IPA (inglise International Phonetic Alphabet, rahvusvaheline foneetiline tähestik) on maailma keelte häälduse täpseks edasiandmiseks mõeldud süsteem, mille on heaks kiitnud Rahvusvaheline Foneetikaassotsiatsioon. Viimati uuendati tabelit 2005. a.
Kuigi eesti keele häälduse kirjapanekuks on traditsiooniliselt kasutatud soome-ugri transkriptsiooni, on uuemal ajal vaja läinud ka IPA-t eesti keele jaoks kohandada. Järgnev kokkuvõte põhineb Eva Liina Asu ja Pire Terase 2009. aasta artiklil (vt kirjanduse loetelu).
Häälikud
Häälikuid märgitakse väiketähtedega. Eesti kirjaviisist erinevalt märgitakse järgmisi häälikuid (IPA vasted on nurksulgudes).
a [ɑ], nt alus [ɑlus]
õ [ɤ], nt õlu [ɤlu]
ä [æ], nt käbi [kæpi]
ö [ø], nt ööbik [øːpikː]
ü [y], nt üles [yles]
b [p], nt vaba [vɑpɑ], vt märkus
d [t], nt rida [ritɑ], vt märkus
g [k], nt vagu [vɑku], vt märkus
š [ʃ], nt šahh [ʃɑhː], vt märkus
z [s], nt zombi [sompi]
ž [ʃ], nt žest [ʃesʲːt], vt märkus
Häälik [w] esineb siirdehäälikuna u ja järgmise silbi täishääliku vahel, nt kaua [kɑuwɑ].
Häälik [ŋ] esineb g ja k ees, nt vang [vɑŋːk].
Kui on vaja märkida keskmisest kõrgemat täishäälikut, siis seda märgib ülespidine nael tähe all, nt sõna maja soome-ugri transkriptsioonile (ma˛ėà) vastaks IPA transkriptsioonis [mɑ.e̝ɑˑ]. (Punkt märgib silbipiiri.)
Märkus. Sulghäälikuid märgivad transkriptsioonis k, p, t, millele eesti tavakirjas vastavad g, b, d ja k, p, t. Kui tavakirjas märgitakse täishäälikutevahelist pikka k, p, t-d ühekordselt, siis foneetilises transkriptsioonis on need topelt: pikad [pikkɑt], konto [kontto], kapid [kɑppit]. Vrd lühikeste häälikutega pügal [pykɑl], pandad [pɑntɑt], kabi [kɑpi]. Sama põhimõte kehtib f-i ja š kohta: blufid [pluffit], suši [suʃʃi], lühikest š-d märgib tavakirjas ž, nt beežid [peːʃit]. Kui sulghääliku pikkus eristub sõna lõpus, siis pikale sulghäälikule lisatakse pikkusmärk, nt aeg [ɑeːk], paik [pɑikː], saab [sɑːːp], vaap [vɑːpː], võid [vɤiːt], võit [vɤitː].
Välted
Välteid eristatakse pikkusmärkide abil, millest põhiline on IPA koolonisarnane pikkusmärk (ː), poolpika täishääliku jaoks võib kasutada selle ülemist osa (ˑ). Eristus põhineb soome-ugri keelte transkriptsiooni jaoks mõeldud konventsioonidel, ent II-vältelistel sõnadel lühidusmärki ei kasutata, vrd kannu II ja III vältes: IPA [kɑnnu] – [kɑnːnu], SUT kan̆nù – kaǹnu. Üldjuhul kasutatakse III-välteliste sõnade eristamiseks ühte pikkusmärki; kui sellest ei piisa, siis kahte pikkusmärki.
| II vältes | IPA | III vältes | IPA |
|---|---|---|---|
| saada | [sɑːtɑ] | saada | [sɑːːtɑ] |
| kannu | [kɑnnu] | kannu | [kɑnːnu] |
| paki | [pɑkki] | pakki | [pɑkːki] |
| lauda | [lɑutɑ] | lauda | [lɑuːtɑ] |
| lauto | [lɑutto] | lauta | [lɑutːtɑ] |
| teete | [teːtte] | toota | [toːtːtɑ] |
| valgu | [vɑlku] | valgu | [vɑlːku] |
| konto | [kontto] | konte | [konʲtːte] |
| koorte | [koːrtte] | kaarte | [kɑːrtːte] |
| pasta | [pɑstɑ] | pesta | [pesːtɑ] |
| söösta | [søːstɑ] | söösta | [søːsːtɑ] |
| mõista | [mɤistɑ] | mõista | [mɤisːtɑ] |
| tekno | [tekːno] ~ [tekkno]1 | akna | [ɑkːːnɑ] ~ [ɑkːknɑ]1 |
| – | kumm2 | [kumː] |
1 Kasutusel on variante. Vrd ka II vältes Signe [sikne].
2 Samamoodi nt kann [kɑnː], pakk [pɑkː]. Muudes ühesilbilistes sõnades võib häälikupikkusi märkida tabelis näidatud III-välteliste kahesilbiliste sõnade eeskujul, nt saa [sɑːː], saad [sɑːːt], laud [lɑuːt], laut [lɑutː], sööt [søːtː], vald [vɑlːt], kont [konʲtː], kaart [kɑːrtː], vast [vɑsːt], sööst [søːsːt], teist [teisːt].
Poolpika täishääliku märkimine 2. silbis on fakultatiivne: ema [emɑ] ~ [emɑˑ].
Pea- ja kaasrõhk
Pea- ja kaasrõhku märgivad vastavalt ülemine ja alumine püstjoon vastava silbi ees, nt esimene [ˈesiˌmene], laulmine [ˈlɑuːlˌmine], aluseline [ˈɑluseˌline], ohtlikku [ˈohːtˌlikːku].
Palatalisatsioon
Palatalisatsiooni ehk peenendust märgib üla-j, nt kulu [kulʲu], kutsu [kutʲsu], müts [mytʲːs], Albu [ɑlʲpu], Tondi [tonʲti].
Tekstinäide
Tavakirjas
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud.
EKI ühendsõnastiku hääldusmärkidega
K`õik inimesed sünnivad vabadena ja v`õrdsetena oma väärikuselt ja `õigustelt. N`eile on `antud m`õistus ja südame+tunnistus ja nende s`uhtumist `üks+teisesse p`eab k`andma v`endluse v`aim. Igal inimesel peavad olema k`õik k`äes+oleva deklaratsiooniga v`älja kuulutatud `õigused ja vabadused, olenemata rassist, naha+v`ärvusest, s`oost, usulisest, poliitilisest või m`uudest v`eendumustest, r`ahvuslikust või sotsi`aalsest pärit+olust, varanduslikust, s`eisuslikust või m`uust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territ`oori˛umi poliitilise, `õigusliku või r`ahvus+vahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territ`oori˛um, mille kodan`ik ollakse, on s`õltumatu, h`ooldus+alune või mõnel m`uul viisil oma suver`äänsuses piiratud.
IPA transkriptsioonis (silbipiiridega)
kɤikː ˈi.ni.ˌme.set ˈsynʲ.ni.vɑt ˈvɑ.pɑ.ˌte.nɑ jɑ ˈvɤrtː.set.ˌte.nɑ ˈo.mɑ ˈvæː.rik.ˌku.seltː ja ˈɤiː.kus.ˌteltː || ˈneiː.le on ˈɑntː.tut ˈmɤ.isː.tus jɑ ˈsy.tɑ.me.ˌtunʲ.nis.tus | jɑ ˈnen.te ˈsuhː.tu.mist ˈykːs.ˌtei.ses.se peaːp ˈkɑnːt.mɑ ˈvenːt.lu.se vɑiːm || ˈi.kɑl ˈi.ni.ˌme.sel ˈpeɑ.vɑt ˈo.le.mɑ ˈkɤikː ˈkæeːs.ˌo.le.va ˌtekː.lɑ.rɑtʲs.ˈjoː.ni.kɑ ˈvælʲː.jɑ ˈkuː.lut.ˌtɑt.tut ˈɤiː.ku.set jɑ ˈvɑ.pɑ.ˌtu.set | ˈo.le.ne.ˌmɑt.tɑ ˈrɑsʲ.sist ˈnɑ.hɑ.ˌværː.vu.sest soːsːt ˈu.su.ˌli.sest po.ˈliːt.ti.ˌli.sest vɤi ˈmuːː.test ˈveːːn.tu.ˌmus.test ˈrɑhː.vus.ˌlik.kust vɤi sotʲs.ˈjɑːːl.sest ˈpæ.ritː.ˌo.lust ˈvɑ.rɑn.tus.ˌlik.kust ˈseiː.sus.ˌlik.kust vɤi ˈmuːsːt ˈsei.sun.tist || ˈli.sɑks ˈsel.le.le ei ˈto.hi ˈi.ni.ˌmes.te ˈvɑ.hel ˈvɑ.hetː ˈte.hɑ ˈriː.ki vɤi ˌter.rit.ˈtoːːr.ju.mi po.ˈliːt.ti.ˌli.se ˈɤiː.kus.ˌlik.ku vɤi ˈrɑhː.vus.ˌvɑ.he.ˌli.se ˈsei.sun.ti ˈpɤh.jɑl | ˈo.le.ne.ˌmɑt.tɑ ˈsel.lest kɑs ˌter.rit.ˈtoːːr.jum ˈmil.le ˈko.tɑ.nikː ˈol.lɑk.se on ˈsɤltː.tu.ˌmɑt.tu ˈhoːːl.tus.ˌɑ.lu.ne vɤi ˈmɤ.nel ˈmuːːl ˈviː.sil ˈo.mɑ ˌsu.ve.ˈræːːn.su.ses ˈpiː.rat.tut ||
(Katkend inimõiguste ülddeklaratsioonist)
Vt ka
Kirjandus
- Eva Liina Asu, Pire Teras, Estonian. – Journal of the International Phonetic Association, Volume 39, Issue 3. December 2009, pp. 367–372.
- International Phonetic Alphabet. – Wikipedia.org (vaadatud 18.04.2023).
- Rahvusvaheline foneetiline tähestik (redigeeritud 2019). – IPA 2019 (eestikeelne tõlge, vaadatud 18.04.2023).