Mõttekriips/sulg + koma
Mõttekriips või sulg ja koma jäävad kõrvuti, kui mõttekriipsude või sulgudega eraldatud kiil on rindlauses osalausete või põimlauses pea- ja kõrvallause vahel. Nt
- Mida rohkem laps loeb – mitte arvutist, vaid paberraamatust –, seda rohkem on tal empaatiavõimet.
- Eelnõu seletuskirjas on öeldud – ja seda ütles ka ettekandja siin –, et erakondade rahastamine riigieelarvest on suur privileeg.
- Kui lokaalsed tuimestid nagu mentool jm ei aita (need on apteegis käsimüügis), siis tuleb lasta perearstil määrata ravim.
Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause sisaldab kõrvallauset (st on ise põimlause), siis mõttekriipsu ees olev koma kustub. Nt
- Mina olen seda meelt – mina kindlasti, aga ma arvan, et ka teie, hea küsija –, et laenud tuleb tagasi maksta, olenemata sellest, milleks on raha kasutatud.
Mõttepunktid + koma
Mõttepunktid võivad lause sees sattuda mõne koma nõudva tarindi kõrvale, näiteks võib järgneda kõrvallause. Koma sel juhul enam ei panda, nt
- Uskumatu … et ma tegin seda.
- Vahel kisub natuke viltu kah … aga lõpuks läheb ikka hästi.
- Ostetud piletid vahetatakse ümber … kui veel midagi kavva peaks jääma.
- Kui praegu valida oleks, siis … ma ei teagi … võibolla valiks juura.
Kui mõttepunktid satuvad otsekõne ja järgneva saatelause piirile, jäetakse ära koma, mis muidu otsekõnet ja saatelauset eraldaks, nt
- „Te ei kavatse ometi…“ ei suutnud mees seegi kord oma lauset lõpetada.
- „Neid oli rohelisi, punaseid, kollaseid…“ meenutas Liisi.
Küsi- ja hüüumärk säilivad, sest need on märgid, mis ei kustu kunagi, nt
- „Ega ometi mina…?“ küsis perenaine.
Mõttepunktid + lauselõpumärk
Mõttepunktide järele ei panda enam lauselõpupunkti, nt
- No ei tea…
- See ei kõla küll kuigi hästi, aga…
Küsi- ja hüüumärk säilivad, seejuures võidakse küsi- ja hüüumärk panna kas mõttepunktide järele, kui lause jääb pooleli, või ette, kui mõte peab avarduma, nt
- Aga mis siis, kui…?
- Ja kuidas sa siis?…
Topeltjutumärgid + lauselõpumärgid
Mõnikord satuvad tekstis kõrvuti kahed jutumärgid, nt on otsekõne sees pealkiri, ühe pealkirja sees teine pealkiri või ühe otsekõne sees veel teine otsekõne. Lause lõpus võivad mitmekordsed jutumärgid moodustada keerulisi kombinatsioone lauselõpumärkidega.
Otsekõnelause lõppu jääva tsitaadi või pealkirja puhul on võimalikud kaks kirjavahemärkide kombinatsiooni olenevalt tsitaadi või pealkirja lõpumärgist:
a) tsitaadi kinnijutumärgid + otsekõnelause lõpumärk + otsekõnelause kinnijutumärgid, nt
- „Ma arvan, kulla miss Jane, see tähendab „kohtume jälle“.“
- „Kas sa ütleksid mulle tähthaaval, kuidas sa kirjutad sõna „merehaige“?“
b) tsitaadi küsi- või hüüumärk + tsitaadi kinnijutumärgid + otsekõnelause lõpumärk + otsekõnelause kinnijutumärgid, nt
- „Kas ta ei ütle „Mingu ma lõhki!“?“ päris Jane.
Kui ühe otsekõnelause sees on teine otsekõne, mis jääb välimise ehk raamiva otsekõnelause lõppu, on tavaks[1] säilitada seesmise otsekõne lõpumärk (punkt, küsi- või hüüumärk), seevastu raamiva otsekõne lõpumärkidest punkt kustub, küsi- ja hüüumärk säilivad. Nt
- „Mis ma tühja pudeliga teen? .. Seda õpetas isa mulle juba siis, kui ma alles hällis lamasin. „Pipi,“ rääkis ta, „sellest pole midagi, kui sa enne õukonnale esitlemist oled unustanud jalad pesemata, aga kui sa merehätta sattudes tühja pudeli maha unustad, oled kadunud hing.““
- „Ma kordan,“ ütles Kass. „Selleks kulub kaks sekundit. Niisuguse augu kaevamine oleks ülim lollus. „Kümme miili sügav?“ ütleksid nad. „Milleks, taeva pärast, seda vaja on?““
- Kui vaenelaps jutu oli lõpetanud, võttis vanamees kotist rätikuräbala, andis lapsele ja ütles: „Seo õhtul magama heites see rätik oma pea ümber ja ohka südame põhjast: „Magus unenäoke, kanna mind sinna, kust käsikivi leian, mis ise jahvatab, et minu nõdra abi pikemalt tarvis ei oleks!““
- „Kas sa ikka ütlesid: „Tõuse üles, söö vanakuri ära!“?“
Kui säilitada mitte seesmise, vaid välimise otsekõne punkt, oleks tulemuseks samasugune märgikombinatsioon, nagu on tsitaadi või pealkirja puhul (“.“). Mõlema otsekõne punktide säilitamine muudaks aga kirjapildi üsna katkeliseks (.“.“).
Hüüumärk + küsimärk
Hüüu- ja küsimärk või küsi- ja hüümärk koos väljendavad hämmastust, nt
- Mis sina siin teed?!
- Täiesti kohutav on ju selline riik!?
Järgarvupunkt + lauselõpumärk
Kui väitlause lõppu satub järgarvupunkt, sulab see kokku lauselõpupunktiga, nt
- Meie klassi poisid olid 4. ja 35.
Küsi- või hüüdlause lõpus jääb järgarvupunkt alles.
- Hurraa, meie klassi poisid olid 4. ja 35.!
- Kas teadsite, et meie klassi poisid olid 4. ja 35.?
Vaata ka
Kirjandus
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.
- Maire Raadik, Märgikobarad. – Oma Keel 2022, nr 2, lk 54–60.
- Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968.
Märkus
- [1] Tava on näha omaaegse kirjastuse Eesti Raamat 1970. ja 1980. aastate trükistes.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet