Umbisikuline tegumood ja poolt-tarind

Umbisikulise tegumoe ülesanne on jätta tegija lauses ebamääraseks (nt toetust makstakse kord aastas). Sihilise tegusõnaga lausetes võidakse tegijat siiski täpsustada poolt-tarindiga (nt valla poolt makstakse toetust kord aastas). Nimisõnafraasides laiendab tegijat väljendav poolt-tarind kesksõna (valla poolt makstav/makstud toetus) või nimisõnatuletist (valla poolt toetuse maksmine).

Umbisikulise tegumoe tunnus saab lauses olla kas kesksõnal (nt katsetusi oli tehtud juba paar aastakümmet) või olema-sõnal (Eestis ollakse harjunud andma digiallkirju), aga mitte mõlemal korraga (oldi tehtud, ollakse harjutud).

Isikuline ja umbisikuline tegumood

Tegumood on eesti keeles tegusõna vormikategooria. Ta näitab, mis vahekorras on tegevuse sooritaja või seisundis olija (tegevussubjekt) lause grammatilise subjektiga (alusega).

Eesti keeles on olemas isikuline tegumood ehk personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. Isikulise tegumoe puhul on tegevuse sooritaja või seisundis olija tavaliselt väljendatud alusena (Ma loen raamatut). Umbisikulise tegumoe puhul jääb tegevuse sooritaja või seisundis olija tavaliselt väljendamata (Õhtuti mängiti lauamänge).

Erinevalt eesti keelest ja muudest läänemeresoome keeltest on maailma keeltes tuntuim tegumoevastandus aktiiv ja passiiv. Aktiivilauses on tegevussubjekt vormistatud alusena (nt inglise He wrote some letters). Passiivilauses on ta asendatud tegijamäärusega või välja jäetud ning aluseks on hoopis tegevusobjekt, mis muidu on lauses vormistatud sihitisena (Some letters were written by him).

Poolt-tegijamäärus umbisikulises lauses

Umbisikulise tegumoe ülesanne on jätta tegevuse sooritaja ebamääraseks. Umbisikulised tegusõnavormid viitavad kas 1) konkreetsele, kuid määramatuks jäävale isikule (nt naabermajas peeti pidu) või 2) potentsiaalsele, mitte tegelikule tegevuse sooritajale (nt vigadest õpitakse). Esimest nimetatakse umbisikuks, teist üldisikuks.

Kuigi umbisikulisele tegumoele on omane tegija ebamäärastamine, võidakse sihilise tegusõnaga lausetes siiski tegijat konkretiseerida poolt-tegijamäärusega. See on tavapärasem lausetes, kus tegevuse sooritajaks ei ole konkreetne isik, vaid mingi organisatsioon, institutsioon, kollektiiv vms kogum. Nt

• Projekti rahastatakse Euroopa Liidu poolt ligikaudu 48 000 euro ulatuses.
• Talgulistele jagatakse linnavalitsuse poolt prügikotid ja kindad.
• Näitus suleti võimude poolt juba kolmandal päeval.
• Heidutamise idee võeti kasutusele külma sõja ajal ameeriklaste poolt.
• Presidenti kostitati vastuvõtjate poolt lõunasöögiga Valge Hobu trahteris.

Harvemini esineb tegijamäärust vormistav poolt-sõna koos koos pärisnime või isikulise asesõnaga.

• Õuesõppe sõna võeti kasutusele 2003. aastal Mikk Sarve poolt. Vrd Õuesõppe sõna võttis 2003. aastal kasutusele Mikk Sarv.
• Lõppenud hooaega hinnati tema poolt karjääri halvimaks. Vrd Ta hindas lõppenud hooaega (oma) karjääri halvimaks.

Osalt võivad selliste lausete eeskujuks olla võõrkeelte passiivilaused, kus peamine on sihitise esiletoomine (aluseks muutmine), mitte tegija ebamäärastamine. Konkreetse isiku korral (mida väljendab pärisnimi või isikuline asesõna) võiks umbisikulisele tegumoele eelistada isikulist.

Ollakse/oldi + tud-kesksõna

Umbisikulisust ei topeldata. See tähendab, et lauses saab umbisikulise tegumoe tunnus olla kas kesksõnal (nt seda oli räägitud) või olema-sõnal (asjaga oldi harjunud), aga mitte mõlemal korraga (mitte: seda oldi räägitud, asjaga oldi harjutud).

Kumb umbisikulise tegumoe tunnust kannab, kas kesksõna või olema-sõna, oleneb sellest, kas tegusõna on sihiline või sihitu ja kas kesksõna kuulub lauses liitajavormi koosseisu või mitte. Kui tud-kesksõnal on lauses sihitis, on tud-kesksõna umbisikulise verbivormi osa ja olema-sõna eraldi umbisikustamine ei ole võimalik (a). Olema-sõna saab umbisikuliseks muuta vaid neis sihilise tegusõnaga lausetes, kus tud-kesksõna väljendab seisundit ega kuulu enam liitajavormi koosseisu (b). Sihitute tegusõnade liitaegades kannab umbisikulise tegumoe tunnust harilikult kesksõna, kuid see tunnus võib olla ka olema-sõnal (c).

