IPA (inglise International Phonetic Alphabet, rahvusvaheline foneetiline tähestik) on maailma keelte häälduse täpseks edasiandmiseks mõeldud süsteem, mille on heaks kiitnud Rahvusvaheline Foneetikaassotsiatsioon. Viimati uuendati tabelit 2005. a.
Kuigi eesti keele häälduse kirjapanekuks on traditsiooniliselt kasutatud soome-ugri transkriptsiooni, on uuemal ajal vaja läinud ka IPA-t eesti keele jaoks kohandada. Järgnev kokkuvõte põhineb Eva Liina Asu ja Pire Terase 2009. aasta artiklil (vt kirjanduse loetelu).
Häälikud
Häälikuid märgitakse väiketähtedega. Eesti kirjaviisist erinevalt märgitakse järgmisi häälikuid (IPA vasted on nurksulgudes).
a [ɑ], nt alus [ɑlus]
õ [ɤ], nt õlu [ɤlu]
ä [æ], nt käbi [kæpi]
ö [ø], nt ööbik [øːpikː]
ü [y], nt üles [yles]
b [p], nt vaba [vɑpɑ], vt märkus
d [t], nt rida [ritɑ], vt märkus
g [k], nt vagu [vɑku], vt märkus
š [ʃ], nt šahh [ʃɑhː], vt märkus
z [s], nt zombi [sompi]
ž [ʃ], nt žest [ʃesʲːt], vt märkus
Häälik [w] esineb siirdehäälikuna u ja järgmise silbi täishääliku vahel, nt kaua [kɑuwɑ].
Häälik [ŋ] esineb g ja k ees, nt vang [vɑŋːk].
Kui on vaja märkida keskmisest kõrgemat täishäälikut, siis seda märgib ülespidine nael tähe all, nt sõna maja soome-ugri transkriptsioonile (ma˛ėà) vastaks IPA transkriptsioonis [mɑ.e̝ɑˑ]. (Punkt märgib silbipiiri.)
Märkus. Sulghäälikuid märgivad transkriptsioonis k, p, t, millele eesti tavakirjas vastavad g, b, d ja k, p, t. Kui tavakirjas märgitakse täishäälikutevahelist pikka k, p, t-d ühekordselt, siis foneetilises transkriptsioonis on need topelt: pikad [pikkɑt], konto [kontto], kapid [kɑppit]. Vrd lühikeste häälikutega pügal [pykɑl], pandad [pɑntɑt], kabi [kɑpi]. Sama põhimõte kehtib f-i ja š kohta: blufid [pluffit], suši [suʃʃi], lühikest š-d märgib tavakirjas ž, nt beežid [peːʃit]. Kui sulghääliku pikkus eristub sõna lõpus, siis pikale sulghäälikule lisatakse pikkusmärk, nt aeg [ɑeːk], paik [pɑikː], saab [sɑːːp], vaap [vɑːpː], võid [vɤiːt], võit [vɤitː].
Välted
Välteid eristatakse pikkusmärkide abil, millest põhiline on IPA koolonisarnane pikkusmärk (ː), poolpika täishääliku jaoks võib kasutada selle ülemist osa (ˑ). Eristus põhineb soome-ugri keelte transkriptsiooni jaoks mõeldud konventsioonidel, ent II-vältelistel sõnadel lühidusmärki ei kasutata, vrd kannu II ja III vältes: IPA [kɑnnu] – [kɑnːnu], SUT kan̆nù – kaǹnu. Üldjuhul kasutatakse III-välteliste sõnade eristamiseks ühte pikkusmärki; kui sellest ei piisa, siis kahte pikkusmärki.
| II vältes | IPA | III vältes | IPA |
|---|---|---|---|
| saada | [sɑːtɑ] | saada | [sɑːːtɑ] |
| kannu | [kɑnnu] | kannu | [kɑnːnu] |
| paki | [pɑkki] | pakki | [pɑkːki] |
| lauda | [lɑutɑ] | lauda | [lɑuːtɑ] |
| lauto | [lɑutto] | lauta | [lɑutːtɑ] |
| teete | [teːtte] | toota | [toːtːtɑ] |
| valgu | [vɑlku] | valgu | [vɑlːku] |
| konto | [kontto] | konte | [konʲtːte] |
| koorte | [koːrtte] | kaarte | [kɑːrtːte] |
| pasta | [pɑstɑ] | pesta | [pesːtɑ] |
| söösta | [søːstɑ] | söösta | [søːsːtɑ] |
| mõista | [mɤistɑ] | mõista | [mɤisːtɑ] |
| tekno | [tekːno] ~ [tekkno]1 | akna | [ɑkːːnɑ] ~ [ɑkːknɑ]1 |
| – | kumm2 | [kumː] |
1 Kasutusel on variante. Vrd ka II vältes Signe [sikne].
2 Samamoodi nt kann [kɑnː], pakk [pɑkː]. Muudes ühesilbilistes sõnades võib häälikupikkusi märkida tabelis näidatud III-välteliste kahesilbiliste sõnade eeskujul, nt saa [sɑːː], saad [sɑːːt], laud [lɑuːt], laut [lɑutː], sööt [søːtː], vald [vɑlːt], kont [konʲtː], kaart [kɑːrtː], vast [vɑsːt], sööst [søːsːt], teist [teisːt].
