Lühidalt
Ühte muuttüüpi kuuluvad sõnad, millel on samad muutelõpud (nt on pere-tüübi sõnadel osastava lõpp -t, pesa-tüübi sõnadel aga lõputa) ja sama moodi käituv tüvi (nt jääb ohutu-tüübi sõnade tüvi kõigis käänetes samaks, kuid üldine-tüübi sõnadel asendub ne-lõpp se-lõpuga).
Pikemalt
Muuttüüpi esindab tüüpsõna koos oma muutevormidega. Mõnel tüübil on antud mitu tüüpsõna, sest tüübis on mingi sõnarühm, mis käändub või pöördub ebatüüpiliselt. Nt on tüübis 35 tüüpsõna petma kõrval antud tüüpsõna jätma, millel on umbisikulise tegumoe vormides ühesilbiline III-välteline tüvi: jäetakse, jäetud (vrd petetakse, petetud). Sulud tüüpsõna vormi ümber osutavad teisejärgulisele rööpvormile, nt tüüpsõna harjutus mitmuse sisseütlev harjutustesse (ja harjutusisse) tähendab, et vorm harjutusisse on küll võimalik, kuid pikema vormiga võrreldes vähe kasutatav.
Kui tüübis on sõnu, mis võivad muutuda rööpselt mõne teise tüübi järgi, on rööptüübid näidatud mõlema tüübi all. Tüüpsõna on ühine, tüübinumbrid on antud mõlemad, kusjuures teise rööptüübi number on heledamas kirjas ja toimib viitena rööptüübile. Muutevormid on kummagi tüübi all omad, nt akv`aarium tüübis 2e (osastav akv`aariumit nagu minut : minutit) ja tüübis 19 (osastav akv`aariumi nagu seminar : seminari). Sulud rööptüübi numbri ümber osutavad teisejärgulisele tüübile.
Põhitüüpidele võivad järgneda alltüübid, kus tüve lõpus esineb reeglipäraseid häälikumuutusi. Neid muutusi võivad põhjustada järgneva vormilõpu omadused, nt tüvelõpu i asendus vormilõpu i ees (nt osuti : osuteid) või tüvemitmuse vokaali valik (vrd v`aat : v`aati : v`aate ja l`aat : l`aata : l`aatu). Alltüübid on varustatud tähega tüübinumbri järel, täpsustused on muuttüübi kommentaaris.
Ühe muuttüübi (ja alltüübi) sõnadel võib esineda erinevaid häälikumuutusi nii tüve lõpus (tüve lõpumuutused) kui ka tüve sees (astmevahelduslikud muutused koos välte muutumisega). Need on näidatud iga tüübi ja alltüübi juures tabelis. Tabeli 1. veerus on märge astmevahelduse liigi kohta: av-ta = astmevahelduseta, vv = vältevaheldus, lv = laadivaheldus. 2. veerus on antud info tüve lõpumuutuse kohta: algvormi tüve lõpuhäälik(ud) → tüvevariandi lõpuhäälik(ud) või lm-ta = lõpumuutuseta. 3. veerus on näiteid vastava tüvemuutuse kohta, valikus on erineva struktuuriga sõnu.
Käändsõnad
Tüüpsõnast on esitatud ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev, mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev. Nende eeskujul saab moodustada kõiki teisi käändeid: tüvevariandile tuleb lisada vastav käändsõna vormitunnus. Kui tüüpi ja alltüüpi kuulub ka omadussõnu, on võrdlusastmed näidatud eraldi lõigus võrdlus.
Käändsõna muuttüübid: 1 ohutu, veski | 2 õpik, minut, akvaarium | 3 vaher, armas, tanner | 4 ase | 5 liige, armas, kallis | 6 mõte | 7 kallas, rukis, kallis | 8 küünal | 9 katus, raskus | 10 soolane, üldine | 11 harjutus, raskus, mõistetavus | 12 oluline, üldine, eestlane | 13 suur | 14 uus, kaas | 15 käsi | 16 pere, logo | 17 elu, logo, kivi, pesa, saba | 18 nägu, tuba, sõda, sada | 19 seminar, akvaarium | 20 süli, meri | 21 jõgi | 22 põu, riik, külm, leib | 23 poiss, koer, hein, püks, oks, vits | 24 puri, tühi, oder, padi | 25 õnnelik | 26 koi, idee, luu
Pöördsõnad
Tüüpsõnast on esitatud ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre, lihtmineviku ainsuse 1. ja 3. pööre, möönva kõneviisi olevik, v-kesksõna, nud-kesksõna, umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik (-kse) ja tud-kesksõna. Nende järgi saab moodustada kõiki teisi pöördsõna vorme.
Pöördsõna muuttüübid: 27 elama | 28 õppima, sulgema | 29 hüppama, laastama | 30 vaidlema | 31 rabelema | 32 seisma | 33 naerma | 34 saatma, leidma | 35 petma, jätma | 36 tulema | 37 võima, saama | 38 käima, sööma
Anna tagasisidet