An: austroneesia hõimkond 1/3 (An–AnEP)

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

– – –

• austroneesia hõimkond, austroneesia keeled, van indoneesia keelkond, malai-polüneesia keeled (Austronesian languages, var Malayo-Polynesian languages)
• Malai-Polüneesia keeled (Malayo-Polynesian languages) ♦ Kitsamas mõttes austroneesia keeled ilma Taiwani keelteta.

AnE: idaaustroneesia keelkond

• idaaustroneesia keelkond (Eastern Austronesian languages ~ Central-Eastern Malayo-Polynesian languages)
• *Ida-Indoneesia keeled (Eastern Indonesian languages?) ♦ Endine jaotis, millesse kuuluvad Kesk-Malai-Polüneesia ja Lõuna-Halmahera keeled.
• Kaug-Okeaania keeled (Remote Oceanic languages) ♦ Kesk-Ida-Okeaania keelte haru, mis jaguneb Loyauté saarte, Mikroneesia, Põhja- ja Kesk-Vanuatu, Uus-Kaledoonia, Vaikse ookeani keskosa keelteks (viimased on laias mõttes Polüneesia keeled).
• Kesk-Ida-Okeaania keeled (Central Eastern Oceanic languages) ♦ Jagunevad Kagu-Saalomoni saarte, Kaug-Okeaania ja Lõuna-Vanuatu keelteks. Kaug-Okeaania keelte alla kuuluvad harudena Mikroneesia ja Polüneesia keeled, ülejäänud on traditsioonilises mõttes Melaneesia keeled.
• Okeaania keeled (Oceanic languages) ♦ Idaaustroneesia keelte haru, kuhu kuuluvad Admiraliteedisaarte, Kesk-Ida-Okeaania, Lääne-Okeaania, Saint Matthiase saarte ja Temotu keeled ning japi keel.

