradai (Kra-Dai) keelkonnaks (kahe põhilise rekonstrueeritud endanimetuse, kra ja dai järgi), millel on viis põhiharu: kraa keeled (kadai keeled, StTK), kami-sui keeled (StTS), tai keeled (StTT), bee keeled ja hlai keeled (kaks viimast siin koos jaotises StTX).

Anna tagasisidet