Lühidalt
Ahelliitum ehk ahelliitsõna koosneb nimisõnast ning sellele eelnevast lausest või fraasist, kõigi sõnade vahel on sidekriips: aega-küll-meeleolu, mis-nüüd-mina-suudan-hoiak, eile-oli-vaja-ajakava, nokk-kinni-saba-lahti-tunne, jaga-ja-valitse-poliitika, kes-on-kes-küsimus, Made-in-China-kaup, play-off-mängud, ad-hoc-seos.
Pikemalt
Ülesehitus
Ahelliitumi põhisõna on nimisõna. Sellele eelnev täiendosa võib olla
1) (lühi)lause: mis-nüüd-mina-suudan-hoiak, eile-oli-vaja-ajakava, jaga-ja-valitse-poliitika, kes-on-kes-küsimus, anna-mulle-andeks-naeratus, keelan-käsin-juhtimine, vali-mind-mees;
2) lause, kust on välja jäetud on-öeldis: aega-küll-meeleolu (aega on küll), hambad-ristis-eelarve (hambad on ristis), nokk-kinni-saba-lahti-tunne (nokk on kinni, kui saba on lahti);
3) vormellause: tere-hommikust-telefonikõne, oh-sa-pagan-reaktsioon;
4) võõrkeelne fraas: play-off-mängud, ad-hoc-seos;
5) muu fraas: enne-ja-pärast-foto (enne ja pärast tehtud), minu-laps-sinu-korterisse-petuskeem (minu laps registreeritakse sinu korterisse).
Muid fraase (5. rühm) on seni kasutatud kõige harvem. Harvem on esinenud ka pikemaid liitlauseid, nt mul-on-kogu-aeg-jõle-kiire-ja-palju-tööd-ja-kõht-kah-valutab-inimesed.
Sidekriips pannakse kõigi sõnade vahele.
Ahelliitsõnad ei ole ja sidekriipsu ei vaja järgmised juhtumid.
- Nimisõnale eelneb harilik pikem täiendfraas:
vana ja väga spartaliku erakooli stiilis lips,mitte sugugi eriti salajane valem,mitte nii õiglased inimesed,seinast seina küsimused,(seda ei peetud) kes teab mis patuks. - Tegusõnata fraas laiendab teo- või tegijanime:
hambad ristis pingutus< hambad ristis pingutama,pea ees vettehüpe< pea ees vette hüppama,tere hommikust soovija< tere hommikust soovima,paar pakki päevas suitsetaja< paar pakki päevas suitsetama.
Muid väljendusvõimalusi
| Ahelliitum | Kõrvallause | Järellisand |
| aeg-on-raha-mõttelaad | mõttelaad, et aeg on raha | mõttelaad “aeg on raha” ~ mõttelaad aeg on raha |
| rasv-on-kole-paha-paanika | paanika, et rasv on kole paha | paanika “rasv on kole paha” ~ paanika rasv on kole paha |
| niiviisi-edasi-ei-saa-mõte | mõte, et niiviisi edasi ei saa | mõte “niiviisi edasi ei saa” ~ mõte niiviisi edasi ei saa |
| kes-on-kes-küsimus | küsimus, kes on kes | küsimus “kes on kes?” ~ küsimus kes on kes? |
| Ahelliitum | Muudetud sõnajärg või sõnastus |
| aeg-maha-tehnika | aja mahavõtmise tehnika |
| sööme-õues-päev | õues söömise päev |
| klient-on-kuningas-teenindus | teenindus, nagu klient oleks kuningas; esmaklassiline teenindus |
| üks-suurus-sobib-kõigile-rõivas | igale suurusele sobiv rõivas |
Inglise ahelliitumite tõlkimine
Inglise keeles on ahelliitsõnad rohkem levinud ja käibel ka terminitena, eesti keeles on neid sagedamini moodustatud ühekordse kujundina. Inglise ahelliitumi tõlkeks sobib enamasti harilik liitsõna või sõnaühend.
| drive-in cinema | autokino |
| start-up ~ startup company | idufirma |
| stand-up comedy | püstijalakomöödia |
| door-to-door sales | rändmüük |
| out-of-the-box thinking | loov mõtlemine |
| day-to-day expenses | jooksvad kulud |
| ready-to-use product | valmistoode |
| hit-and-run driver | õnnetuskohalt põgenenud juht |
| hands-free device | vabakäeseade |
| do-it-yourself kit | isetegemiskomplekt, meisterduskomplekt, remondikomplekt |
| hands-on exhibit | tegevuseksponaat, mängueksponaat |
| win-win solution | kõiki rahuldav lahendus, kõigile hea ~ soodne ~ sobiv ~ lahendus hundid-söönud-lambad-terved-lahendus |
Termin
Termin on eesti keeleteaduses suhteliselt uus. Soome ketjuyhdyssana eeskujul loodud ahelliitsõna on esimest korda fikseeritud Mati ja Tiiu Erelti koostatud „Eesti-soome keeleteaduse sõnastiku“ II trükis 1995. aastal. 2020. aasta “Eesti keele käsiraamatus” on samad autorid eelistanud terminit ahelliitum. Varem on kasutatud ka nimetust ad-hoc-liitsõna, näiteks 1976. a õigekeelsussõnaraamatu ortograafialisas sidekriipsu tarvitamise juhistes. Esialgne nimetus rõhutab sellise sõnamoodustuse juhuslikkust (ladina ad hoc ‘selleks puhuks’), uus termin iseloomustab liitumi ülesehitust.
Kirjandus
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 139.
- Tiina Leemets, Mida-neist arvata-küsimus. Ahelliitsõnad. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 119–129.
- Helika Mäekivi, Emakeelne eurokeel. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, lk 25–32.