Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.
– – –
- austroneesia hõimkond, austroneesia keeled, van indoneesia keelkond, malai-polüneesia keeled (Austronesian languages, var Malayo-Polynesian languages)
- Malai-Polüneesia keeled (Malayo-Polynesian languages) ♦ Kitsamas mõttes austroneesia keeled ilma Taiwani keelteta.
AnE: idaaustroneesia keelkond
- idaaustroneesia keelkond (Eastern Austronesian languages ~ Central-Eastern Malayo-Polynesian languages)
- *Ida-Indoneesia keeled (Eastern Indonesian languages?) ♦ Endine jaotis, millesse kuuluvad Kesk-Malai-Polüneesia ja Lõuna-Halmahera keeled.
- Kaug-Okeaania keeled (Remote Oceanic languages) ♦ Kesk-Ida-Okeaania keelte haru, mis jaguneb Loyauté saarte, Mikroneesia, Põhja- ja Kesk-Vanuatu, Uus-Kaledoonia, Vaikse ookeani keskosa keelteks (viimased on laias mõttes Polüneesia keeled).
- Kesk-Ida-Okeaania keeled (Central Eastern Oceanic languages) ♦ Jagunevad Kagu-Saalomoni saarte, Kaug-Okeaania ja Lõuna-Vanuatu keelteks. Kaug-Okeaania keelte alla kuuluvad harudena Mikroneesia ja Polüneesia keeled, ülejäänud on traditsioonilises mõttes Melaneesia keeled.
- Okeaania keeled (Oceanic languages) ♦ Idaaustroneesia keelte haru, kuhu kuuluvad Admiraliteedisaarte, Kesk-Ida-Okeaania, Lääne-Okeaania, Saint Matthiase saarte ja Temotu keeled ning japi keel.
AnEC: Kesk-Malai-Polüneesia keeled
- Kesk-Malai-Polüneesia keeled (Central Malayo-Polynesian languages).
- *Maluku keeled ~ Moluki keeled, van Väike-Sunda saarte ja Molukkide keeled (Moluccan languages?) ♦ Varasem ebatäpne jaotis, mille alla arvati Kagu-, Kesk-Maluku ja osalt Timori-Babari keeled.
- Sumba-Florese keeled (Sumba-Flores languages) ♦ Jaotis, mis võtab kokku Sumba keeled ning bima-lembata keeled.
- Aru keeled (Aru languages) ♦ Aru saartel.
- barakai keel (Barakai, var Workai) baj. Kiri: . Rahvas:
barakai
, barakaid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Barakai saar). Kõnelejaid: 4500. ♦ - batulei keel (Batuley, var Gwataley, Watulai) bay. Kiri: . Rahvas:
batulei
, batuleid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Aru). Kõnelejaid: 3600. ♦ - dobeli keel (Dobel, var Kobroor, Sersifar Tannin) kvo. Kiri: . Rahvas:
dobel
, dobelid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 5700. ♦ - kola keel (Kola, var Marlasi, Warilau) kvv. Kiri: ladina. Rahvas:
kola
, kolad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7400. ♦ - manombai keel (Manombai, var Wamar, Wokam) woo. Kiri: . Rahvas:
manombai
, manombaid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 9100. ♦ Manombai on ka väina nimi. - tarangani keel (Tarangan, var Trangan). Kiri: . Rahvas:
tarangan
, taranganid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Tarangan on saare nimi.- idatarangani keel (East Tarangan, var Tarangan Timur) tre. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6100. ♦
- läänetarangani keel (West Tarangan, var Tarangan Barat) txn. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7900. ♦ Aru saarte enim kõneldav keel.
- udžiri keel (Ujir, var Udjir) udj. Kiri: . Rahvas:
udžir
, udžirid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦
- barakai keel (Barakai, var Workai) baj. Kiri: . Rahvas:
- bima-lembata keeled (Bima-Lembata languages) ♦ Rühma on paigutatud ka suuremasse Sumba-Florese keelerühma.
- adonara keel (Adonara, var Nusa Tadon, Sagu, Vaiverang) adr. Kiri: . Rahvas:
adonara
, adonarad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Adonara saar). Kõnelejaid: 98 000. ♦ - alori keel (Alor, var Alorese) aol. Kiri: . Rahvas:
alor
, alorid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Alor). Kõnelejaid: 25 000. ♦ - bima keel (Bima, var Bimanese) bhp. Kiri: . Rahvas:
bima
, bimad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 500 000. ♦ - ende keel (Ende) end. Kiri: . Rahvas:
ende
, ended. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 110 000. ♦ - ileape keel (Ile Ape, var Nusa Tadon) ila. Kiri: . Rahvas:
ileape
, ileaped. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 15 000. ♦ - kedangi keel (Kedang, var Kdang, Dang) ksx. Kiri: . Rahvas: kedang, kedangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 30 000. ♦
- keo keel (Ke’o, var Nage-Keo) xxk. Kiri: . Rahvas:
keo
, keod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 40 000. ♦ - kepo keel (Kepo’, var Kepoq) kuk. Kiri: . Rahvas:
kepo
, kepod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦ - lamaholoti keel (Lamaholot, var Solor) slp. Kiri: . Rahvas:
lamaholot
, lamaholotid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 180 000. ♦ - lamalera keel (Lamalera, var Kawela, Lebatukan, Mulan) lmr. Kiri: . Rahvas:
lamalera
, lamalerad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦ - lamatuka keel (Lamatuka) lmq. Kiri: . Rahvas:
lamatuka
, lamatukad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦ - lembata keel (Lembata). Kiri: . Rahvas:
lembata
, lembatad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 15 000. ♦- lõunalembata keel (South Lembata) lmf. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦
- läänelembata keel (West Lembata, var Labalekan, Mingar) lmj. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 8000. ♦
- levo-elengi keel (Lewo Eleng) lwe. Kiri: . Rahvas:
levo-eleng
, levo-elengid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦ - levotobi keel (Lewotobi, var Southwest Lamaholot) lwt. Kiri: . Rahvas:
levotobi
, levotobid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦ - levuka keel (Levuka, var Lembata, Painara) lvu. Kiri: . Rahvas:
levuka
, levukad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦ - lio keel (Li’o, var Aku, Tanah Kunu) ljl. Kiri: . Rahvas:
lio
, liod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 105 000. ♦ - mangarai keel (ⓔ tombo Manggarai; Manggarai, var Manggarainese) mgy. Kiri: . Rahvas:
mangarai
, mangaraid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 900 000. ♦ Laiemas tähenduses hõlmab ka ende, keo, nage ja palue keelt. - nage keel (Nage, var Nage-Keo) nxe. Kiri: . Rahvas:
nage
, naged. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 50 000. ♦ On arvatud ka lio keele osaks. - ngada keel (Ngad’a, var Bajava, Rokka, Ngadha) nxg. Kiri: . Rahvas:
ngada
, ngadad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 60 000. ♦- idangada keel (Eastern Ngad’a) nea. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦
- palue keel (Palu’e, var Lu’a, Paluqe) ple. Kiri: . Rahvas:
palue
, palued. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦ Palu’e on ka saare nimi. Wikipedia arvab lio keele osaks. - radžongi keel (Rajong, var Razong) rjg. Kiri: . Rahvas:
radžong
, radžongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ♦ - rembongi keel (Rembong) reb. Kiri: . Rahvas:
rembong
, rembongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦ - riungi keel (Riung, var Far Eastern Manggarai) riu. Kiri: . Rahvas:
riung
, riungid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Lähedane mangarai keelele. - ronga keel (Rongga) ror. Kiri: . Rahvas: ronga, rongad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ♦
- sika keel (Sika, var Krowe, Maumere, Sikkanese) ski. Kiri: . Rahvas:
sika
, sikad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 175 000. ♦ - soa keel (So’a) ssq. Kiri: . Rahvas:
soa
, soad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦
- adonara keel (Adonara, var Nusa Tadon, Sagu, Vaiverang) adr. Kiri: . Rahvas:
- Kagu-Maluku keeled
- fordata keel (Fordata) frd. Kiri: ladina. Rahvas: fordata, fordatad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 50 000. ♦
- jamdena keel (Yamdena) jmd. Kiri: ladina. Rahvas:
jamdena
, jamdenad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 25 000. ♦ - kei keel (Kei, var Saumlaki, Veven Evav) kei. Kiri: ladina. Rahvas:
kei
, keid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 85 000. ♦ - selaru keel (Selaru, var Salaru) slu. Kiri: ladina. Rahvas:
selaru
, selarud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 8000. ♦
- Kesk-Maluku keeled (Central Maluku languages) ♦ Koosneb tav lääneharust (mh ambelau, buru ja sula) ja idaharust (mh Amboni saarel kõneldavad keeled).
- alune keel (Alune, var Sapalewa) alp. Kiri: . Rahvas:
alune
, aluned. Asuala: Indoneesia (Maluku: Seram, lääneosa). Kõnelejaid: 17 200. ♦ - ambelau keel (Ambelau, var Amblau) amv. Kiri: . Rahvas:
ambelau
, ambelaud. Asuala: Indoneesia (Maluku: Ambelau saar). Kõnelejaid: 5700. ♦ - asilulu keel (Asilulu) asl. Kiri: . Rahvas:
asilulu
, asilulud. Asuala: Indoneesia (Maluku: Ambon, loodeosa). Kõnelejaid: 8800. ♦ - boboti keel (Bobot, var Ahtiago, Hatumeten, Ntau, Werinama) bty. Kiri: . Rahvas:
bobot
, bobotid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4500. ♦ - buru keel (Buru, var Buruese) mhs. Kiri: ladina. Rahvas:
buru
, burud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 33 000. ♦ - geser-goromi keel (Geser-Gorom, var Gorong, Seram) ges. Kiri: ladina. Rahvas:
geser-gorom
, geser-goromid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Seram, idaots ja Goromi saared). Kõnelejaid: 36 500. ♦ - haruku keel (Haruku) hrk. Kiri: . Rahvas:
haruku
, harukud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 200. ♦ Haruku on saarenimi. - hitu keel (Hitu) htu. Kiri: . Rahvas: hitu, hitud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 16 000. ♦ Hitu on asulanimi.
- laha keel (Laha, var Central Ambon) lhh. Kiri: . Rahvas:
laha
, lahad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 3900. ♦ - larike-vakasihu keel (Larike-Wakasihu) alo. Kiri: ladina. Rahvas:
larike
, lariked;vakasihu
, vakasihud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: .12 600 ♦ Larike ja Wakasihu on asulad. - lisela keel (Lisela, var North Buru, Li Enyorot, Wayapo) lcl. Kiri: . Rahvas:
lisela
, liselad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 11 900. ♦ - luhu keel (Luhu, var Piru) ppr. Kiri: . Rahvas:
luhu
, luhud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6500. ♦ - mangole keel (Mangole, var Sula Mangoli) mqc. Kiri: . Rahvas:
mangole
, mangoled. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 7300. ♦ - manusela keel (Manusela, var Wahainama) wha. Kiri: . Rahvas:
manusela
, manuselad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7000. ♦ - salemani keel (Saleman, var Hatue, Sawai, Wahai) sau. Kiri: . Rahvas:
saleman
, salemanid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4800. ♦ - saparua keel (Saparua) spr. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 10 200. ♦
- seidi-kaitetu keel (Seit-Kaitetu, var Hila-Kaitetu) hik. Kiri: . Rahvas:
seit
, seidid;kaitetu
, kaitetud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 10 200. ♦ Seit ja Kaitetu on asulanimed ning ühtlasi viitavad kahele murdele. - sula keel (Sula, var Sanana) szn. Kiri: . Rahvas:
sula
, sulad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - taliabu keel (Taliabu) tlv. Kiri: . Rahvas:
taliabu
, taliabud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 4500. ♦ - teluti keel (Teluti, var Silen, Tehoru, Wolu) tlt. Kiri: . Rahvas:
teluti
, telutid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 17 000. ♦ - tulehu keel (Tulehu, var Northeast Ambon) tlu. Kiri: . Rahvas:
tulehu
, tulehud. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 800. ♦ Tulehu on asulanimi. - vatubela keel (Watubela, var Esiriun, Kasiui, Matabello, Wesi) wah. Kiri: . Rahvas:
vatubela
, vatubelad. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 4000. ♦ - vemale keel (Wemale, var Honitetu, Tala) weo. Kiri: . Rahvas:
vemale
, vemaled. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 6000. ♦
- alune keel (Alune, var Sapalewa) alp. Kiri: . Rahvas:
- sumba-havu keeled (Sumba-Hawu languages)
- anakalangu keel (Anakalangu) akg. Kiri: . Rahvas:
anakalangu
, anakalangud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 16 000. ♦ - dhao keel (Dhao, var Kahore, Ndao) nfa. Kiri: ladina. Rahvas:
dhao
, dhaod. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ♦ - havu keel (Hawu, var Havunese, Savunese, Sabu) hvn. Kiri: ladina. Rahvas: havu, havud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 110 000. ♦
- kodi keel (Kodi) kod. Kiri: . Rahvas:
kodi
, kodid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - lamboja keel (Lamboya) lmy. Kiri: . Rahvas:
lamboja
, lambojad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 25 000. ♦ - mamboru keel (Mamboru, var Memboro) mvd. Kiri: . Rahvas:
mamboru
, mamborud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦ - sumba keel (Sumba, var Sumbanese). Kiri: . Rahvas:
sumba
, sumbad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: ?. ♦- kambera keel (Kambera, var East Sumbanese) xbr. Kiri: . Rahvas:
kambera
, kamberad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 235 000. ♦ - laura keel (Laura) lur. Kiri: . Rahvas:
laura
, laurad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦ Wikipedia ühendab vedževa keelega. - vedževa keel (Wejewa, var West Sumbanese) wew. Kiri: ladina. Rahvas:
vedževa
, vedževad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: . ♦
- kambera keel (Kambera, var East Sumbanese) xbr. Kiri: . Rahvas:
- vanukaka keel (Wanukaka) wnk. Kiri: . Rahvas:
vanukaka
, vanukakad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ♦
- anakalangu keel (Anakalangu) akg. Kiri: . Rahvas:
- Timori-Babari keeled (Timor-Babar languages)
- amarasi keel (Amarasi, var Uab Meto) aaz. Kiri: ladina. Rahvas:
amarasi
, amarasid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 70 000. ♦ - atoni keel ~ timori keel (Uab Meto, var Atoni, Timor, Timorese, Dawan ¡) aoz. Kiri: ladina. Rahvas:
atoni
, atonid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 586 000. ♦ Wikipedia hõlmab siia ka baikeno keele. - baikeno keel (Baikeno, var Ambeno, Biqueno, Molok Meto, Vaikenu, Dawan ¡) bkx. Kiri: ladina. Rahvas:
baikeno
, baikenod. Asuala: Ida-Timor (Oecussi). Kõnelejaid: 72 000. ♦ - bilba keel (Bilba, var Belubaa, Eastern Rote, Rote Timur) bpz. Kiri: . Rahvas:
bilba
, bilbad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦ - dela-oenale keel (Dela-Oenale, var Western Rote, Rote Barat, Delha) row. Kiri: . Rahvas:
dela
, delad;oenale
, oenaled. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 7000. ♦ Kaks murret: dela ja oenale. - denka keel (Dengka, var Western Rote, Rote Barat) dnk. Kiri: ladina. Rahvas:
denka
, denkad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - galoleni keel (Galolen, var Galoli) gal. Kiri: ladina. Rahvas:
galolen
, galolenid. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 13 700. ♦ - helongi keel (Helong, var Kupang, Semau) heg. Kiri: ladina. Rahvas:
helong
, helongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 14 000. ♦ - idate keel (Idaté, var os Idalaka) idt. Kiri: ladina. Rahvas:
idate
, idated. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 13 500. ♦ Wikipedia ühendab lakaleiga idalaka keeleks (Idalaka). - kairui-midiki keel (Kairui-Midiki) krd. Kiri: ladina. Rahvas:
kairui
, kairuid;midiki
, midikid. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 15 000. ♦ - kemaki keel (Kemak, var Ema) kem. Kiri: ladina. Rahvas:
kemak
, kemakid. Asuala: Ida-Timor, Indoneesia. Kõnelejaid: 72 000. ♦ - kisari keel (Kisar, var Meher, Yotowawa) kje. Kiri: ladina. Rahvas:
kisar
, kisarid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - leti keel (Leti) lti. Kiri: . Rahvas:
leti
, letid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 7500. ♦ Leti on ka saarenimi. - lole keel (Lole, var Ba’a, Central Rote, Rotinese) llg. Kiri: ladina. Rahvas:
lole
, loled. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - luangi keel (Luang, var Literi Lagona) lex. Kiri: ladina. Rahvas:
luang
, luangid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 18 000. ♦ - mambae keel (Mambae, var Mambai) mgm. Kiri: ladina. Rahvas:
mambae
, mambaed. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 131 000. ♦ - nauete keel (Nauete, var Naóti) nxa. Kiri: ladina. Rahvas:
nauete
, naueted. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 15 000. ♦ - rikou keel (Rikou, var Eastern Rote, Rote Timur, Ringgou) rgu. Kiri: . Rahvas:
rikou
, rikoud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 12 000. ♦ - termanu keel (Termanu, var Central Rote, Pa’da, Rote Tengah) twu. Kiri: ladina. Rahvas:
termanu
, termanud. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 30 000. ♦ - tetumi keel (ⓔ lia-tetun; Tetum, var Tetun) tet. Kiri: ladina. Rahvas:
tetum
, tetumid. Asuala: Ida-Timor, Indoneesia. Kõnelejaid: 450 000. ♦ - tii keel (Tii, var Western Rote, Rote Barat) txq. Kiri: . Rahvas:
tii
, tiid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - tukudede keel (Tukudede, var Tocod, Tocodede) tkd. Kiri: ladina. Rahvas:
tukudede
. tukudeded. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 39 500. ♦ - vaimaa keel (Waima’a, var Uaimo’a, Waimoa) wmh. Kiri: ladina. Rahvas:
vaimaa
, vaimaad. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 18 400. ♦ Wikipedias ühendatud kairui-midiki keelega. - Babari keeled (Babar languages)
- davera-daveloori keel (Dawera-Daweloor) ddw. Kiri: . Rahvas:
davera
, daverad;daveloor
, daveloorid. Asuala: Indoneesia (Maluku: Dawera saar ja Daweloor, saar). Kõnelejaid: 1300. ♦ - kagubabari keel (Southeast Babar) vbb. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid:4500 . ♦
- põhjababari keel (North Babar) bcd. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦
- tela-masbuari keel (Tela-Masbuar) tvm. Kiri: . Rahvas:
tela
, telad;masbuar
, masbuarid. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 1000. ♦ Tela ja Masbuar on asulate nimed.
- davera-daveloori keel (Dawera-Daweloor) ddw. Kiri: . Rahvas:
- amarasi keel (Amarasi, var Uab Meto) aaz. Kiri: ladina. Rahvas:
AnEE: Melaneesia keeled
- Lääne-Okeaania keeled (Western Oceanic languages) ♦ Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa. Jagunevad Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja Põhja-Uus-Guinea keelteks.
- Melaneesia keeled (Melanesian languages) ♦ Õieti ei ole tegu geneetiliselt ühtse rühmaga, vaid geograafilise piirkonnaga, kus kõneldakse paljusid keeli, mis pole kõik omavahel lähedalt seotud. Nüüdses käsituses hõlmab see Lääne-Okeaania keeli (täpsemalt Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja Põhja-Uus-Guinea keeli) ning Kesk-Ida-Okeaania keelte harusid (Kagu-Saalomoni saarte, Lõuna-Vanuatu, osaliselt Kaug-Okeaania). Kaug-Okeaaniast kuuluvad siia Põhja- ja Kesk-Vanuatu, Loyauté saarte, ning Uus-Kaledoonia keeled (Mikroneesia keeled ning Polüneesia keeled laias mõttes kuuluvad samuti Kaug-Okeaania keelte alla). Omaette Okeaania keelte harud moodustavad ka Temotu keeled Saalomoni saartel ning Admiraliteedisaarte keeled ja Saint Matthiase saarte keeled Paapua Uus-Guineas.
- hirimotu keel (hirimotu; Hiri Motu, var Police Motu) ho/hmo. Kiri: . Asuala: Paapua Uus-Guinea. ♦ Paapua Uus-Guinea ametikeel, mis arenenud pms motu keele lihtsustumisel (kreoolkeel).
AnEEC: Uus-Kaledoonia keeled
- Uus-Kaledoonia keeled (New Caledonian languages).
- adjie keel (ajië [ɑⁿɟiʌ]; Ajië, var Anjie, Houailou) aji. Kiri: ladina. Rahvas:
adjie
, adjied ~vailu
, vailud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 4000. ♦ - haratjuu keel (nââ xârâcùù; Xârâcùù, var Anesu, Canala) ane. Kiri: . Rahvas:
haratjuu
, haratjuud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 5700. ♦ - juanga keel (Yuanga, var Bondé, Nua, Nyuaanga, Zwanga) nua. Kiri: . Rahvas:
juanga
, juangad. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2400. ♦ - ndrumbea keel (Ndrumbea, var Païta, Drubea, Diubea, Ndumbea, Naa Dubea) duf. Kiri: . Rahvas:
ndrumbea
, ndrumbead. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2000. ♦ - numee keel (Numèè, var Kwényi) kdk. Kiri: . Rahvas:
numee
, numeed. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2200. ♦ - paitji keel (Paicî, var Ponerihouen) pri. Kiri: ladina. Rahvas:
paitji
, paitjid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 5500. ♦ - tjemuhi keel (Cemuhî, var Tyamuhi, Wagap) cam. Kiri: ladina. Rahvas:
tjemuhi
, tjemuhid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 2600. ♦ kanakk
, kanakid (Kanak). Asuala: Uus-Kaledoonia. ♦ Uus-Kaledoonia melaneeslastest põliselanike üldnimetus.
AnEEG: Põhja-Uus-Guinea keeled
- Põhja-Uus-Guinea keeled (North New Guinea languages)
- adzera keel (Adzera, var Acira) adz. Kiri: ladina. Rahvas:
adzera
, adzerad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 30 000. ♦ - aiklepi keel (Aiklep, var Agerlep, Kaul, Moewehafen) mwg. Kiri: ladina. Rahvas:
aiklep
, aiklepid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦ - aropi-lokepi keel (Arop-Lokep, var Moromiranga, Siassi, Tolokiwa) apr. Kiri: ladina. Rahvas:
arop
, aropid;lokep
, lokepid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang, Morobe). Kõnelejaid: 3000. ♦ - buangi keel (Buang). Kiri: . Rahvas:
buang
, buangid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 12 000. ♦- Mangga buangi keel (Mangga Buang, var Kaidemui) mmo. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 1500. ♦ Mangga ei pruugi olla kohanimi.
- Mapose buangi keel (Mapos Buang, var Central Buang) bzh. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 10 500. ♦ Mapos ei pruugi olla kohanimi.
- bugavaki keel (Bugawac, var Bukaua, Yom Gawac, Bukawa) buk. Kiri: ladina. Rahvas:
bugavak
, bugavakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 12 000. ♦ - gedagedi keel (Gedaged, var Graged, Mitebog, Siar-Ragetta, Rio, Sek, Tiara) gdd. Kiri: ladina. Rahvas:
gedaged
, gedagedid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 7000. ♦ - gimi keel (Gimi, var Loko) gip. Kiri: ladina. Rahvas:
gimi
, gimid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦ - jabemi keel (ⓔ Jabêm; Yabem, var Yabim) jae. Kiri: . Rahvas: jabem, jabemid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 2000. ♦
- kairiru keel (Kairiru) kxa. Kiri: . Rahvas:
kairiru
, kairirud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3200. ♦ - kapi keel (Kap, var Ali) ykm. Kiri: . Rahvas:
kapp
, kapid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 3500. ♦ - kaulongi keel (Kaulong, var Pasismanua) pss. Kiri: ladina. Rahvas:
kaulong
, kaulongid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 4000. ♦ - kove keel (Kove) kvc. Kiri: ladina. Rahvas:
kove
, koved. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 6800. ♦ - lamogai keel (Lamogai, var Akiuru, Mulakaino) lmg. Kiri: ladina. Rahvas:
lamogai
, lamogaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 3700. ♦ - lote keel (Lote, var Uvol) uvl. Kiri: ladina. Rahvas:
lote
, loted. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 5500. ♦ - maleu-kilenge keel (Maleu-Kilenge, var Idne) mgl. Kiri: ladina. Rahvas:
maleu
, maleud;kilenge
, kilenged. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 5200. ♦ - maloli keel (Malol) mbk. Kiri: ladina. Rahvas:
malol
, malolid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 3300. ♦ - mamusi keel (Mamusi, var os Kakuna) kdf. Kiri: ladina. Rahvas:
mamusi
, mamusid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 6000. ♦ - manami keel (Manam) mva. Kiri: ladina. Rahvas:
manam
, manamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 7900. ♦ - mariki keel (Marik, var Dami, Ham) dad. Kiri: ladina. Rahvas:
marik
, marikid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3500. ♦ - mbula keel (Mbula, var Kaimanga, Mangaaba, Mangap) mua. Kiri: ladina. Rahvas:
mbula
, mbulad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 4500. ♦ - mengeni keel (Mengen, var Poeng) mee. Kiri: ladina. Rahvas:
mengen
, mengenid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 8400. ♦ - mutu keel (Mutu, var Saveeng, Sisi, Tuam) tuc. Kiri: ladina. Rahvas:
mutu
, mutud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 3500. ♦ - sio keel (Sio, var Sigawa, Siâ) xsi. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: . ♦ Sio on ka saare nimi.
- sissano keel (Sissano, var Sinama) sso. Kiri: ladina. Rahvas:
sissano
, sissanod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 300. ♦ - sobei keel (Sobei, var Biga, Imasi, Liki) sob. Kiri: ladina. Rahvas: sobei, sobeid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ♦
- takia keel (Takia) tbc. Kiri: ladina. Rahvas: . Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 40 000. ♦
- vampari keel (Wampar, var Laewamba) lbq. Kiri: ladina. Rahvas:
vampar
, vamparid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 5200. ♦
AnEEL: Loyauté saarte keeled
- Loyauté saarte keeled (Loyalty Islands languages)
- drehu keel (ⓔ qene drehu; Dehu, var Drehu, Lifou) dhv. Kiri: ladina. Rahvas:
drehu
, drehud. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 11 300. ♦ Lifou saarel. - jai keel (ⓔ Iaai [jaːi]; Yai, var Iai) iai. Kiri: ladina. Rahvas:
jai
, jaid. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 4100. ♦ Ouvéa saarel. - nengone keel (ⓔ pene nengone; Nengone, var Maré) nen. Kiri: ladina. Rahvas:
nengone
, nengoned. Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 6500. ♦ Maré saarel.
AnEEM: Mesomelaneesia keeled
- Mesomelaneesia keeled (Meso-Melanesian languages) ♦ Lääne-Okeaania keelte haru.
- babatana keel (Babatana, var East Choiseul, Sisiqa) baa. Kiri: ladina. Rahvas:
babatana
, babatanad. Asuala: Saalomoni Saared (Choiseul). Kõnelejaid: 7000. ♦ - bola keel (Bola, var Bakovi) bnp. Kiri: ladina. Rahvas:
bola
, bolad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 13 700. ♦ - hakö keel (Hakö, var Haku) hao. Kiri: ladina. Rahvas:
hakö
, haköd. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 5000. ♦ - halia keel (Halia, var Tasi) hla. Kiri: ladina. Rahvas:
halia
, haliad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - kara keel (Kara, var Lemakot, Lemusmus) leu. Kiri: ladina. Rahvas:
kara
, karad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 5000. ♦ - lihiri keel (Lihir, var Lir) lih. Kiri: ladina. Rahvas:
lihir
, lihirid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 12 600. ♦ - lunga keel (Lungga, var Luqa, Luga) lga. Kiri: ladina. Rahvas:
lunga
, lungad. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2800. ♦ - madaki keel (Madak, var Lelet) mmx. Kiri: ladina. Rahvas:
madak
, madakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 3000. ♦ - mandara keel (Mandara, var Tabar) tbf. Kiri: ladina. Rahvas:
mandara
, mandarad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 4000. ♦ - marovo keel (Marovo) mvo. Kiri: ladina. Rahvas:
marovo
, marovod. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 8000. ♦ - minigiri keel (Minigir, var Bilur, Birar) bxf. Kiri: . Rahvas:
minigir
, minigirid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 4200. ♦ - mono keel (Mono, var Alu) mte. Kiri: . Rahvas:
mono
, monod. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 3300. ♦ - nakanai keel (Nakanai, var Lakalai) nak. Kiri: ladina. Rahvas:
nakanai
, nakanaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 13 000. ♦ - naliki keel (Nalik, var Fesoa, Lugagon) nal. Kiri: ladina. Rahvas:
nalik
, nalikid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 5100. ♦ - nehani keel (Nehan, var Nissan) nsn. Kiri: ladina. Rahvas:
nehan
, nehanid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 6500. ♦ - nivermili keel (Niwer Mil, var Tangga) hrc. Kiri: . Rahvas:
nivermil
, nivermilid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 6300. ♦ - patpatari keel (Patpatar, var Gelik) gfk. Kiri: ladina. Rahvas:
patpatar
, patpatarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 7000. ♦ - ramoaina keel (Ramoaaina, var Duke of York, Ramuaina) rai. Kiri: ladina. Rahvas:
ramoaina
, ramoainad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 10 300. ♦ - roviana keel (Roviana, var Rubiana) rug. Kiri: ladina. Rahvas:
roviana
, rovianad. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 9900. ♦ - solose keel (Solos, var Toros) sol. Kiri: ladina. Rahvas:
solos
, solosed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3200. ♦ - sursurunga keel (Sursurunga) sgz. Kiri: ladina. Rahvas:
sursurunga
, sursurungad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 3000. ♦ - zabana keel (Zabana, var Kia) kji. Kiri: . Rahvas:
zabana
, zabanad. Asuala: Saalomoni Saared (Isabel). Kõnelejaid: 3400. ♦ - teopi keel (Teop, var Teapu) tio. Kiri: ladina. Rahvas:
teop
, teopid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 8000. ♦ Teop on ka kohanimi. - tigaki keel (Tigak, var Omo) tgc. Kiri: ladina. Rahvas:
tigak
, tigakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 6000. ♦ - tinputsi keel (Tinputz, var Vasui, Wasoi) tpz. Kiri: ladina. Rahvas:
tinputs
, tinputsid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3900. ♦ Tinputz on ka kohanimi. - tolai keel ~ kuanua keel (tinata tuna ‘päriskeel’; Kuanua, var New Britain, Tolai) ksd. Kiri: ladina. Rahvas:
tolai
, tolaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 61 000. ♦ - tšekeholo keel (Cheke Holo, var A’ara, Kubonitu) mrn. Kiri: ladina. Rahvas:
tšekeholo
, tšekeholod. Asuala: Saalomoni Saared (Isabel). Kõnelejaid: 10 800. ♦ - tungagi keel (Tungag, var Lavangai, Toangai, Daug) lcm. Kiri: ladina. Rahvas:
tungag
, tungagid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Uus-Iirimaa). Kõnelejaid: 12 000. ♦ - uneapa keel (Uneapa, var Bali, Unea) bbn. Kiri: . Rahvas:
uneapa
, uneapad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 10 000. ♦ - varisi keel (Varisi, var Varese) vrs. Kiri: . Rahvas:
varisi
, varisid. Asuala: Saalomoni Saared (Choiseul). Kõnelejaid: 5200. ♦ - vitu keel (Vitu, var Muduapa) wiv. Kiri: ladina. Rahvas:
vitu
, vitud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 8800. ♦ Vitu ja Mudua on saarenimed.
AnEEP: Paapua poolsaare keeled
- Paapua poolsaare keeled (Papuan Tip languages)
- abadi keel (Abadi, var Kabadi) kbt. Kiri: ladina. Rahvas:
abadi
, abadid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 4300. ♦ - arifama-miniafia keel (Arifama-Miniafia) aai. Kiri: ladina. Rahvas:
arifama
, arifamad;miniafia
, miniafiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 3500. ♦ - bunama keel (Bunama, var Kelelegeia) bdd. Kiri: ladina. Rahvas:
bunama
, bunamad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 4000. ♦ - bvaidoka keel (Bwaidoka) bwd. Kiri: ladina. Rahvas:
bvaidoka
, bvaidokad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6500. ♦ - dobu keel (Dobu, var Dobuan) dob. Kiri: ladina. Rahvas:
dobu
, dobud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 10 000. ♦ - duau keel (Duau) dva. Kiri: . Rahvas:
duau
, duaud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 3600. ♦ - gapapaiva keel (Gapapaiwa, var Manape) pwg. Kiri: ladina. Rahvas:
gapapaiva
, gapapaivad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 3000. ♦ - hula keel (Hula, var Vula’a) hul. Kiri: ladina. Rahvas:
hula
, hulad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 3200. ♦ - iduna keel (Iduna, var Vivigana) viv. Kiri: ladina. Rahvas:
iduna
, idunad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6000. ♦ - keapara keel (Keapara, var Kerepunu) khz. Kiri: ladina. Rahvas:
keapara
, keaparad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 1400. ♦ - kilivila keel (Kilivila, var Kiriwina) kij. Kiri: ladina. Rahvas:
kilivila
, kilivilad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - lala keel (Lala, var Nara, Poka) nrz. Kiri: ladina. Rahvas:
lala
, lalad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 3000. ♦ - magori keel (Magori) zgr. Kiri: . Rahvas:
magori
, magorid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 100. ♦ - maisini keel (Maisin) mbq. Kiri: ladina. Rahvas:
maisin
, maisinid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 2600. ♦ - mekeo keel (Mekeo, var Mekeo-Kovio) mek. Kiri: ladina. Rahvas:
mekeo
, mekeod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 19 000. ♦ - misima-panaeati keel (Misima-Panaeati, var Panayeti) mpx. Kiri: ladina. Rahvas:
misima
, misimad;panaeati
, panaeatid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 18 000. ♦ Misima ja Panaieti on saarenimed. - molima keel (Molima, var Ebadidi, Fagululu, Salakahadi) mox. Kiri: ladina. Rahvas:
molima
, molimad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 4000. ♦ - motu keel (Motu) meu. Kiri: ladina. Rahvas:
motu
, motud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Hirimotu keele lähteid. - mujuvi keel (Muyuw, var Egum, Murua Dukwayasi, Murua Kaulae) myw. Kiri: ladina. Rahvas:
mujuv
, mujuvid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 6000. ♦ - sinaugoro keel (Sinauguro, var Sinagoro) snc. Kiri: ladina. Rahvas:
sinauguro
, sinaugurod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 18 000. ♦ - suau keel (Suau, var Iou) swp. Kiri: ladina. Rahvas:
suau
, suaud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milna Bay). Kõnelejaid: 6800. ♦ - tavala keel (Tawala, var Tavara) tbo. Kiri: ladina. Rahvas:
tavala
, tavalad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - vaima keel (Waima, var Roro) rro. Kiri: ladina. Rahvas: vaima, vaimad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 15 000. ♦
AnEES: Kagu-Saalomoni saarte keeled
- Kagu-Saalomoni saarte keeled (Southeast Solomonic languages) ♦ Kesk-Ida-Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa.
- areare keel (‘Are’are) alu. Kiri: ladina. Rahvas:
areare
, areared. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 17 900. ♦ - arosi keel (Arosi) aia. Kiri: ladina. Rahvas:
arosi
, arosid. Asuala: Saalomoni Saared (Makira). Kõnelejaid: 6800. ♦ - baegu keel (Baeggu, var Mbaenggu) bvd. Kiri: . Rahvas:
baegu
, baegud. Asuala: Saalomoni Saared (Malaita). Kõnelejaid: 5900. ♦ - birao keel () brr. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- bugotu keel () bgt. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- fataleka keel () far. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- gela keel () nlg. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- ghari keel () gri. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- kahua keel () agw. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- kvaio keel () kwd. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- kvara-ae keel () kwf. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- lau keel () llu. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- lengo keel () lgr. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Saalomoni Saared. Kõnelejaid: . ♦
- malango keel () mln. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- ova keel () stn. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- saa keel () apb. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- tairaha keel () bxa. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- talise keel () tlr. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- toabaita keel () mlu. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
- vala keel () lgl. Kiri: . Rahvas: . Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
AnEEU: Kesk- ja Põhja-Vanuatu keeled
- (keel)
AnEEV: Lõuna-Vanuatu keeled
- (keel)
AnEEX: muud Melaneesia keeled
- (keel)
AnEH: Lõuna-Halmahera – Lääne-Uus-Guinea keeled
- (keel)
AnEI: Mikroneesia keeled
- (keel)
AnEP: Polüneesia keeled
- (keel)