Lühidalt
Kõige tavalisem on osastavas käändes osasihitis. Omastavas või nimetavas käändes täissihitise kasutamiseks peab lause olema jaatav, lauses kirjeldatud tegevus tulemuslik, sihitis väljendama tervikut ja tegusõna olema selline, mis võimaldab täissihitist kasutada.
Pikemalt
Mõned tegusõnad väljendavad sihilist tegevust ja esinevad lauses hrl koos sihitisega (nt lükkama, võtma). Neid nimetatakse sihilisteks tegusõnadeks ehk transitiivideks.
Teised väljendavad sihitut tegevust ja esinevad lauses ilma sihitiseta (nt punastama, leegitsema). Neid nimetatakse sihituteks tegusõnadeks ehk intransitiivideks.
Sihilised tegusõnad võivad esineda koos osasihitisega või täissihitisega.
Osasihitis
Osastavas käändes sihitis on osasihitis. See on kõige tavalisem ja sagedasem sihitise liik:
poiss sõi putru, lugesin „Rehepappi“, vaatasime huvitavat saadet, ettepanek tekitab küsimusi andmekaitse kohta.
On sihilisi tegusõnu, mille juures saab kasutada ainult osasihitist (nt tahtma, puudutama, alustama). Neid nimetatakse partitiivverbideks. Tüüpilised sellised tegusõnad on tundeverbid (alahindama, armastama, kartma, nägema jt), liigutus-puudutusverbid (kehitama, kallistama, peksma jt), kuid siia kuulub muidki verbe (helistama, trahvima, alustama, harrastama jt).
EKI ühendsõnastikus on partitiivverbide rektsioon tähistatud tärniga (nt keda/mida*), vt nt alahindama, kallistama, alustama.
Täissihitis
Omastavas või nimetavas käändes sihitis on täissihitis. Selle kasutamiseks peavad olema korraga täidetud kõik neli järgmist tingimust.
1. Lause on jaatav.
poiss sõi pudru ära – vrd poiss ei söönud putru ära
kas saaks siit pileti osta? – vrd kas ei saaks siit piletit osta? (mõlemal juhul on küsijal soov osta)
Märkus. Vastanduses „mitte .. vaid“ saab täissihitist kasutada ka eituse juures:
ta ei leidnud mitte võtit ~ võtme, vaid rahakoti, ta ei ostnud mitte kasukat ~ kasuka, vaid mantli
2. Öeldisega väljendatud tegevus on tulemuslik (mitte kestev).
teeme suvel korteris remondi (kavas on remont lõpetada) – vrd teeme suvel korteris remonti (tulemus on teadmata)
lennuk ületas helikiiruse (kindla piiri) – vrd autojuht ületas lubatud sõidukiirust (mingil ajal, ajutiselt)
Jüri tellis aastaks Postimehe (tegi tellimuse) – vrd Jüri tellis eelmisel aastal Postimeest (oli tellija)
sõi kaks pirukat korraga (pirukad on söödud) – vrd sõi kaht pirukat korraga (lause kirjeldab söömise aega)
3. Sihitis on tervik (ese, piiritletud nähtus, kindel kogus või hulk).
osta homseks leib (üks päts, kott vm kokkulepitud kogus) – vrd osta homseks leiba (määramata kogus)
4. Öeldiseks olev tegusõna võimaldab täissihitist kasutada.
politsei algatas väärteomenetluse – vrd politsei alustas väärteomenetlust
Kirjandus
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 42–49.
- Mati Erelt, Sihitis. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 91–98.
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 420–426.
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 46–54.
- Tiina Leemets, Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 101–109.
- Helle Metslang, Sihitis. – Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2017, lk 258–277.
- Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95–101.
- Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool. Sihitisesõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019.
Koostanud Tiina Leemets
Anna tagasisidet