Sisukord

Lühidalt

Hiljemalt 1980. aastast on vabariiklik õigekeelsuskomisjon asunud seisukohale, et sõnatähendusi ei saa normida. Praktikas on mõned otsused ka hiljem tehtud sõnatähenduste teemal. Üksikküsimustes on võetud järgmised seisukohad.

Pikemalt

Sõnade kompetents ja tolerants tähendused (2012)

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas 2012 ettepanekut kirjeldada sõnade kompetents ja tolerants sisu ÕS 2013-s senisest laiemalt. Toimkond leidis, et kompetents on nii ’võimkond, (võimu)pädevus’ kui ka (uue tähendusena) ’asjatundlikkus, pädevus’, tolerants on nii ’lubatav hälve (tehnikas)’ kui ka (uue tähendusena) ’tolerantsus’.

Kaassõnade peale ja pärast tähendused (2009)

Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 13. oktoobril 2009 otsuse aktsepteerida sõna peale kasutamist ka ajatähenduses.

Otsuse kohaselt saab kirjakeeles ajatähendust väljendada nii kaassõnaga peale kui ka kaassõnaga pärast (nt peale koosolekut ~ pärast koosolekut). Kaassõnaga peale kasutatakse ajatähenduses osastavat käänet, mis võimaldab teda eristada kaassõna teistest tähendustest (vrd peale koosoleku = lisaks koosolekule ja peale koosolekut = pärast koosolekut).

Alates 1976. aasta ÕSist oli ajatähenduse jaoks jäetud üksnes sõna pärast (st pärast koosolekut), alates 2013. ÕSist kirjeldatakse ajatähenduses ka sõna peale.

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 13. X 2009 otsus.

Asesõnade üksteise ja teineteise ning oma ja enda tähendused (1980)

Vabariiklik õigekeelsuskomisjon tegi 7. mail 1980 otsuse mitte normida sõnade üksteise ja teineteise ning enese ~ enda ja oma tähendusi.

Enne 1980. aasta otsust tuli omastavat asesõna oma kasutada koos nimisõnaga (nt võta oma pliiats) või öeldistäitena (nt pliiats on minu oma). Enesekohane asesõna enda ~ enese kuulus verbi juurde (nt võta pliiats endale).

Enne 1980. aasta otsust tuli sõna teineteise kasutada siis, kui vastastikuses tegevuses on kaks (nt poiss ja tüdruk pildusid teineteist lumega), üksteise aga siis, kui vastastikuses tegevuses on mitu (nt viis poissi pildusid üksteist lumega).

Vt ka vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 7. V 1980 otsus.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet