Keeleseaduse järgi on kirjakeele norm määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatu ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega. Alates 1. jaanuarist 2019 kehtib kirjakeele normi alusena õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018.
Järgmine eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. ÕS 2025 ilmub paberil, veebis avaldatakse sellele vastav võrguversioon. Nagu püsib muutumatuna paberväljaanne, ei uuene ka ÕS 2025 võrguversioon. ÕS 2025 lähtub samadest põhimõtetest ja peab silmas samu eesmärke kui ÕS 2013 ja ÕS 2018, sisaldades kirjakeele norminguid ja soovitusi.
Järgmise ÕSi koostamisel arvestame võimalikult palju ÕS 2018-ga, kuid pakume juurde ka ajakohast materjali. ÕSi normingute sisu on aegamööda teisenenud kogu aeg. ÕSi koostajad on oma tähelepanekuid normingute ja tegeliku keelekasutuse kohta kirjeldanud EKI teatmiku artiklites, käsitledes tegusõnu, käändsõnu, kesk- ja ülivõrret, täheortograafiat, kokku- ja lahkukirjutamist, algustäheortograafiat ja kirjavahemärke. Pärast ÕS 2018 ilmumist on keeletoimkond esildiste alusel teinud kümmekond otsust (vt keeletoimkonna kodulehel). Emakeele Seltsi keeletoimkonna pädevusse kuuluvad eeskätt õigekiri ja sõnamuutmine, tehes põhimõttelisi otsuseid. Üksiksõnadega ja (uute) tähendustega tegelevad ÕSi koostajad.
Kirjakeelt kiputakse kujutama normitud keelekujuna, kuid normida saab keeles väga vähe. ÕS nagu iga teine üldkeele sõnaraamat peegeldab seda, mis on eesti sõnad, milline on nende kuju, tähendus ja kasutusväärtus, ilma et sõnatähendusi üldse normitaks. ÕS 2025 püüab esitada selgitusi ja soovitusi selgemini ja arusaadavamalt kui seni: selgitused ja vajadusel ka normingud kirjutame pikemalt lahti, varustame põhjenduste ja lisainfo viidetega. Keelekasutaja valikud sõltuvad konkreetsest suhtlusolukorrast. Soov olla võimalikult neutraalne, arusaadav ja ühemõtteline on enamasti oluline ametikeeles, institutsionaalses keeles, nt kedagi esindades, kui sisu on tähtsam isikupärast ja isikustiilist.
Elav keel muutub – keel, mis ei muutu, on surnud keel. Muutumisvõimes on keele elujõud, muutusi ära keelata pole võimalik.
Järgmist ÕSi täiendab eesti õigekeelsuskäsiraamat EKI teatmik. Teatmikus esitatakse kõik need kirjakeele reeglid ja selgitused, mis pole sõnaraamatu osa. Teatmik täieneb pidevalt.
Kogu infot eesti keele sõnade kohta esitab EKI ühendsõnastik (Sõnaveebis), mis samuti pidevalt täieneb. Ühendsõnastik on ÕSi ja kirjakeele normiga kooskõlas. See on hea koht, kust järele vaadata, kuidas eesti keele sõnu kirjutada ning neid käänata ja pöörata. Ühendsõnastikus on antud tähendused ja sõnaliigid, esitatud näitelaused, soovitused ja selgitused. Siin on sõnu umbes kolm korda rohkem kui ÕSis. Ühendsõnastikku lisanduvad kõik uued sõnad, sh need, mis keelde tulevad pärast ÕS 2025 ilmumist. Oskuskeele infot saab vaadata Sõnaveebi koondunud terminibaasidest.
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 sisaldab umbes 55 000 eesti sõna. ÕS 2025
- põhineb „Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018” sõnaloendil, aga ka teistel varem ilmunud sõnaraamatutel: „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (1988–2007), „Eesti keele seletav sõnaraamat” (2009), „Eesti keele sõnaraamat 2019“, „Võõrsõnade leksikon” (2012);
- esitab sünonüüme, tähendusvihjeid, rektsioone ja keelenäiteid ning esitab soovitusi koos selgitustega. Kõik varasemad selgitused ja soovitused on üle vaadatud ja vajadusel ajakohastatud;
- on uuendatud ja täiendatud eesti keele korpuse ja keeleteaduse uurimistulemuste põhjal;
- ilmub paberil ja veebis 2025. a lõpuks. Kirjakeele normi alus alates 01.01.2026.
Kirjandus
- Krista Kerge. Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus. – Keel ja Kirjandus, 2022, lk 1104–1118.
- Margit Langemets, Lydia Risberg. Mis on ÕSi sõna? – Sirp 13.10.2023.
- Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann. Eesti grammatika. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2023. Vt ptk “Argisuhtlus ja institutsionaalne keel”, lk 1177–1181.
- Külli Prillop, Külli Habicht. Keel muutumises. – Horisont 6/2020, lk 28–31.
- ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025.
Koostanud Margit Langemets
Anna tagasisidet