Järgnevalt on esitatud nende keelte hääldusjuhiseid, mille nimede kohta ei ole omaette põhjalikumat käsitlust. Juhised on enamasti koostatud Gemini tehisaru abiga (võivad sisaldada vigu), võimalust mööda on juhiseid kontrollitud teistest allikatest.
Omaette käsitlusi Ameerika keelte hääldusest vt nimejuhiste jaotises olevatest hispaania, inglise ja portugali nimede ülevaadetest.
Aimara keel
Aimara keelt kõneldakse Peruus ja Boliivias, kus ta on üks ametlikest keeltest, kõnelejaid on ka Tšiilis ja Argentinas. Aimara tähestik (1984 Boliivias ja 1985 Peruus heaks kiidetud ühistähestik) on järgmine: A a, Ä ä, Ch ch, Ch’ ch’, Chh chh, I i, Ï ï, J j, K k, K’ k’, Kh kh, L l, Ll ll, M m, N n, Ñ ñ, P p, P’ p’, Ph ph, Q q, Q’q’, Qh qh, R r, S s, T t, T’ t’, Th th, U u, Ü ü, W w, X x, Y y. Sulghäälikutel ja afrikaatidel on kolm sarja: helitud k, p, t, q, ch, aspiraadid ehk hõngushäälikud kh, ph, th, qh ja chh ja ejektiivid ehk suruhäälikud k’, p’, t’, q’ ja ch’. Täishääliku pikkust näitavad täpid tähe peal: ä, ï, ü.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Chuqisaka [tšukisaka] |
| j | [h(h)], IPA [x] | |
| ll | [lj], IPA [ʎ] | Kallao [kaljao] |
| ñ | [nj], IPA [ɲ] | |
| q | [k], IPA [q] | Apurimaq [apurimak] |
| x | [h(h)], IPA [χ] | Mïxiku [miihhiku] |
| y | [j] | Wankayu [wankaju] |
Grööni keel
Grööni keelt (kalaallisut) kõneldakse Gröönimaal, Taani omavalitsuslikul alal. 1973. a-st kehtib uus kirjaviis, milles pole diakriitilisi märke. Grööni tähestik on järgmine: A a, E e, F f, G g, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v; laensõnades on veel kasutusel B b, C c, D d, H h, W w, X x, Y y, Z z, Æ æ, Ø ø, Å å. Pikki täishäälikuid ja kaashäälikuid märgitakse kahe tähega. Rõhk jaotub ühtlaselt mitmele silbile.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| g | g-ahtushäälik, IPA [ɣ] täishäälikute vahel | Eqalugaarsuit [ekalugaarsuit] |
| [h], IPA [x] kaashääliku kõrval | ||
| ll | helitu [l], IPA [ɬ] | Illorsuit [ihlorsuit] |
| ng | [ŋ] | Kangaamiut [kaŋaamiut] |
| q | [k], IPA [q] | Ittoqqortoormiit [ittokkortoormiit] |
| r | [r], IPA [ʁ] | Kangerlussuaq [kangerlussuak] |
| ti | [tsi] | Tiniteqilaat [tsinitekilaat] |
Vanas kirjaviisis oli diakriitilisi märke, nt Kalaallit Nunaat oli kirjutatud Kalâtdlit Nunât.
Guaranii keel
Guaranii keelt (avañe’ẽ) kõneldakse Paraguays, kus ta on ametlik keel, vähesel määral ka naaberriikides Argentinas, Boliivias (üks ametlikke keeli seal) ja Brasiilias. Guaranii tähestik on järgmine: A a, Ã ã, Ch ch, E e, Ẽ ẽ, G g, G̃ g̃, H h, I i, Ĩ ĩ, J j, K k, L l, M m, Mb mb, N n, Nd nd, Nt nt, Ñ ñ, O o, Õ õ, P p, R r, Rr rr, S s, T t, U u, Ũ ũ, V v, Y y, Ỹ ỹ, ‘. Tildega tähed (ã, ẽ, ĩ, õ, ỹ) märgivad nasaalseid ehk ninahäälikuid.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [š], IPA [ʃ] või [ɕ] | Chandei [šandei] |
| g̃ | [ŋ] | G̃uayva [ŋuaiva] |
| j | [j] või [dž] | Jeroky [džerokõ] |
| ng | [(ŋ)g] | Angatupyry [a(ŋ)gatupõrõ] |
| rr | [r] 1 | (omasõnades ei esine) |
| y | [õ], IPA [ɨ] | Ñe’ẽmbuku |
- rr märgib nö põrisevat r-i, samas kui r on vaid ühekordne, IPA [ɾ], nagu nt inglise keeles.
Ketšua keel
Ketšua keelt (Qhichwa ~ Runa simi) kõneldakse Ladina-Ameerikas Peruus, Ecuadoris ja Boliivias – neis riikides on tal ka ametliku keele staatus. Ketšua tähestik Peruus on järgmine: A a, Ch ch, H h, I i, K k, L l, Ll ll, M m, N n, Ñ ñ, P p, Q q, S s, T t, U u, W w, Y y. Boliivias ja Ecuadoris tarvitatakse h-tähe asemel j-i, sest h on kasutusel hõngushäälikute (kh, ph, th, chh, qh) eristamiseks. Neis maades kasutatakse ka suruhäälikute ehk ejektiivide eristamiseks ülakoma (k’, p’, t’, ch’, q’). Tavaliselt eristatakse kolme täishäälikut (a, i, u), aga kõnekeeles teatud positsioonides ja eri keelekujudes on ka e ja o. Nimedes ja laensõnades esinevad ka b, c, d, f, g, j, v, x, z.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Ayakuchu [ajakutšu] |
| ll | [lj], IPA [ʎ] | Qallaw [kaljau] |
| ñ | [nj], IPA [ɲ] | (nimedes harv) |
| q | [k], IPA [q] | Qusqu [kusku] |
| y | [j] | Amarumayu [amarumaju] |
Nahua keel
Nahua ehk asteegi keelt (Nawatlahtolli, Nahuatl) kõneldakse Mehhikos. Nahua uue kirjaviisi tähestik (1950) on järgmine: A a, Ch ch, E e, I i, H h, K k, Kw kw, L l, M m, N n, O o, P p, S s, T t, Tl tl, Ts ts, U u, X x, Y y.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Chimalpopoka [tšimalpopoka] |
| h | kõrisulg, IPA [ʔ] | Akatlah [akatlhaʔ] |
| tl | [tlh], IPA [tɬ] | Atlakoatl [atlhakoatlh] |
| x | [š] | Xochipilli [šotšipilli] |
| y | [j] | Xianya [šianja] |
Navaho keel
Navaho keelt (Diné bizaad või Naabeehó bizaad) kõneldakse Ameerika Ühendriikides selle edelaosas. See on Põhja-Ameerikas kõige suurema kõnelejaskonnaga indiaani keel. Navaho nüüdiskirjaviis pärineb aastast 1939 ja selle tähestik on järgmine: A a, B b, Ch ch, Ch’ ch’, D d, Dl d, Dz dz, E e, G g, Gh gh, H h, Hw hw, I i, J j, K k, K’ k’, Kw kw, L l, Ł ł, M m, N n, O o, S s, Sh sh, T t, T’ t’, Tł tł, Tł’ tł’, Ts ts, Ts’ ts’, W w, X x, Y y, Z z, Zh zh. Kaashäälikute hulgas on sulghäälikud ja afrikaadid, mille seast saab eristada kolme rühma: helitud (b, d, g), hõngushäälikud ehk aspiraadid (k, t) ja suruhäälikud ehk ejektiivid (märgitud ülakomaga: t’, k’). Pikki täishäälikuid kirjutatakse kahe tähega. Nasaalseid täishäälikuid märgib ˛ tähe all (ą, ę, į, ǫ, ų). Navaho keeles on neli tooni: kõrge, tõusev, langev ja madal. Kõrget tooni märgib akuut tähe peal (á, é jne), madalat tooni ei märgita. Tõusev ja langev toon võivad esineda vaid pika täishäälikuga silbis. Kui mitme tähe ühendis on akuudiga viimane täht (aá, aaí), siis on tegu tõusva tooniga; kui aga esimene täht (áa, ée jne), siis on tegu langeva tooniga.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| b | [p] | Bitł’ááh Bito’ [pitlhaah pitho] |
| ch | [tš] | T’iis Nitsaa Ch’éélį́ [tiis nitsaa tšeeli] |
| d | [t] | Tséłgaii Deez’áhí [tselhkaii teezʔahi] |
| dl | [tlh], IPA [tɬ] | Hanáádlį́ [hanaatlhi] |
| dz | [ts] | Ahééháshį́į́h Hahoodzo [aheehašii(n)h hahootso] |
| g | [k] | Bis Dootł’izh Ńdeeshgiizh [pis tootlhiž nteeškiiž] |
| gh | g-ahtushäälik, IPA [ɣ] | Séi Bee Hooghan [sei pee hoogan] |
| j | [tš] | Tó Hajiileehé [tho hatšileehe] |
| k | [kh] | Kinteel [khintheel] |
| ł | helitu [l], IPA [ɬ] | Tsé ’Ałnáozt’i’í [tse alhnaostiʔi] |
| sh | [š] | Shash Bitoo [šaš pithoo] |
| t | [th] | Tsinaabąąs Habitiin [tsinaapaa(n)s habithiin] |
| x | [h], [h(h)] | Tó Hwiisxíní [tho hwiishini] |
| y | [j] | Yaa Niilk’id [jaa niilkit] |
| zh | [ž] | Na’ní’á Hayázhí [naʔniʔa hajaži] |
| ’ | kõrisulg, IPA [ʔ] | Na’ashǫ́’iito’í [naʔašoʔiithoʔi] |
Koostanud Peeter Päll.
Anna tagasisidet