AnEC: Kesk-Malai-Polüneesia keeled

• Kesk-Malai-Polüneesia keeled (Central Malayo-Polynesian languages).
• *Maluku keeled ~ Moluki keeled, van Väike-Sunda saarte ja Molukkide keeled (Moluccan languages?) ♦ Varasem ebatäpne jaotis, mille alla arvati Kagu-, Kesk-Maluku ja osalt Timori-Babari keeled.
• Sumba-Florese keeled (Sumba-Flores languages) ♦ Jaotis, mis võtab kokku Sumba keeled ning bima-lembata keeled.
• Aru keeled (Aru languages) ♦ Aru saartel.
  • barakai keel (Barakai, var Workai) baj. Kiri: . Rahvas: barakai, barakaid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Barakai saar). Kõnelejaid: 4500. ♦
  • batulei keel (Batuley, var Gwataley, Watulai) bay. Kiri: . Rahvas: batulei, batuleid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Aru). Kõnelejaid: 3600. ♦
  • dobeli keel (Dobel, var Kobroor, Sersifar Tannin) kvo. Kiri: . Rahvas: dobel, dobelid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 5700. ♦
  • kola keel (Kola, var Marlasi, Warilau) kvv. Kiri: ladina. Rahvas: kola, kolad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7400. ♦
  • manombai keel (Manombai, var Wamar, Wokam) woo. Kiri: . Rahvas: manombai, manombaid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 9100. ♦ Manombai on ka väina nimi.
  • tarangani keel (Tarangan, var Trangan). Kiri: . Rahvas: tarangan, taranganid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Tarangan on saare nimi.
    • idatarangani keel (East Tarangan, var Tarangan Timur) tre. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6100. ♦
    • läänetarangani keel (West Tarangan, var Tarangan Barat) txn. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7900. ♦ Aru saarte enim kõneldav keel.
  • udžiri keel (Ujir, var Udjir) udj. Kiri: . Rahvas: udžir, udžirid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦
• bima-lembata keeled (Bima-Lembata languages) ♦ Rühma on paigutatud ka suuremasse Sumba-Florese keelerühma.
  • adonara keel (Adonara, var Nusa Tadon, Sagu, Vaiverang) adr. Kiri: . Rahvas: adonara, adonarad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Adonara saar). Kõnelejaid: 98 000. ♦
  • alori keel (Alor, var Alorese) aol. Kiri: . Rahvas: alor, alorid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Alor). Kõnelejaid: 25 000. ♦
  • bima keel (Bima, var Bimanese) bhp. Kiri: . Rahvas: bima, bimad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 500 000. ♦
  • ende keel (Ende) end. Kiri: . Rahvas: ende, ended. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 110 000. ♦
  • ileape keel (Ile Ape, var Nusa Tadon) ila. Kiri: . Rahvas: ileape, ileaped. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 15 000. ♦
  • kedangi keel (Kedang, var Kdang, Dang) ksx. Kiri: . Rahvas: kedang, kedangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • keo keel (Ke’o, var Nage-Keo) xxk. Kiri: . Rahvas: keo, keod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 40 000. ♦
  • kepo keel (Kepo’, var Kepoq) kuk. Kiri: . Rahvas: kepo, kepod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦
  • lamaholoti keel (Lamaholot, var Solor) slp. Kiri: . Rahvas: lamaholot, lamaholotid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 180 000. ♦
  • lamalera keel (Lamalera, var Kawela, Lebatukan, Mulan) lmr. Kiri: . Rahvas: lamalera, lamalerad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • lamatuka keel (Lamatuka) lmq. Kiri: . Rahvas: lamatuka, lamatukad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • lembata keel (Lembata). Kiri: . Rahvas: lembata, lembatad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 15 000. ♦
    • lõunalembata keel (South Lembata) lmf. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦
    • läänelembata keel (West Lembata, var Labalekan, Mingar) lmj. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 8000. ♦
  • levo-elengi keel (Lewo Eleng) lwe. Kiri: . Rahvas: levo-eleng, levo-elengid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • levotobi keel (Lewotobi, var Southwest Lamaholot) lwt. Kiri: . Rahvas: levotobi, levotobid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦
  • levuka keel (Levuka, var Lembata, Painara) lvu. Kiri: . Rahvas: levuka, levukad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • lio keel (Li’o, var Aku, Tanah Kunu) ljl. Kiri: . Rahvas: lio, liod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 105 000. ♦
  • mangarai keel (ⓔ tombo Manggarai; Manggarai, var Manggarainese) mgy. Kiri: . Rahvas: mangarai, mangaraid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 900 000. ♦ Laiemas tähenduses hõlmab ka ende, keo, nage ja palue keelt.
  • nage keel (Nage, var Nage-Keo) nxe. Kiri: . Rahvas: nage, naged. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 50 000. ♦ On arvatud ka lio keele osaks.
  • ngada keel (Ngad’a, var Bajava, Rokka, Ngadha) nxg. Kiri: . Rahvas: ngada, ngadad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 60 000. ♦
    • idangada keel (Eastern Ngad’a) nea. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦
  • palue keel (Palu’e, var Lu’a, Paluqe) ple. Kiri: . Rahvas: palue, palued. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦ Palu’e on ka saare nimi. Wikipedia arvab lio keele osaks.
  • radžongi keel (Rajong, var Razong) rjg. Kiri: . Rahvas: radžong, radžongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦
  • rembongi keel (Rembong) reb. Kiri: . Rahvas: rembong, rembongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦
  • riungi keel (Riung, var Far Eastern Manggarai) riu. Kiri: . Rahvas: riung, riungid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Lähedane mangarai keelele.
  • ronga keel (Rongga) ror. Kiri: . Rahvas: ronga, rongad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • sika keel (Sika, var Krowe, Maumere, Sikkanese) ski. Kiri: . Rahvas: sika, sikad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 175 000. ♦
  • soa keel (So’a) ssq. Kiri: . Rahvas: soa, soad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• Kagu-Maluku keeled
  • fordata keel (Fordata) frd. Kiri: ladina. Rahvas: fordata, fordatad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 50 000. ♦
  • jamdena keel (Yamdena) jmd. Kiri: ladina. Rahvas: jamdena, jamdenad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 25 000. ♦
  • kei keel (Kei, var Saumlaki, Veven Evav) kei. Kiri: ladina. Rahvas: kei, keid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 85 000. ♦
  • selaru keel (Selaru, var Salaru) slu. Kiri: ladina. Rahvas: selaru, selarud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 8000. ♦
• Kesk-Maluku keeled (Central Maluku languages) ♦ Koosneb tav lääneharust (mh ambelau, buru ja sula) ja idaharust (mh Amboni saarel kõneldavad keeled).
  • alune keel (Alune, var Sapalewa) alp. Kiri: . Rahvas: alune, aluned. Asuala: Indoneesia (Maluku: Seram, lääneosa). Kõnelejaid: 17 200. ♦
  • ambelau keel (Ambelau, var Amblau) amv. Kiri: . Rahvas: ambelau, ambelaud. Asuala: Indoneesia (Maluku: Ambelau saar). Kõnelejaid: 5700. ♦
  • asilulu keel (Asilulu) asl. Kiri: . Rahvas: asilulu, asilulud. Asuala: Indoneesia (Maluku: Ambon, loodeosa). Kõnelejaid: 8800. ♦
  • boboti keel (Bobot, var Ahtiago, Hatumeten, Ntau, Werinama) bty. Kiri: . Rahvas: bobot, bobotid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4500. ♦
  • buru keel (Buru, var Buruese) mhs. Kiri: ladina. Rahvas: buru, burud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 33 000. ♦
  • geser-goromi keel (Geser-Gorom, var Gorong, Seram) ges. Kiri: ladina. Rahvas: geser-gorom, geser-goromid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Seram, idaots ja Goromi saared). Kõnelejaid: 36 500. ♦
  • haruku keel (Haruku) hrk. Kiri: . Rahvas: haruku, harukud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 200. ♦ Haruku on saarenimi.
  • hitu keel (Hitu) htu. Kiri: . Rahvas: hitu, hitud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 16 000. ♦ Hitu on asulanimi.
  • laha keel (Laha, var Central Ambon) lhh. Kiri: . Rahvas: laha, lahad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 3900. ♦
  • larike-vakasihu keel (Larike-Wakasihu) alo. Kiri: ladina. Rahvas: larike, lariked; vakasihu, vakasihud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: .12 600 ♦ Larike ja Wakasihu on asulad.
  • lisela keel (Lisela, var North Buru, Li Enyorot, Wayapo) lcl. Kiri: . Rahvas: lisela, liselad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 11 900. ♦
  • luhu keel (Luhu, var Piru) ppr. Kiri: . Rahvas: luhu, luhud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6500. ♦
  • mangole keel (Mangole, var Sula Mangoli) mqc. Kiri: . Rahvas: mangole, mangoled. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 7300. ♦
  • manusela keel (Manusela, var Wahainama) wha. Kiri: . Rahvas: manusela, manuselad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7000. ♦
  • salemani keel (Saleman, var Hatue, Sawai, Wahai) sau. Kiri: . Rahvas: saleman, salemanid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4800. ♦
  • saparua keel (Saparua) spr. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 10 200. ♦
  • seidi-kaitetu keel (Seit-Kaitetu, var Hila-Kaitetu) hik. Kiri: . Rahvas: seit, seidid; kaitetu, kaitetud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 10 200. ♦ Seit ja Kaitetu on asulanimed ning ühtlasi viitavad kahele murdele.
  • sula keel (Sula, var Sanana) szn. Kiri: . Rahvas: sula, sulad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • taliabu keel (Taliabu) tlv. Kiri: . Rahvas: taliabu, taliabud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 4500. ♦
  • teluti keel (Teluti, var Silen, Tehoru, Wolu) tlt. Kiri: . Rahvas: teluti, telutid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 17 000. ♦
  • tulehu keel (Tulehu, var Northeast Ambon) tlu. Kiri: . Rahvas: tulehu, tulehud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 800. ♦ Tulehu on asulanimi.
  • vatubela keel (Watubela, var Esiriun, Kasiui, Matabello, Wesi) wah. Kiri: . Rahvas: vatubela, vatubelad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • vemale keel (Wemale, var Honitetu, Tala) weo. Kiri: . Rahvas: vemale, vemaled. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6000. ♦
• sumba-havu keeled (Sumba-Hawu languages)
  • anakalangu keel (Anakalangu) akg. Kiri: . Rahvas: anakalangu, anakalangud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 16 000. ♦
  • dhao keel (Dhao, var Kahore, Ndao) nfa. Kiri: ladina. Rahvas: dhao, dhaod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦
  • havu keel (Hawu, var Havunese, Savunese, Sabu) hvn. Kiri: ladina. Rahvas: havu, havud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 110 000. ♦
  • kodi keel (Kodi) kod. Kiri: . Rahvas: kodi, kodid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • lamboja keel (Lamboya) lmy. Kiri: . Rahvas: lamboja, lambojad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 25 000. ♦
  • mamboru keel (Mamboru, var Memboro) mvd. Kiri: . Rahvas: mamboru, mamborud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦
  • sumba keel (Sumba, var Sumbanese). Kiri: . Rahvas: sumba, sumbad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: ?. ♦
    • kambera keel (Kambera, var East Sumbanese) xbr. Kiri: . Rahvas: kambera, kamberad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 235 000. ♦
    • laura keel (Laura) lur. Kiri: . Rahvas: laura, laurad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦ Wikipedia ühendab vedževa keelega.
    • vedževa keel (Wejewa, var West Sumbanese) wew. Kiri: ladina. Rahvas: vedževa, vedževad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: . ♦
  • vanukaka keel (Wanukaka) wnk. Kiri: . Rahvas: vanukaka, vanukakad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• Timori-Babari keeled (Timor-Babar languages)
  • amarasi keel (Amarasi, var Uab Meto) aaz. Kiri: ladina. Rahvas: amarasi, amarasid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 70 000. ♦
  • atoni keel ~ timori keel (Uab Meto, var Atoni, Timor, Timorese, Dawan ¡) aoz. Kiri: ladina. Rahvas: atoni, atonid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 586 000. ♦ Wikipedia hõlmab siia ka baikeno keele.
  • baikeno keel (Baikeno, var Ambeno, Biqueno, Molok Meto, Vaikenu, Dawan ¡) bkx. Kiri: ladina. Rahvas: baikeno, baikenod. Asuala: Ida-Timor (Oecussi). Kõnelejaid: 72 000. ♦
  • bilba keel (Bilba, var Belubaa, Eastern Rote, Rote Timur) bpz. Kiri: . Rahvas: bilba, bilbad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦
  • dela-oenale keel (Dela-Oenale, var Western Rote, Rote Barat, Delha) row. Kiri: . Rahvas: dela, delad; oenale, oenaled. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦ Kaks murret: dela ja oenale.
  • denka keel (Dengka, var Western Rote, Rote Barat) dnk. Kiri: ladina. Rahvas: denka, denkad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • galoleni keel (Galolen, var Galoli) gal. Kiri: ladina. Rahvas: galolen, galolenid. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 13 700. ♦
  • helongi keel (Helong, var Kupang, Semau) heg. Kiri: ladina. Rahvas: helong, helongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 14 000. ♦
  • idate keel (Idaté, var os Idalaka) idt. Kiri: ladina. Rahvas: idate, idated. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 13 500. ♦ Wikipedia ühendab lakaleiga idalaka keeleks (Idalaka).
  • kairui-midiki keel (Kairui-Midiki) krd. Kiri: ladina. Rahvas: kairui, kairuid; midiki, midikid. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 15 000. ♦
  • kemaki keel (Kemak, var Ema) kem. Kiri: ladina. Rahvas: kemak, kemakid. Asuala: Ida-Timor, Indoneesia. Kõnelejaid: 72 000. ♦
  • kisari keel (Kisar, var Meher, Yotowawa) kje. Kiri: ladina. Rahvas: kisar, kisarid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • leti keel (Leti) lti. Kiri: . Rahvas: leti, letid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7500. ♦ Leti on ka saarenimi.
  • lole keel (Lole, var Ba’a, Central Rote, Rotinese) llg. Kiri: ladina. Rahvas: lole, loled. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • luangi keel (Luang, var Literi Lagona) lex. Kiri: ladina. Rahvas: luang, luangid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 000. ♦
  • mambae keel (Mambae, var Mambai) mgm. Kiri: ladina. Rahvas: mambae, mambaed. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 131 000. ♦
  • nauete keel (Nauete, var Naóti) nxa. Kiri: ladina. Rahvas: nauete, naueted. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 15 000. ♦
  • rikou keel (Rikou, var Eastern Rote, Rote Timur, Ringgou) rgu. Kiri: . Rahvas: rikou, rikoud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 12 000. ♦
  • termanu keel (Termanu, var Central Rote, Pa’da, Rote Tengah) twu. Kiri: ladina. Rahvas: termanu, termanud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • tetumi keel (ⓔ lia-tetun; Tetum, var Tetun) tet. Kiri: ladina. Rahvas: tetum, tetumid. Asuala: Ida-Timor, Indoneesia. Kõnelejaid: 450 000. ♦
  • tii keel (Tii, var Western Rote, Rote Barat) txq. Kiri: . Rahvas: tii, tiid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • tukudede keel (Tukudede, var Tocod, Tocodede) tkd. Kiri: ladina. Rahvas: tukudede. tukudeded. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 39 500. ♦
  • vaimaa keel (Waima’a, var Uaimo’a, Waimoa) wmh. Kiri: ladina. Rahvas: vaimaa, vaimaad. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 18 400. ♦ Wikipedias ühendatud kairui-midiki keelega.
  • Babari keeled (Babar languages)
    • davera-daveloori keel (Dawera-Daweloor) ddw. Kiri: . Rahvas: davera, daverad; daveloor, daveloorid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Dawera saar ja Daweloor, saar). Kõnelejaid: 1300. ♦
    • kagubabari keel (Southeast Babar) vbb. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid:4500 . ♦
    • põhjababari keel (North Babar) bcd. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦
    • tela-masbuari keel (Tela-Masbuar) tvm. Kiri: . Rahvas: tela, telad; masbuar, masbuarid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦ Tela ja Masbuar on asulate nimed.

AnEE: Melaneesia keeled

• Lääne-Okeaania keeled (Western Oceanic languages) ♦ Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa. Jagunevad Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja Põhja-Uus-Guinea keelteks.
• Melaneesia keeled (Melanesian languages) ♦ Õieti ei ole tegu geneetiliselt ühtse rühmaga, vaid geograafilise piirkonnaga, kus kõneldakse paljusid keeli, mis pole kõik omavahel lähedalt seotud. Nüüdses käsituses hõlmab see Lääne-Okeaania keeli (täpsemalt Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja Põhja-Uus-Guinea keeli) ning Kesk-Ida-Okeaania keelte harusid (Kagu-Saalomoni saarte, Lõuna-Vanuatu, osaliselt Kaug-Okeaania). Kaug-Okeaaniast kuuluvad siia Põhja- ja Kesk-Vanuatu, Loyauté saarte, ning Uus-Kaledoonia keeled (Mikroneesia keeled ning Polüneesia keeled laias mõttes kuuluvad samuti Kaug-Okeaania keelte alla). Omaette Okeaania keelte harud moodustavad ka Temotu keeled Saalomoni saartel ning Admiraliteedisaarte keeled ja Saint Matthiase saarte keeled Paapua Uus-Guineas.
• hirimotu keel (hirimotu; Hiri Motu, var Police Motu) ho/hmo. Kiri: . Asuala: Paapua Uus-Guinea. ♦ Paapua Uus-Guinea ametikeel, mis arenenud pms motu keele lihtsustumisel (kreoolkeel).

AnEEC: Uus-Kaledoonia keeled

• Uus-Kaledoonia keeled (New Caledonian languages).
• adjie keel (ajië [ɑⁿɟiʌ]; Ajië, var Anjie, Houailou) aji. Kiri: ladina. Rahvas: adjie, adjied ~ vailu, vailud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 4000. ♦
• haratjuu keel (nââ xârâcùù; Xârâcùù, var Anesu, Canala) ane. Kiri: . Rahvas: haratjuu, haratjuud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 5700. ♦
• juanga keel (Yuanga, var Bondé, Nua, Nyuaanga, Zwanga) nua. Kiri: . Rahvas: juanga, juangad. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2400. ♦
• ndrumbea keel (Ndrumbea, var Païta, Drubea, Diubea, Ndumbea, Naa Dubea) duf. Kiri: . Rahvas: ndrumbea, ndrumbead. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2000. ♦
• numee keel (Numèè, var Kwényi) kdk. Kiri: . Rahvas: numee, numeed. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2200. ♦
• paitji keel (Paicî, var Ponerihouen) pri. Kiri: ladina. Rahvas: paitji, paitjid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 5500. ♦
• tjemuhi keel (Cemuhî, var Tyamuhi, Wagap) cam. Kiri: ladina. Rahvas: tjemuhi, tjemuhid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2600. ♦
• kanakk, kanakid (Kanak). Asuala: Uus-Kaledoonia. ♦ Uus-Kaledoonia melaneeslastest põliselanike üldnimetus.

AnEEG: Põhja-Uus-Guinea keeled

• Põhja-Uus-Guinea keeled (North New Guinea languages)
• adzera keel (Adzera, var Acira) adz. Kiri: ladina. Rahvas: adzera, adzerad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 30 000. ♦
• aiklepi keel (Aiklep, var Agerlep, Kaul, Moewehafen) mwg. Kiri: ladina. Rahvas: aiklep, aiklepid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦
• aropi-lokepi keel (Arop-Lokep, var Moromiranga, Siassi, Tolokiwa) apr. Kiri: ladina. Rahvas: arop, aropid; lokep, lokepid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang, Morobe). Kõnelejaid: 3000. ♦
• buangi keel (Buang). Kiri: . Rahvas: buang, buangid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 12 000. ♦
  • Mangga buangi keel (Mangga Buang, var Kaidemui) mmo. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 1500. ♦ Mangga ei pruugi olla kohanimi.
  • Mapose buangi keel (Mapos Buang, var Central Buang) bzh. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 10 500. ♦ Mapos ei pruugi olla kohanimi.
• bugavaki keel (Bugawac, var Bukaua, Yom Gawac, Bukawa) buk. Kiri: ladina. Rahvas: bugavak, bugavakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 12 000. ♦
• gedagedi keel (Gedaged, var Graged, Mitebog, Siar-Ragetta, Rio, Sek, Tiara) gdd. Kiri: ladina. Rahvas: gedaged, gedagedid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 7000. ♦
• gimi keel (Gimi, var Loko) gip. Kiri: ladina. Rahvas: gimi, gimid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦
• jabemi keel (ⓔ Jabêm; Yabem, var Yabim) jae. Kiri: . Rahvas: jabem, jabemid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 2000. ♦
• kairiru keel (Kairiru) kxa. Kiri: . Rahvas: kairiru, kairirud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3200. ♦
• kapi keel (Kap, var Ali) ykm. Kiri: . Rahvas: kapp, kapid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 3500. ♦
• kaulongi keel (Kaulong, var Pasismanua) pss. Kiri: ladina. Rahvas: kaulong, kaulongid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 4000. ♦
• kove keel (Kove) kvc. Kiri: ladina. Rahvas: kove, koved. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 6800. ♦
• lamogai keel (Lamogai, var Akiuru, Mulakaino) lmg. Kiri: ladina. Rahvas: lamogai, lamogaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦
• lote keel (Lote, var Uvol) uvl. Kiri: ladina. Rahvas: lote, loted. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 5500. ♦
• maleu-kilenge keel (Maleu-Kilenge, var Idne) mgl. Kiri: ladina. Rahvas: maleu, maleud; kilenge, kilenged. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 5200. ♦
• maloli keel (Malol) mbk. Kiri: ladina. Rahvas: malol, malolid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 3300. ♦
• mamusi keel (Mamusi, var os Kakuna) kdf. Kiri: ladina. Rahvas: mamusi, mamusid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 6000. ♦
• manami keel (Manam) mva. Kiri: ladina. Rahvas: manam, manamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 7900. ♦
• mariki keel (Marik, var Dami, Ham) dad. Kiri: ladina. Rahvas: marik, marikid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3500. ♦
• mbula keel (Mbula, var Kaimanga, Mangaaba, Mangap) mua. Kiri: ladina. Rahvas: mbula, mbulad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 4500. ♦
• mengeni keel (Mengen, var Poeng) mee. Kiri: ladina. Rahvas: mengen, mengenid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 8400. ♦
• mutu keel (Mutu, var Saveeng, Sisi, Tuam) tuc. Kiri: ladina. Rahvas: mutu, mutud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 3500. ♦
• sio keel (Sio, var Sigawa, Siâ) xsi. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: . ♦ Sio on ka saare nimi.
• sissano keel (Sissano, var Sinama) sso. Kiri: ladina. Rahvas: sissano, sissanod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 300. ♦
• sobei keel (Sobei, var Biga, Imasi, Liki) sob. Kiri: ladina. Rahvas: sobei, sobeid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ♦
• takia keel (Takia) tbc. Kiri: ladina. Rahvas: . Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 40 000. ♦
• vampari keel (Wampar, var Laewamba) lbq. Kiri: ladina. Rahvas: vampar, vamparid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 5200. ♦

AnEEL: Loyauté saarte keeled

• Loyauté saarte keeled (Loyalty Islands languages)
• drehu keel (ⓔ qene drehu; Dehu, var Drehu, Lifou) dhv. Kiri: ladina. Rahvas: drehu, drehud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 11 300. ♦ Lifou saarel.
• jai keel (ⓔ Iaai [jaːi]; Yai, var Iai) iai. Kiri: ladina. Rahvas: jai, jaid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 4100. ♦ Ouvéa saarel.
• nengone keel (ⓔ pene nengone; Nengone, var Maré) nen. Kiri: ladina. Rahvas: nengone, nengoned. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 6500. ♦ Maré saarel.

AnEEM: Mesomelaneesia keeled

• Mesomelaneesia keeled (Meso-Melanesian languages) ♦ Lääne-Okeaania keelte haru.
• babatana keel (Babatana, var East Choiseul, Sisiqa) baa. Kiri: ladina. Rahvas: babatana, babatanad. Asuala: Saalomoni Saared (Choiseul). Kõnelejaid: 7000. ♦
• bola keel (Bola, var Bakovi) bnp. Kiri: ladina. Rahvas: bola, bolad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 13 700. ♦
• hakö keel (Hakö, var Haku) hao. Kiri: ladina. Rahvas: hakö, haköd. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 5000. ♦
• halia keel (Halia, var Tasi) hla. Kiri: ladina. Rahvas: halia, haliad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 20 000. ♦
• kara keel (Kara, var Lemakot, Lemusmus) leu. Kiri: ladina. Rahvas: kara, karad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 5000. ♦
• lihiri keel (Lihir, var Lir) lih. Kiri: ladina. Rahvas: lihir, lihirid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 12 600. ♦
• lunga keel (Lungga, var Luqa, Luga) lga. Kiri: ladina. Rahvas: lunga, lungad. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2800. ♦
• madaki keel (Madak, var Lelet) mmx. Kiri: ladina. Rahvas: madak, madakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 3000. ♦
• mandara keel (Mandara, var Tabar) tbf. Kiri: ladina. Rahvas: mandara, mandarad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 4000. ♦
• marovo keel (Marovo) mvo. Kiri: ladina. Rahvas: marovo, marovod. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 8000. ♦
• minigiri keel (Minigir, var Bilur, Birar) bxf. Kiri: . Rahvas: minigir, minigirid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 4200. ♦
• mono keel (Mono, var Alu) mte. Kiri: . Rahvas: mono, monod. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 3300. ♦
• nakanai keel (Nakanai, var Lakalai) nak. Kiri: ladina. Rahvas: nakanai, nakanaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 13 000. ♦
• naliki keel (Nalik, var Fesoa, Lugagon) nal. Kiri: ladina. Rahvas: nalik, nalikid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 5100. ♦
• nehani keel (Nehan, var Nissan) nsn. Kiri: ladina. Rahvas: nehan, nehanid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 6500. ♦
• nivermili keel (Niwer Mil, var Tangga) hrc. Kiri: . Rahvas: nivermil, nivermilid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 6300. ♦
• patpatari keel (Patpatar, var Gelik) gfk. Kiri: ladina. Rahvas: patpatar, patpatarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 7000. ♦
• ramoaina keel (Ramoaaina, var Duke of York, Ramuaina) rai. Kiri: ladina. Rahvas: ramoaina, ramoainad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 10 300. ♦
• roviana keel (Roviana, var Rubiana) rug. Kiri: ladina. Rahvas: roviana, rovianad. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 9900. ♦
• solose keel (Solos, var Toros) sol. Kiri: ladina. Rahvas: solos, solosed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3200. ♦
• sursurunga keel (Sursurunga) sgz. Kiri: ladina. Rahvas: sursurunga, sursurungad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 3000. ♦
• zabana keel (Zabana, var Kia) kji. Kiri: . Rahvas: zabana, zabanad. Asuala: Saalomoni Saared (Isabel). Kõnelejaid: 3400. ♦
• teopi keel (Teop, var Teapu) tio. Kiri: ladina. Rahvas: teop, teopid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 8000. ♦ Teop on ka kohanimi.
• tigaki keel (Tigak, var Omo) tgc. Kiri: ladina. Rahvas: tigak, tigakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 6000. ♦
• tinputsi keel (Tinputz, var Vasui, Wasoi) tpz. Kiri: ladina. Rahvas: tinputs, tinputsid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3900. ♦ Tinputz on ka kohanimi.
• tolai keel ~ kuanua keel (tinata tuna ‘päriskeel’; Kuanua, var New Britain, Tolai) ksd. Kiri: ladina. Rahvas: tolai, tolaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 61 000. ♦
• tšekeholo keel (Cheke Holo, var A’ara, Kubonitu) mrn. Kiri: ladina. Rahvas: tšekeholo, tšekeholod. Asuala: Saalomoni Saared (Isabel). Kõnelejaid: 10 800. ♦
• tungagi keel (Tungag, var Lavangai, Toangai, Daug) lcm. Kiri: ladina. Rahvas: tungag, tungagid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 12 000. ♦
• uneapa keel (Uneapa, var Bali, Unea) bbn. Kiri: . Rahvas: uneapa, uneapad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• varisi keel (Varisi, var Varese) vrs. Kiri: . Rahvas: varisi, varisid. Asuala: Saalomoni Saared (Choiseul). Kõnelejaid: 5200. ♦
• vitu keel (Vitu, var Muduapa) wiv. Kiri: ladina. Rahvas: vitu, vitud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 8800. ♦ Vitu ja Mudua on saarenimed.

AnEEP: Paapua poolsaare keeled

• Paapua poolsaare keeled (Papuan Tip languages)
• abadi keel (Abadi, var Kabadi) kbt. Kiri: ladina. Rahvas: abadi, abadid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 4300. ♦
• arifama-miniafia keel (Arifama-Miniafia) aai. Kiri: ladina. Rahvas: arifama, arifamad; miniafia, miniafiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 3500. ♦
• bunama keel (Bunama, var Kelelegeia) bdd. Kiri: ladina. Rahvas: bunama, bunamad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 4000. ♦
• bvaidoka keel (Bwaidoka) bwd. Kiri: ladina. Rahvas: bvaidoka, bvaidokad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6500. ♦
• dobu keel (Dobu, var Dobuan) dob. Kiri: ladina. Rahvas: dobu, dobud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• duau keel (Duau) dva. Kiri: . Rahvas: duau, duaud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 3600. ♦
• gapapaiva keel (Gapapaiwa, var Manape) pwg. Kiri: ladina. Rahvas: gapapaiva, gapapaivad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 3000. ♦
• hula keel (Hula, var Vula’a) hul. Kiri: ladina. Rahvas: hula, hulad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 3200. ♦
• iduna keel (Iduna, var Vivigana) viv. Kiri: ladina. Rahvas: iduna, idunad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6000. ♦
• keapara keel (Keapara, var Kerepunu) khz. Kiri: ladina. Rahvas: keapara, keaparad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 1400. ♦
• kilivila keel (Kilivila, var Kiriwina) kij. Kiri: ladina. Rahvas: kilivila, kilivilad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 20 000. ♦
• lala keel (Lala, var Nara, Poka) nrz. Kiri: ladina. Rahvas: lala, lalad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 3000. ♦
• magori keel (Magori) zgr. Kiri: . Rahvas: magori, magorid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 100. ♦
• maisini keel (Maisin) mbq. Kiri: ladina. Rahvas: maisin, maisinid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 2600. ♦
• mekeo keel (Mekeo, var Mekeo-Kovio) mek. Kiri: ladina. Rahvas: mekeo, mekeod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 19 000. ♦
• misima-panaeati keel (Misima-Panaeati, var Panayeti) mpx. Kiri: ladina. Rahvas: misima, misimad; panaeati, panaeatid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 18 000. ♦ Misima ja Panaieti on saarenimed.
• molima keel (Molima, var Ebadidi, Fagululu, Salakahadi) mox. Kiri: ladina. Rahvas: molima, molimad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 4000. ♦
• motu keel (Motu) meu. Kiri: ladina. Rahvas: motu, motud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Hirimotu keele lähteid.
• mujuvi keel (Muyuw, var Egum, Murua Dukwayasi, Murua Kaulae) myw. Kiri: ladina. Rahvas: mujuv, mujuvid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6000. ♦
• sinaugoro keel (Sinauguro, var Sinagoro) snc. Kiri: ladina. Rahvas: sinauguro, sinaugurod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 18 000. ♦
• suau keel (Suau, var Iou) swp. Kiri: ladina. Rahvas: suau, suaud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milna Bay). Kõnelejaid: 6800. ♦
• tavala keel (Tawala, var Tavara) tbo. Kiri: ladina. Rahvas: tavala, tavalad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 20 000. ♦
• vaima keel (Waima, var Roro) rro. Kiri: ladina. Rahvas: vaima, vaimad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 15 000. ♦

AnEES: Kagu-Saalomoni saarte keeled

• Kagu-Saalomoni saarte keeled (Southeast Solomonic languages) ♦ Kesk-Ida-Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa.
• areare keel (‘Are’are) alu. Kiri: ladina. Rahvas: areare, areared. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 17 900. ♦
• arosi keel (Arosi) aia. Kiri: ladina. Rahvas: arosi, arosid. Asuala: Saalomoni Saared (Makira). Kõnelejaid: 6800. ♦
• baegu keel (Baeggu, var Mbaenggu) bvd. Kiri: . Rahvas: baegu, baegud. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 5900. ♦
• birao keel (Birao) brr. Kiri: . Rahvas: birao, biraod. Asuala: Saalomoni Saared (Guadalcanal). Kõnelejaid: 5900. ♦
• bugotu keel (Bughotu) bgt. Kiri: ladina. Rahvas: bugotu, bugotud. Asuala: Saalomoni Saared (Isabel). Kõnelejaid: 4000. ♦ Peamine suhtluskeel Santa Isabeli saarel.
• fataleka keel (Fataleka) far. Kiri: . Rahvas: fataleka, fatalekad. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 6700. ♦
• gela keel (Gela, var Florida Islands, Nggela) nlg. Kiri: ladina. Rahvas: gela, gelad. Asuala: Saalomoni Saared (Keskprovints). Kõnelejaid: 11 900. ♦
• ghari keel (Ghari, var Sughu, Tangarare, West Guadalcanal) gri. Kiri: ladina. Rahvas: ghari, gharid. Asuala: Saalomoni Saared (Guadalcanal). Kõnelejaid: 12 100. ♦
• kahua keel (Kahua, var Anganiwai, Narihua, Wanoni) agw. Kiri: ladina. Rahvas: kahua, kahuad. Asuala: Saalomoni Saared (Makira). Kõnelejaid: 5200. ♦
• kvaio keel (Kwaio, var Koio) kwd. Kiri: . Rahvas: kvaio, kvaiod. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 13 200. ♦
• kvara-ae keel (Kwara’ae, var Fiu) kwf. Kiri: ladina. Rahvas: kvara-ae, kvara-aed. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 32 400. ♦
• lau keel (Lau) llu. Kiri: ladina. Rahvas: lau, laud. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 16 900. ♦
• lengo keel (Lengo, var Doku, Ruavatu, Tadhimboko) lgr. Kiri: . Rahvas: lengo, lengod. Asuala: Saalomoni Saared (Guadalcanal). Kõnelejaid: 13 800. ♦
• malango keel (Malango, var Teha) mln. Kiri: . Rahvas: malango, malangod. Asuala: Saalomoni Saared (Guadalcanal). Kõnelejaid: 4100. ♦
• ova keel (Owa, var Anganiwai, Narihua, Santa Anna, Wanoni) stn. Kiri: ladina. Rahvas: ova, ovad. Asuala: Saalomoni Saared (Makira). Kõnelejaid: 8400. ♦
• saa keel (Sa’a, var Apae’aa, South Malaita) apb. Kiri: ladina. Rahvas: saa, saad. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 11 500. ♦
• tairaha keel (Tairaha, var Bauro) bxa. Kiri: . Rahvas: tairaha, tairahad. Asuala: Saalomoni Saared (Makira). Kõnelejaid: 5000. ♦
• talise keel (Talise, var Tolo) tlr. Kiri: . Rahvas: talise, talised. Asuala: Saalomoni Saared (Guadalcanal). Kõnelejaid: 12 500. ♦
• toabaita keel (To’abaita, var Malu’u, Toqabaqita) mlu. Kiri: ladina. Rahvas: toabaita, toabaitad. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 12 600. ♦
• vala keel (Wala, var Langalanga) lgl. Kiri: ladina. Rahvas: vala, valad. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 7000. ♦

AnEEU: Põhja- ja Kesk-Vanuatu keeled

• Põhja- ja Kesk-Vanuatu keeled (North and Central Vanuatu languages) ♦ Kaug-Okeaania keelte haru.
• ambae keel (Ambae). Kiri: . Rahvas: ambae, ambaed. Asuala: Vanuatu (Penama). Kõnelejaid: . ♦
  • idaambae keel (East Ambae) omb. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Penama). Kõnelejaid: 5000. ♦
  • lääneambae keel (West Ambae) nnd. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Penama). Kõnelejaid: 8700. ♦
• ambrimi keel (Ambrym). Kiri: . Rahvas: ambrim, ambrimid. Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: . ♦
  • kaguambrimi keel (Southeast Ambrym) tvk. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: 3700. ♦
  • põhjaambrimi keel (North Ambrym) mmg. Kiri: . Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: 5300. ♦
• apma keel (Apma, var Central Raga) app. Kiri: . Rahvas: apma, apmad. Asuala: Vanuatu (Penama). Kõnelejaid: 7800. ♦
• efate keel (Efate). Kiri: . Rahvas: efate, efated. Asuala: Vanuatu (Shefa). Kõnelejaid: . ♦
  • lõunaefate keel (South Efate, var Erakor, Fate) erk. Kiri: . Asuala: Vanuatu (Shefa). Kõnelejaid: 6000. ♦
  • põhjaefate keel (North Efate, var Nakanamanga, Nguna) llp. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Shefa). Kõnelejaid: 9500. ♦
• hano keel (Hano, var Bwatvenua, Lamalanga, North Raga, Vunmarama, Raga) lml. Kiri: ladina. Rahvas: hano, hanod. Asuala: Vanuatu (Penama). Kõnelejaid: 6500. ♦
• mae keel (Mae, var Emwae) mme. Kiri: . Rahvas: mae, maed. Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: 1000. ♦
• malo keel (Malo, var Tamambo) mla. Kiri: ladina. Rahvas: malo, malod. Asuala: Vanuatu (Sanma). Kõnelejaid: 4000. ♦
• namakura keel (Namakura, var Namakir) nmk. Kiri: ladina. Rahvas: namakura, namakurad. Asuala: Vanuatu (Shefa). Kõnelejaid: 3800. ♦
• paama keel (Paama, var Pauma, Paama-Lopevi, Paamese) pma. Kiri: ladina. Rahvas: paama, paamad. Asuala: Vanuatu (Shefa). Kõnelejaid: 6000. ♦
• sakao keel (Sakao, var Hog Harbour, Klep, Santo) sku. Kiri: ladina. Rahvas: sakao, sakaod. Asuala: Vanuatu (Sanma). Kõnelejaid: 4000. ♦
• uripivi-vala-rano-atšini keel (Uripiv-Wala-Rano-Atchin, var Northeast Malakula) upv. Kiri: ladina. Rahvas: uripiv, uripivid; vala, valad; rano, ranod; atšin, atšinid. Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: 9000. ♦
• vönentaudi keel (ⓔ V’ənen Taut; V’ënen Taut, var Big Nambas) nmb. Kiri: ladina. Rahvas: vönentaut, vönentaudid. Asuala: Vanuatu (Malampa). Kõnelejaid: 3400. ♦

AnEEV: Lõuna-Vanuatu keeled

• Lõuna-Vanuatu keeled (South Vanuatu languages) ♦ Kesk-Ida-Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa.
• aneitjumi keel (Aneityum, var Anejom) aty. Kiri: ladina. Rahvas: aneitjum, aneitjumid. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 900. ♦
• kvamera keel (Kwamera, var Ncfe, Nxnincfe, South Tanna) tnk. Kiri: ladina. Rahvas: kvamera, kvamerad. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 3500. ♦
• lenakeli keel (Lenakel, var West Tanna) tnl. Kiri: ladina. Rahvas: lenakel, lenakelid. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 11 500. ♦
• napuanmeni keel (Whitesands, var Napuanmen, Weasisi, East Tanna) tnp. Kiri: ladina. Rahvas: napuanmen, napuanmenid. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 7500. ♦
• tanna keel (Tanna). Kiri: . Rahvas: tanna, tannad. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: . ♦ Tanna saarel kõneldavad keelekujud. Vt ka kvamera, lenakeli ja napuanmeni keel.
  • edelatanna keel (Southwest Tanna, var Nafe, Nvhal, Yahurmene) nwi. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 4500. ♦
  • põhjatanna keel (North Tanna) tnn. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu (Tafea). Kõnelejaid: 5000. ♦

AnEEX: muud Melaneesia keeled

• (keel)

AnEH: Lõuna-Halmahera – Lääne-Uus-Guinea keeled

• (keel)

AnEI: Mikroneesia keeled

• (keel)

AnEP: Polüneesia keeled

• (keel)

Anna tagasisidet