	õige	väär
a) sihilise tegusõna liitajavorm	Katsetusi oli tehtud juba paar aastakümmet. Esimest lahendust oli kasutatud vaid ühes hoones.	Katsetusi oldi tehtud juba paar aastakümmet. Esimest lahendust oldi kasutatud vaid ühes hoones.
b) sihilise tegusõna kesksõna väljendab seisundit	Nii või teisiti ollakse sunnitud hinda tõstma. Loomulikult oldi vaimustatud lumest, millest Eestis tänavugi puudust ei ole.
c) sihitu tegusõna liitajavorm	Tüdruk näeb maailma teistmoodi, kui ollakse harjunud. ~ Tüdruk näeb maailma teistmoodi, kui on harjutud.	Tüdruk näeb maailma teistmoodi, kui ollakse harjutud.

Poolt-tegijamäärus nimisõnafraasis

Peale selle, et poolt-tarind esineb öeldise laiendina, võib ta tegijat väljendada ka nimisõnafraasis. Omastavas käändes nimisõna(fraasi)st ja kaassõnast poolt koosnev tarind võib kuuluda tegusõnast tuletatud nimisõna juurde (a) või nimisõna täiendina esineva kesksõna juurde (b).

a) omastavas nimisõna(fraas) + poolt + nimisõnatuletis

• Tollide kehtestamine valitsuse poolt on vastuolus põhiseadusega.
• Juhtum päädis politsei poolt jõu kasutamisega.
• Tegevuskava üks eesmärk on teadustegevuse täiendav rahastamine EL-i poolt.
• Maksuamet kontrollib isiku poolt deklareeritu õigsust.

b) omastavas nimisõna(fraas) + poolt + kesksõna

• Volikogu valimised võitis senise vallavanema poolt juhitud valimisliit.
• Kroonilisi haigusi põdevatel inimestel peaksid alati käepärast olema arsti poolt määratud retseptiravimid.
• Suurte veoautode poolt tekitatud tuulehoog võib jalgratturi tasakaalust välja viia.
• Kõik kliendid saavad tutvuda uue tehnoloogia poolt pakutavate võimalustega.
• Meres tohib ujumas käia vaid rannavalve poolt jälgitaval lõigul.

Rühma b näidetes saab poolt-tegijamääruse asendada omastavalise tegijamäärusega (ehk poolt-sõna ära jätta), nt

• Volikogu valimised võitis senise vallavanema juhitud valimisliit.
• Suurte veoautode tekitatud tuulehoog võib jalgratturi tasakaalust välja viia.

Kui poolt-sõna ja kesksõna ei paikne päris kõrvuti, vaid nende vahel on veel muidki sõnu, kahjustaks poolt-sõna ärajätmine lause selgust, nt

• Riigi poolt tavavalvurile ette nähtud palga eest keegi muuseumi valvama ei tule. (Vrd Riigi tavavalvurile ette nähtud .. )
• Summa lisandub valitsuse poolt jaanuaris erandkorras laiapindseks riigikaitseks eraldatud 380 miljonile eurole. (Vrd Summa lisandub valitsuse jaanuaris erandkorras laiapindseks riigikaitseks eraldatud .. )

Elutu tegija korral saab poolt-tarindi asendada ka seestütleva käändega, nt

• Tartus tehtud foto kujutab öise tormi poolt räsitud kortermaja. Vrd .. öisest tormist räsitud kortermaja.
• Kogu rand oli täis lainete poolt randa uhutud rämpsu. Vrd .. lainetest ~ lainetega randa uhutud rämpsu.

Reegli ajalugu

Johannes Aavik juhtis „Eesti õigekeelsuse õpikus ja grammatikas‟ 1936 tähelepanu tegijamääruse eri vormistusviiside mitmeti tõlgendatavusele. Pidades omastavas käändes tegijamäärust eesti keelele kõige omasemaks, tõi ta siiski näiteid, kus omastav kääne jääb selguse poolest alla seestütlevale või poolt-tarindile (nt vanemate halvasti kasvatatud lapsed), ehkki viimaseidki võib mõnikord vääriti mõista (nt merest kaldale uhutud esemed või mere poolt kaldale uhutud esemed). Lahendust nägi Aavik omaette tegijakäände tarvituselevõtus. Ta ise pakkus selleks lõunaeesti n-lõpulist seesütlevat (nt meren kaldale uhutud esemed, vanemain halvasti kasvatatud lapsed), teine, A. Nei ettepanek oli tarvitada nt-lõppu. Kumbki eede ei leidnud siiski toetust.

Kirjandus

• Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.
• Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann, Eesti grammatika. Peatoimetaja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2024.
• Sirje Mäearu, poolt vastu. – Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996, lk 64–65.
• Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 106–110.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet