Lühidalt
Osa asesõnu käändub reeglipäraselt, näiteks kuulub mitu liige-tüüpi, iga logo-rööptüüpi, niisugune soolane-tüüpi. Osa asesõnu käändub aga nii reeglipäratult, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi muuttüübi juures isegi mitte eranditena. Reeglipäratu muutumisega on lihttüvelistest asesõnadest ise ~ enese ~ enda, keegi, kes, kumbki, kõik, mina, mis, miski, see, sina, tema, too ja ükski.
Pikemalt
Lihtasesõnad
kes, mis
Küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis kasutavad enamikus vormides tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes ja kaasaütlevas esineb lühema tüvevariandiga rööpvorm: alalütlev kellel ~ kel, millel ~ mil, alaltütlev kellelt ~ kelt, millelt ~ milt, kaasaütlev millega ~ m`iska. Mitmuses puuduvad nimetava ja osastava vorm, neid asendavad ainsuse vormid. Ka teistes käänetes võib mitmuse vormi peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm.
Tabel 1. Sõna mis vorme
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | mis | mis |
| omastav | mille | mille/de |
| osastav | mi/da | mi/da |
| sisseütlev | mille/sse | mille/desse |
| seesütlev | mille/s | mille/des |
| seestütlev | mille/st | mille/dest |
| alaleütlev | mille/le | mille/dele |
| alalütlev | mille/l ~ mi/l | mille/del |
| alaltütlev | mille/lt ~ mi/lt | mille/delt |
| saav | mille/ks | mille/deks |
| rajav | mille/ni | mille/deni |
| olev | mille/na | mille/dena |
| ilmaütlev | mille/ta | mille/deta |
| kaasaütlev | mille/ga ~ m`is/ka | mille/dega |
see, too
Näitavad asesõnad see ja too kasutavad osas ainsuse vormides tüvekuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee-, noo- ja nen-, non-. Osas ainsuse vormides esineb rööpselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme.
Tabel 2. Sõna see vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee | n`ee/d |
| omastav | selle | nen/de |
| osastav | se/da | n`e/id |
| sisseütlev | selle/sse ~ s`e/sse | nende/sse ~ n`e/isse |
| seesütlev | selle/s ~ se/s | nende/s ~ n`e/is |
| seestütlev | selle/st ~ s`e/st | nende/st ~ n`e/ist |
| alaleütlev | selle/le | nende/le ~ n`e/ile |
| alalütlev | selle/l ~ se/l | nende/l ~ n`e/il |
| alaltütlev | selle/lt ~ s`e/lt | nende/lt ~ n`e/ilt |
| saav | selle/ks ~ s`e/ks | nende/ks ~ n`e/iks |
| rajav | selle/ni | nende/ni |
| olev | selle/na | nende/na |
| ilmaütlev | selle/ta | nende/ta |
| kaasaütlev | selle/ga ~ see/ga | nende/ga |
mina, sina
Isikuliste asesõnade mina, sina omastava vorm moodustatakse u-lõpulisena (minu ~ mu, sinu ~ su). Osas ainsuse vormides esinevad lühikese tüvevariandiga rööpkujud. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie ning osas vormides kas ainsana või rööpvariandina lühemaid tüvevariante me, te.
Tabel 3. Sõna mina vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | mina ~ ma | meie ~ me |
| omastav | minu ~ mu | meie ~ me |
| osastav | m`in/d | m`e/id |
| sisseütlev | minu/sse ~ m`u/sse | m`e/isse |
| seesütlev | minu/s ~ mu/s | m`e/is |
| seestütlev | minu/st ~ m`u/st | m`e/ist |
| alaleütlev | minu/le ~ m`u/lle | m`e/ile |
| alalütlev | minu/l ~ mu/l | m`e/il |
| alaltütlev | minu/lt ~ m`u/lt | m`e/ilt |
| saav | minu/ks | meie/ks ~ m`e/iks |
| rajav | minu/ni | meie/ni |
| olev | minu/na | meie/na |
| ilmaütlev | minu/ta | meie/ta |
| kaasaütlev | minu/ga ~ mu/ga | meie/ga |
tema
Isikulise asesõna tema ~ ta käänamisel kasutatakse mitmuses tüvekuju nema- ~ na-. Ainsuse nimetavas ja omastavas, kohakäänetes ja kaasaütlevas on võimalikud ka lühitüvelised vormid. Mitmuses on lühitüvelised vormid olemas nimetavas ja saavas käändes ja kõikides kohakäänetes.
Tabel 4. Sõna tema vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | tema ~ ta | nema/d ~ na/d |
| omastav | tema ~ ta | nen/de |
| osastav | te/da | n`e/id |
| sisseütlev | tema/sse ~ t`a/sse | nen/desse ~ n`e/isse |
| seesütlev | tema/s ~ ta/s | nen/des ~ n`e/is |
| seestütlev | tema/st ~ t`a/st | nen/dest ~ n`e/ist |
| alaleütlev | tema/le ~ t`a/lle | nen/dele ~ n`e/ile |
| alalütlev | tema/l ~ ta/l | nende/l ~ n`e/il |
| alaltütlev | tema/lt ~ t`a/lt | nen/delt ~ n`e/ilt |
| saav | tema/ks | nen/deks ~ n`e/iks |
| rajav | tema/ni | nen/deni |
| olev | tema/na | nen/dena |
| ilmaütlev | tema/ta | nen/deta |
| kaasaütlev | tema/ga ~ ta/ga | nen/dega |
ise, enda, enese
Enesekohastel asesõnadel enda ja enese puudub nimetava käände vorm. Omastavast käändest algav vormistik langeb kokku asesõna ise vormistikuga.
Tabel 5. Sõnade ise, enese ja enda vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | ise | |
| omastav | enese ~ `enda | enes/te ~ `endi |
| osastav | ennas/t ~ `en/d | `endi/d |
| sisseütlev | enese/sse ~ `enda/sse | enes/tesse ~ `endi/sse |
| seesütlev | enese/s ~ `enda/s | enes/tes ~ `endi/s |
| seestütlev | enese/st ~ `enda/st | enes/test ~ `endi/st |
| alaleütlev | enese/le ~ `enda/le | enes/tele ~ `endi/le |
| alalütlev | enese/l ~ `enda/l | enes/tel ~ `endi/l |
| alaltütlev | enese/lt ~ `enda/lt | enes/telt ~ `endi/lt |
| saav | enese/ks ~ `enda/ks | enes/teks ~ `endi/ks |
| rajav | enese/ni ~ `enda/ni | enes/teni ~ `endi/ni |
| olev | enese/na ~ `enda/na | enes/tena ~ `endi/na |
| ilmaütlev | enese/ta ~ `enda/ta | enes/teta ~ `endi/ta |
| kaasaütlev | enese/ga ~ `enda/ga | enes/tega ~ `endi/ga |
keegi, miski, kumbki, ükski
Umbmääraseid asesõnu keegi, miski, kumbki, ükski, milles gi-/ki-liide on saanud tüve osaks, käänatakse kirjakeeles nii, et liide -gi jääb alati sõnavormi lõppu, nt kelle/lgi, mille/stki, kumma/legi, ühe/gagi. Kõnekeeles on levinud rööpne käänamine, mis säilitab loomuliku (gi-/ki-lise) tüvekuju, nt kellegi/l, millegi/st, kummagi/le, ühegi/ga. Mitmuse vormid puuduvad.
Tabel 6. Sõna keegi vormistik
| kääne | ainsus |
|---|---|
| nimetav | k`eegi |
| omastav | kellegi |
| osastav | ke/dagi |
| sisseütlev | kelle/ssegi ~ kellegi/sse |
| seesütlev | kelle/ski ~ kellegi/s |
| seestütlev | kelle/stki ~ kellegi/st |
| alaleütlev | kelle/legi ~ kellegi/le |
| alalütlev | kelle/lgi ~ kellegi/l |
| alaltütlev | kelle/ltki ~ kellegi/lt |
| saav | kelle/kski ~ kellegi/ks |
| rajav | kelle/nigi ~ kellegi/ni |
| olev | kelle/nagi ~ kellegi/na |
| ilmaütlev | kelle/tagi ~ kellegi/ta |
| kaasaütlev | kelle/gagi ~ kellegi/ga |
kõik
Määrav asesõna kõik käändub ainsuses e-tüvelisena ja mitmuses i-ga. Ainsuse ja mitmuse nimetava vorm on homonüümsed.
Tabel 7. Sõna kõik vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | k`õik | k`õik |
| omastav | kõige | k`õiki/de ~ kõigi |
| osastav | k`õike | k`õiki |
| sisseütlev | kõige/sse ~ k`õike | k`õiki/desse ~ kõigi/sse |
| seesütlev | kõige/s | k`õiki/des ~ kõigi/s |
| seestütlev | kõige/st | k`õiki/dest ~ kõigi/st |
| alaleütlev | kõige/l | k`õiki/dele ~ kõigi/le |
| alalütlev | kõige/le | k`õiki/del ~ kõigi/l |
| alaltütlev | kõige/lt | k`õiki/delt ~ kõigi/lt |
| saav | kõige/ks | k`õiki/deks ~ kõigi/ks |
| rajav | kõige/ni | k`õiki/deni ~ kõigi/ni |
| olev | kõige/na | k`õiki/dena ~ kõigi/na |
| ilmaütlev | kõige/ta | k`õiki/deta ~ kõigi/ta |
| kaasaütlev | kõige/ga | k`õiki/dega ~ kõigi/ga |
Muutumatud lihtasesõnad
Paljudel asesõnadel puudub osa käändsõna tavalistest vormidest, nt sõnadel iga, keegi, miski, ükski, kumbki mitmuse vormid, sõnal kõik mitmuse nimetav ja sõnal mõlemad ainsuse nimetav, sõnadel enda ja enese ainsuse ja mitmuse nimetav.
Osa lihtasesõnu ei käändu üldse. Muutumatud lihtasesõnad on nt kogu, muist, kuluvormid minap ~ mina’p, sinap ~ sina’p, temap ~ tema’p, sedap ~ seda’p, mina’ks, sina’ks, s`ee’p ning kõnekeelsed asesõnad misse (= mis see), kesse (= kes see), missa (= mis sa), kessa (= kes sa). Nelja viimast võib tinglikult samuti kuluvormide hulka liigitada, ehkki osas neist haarab kulumine vaid sõnavahe kadumist (kes see > kesse, vrd mis sa > missa). Sama moodi on tekkinud kõnekeelsed hüüdsõnad, nagu kassa (= kas sa), kussa (= kus sa), assa (= ah sa), ossa (= oh sa).
Liitasesõnad
eimiski
Liitasesõna eimiski esiosa on muutumatu ja järelosa käändub kaht moodi: nagu lihtasesõna miski (miski : millegi : midagi : millessegi) ja reeglipäraselt ohutu-tüübi järgi (miski : miski : miskit : miskisse).
igaüks
Liitasesõna igaüks esiosa iga käändub järelosaga kaasa kõigis käänetes, välja arvatud neli viimast käänet, või jääb muutumatuks. Järelosa üks käändub põu-tüübi järgi. Mitmuse vormid puuduvad.
Tabel 8. Sõna igaüks vormistik
| kääne | ainsus |
|---|---|
| nimetav | iga+`üks |
| omastav | iga+ühe |
| osastav | iga/t+`üht iga/t+`ühte iga+`üht iga+`ühte |
| sisseütlev | iga/sse+ühe/sse iga/sse+`ühte iga+ühe/sse iga+`ühte |
| seesütlev | iga/s+ühe/s iga+ühe/s |
| seestütlev | iga/st+ühe/st iga+ühe/st |
| alaleütlev | iga/le+ühe/le iga+ühe/le |
| alalütlev | iga/l+ühe/l iga+ühe/l |
| alaltütlev | iga/lt+ühe/lt iga+ühe/lt |
| saav | iga/ks+ühe/ks iga+ühe/ks |
| rajav | iga+ühe/ni |
| olev | iga+ühe/na |
| ilmaütlev | iga+ühe/ta |
| kaasaütlev | iga+ühe/ga |
seesama, seesamane, seesamune, seesinane, toosama, toosamane, toosamune, ükssama
Liitasesõnade seesama, seesamane, seesamune, seesinane jatoosama, toosamane, toosamune esiosad see ja too käänduvad sama moodi nagu see ja too, liitasesõna ükssama esiosa käändub põu-tüübi järgi. Neljas viimases käändes jääb nende liitasesõnade esiosa omastavasse käändesse (sellesamani, tollesamana, ühesamaga, nendesamadega). Järelosa sama käändub pesa-tüübi järgi.
Tabel 9. Sõna seesama vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee+sama | n`ee/d+sama/d |
| omastav | selle+sama | nen/de+sama/de |
| osastav | se/da+sama | n`e/id+samu n`e/id+sama/sid |
| sisseütlev | selle/sse+sama/sse s`e/sse+sama/sse selle/sse+s`amma s`e/sse+s`amma | nen/desse+sama/desse n`e/isse+sama/desse nen/desse+samu/sse n`e/isse+samu/sse |
| seesütlev | selle/s+sama/s se/s+sama/s | nen/des+sama/des n`e/is+sama/des nen/des+samu/s n`e/is+samu/s |
| seestütlev | selle/st+sama/st se/st+sama/st | nen/dest+sama/dest n`e/ist+sama/dest nen/dest+samu/st n`e/ist+samu/st |
| alaleütlev | selle/le+sama/le | nen/dele+sama/dele n`e/ile+sama/dele nen/dele+samu/le n`e/ile+samu/le |
| alalütlev | selle/l+sama/l se/l+sama/l | nen/del+sama/del n`e/il+sama/del nen/del+samu/l n`e/il+samu/l |
| alaltütlev | selle/lt+sama/lt se/lt+sama/lt | nen/delt+sama/delt n`e/ilt+sama/delt nen/delt+samu/lt n`e/ilt+samu/lt |
| saav | selle/ks+sama/ks se/ks+sama/ks | nen/deks+sama/deks n`e/iks+sama/deks nen/deks+samu/ks n`e/iks+samu/ks |
| rajav | selle+sama/ni | nen/de+sama/deni |
| olev | selle+sama/na | nen/de+sama/dena |
| kaasaütlev | selle+sama/ga | nen/de+sama/dega |
| ilmaütlev | selle+sama/ta | nen/de+sama/deta |
Järelosad samane, samune, sinane käänduvad soolane-tüübi järgi, järelosa sinane võib lisaks käänduda ka vanamoeliselt, tüvesse lisanduva t-ga.
Tabel 10. Sõna seesinane vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee+sinane | n`ee/d+sinase/d n`ee/d+sinatse/d |
| omastav | selle+sinase selle+sinatse | nen/de+sinas/te |
| osastav | se/da+sinas/t | n`e/id+sinase/id n`e/id+sinatse/id |
| sisseütlev | selle/sse+sinase/sse selle/sse+sinatse/sse s`e/sse+sinase/sse s`e/sse+sinatse/sse | nen/desse+sinas/tesse nen/desse+sinase/isse nen/desse+sinatse/isse n`e/isse+sinas/tesse n`e/isse+sinase/isse n`e/isse+sinatse/isse |
| seesütlev | selle/s+sinase/s selle/s+sinatse/s se/s+sinase/s se/s+sinatse/s | nen/des+sinas/tes nen/des+sinase/is nen/des+sinatse/is n`e/is+sinas/tes n`e/is+sinase/is n`e/is+sinatse/is |
| seestütlev | selle/st+sinase/st selle/st+sinatse/st se/st+sinase/st se/st+sinatse/st | nen/dest+sinas/test nen/dest+sinase/ist nen/dest+sinatse/ist n`e/ist+sinas/test n`e/ist+sinase/ist n`e/ist+sinatse/ist |
| alaleütlev | selle/le+sinase/le selle/le+sinatse/le | nen/dele+sinas/tele nen/dele+sinase/ile nen/dele+sinatse/ile n`e/ile+sinas/tele n`e/ile+sinase/ile n`e/ile+sinatse/ile |
| alalütlev | selle/l+sinase/l selle/l+sinatse/l se/l+sinase/l se/l+sinatse/l | nen/del+sinas/tel nen/del+sinase/il nen/del+sinatse/il n`e/il+sinas/tel n`e/il+sinase/il n`e/il+sinatse/il |
| alaltütlev | selle/lt+sinase/lt selle/lt+sinatse/lt se/lt+sinase/lt se/lt+sinatse/lt | nen/delt+sinas/telt nen/delt+sinase/ilt nen/delt+sinatse/ilt n`e/ilt+sinas/telt n`e/ilt+sinase/ilt n`e/ilt+sinatse/ilt |
| saav | selle/ks+sinase/ks selle/ks+sinatse/ks se/ks+sinase/ks se/ks+sinatse/ks | nen/deks+sinas/teks nen/deks+sinase/iks nen/deks+sinatse/iks n`e/iks+sinas/teks n`e/iks+sinase/iks n`e/iks+sinatse/iks |
| rajav | selle+sinase/ni selle+sinatse/ni | nen/de+sinas/teni |
| olev | selle+sinase/na selle+sinatse/na | nen/de+sinas/tena |
| ilmaütlev | selle+sinase/ta selle+sinatse/ta | nen/de+sinas/teta |
| kaasaütlev | selle+sinase/ga selle+sinatse/ga | nen/de+sinas/tega |
iseenese, iseenda, omaenese, omaenda, iseoma
Järelosadega -enda ja -enese liitasesõnade iseenda ja iseenese esiosa jääb muutumatuks, järelosa käändub sama moodi nagu lihtasesõnad enese ja enda. Liitasesõnad omaenda ja omaenese on muutumatud (nagu ka nende sünonüüm iseoma).
Kirjandus
- Mati Erelt, TiiuErelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
- Annika Viht, Külli Habicht, Eesti keele sõnamuutmine. Eesti keele varamu IV. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2019.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet