Oma kujult jagunevad arvsõnad lihtarvsõnadeks, liitarvsõnadeks ja ühendarvsõnadeks. Lihtarvsõnad koosnevad ühest sõnatüvest (nt kaks, sajas), liitarvsõnad mitmest kokku kirjutatud tüvest (nt viiskümmend, poolsada) ja ühendarvsõnad mitmest lahku kirjutatud sõnast (nt kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne neljas).
Selle järgi, kas arvsõna märgib põhi- või järgarvu, jagunevad arvsõnad põhiarvsõnadeks (nt kaks, viiskümmend) ja järgarvsõnadeks (nt teine, viiekümnes).
Lihtarvsõnad
Põhiarvsõnadel üks, kaks, viis ja kuus on ainsuse osastavas kaks paralleelvõimalust: üht ja ühte, kaht ja kahte, viit ja viite, kuut ja kuute. Lõpukao tulemusel tekkinud vormidele üht, kaht on lisandunud hõlpsamini hääldatavad rööpvormid ühte, kahte, nende eeskujul hiljem ka viite ja kuute. Arvsõnal sada on ainsuse osastavas tüübikohase muutelõputa vormi sada kõrval t-lõpuline rööpvorm sadat. Arvsõnal tuhat on ainsuse osastavas tüübikohase t-lõpulise vormi tuhandet kõrval rööpvorm tuhat, mis esineb eeskätt ühendarvsõnade koostises.
Järgarvsõnade tüve lõpus olev -s asendub alates omastavast nda-lõpuga (nt kolmas : kolmanda, kümnes : kümnendat, sajas : sajandasse, tuhandes : tuhandendas, miljones : miljonendast, miljardes : miljardendale).
Liitarvsõnad
Järelosa käänamine
Liitpõhiarvsõna järelosa -teist(kümmend) võib nimetavas, omastavas ja osastavas esineda ilma järelkomponendita ‑kümmend (nt omastav kaheteist ja kaheteistkümne), alates sisseütlevast on järelkomponent vajalik.
Järelosadel ‑kümmend ja ‑sada on ainsuse osastavas kaks rööpvõimalust: ‑kümmend ja ‑kümmet (nt seitsetkümmend ja seitsetkümmet) ning ‑sada ja ‑sadat (nt seitsetsada ja seitsetsadat).
Esiosa käänamine
Liitjärgarvsõnad käänduvad liitsõnade tavamalli järgi, kus esiosa jääb muutumatuks ja käändub ainult järelosa (nt viiesajas : viiesajandale). Liitpõhiarvsõnade ehk teist-, teistkümmend-, kümmend– ja sada-lõpuga sõnade käänamises on esindatud nii arvsõna mall, ühilduv mall kui ka tavamall. Seega
1) tavamall: esiosa jääb muutumatuks
- järgarvsõnad,
veerandsada,kolmveerand
2) arvsõna mall: esiosa ühildub arvsõna malli kohaselt (kolmes esimeses käändes ühildub ja jääb ülejäänud käänetes omastavasse), keskosa –teist– jääb muutumatuks
üks-kuniüheksateist(kümmend),mitu-,mõni-,paarteist(kümmend)
3) arvsõna või ühilduv mall: esiosa ühildub arvsõna malli kohaselt (kolmes esimeses käändes ühildub ja ülejäänud käänetes jääb omastavasse) või kõigis käänetes
üks-kuniüheksakümmend-,üks-kuniüheksasada
Tabel 1. Sõnade kolmteist(kümmend), kolmkümmend ja kolmsada vorme
| nimetav | k`olmt`eist(kümmend) | k`olmkümmend | k`olmsada |
|---|---|---|---|
| omastav | kolmet`eist kolmet`eistk`ümne | kolmek`ümne | kolmesaja |
| osastav | k`olmet`eist k`olmet`eistkümmend k`olmet`eistkümmet | k`olmekümmend k`olmekümmet | k`olmesada(t) |
| sisseütlev | kolmet`eistk`ümnesse | kolmek`ümnesse | kolmesajasse |
| seesütlev | kolmet`eistk`ümnes | kolmek`ümnes | kolmesajas |
Märkus. Kui sõnaga ‑kümmend või ‑sada lõppeva liitarvsõna esiosa on kaasa käänatud mõnes muus käändes peale ainsuse omastava ja osastava (nt mõnedkümned, mitmeidkümneid, paarilekümnele, mõnedsajad, mitmeidsadu, paaristsajast), on rööpselt võimalik ka lahku kirjutada (mõned kümned, mitmeid kümneid, paarile kümnele, mõned sajad, mitmeid sadu, paarist sajast). Arvsõnade vormistikus nende liitsõnade esiosa kaasakäänamist muudes käänetes peale kolme esimese ainsuse käände ei näidata. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1995. aasta otsus.
4) tavamall või arvsõna mall: esiosa jääb muutumatuks või ühildub arvsõna malli kohaselt (kolmes esimeses käändes ühildub ja ülejäänud käänetes jääb omastavasse)
poolteist
5) tavamall, arvsõna või ühilduv mall: esiosa pool- jääb muutumatuks või ühildub arvsõna malli kohaselt (kolmes esimeses käändes ühildub ja ülejäänud käänetes jääb omastavasse), keskosa -teist- ühildub arvsõna malli kohaselt või kõigis käänetes. Kui esiosa pool- on omastavas, võib keskosa -teist- jääda ka muutumatuks.
Tabel 2. Sõnade poolteist, poolteistkümmend ja poolteissada vorme
| nimetav | p`oolt`eist | p`oolt`eistkümmend | p`oolt`eistsada |
|---|---|---|---|
| omastav | pooleteise p`oolteise poolet`eist | pooleteisek`ümne p`oolteisek`ümne p`oolet`eistk`ümne | pooleteisesaja p`oolteisesaja poolet`eistsaja |
| osastav | p`ooltt`eist | p`ooltt`eistkümmend p`ooltt`eistkümmet | p`ooltt`eistsada(t) |
| sisseütlev | pooleteisesse p`oolteisesse poolet`eise p`oolt`eise | pooleteisek`ümnesse p`oolteisek`ümnesse pooleteisessek`ümnesse p`oolteisessek`ümnesse poolet`eisek`ümnesse p`oolt`eisek`ümnesse poolet`eistk`ümnesse | pooleteisesajasse p`oolteisesajasse pooleteisessesajasse p`oolteisessesajasse poolet`eisesajasse p`oolt`eisesajasse poolet`eistsajasse |
| seesütlev | pooleteises p`oolteises | pooleteisek`ümnes p`oolteisek`ümnes pooleteisesk`ümnes p`oolteisesk`ümnes poolet`eistk`ümnes | pooleteisesajas p`oolteisesajas pooleteisessajas p`oolteisessajas poolet`eistsajas |
Paarissõnad
Paarissõnades, mille moodustavad kaks sidekriipsuga ühendatud järjestikust arvsõna (nt üks-kaks, kümme-üksteist, kaks(kümmend)-kolmkümmend), käänduvad mõlemad osad (üks-kaks : ühe-kahe, kümme-üksteist : kümnel-üheteistkümnel, kaks(kümmend)-kolmkümmend aastat : kahe(kümne)-kolmekümne aastaga).
Ühendarvsõnad
Mitmest sõnast koosnevate põhiarvsõnade käänamisel muutuvad nimetavas, omastavas ja osastavas kõik ühendi osad, alates sisseütlevast jäävad esikomponendid omastavasse ja käändub ainult viimane sõna. Mitmest sõnast koosnevate järgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, arvsõna esikomponendid jäävad kõigis käänetes omastavasse. Nt
| põhiarvsõna | järgarvsõna | |
|---|---|---|
| nimetav | v`iis tuhat k`olmsada kaheksakümmend neli | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljas |
| omastav | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne nelja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljanda |
| osastav | v`iit(e) tuhandet ~ tuhat k`olmesada(t) kaheksatkümmend ~ kaheksatkümmet n`elja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandat |
| sisseütlev | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljasse ~ n`elja | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandasse |
| seesütlev | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljas | viie tuhande kolmesaja kaheksak`ümne neljandas |
kond-tuletised
kond-liitega lõppevatel arvsõnadel käändub harilikult ainult liide (nt tuhatkond, tuhatkonna, tuhatkonda, tuhatkonnasse) nagu muudelgi kond-tuletistel (nt leibkond : leibkonnal, jõgikond : jõgikonnas). Sagedamini esinevatel kond-lõpulistel arvsõnadel nagu kümmekond ja sadakond on siiski näha ka liitsõna eeskujust lähtuvat tüve kaasakäänamist (nt kümnekonna ja sajakonna nagu kolmekümne või viiesaja).
Kirjandus
- Emakeele Seltsi keeletoimkond.
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
- Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.
- Sirje Mäearu, Kuidas käänata sõna tuhat. EKI keelenõuanne 29.09.2021.
Koostanud Maire Raadik ja Ülle Viks
Anna tagasisidet