Poolpika täishääliku märkimine 2. silbis on fakultatiivne: ema [emɑ] ~ [emɑˑ].
Pea- ja kaasrõhk
Pea- ja kaasrõhku märgivad vastavalt ülemine ja alumine püstjoon vastava silbi ees, nt esimene [ˈesiˌmene], laulmine [ˈlɑuːlˌmine], aluseline [ˈɑluseˌline], ohtlikku [ˈohːtˌlikːku].
Palatalisatsioon
Palatalisatsiooni ehk peenendust märgib üla-j, nt kulu [kulʲu], kutsu [kutʲsu], müts [mytʲːs], Albu [ɑlʲpu], Tondi [tonʲti].
Tekstinäide
Tavakirjas
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud.
EKI ühendsõnastiku hääldusmärkidega
K`õik inimesed sünnivad vabadena ja v`õrdsetena oma väärikuselt ja `õigustelt. N`eile on `antud m`õistus ja südame+tunnistus ja nende s`uhtumist `üks+teisesse p`eab k`andma v`endluse v`aim. Igal inimesel peavad olema k`õik k`äes+oleva deklaratsiooniga v`älja kuulutatud `õigused ja vabadused, olenemata rassist, naha+v`ärvusest, s`oost, usulisest, poliitilisest või m`uudest v`eendumustest, r`ahvuslikust või sotsi`aalsest pärit+olust, varanduslikust, s`eisuslikust või m`uust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territ`ooriumi poliitilise, `õigusliku või r`ahvus+vahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territ`oorium, mille kodan`ik ollakse, on s`õltumatu, h`ooldus+alune või mõnel m`uul viisil oma suver`äänsuses piiratud.
IPA transkriptsioonis
kɤikː ˈiniˌmeset ˈsynʲnivɑt ˈvɑpɑˌtenɑ jɑ ˈvɤrtːsetˌtenɑ ˈomɑ ˈvæːrikˌkuseltː ja ˈɤiːkusˌteltː || ˈneiːle on ˈɑntːtut ˈmɤisːtus jɑ ˈsytɑmeˌtunʲnistus | jɑ ˈnente ˈsuhːtumist ˈykːsˌteisesse peaːp ˈkɑnːtmɑ ˈvenːtluse vɑiːm || ˈikɑl ˈiniˌmesel ˈpeɑvɑt ˈolemɑ ˈkɤikː ˈkæeːsˌoleva ˌtekːlɑrɑtʲsˈjoːnikɑ ˈvælʲːjɑ ˈkuːlutˌtɑttut ˈɤiːkuset jɑ ˈvɑpɑˌtuset | ˈoleneˌmɑttɑ ˈrɑsʲsist ˈnɑhɑˌværːvusest soːsːt ˈusuˌlisest poˈliːttiˌlisest vɤi ˈmuːːtest ˈveːːntuˌmustest ˈrɑhːvusˌlikkust vɤi sotʲsˈjɑːːlsest ˈpæritːˌolust ˈvɑrɑntusˌlikkust ˈseiːsusˌlikkust vɤi ˈmuːsːt ˈseisuntist || ˈlisɑks ˈsellele ei ˈtohi ˈiniˌmeste ˈvɑhel ˈvɑhetː ˈtehɑ ˈriːki vɤi ˌterritˈtoːːrjumi poˈliːttiˌlise ˈɤiːkusˌlikku vɤi ˈrɑhːvusˌvɑheˌlise ˈseisunti ˈpɤhjɑl | ˈoleneˌmɑttɑ ˈsellest kɑs ˌterritˈtoːːrjum ˈmille ˈkotɑnikː ˈollɑkse on ˈsɤltːtuˌmɑttu ˈhoːːltusˌɑlune vɤi ˈmɤnel ˈmuːːl ˈviːsil ˈomɑ ˌsuveˈræːːnsuses ˈpiːrattut ||
(Katkend inimõiguste ülddeklaratsioonist)
Vt ka
Kirjandus
- Eva Liina Asu, Pire Teras, Estonian. – Journal of the International Phonetic Association, Volume 39, Issue 3. December 2009, pp. 367–372.
- International Phonetic Alphabet. – Wikipedia.org (vaadatud 18.04.2023).
- Rahvusvaheline foneetiline tähestik (redigeeritud 2019). – IPA 2019 (eestikeelne tõlge, vaadatud 18.04.2023).