Eestirootsi nimede kirjutusviisist

Sisukord

ETTEPANEK

Eestirootslased moodustasid Eestis maa-alaliselt suurima vähemusrühma. Rootsikeelseid või rootsi päritoluga nimesid on Loode-Eesti rannaaladel ja saartel.

Lühidalt

Eestirootsi kohanimede kirjutamisel põhjustab kõige enam peamurdmist valik nime murdelise või kirjakeelse vormi vahel. Need võivad kohati üsna erineda, vrd Ruhnu kohalik Håubjäre ja riigirootsi Högberget ‘kõrgemägi’.

Eestis on kujunenud tava kasutada asulate ja tähtsamate kohtade nimede puhul kirjakeelt, väiksemate loodusesemete nimed aga jätta võimalikult lähedaseks kohalikule häälduskujule. See erineb Rootsi ja soomerootsi tavast kirjakeelestada kõik nimed.

Pikemalt

Eesti rootslased rääkisid vanapärast rootsi idamurret, millele muuhulgas on omane [ö] muutumine [e]-ks ja [ü] muutumine [i]-ks.

Asulate rootsikeelsed nimed on tuntud rootsi kirjakeelsel kujul ega vaheldu (on üksikuid nimesid, mis kajastavad rohkem murdelist kuju, nt Håkabackan, vrd kirjakeelne Hakebacken), ent loodusnimedes, ka talunimedes ei ole sageli kirjakeelset traditsiooni, millele tugineda. Neid on kirjutatud segaortograafias, st pooleldi kirjakeelestatud kujul.

Edvin Lagman on raamatus “En bok av Estlands svenskar” (2. kd, 1964, lk 12) kohaliku häälduskuju märkimiseks kasutusele võtnud lihtsustatud süsteemi, milles täishäälikuid märgitakse ühemõtteliselt: å märgib [o]-häälikut, o aga [u] poole kalduvat häälikut. Rootsi kirjakeeles teatavasti on o kahte moodi häälduv: kas lahtise [o]-na, nt pojke [poike] ‘poiss’, või [u]-sarnase häälikuna, nt sol [suul] ‘päike’, ost [uust] ‘juust’. Täishääliku pikkust märgitakse Lagmani süsteemis kriipsuga tähe peal, nt Ēdas, Prōsta, Skrǟdaṣa, Tufol-lå̄nde.

Järgnev ettepanek lähtub Lagmani süsteemist, ent lihtsustab seda veelgi, eeskätt diakriitiliste märkide osas.

Eestirootsi häälduspärane kirjaviis (ettepanek)

Kui on tarvis näidata eestirootsi nimede täpset hääldust, siis võetakse aluseks Edvin Lagmani süsteem järgmiste erinevustega:

  • pikkust märgitakse kahe tähega: Eedas, Proosta, Skräädarsa, Tufollåånde;
  • ṇ, ḍ, ṭ, ṣ asemel on rn, rd, rt, rs, kui nii on kirjakeeles, nt Bärspe (Lagmanil Bäṣpe, kirjakeeles Bergsby), ent vrd Ka ṣåån (kirjakeeles Kala sanden);
  • ḷ asendub rl-iga, kui nii on kirjakeeles, aga säilib, kui märgib nn paksu l-i: sorla, aga håḷmen;
  • eristatakse z– ja ẓ-häälikuid (esinevad peamiselt Risti kihelkonnas).

Rootsi murrete foneetilise transkriptsiooni (landsmålsalfabetet) märke võib teisendada eestirootsi häälduspäraseks kirjaviisiks järgmiselt:

  • a ← a
  • ä ← æ
  • å ← o
  • e ← e
  • i ← ı
  • j ← ı̯, ȷ
  • ḷ ← ꝇ
  • ng ← ŋ
  • o ← ɷ, ⱺ
  • ö ← ø
  • rd ← ɖ, rl← ɭ, rn ← ɳ, rs ← ʂ, rt ← ʈ
  • ṣ ← ʂ, ʃ
  • u ← u, ɯ
  • y ← y
  • ẓ ← ž

Pikkust märgitakse foneetilises transkriptsioonis kriipsuga tähe all, nt ku̱ns oḏn̥ → Kuunsåddn. Täht u märgib EKI kohanimekartoteegi eestirootsi murdesedelitel sageli [ɷ]-häälikut, seega eestirootsi häälduspärases kirjaviisis vastab sellele o.

Kõiki transkriptsioonimärke ei ole veel Unicode’is kodeeritud, mõned toodud tähekujud (ꝇ, ɷ, ɯ) on ligikaudsed. Täishäälikumärkide illustratsiooniks kõik märgid 1961. a ülevaatest (Manne Erikson, Svensk ljudskrift 1878–1960. Stockholm 1961):

Kasutusnäiteid (Edvin Lagmani ülevaatest, sulgudes rootsi kirjakeelne vaste, kui on teada): talunimed Baskulbon (Bastkullbon), Bastabacka (Bastubackens), Bäntasa (Bengts), Graisa ~ Graisasa (Greis ~ Gregorius), Irjas (Yrjans), Krooa (Krogens), Skräädarsgårni (Skräddarsgården), Smee’ensa (Smedens); asustus- ja viljelusnimed: Gaḷåkra (Gamlaåkrarna), Gḷåågidåkern (Glågärdeåkern), Kappḷåkra (Kapellåkrarna), Leendorsa (Lill-Henders), Määngäärda (Mengärdan ~ Melngärdan), Nigidhägänän (Nygärdehägnen), Stäinsve (Stensved), Träsgäärda (Träskgärdan või Trädesgärdan); karjamaade ja niitude nimed Bjonvikan (Björnveken), Fḷiiana (Flyorna), Händorsbäcken (Henders bäcken), Miaḷeengjana (Medalängarna või Mellanängarna), Vöörstan; metsade ja lagendike nimed Austorskoon (Österskogen), Baṣkjarre (Bastkärret), Gaaḷasmooen (Gammalåmon), Griitsnaan (Grytsnaren), Kåenskoon (Kvarnskogen), Lånboskooen (Landboskogen), Stargjarshleete (Starrgärdesslätten); mägede ja orgude nimed Ainååsen (Enåsen), Duurmosan (Digra mossen), Kaaldhamändööḷdi (Kallhamnsdälden), Kardängsbackan (Kordonsbacken), Låångdaan (Långa dalen), Räbasäbärgi (Rävberget), Tallhåḷma (Tallholmarna); järve- ja jõenimed Gaḷasååe (Gamlaån), Källrännaln (Källränniln), Skiilpadrälla (Sköldpaddrällan), Sutlopsjooen (Sutlepsjön); rannajoonenimed Håkaeendan (Hakeändan), Inahamne (Inre hamnen), Kårsdaan (Korsdalen), Opphåḷmskåtan (Obbholmsskaten), Vaaviike (Vadviken); saarte, karide jms nimed Duuråon (Digerören), Griisgronne (Grisgundet), Långöurn (Långören), Sjölafḷuto (Sälflutan), Täḷmskåtan (Tälmskaten).

Märkus. Siinne kirjaviis on eeskätt häälduse näitamiseks. Kui nimesid on vaja esitada nt kaardil, siis ei pruugi näidata täishääliku pikkust ega lisada punkte tähtede alla.

Eestirootsi nimede hääldus

TähedHääldusNäited
å[o]Årmse [ormse]
ä[ä] ~ [e]Fällarna [fällana] ~ [fellana]
ck[kk]Lickeshåḷm [likkesholm]
hlhelitu [l]Lihl-Harga [lihl-harga]
ḷpaks [l]Bishåḷmen [bisholmen]
o[u]Hoosbe [huusbe]
rs[rš]Havorsvee [havuršvee]
ṣ[š]Paṣkḷop [pašklup]
u[ü], täpsemalt [ü] ja [õ] vahepealne häälikGutanes [gütanes]
y[ü]Lyckholm [lükkholm]
ẓ[ž]Näẓe [näže], Kårsnäẓ [koršnäž]
Eestirootsi nimede hääldus

Märkus 1. Eestirootsi häälduses erinevalt riigirootsist häälduvad kj, sj ja tj enamasti täht-tähelt, nt Bärkjas [bärkjas], Bäckesjooen [bäkkesjuuen], Tjuka [tjüka]. Riigirootsipärast hääldust märgiksid tṣj ja ṣj.

Märkus 2. Kui rootsi kirjakeeles häälduvad lahtised silbid pika täishäälikuga, nt Söderby [söödärbü(ü)], siis eestirootsi häälduses võivad need silbid olla ka lühikese täishäälikuga, nt skåtan [skotan], vrd kirjakeele skaten [skaaten].

Eestirootsi kohanimevalimik

Järgnevas loendis on näidatud tähtsamate kohtade (eesti)rootsi nimed, hõlmates ka paiku väljaspool rootslaste asuala. Lühendid: ee = eesti, rts =rootsi, erts = eestirootsi (rakendatud on eespool toodud kirjaviisi, paremaks eristuseks helesinisel taustal), rrts = riigirootsi (eeskätt siis, kui erineb eestirootsi nimekujust). Kui kohal on ametlik rööpnimi, siis on see esitatud kaldkriipsu järel. Mõnel juhul ei ole eestirootsi häälduskuju teada, siis on keelemärgendiks lihtsalt rts. Eestirootsi nimedes on üldiselt järgitud rootsi kirjakeele kokku- ja lahkukirjutamise reegleid. Kui nimetuum lõpeb kaashäälikuga ja liigisõna algab täishäälikuga, võib loetavuse huvides lisada sidekriipsu (nt Västr-äi), siinses nimestikus on see üldiselt ilma sidekriipsuta (Västräi, ent siiski Noka-aie).

A

  • Aegna, rts Ulfsö – saar Tallinna lähedal
  • Aksi, rts Lilla Vrangelsholm – saar Soome lahes
  • Alliklepa, rrts Aklop ~ Apelka, erts Akḷop ~ Apäḷka – küla Risti khk-s
  • Alliklepa laht, rrts Apelkviken, erts Apäḷkviike – laht Risti khk-s
  • Aḷäbisäurn (erts), rrts Albäsören, põhikaardil Albesäurn – Suur-Pakri saare loodetipp
  • Åsbyn (rrts), erts Ååsbiin, ee ka Rannaküla – paik (küla) Suur-Pakri saarel
  • Aulepa (ee) / Dirslätt (rrts), erts Dihlet – küla Noarootsis
  • Austurvike, erts Austorviike ~ Eestorviike, rrts Österviken – laht Vormsil

B

  • Båreskåtan (erts), rrts Borskaten ~ Borgskaten – Osmussaare loodetipp
  • Bisagidbyn (rrts), erts Bisagidbiin, ee ka Lepiku – paik (küla) Suur-Pakri saarel
  • Bjäråddn (erts), rrts Bergudden, ee ka Pliiku ots (põhikaardil) – Väike-Pakri saare põhjatipp
  • Borrby (rrts), erts Bårrbe – küla Vormsil
  • Borrby holm, rrts Borrbyholmen, erts Bårrbehåḷm – poolsaar Vormsil
  • Buskskåtän (erts), rrts Buskskaten – Suur-Pakri saare põhjatipp
  • Bussby (rrts), erst Bussbe – paik (küla) Vormsil, endine asundusküla, praegu Suuremõisa piires

D

  • Diby (rrts), erts Diibe – küla Vormsil
  • Diby neem, rrts Dibynäset, erts Diibenäse – neem Vormsil
  • Dirhami (ee) / Derhamn (rrts), erts Deeram – küla Noarootsis

E

  • Einbi (ee) / Enby (rrts), erts Einbi – küla Noarootsis
  • Elbiku (ee) / Ölbäck (rrts), erts Äḷbicken – küla Noarootsis

F

  • Fällarna (rrts) ~ Fällorna, erts Fällana – küla Vormsil
  • Förby (rrts), erts Feerbe – küla Vormsil

H

  • Haapsalu, rrts Hapsal, erts Hååṣoḷ ~ Hååsoḷ – linn Läänemaal
  • Håkabackan (erts), rrts Hakebacken – paik (küla) Vormsil, osa Hullo külast
  • Hara (ee) / Harga (rrts, erts) – küla Noarootsis
  • Harilaid, rrts Haris, erts Hares ~ Harris – saar Vormsi lähedal
  • Harju-Madise, erts Matskirka – kihelkond Lääne-Harjumaal
  • Harju-Risti, rrts Kyrkbyn, erts Hävels ~ Kirkbiin – küla Risti khk-s
  • Hatu, erts Atbiin ~ Atta – küla Risti khk-s
  • Håubjäre (erts) ~ Håubjärre, rrts Högberget – mägi Ruhnul
  • Haversi, rrts Haversved, erts Havorsvee – paik (küla) Noarootsis, osa Riguldi külast
  • Hiiumaa, rrts Dagö, erts Daae – saar ja maakond Lääne-Eestis
  • Hobulaid, rrts Hästholmen, erts Hästhåḷmen – saar Vormsi ja mandri vahel
  • Holma (rrts), erts Håḷma ~ Håḷema – poolsaar Ruhnu saare edelarannikul
  • Hosby (rrts), erts Hooẓbi – küla Noarootsis
  • Hosby (rrts), erts Hoosbe – küla Vormsil
  • Hullo (rrts), erts Hoḷo (ajalooliselt Horro) – küla Vormsil
  • Hullo laht, rrts Hulloviken, erts Hoḷoviike – laht Vormsil
  • Höbringi (ee) / Höbring (rrts), erts Hööbring (ajalooliselt Höbbring ~ Hubringg) – küla Noarootsis
  • Hülkari ots ~ Hülgekari ots, rrts Hylkarsändan, erts Hilkare – Naissaare lõunatipp

I

  • Ilmasoo, rts Ilmsal – paik (küla) Harju-Madise khk-s
  • Ingküla, rrts Imby, erts Imbi ~ Imbe – küla Lääne-Nigula khk-s

K

  • Kapplskåtän (erts), ka Kappelskåten, põhikaardil Kappelskåtan, rrts Kappelskaten – Suur-Pakri saare lõunatipp
  • Karilepa, rts Karlep – küla Harju-Madise khk-s
  • Karjatse meri, erts Bäckesjooen, rrts Bäckesjön – jäänukjärv Noarootsi poolsaare ja mandriosa vahel
  • Kauste, erts Köust ~ Kaust – küla Reigi khk-s
  • Keibu, rrts ja erts Keip ~ Keipa – küla Risti khk-s
  • Keibu laht, rrts Keipviken, erts Keipviike – laht Risti khk-s
  • Keri saar, rts Kokskär – saar Aegna lähedal Soome lahes
  • Kersalu, rts Kirsala – küla Harju-Madise khk-s
  • Kersleti, rrts Kärrslätt, erts Kälet ~ Kählet – küla Vormsil
  • Kersleti neem, rrts Kärrslättnäset, erts Kähletnäse ~ Nässkåtan – neem Vormsil
  • Kibru, rts Kivra ~ Kiverbyn, erts Kivra – paik (küla) Risti khk-s, osa Alliklepa ja Vintse külast
  • Kidaste, rts Kitas – küla Reigi khk-s
  • Kihnu, rrts Kynö, erts Kiin – saar Liivi lahes
  • Kiritse, rts Kervit – paik (küla) Risti khk-s
  • Kjursgrunne, erts Kjuursgronne ~ Kjuulskåtan ~ Kjuursnäse, rrts Kjulskaten – neem Vormsi looderannikul
  • Kobru, rrts Kobers, erts Kåbärs – paik (küla) Risti khk-s, osa Keibu külast
  • Kodeste, rts Kotst – küla Reigi khk-s
  • Kolviku nina, rrts Kålviksudden, erts Kåḷeksåddn ~ Kåḷviksåddn – neem Risti khk-s
  • Krassi saar, rrts Gräsgrundet ~ Gräsgrund, erts Båddan ~ Krassan ~ Krassgrånn – saar Pakri lähedal
  • Kudani (ee) / Gutanäs (rrts), erts Gutanes – küla Noarootsis
  • Kudani järv (ee) / Nåtan (erts), rrts Naten – järv Noarootsis
  • Kulani, rrts Kolnäs, erts Koḷanes – paik (küla) Noarootsis, osa Pürksi külast
  • Kunsudden (rrts) ~ Kuns, erts Kuuns ~ Kuunsåddn, ee ka Kuunsi nina – Ruhnu saare põhjatipp
  • Kurkse, rrts Korkis, erts Kårkis ~ Kårkes ~ Kårkiẓ ~ Kårkeẓ – küla Risti khk-s
  • Kõmmaste, rrts Kömmisbyn, erts Kömmisbiin – küla Risti khk-s
  • Kärdla, rrts Kertell, erts Kärdaḷ ~ Karrdel – linn Hiiumaal
  • Kärret (rrts), erts Kärre – paik (küla) Vormsil, endine asundusküla, praegu Suuremõisa piires

L

  • Langa, rts Langesbyn – küla Harju-Madise khk-s
  • Lillbyn (rrts), erts Lillbiin ~ Lihlbin, ee ka Väikeküla – paik (küla) Väike-Pakri saarel
  • Limo (rrts), erts Liimo ~ Liimosoandn – koht Ruhnu saare idarannikul
  • Luksiküla, rrts Lukslaggen, erts Lukslagge – paik (küla) Noarootsis, osa Riguldi külast
  • Lõunaküla (ee) / Storbyn (rrts), erts Ståorbiin ~ Ståorbiien ~ Stoorabin ~ Seedrabin, ee ka Suurküla, rrts ka Södra byn – küla Naissaarel

M

  • Madise, endine Rannaküla (kuni 1977), rrts Strandbyn, erts Straandbiin – küla Harju-Madise khk-s
  • Malvaste, rrts Malmas, erts Maḷmas – küla Reigi khk-s
  • Manõja saar, rts Mannö (ajalooliselt Magnusholm) – saar Pärnu lahes
  • Meelste, rts Melis ~ Mels – küla Reigi khk-s
  • Metsküla, rrts Derskogen ~ Stora Derskogen, erts Deerskon ~ Stordeerskon – paik (küla) Noarootsis, osa Vanakülast
  • Moosi, rrts Mose, erts Mooẓa – paik (küla) Risti khk-s, osa Keibu külast
  • Mudaste, rrts Mutas, erts Motas – küla Reigi khk-s
  • Mõisaholm, rrts Hovsholmen, erts Håḷmen – poolsaar Vormsil
  • Määra, rrts Märbyn, erts Määrbiin – küla Risti khk-s

N

  • Naissaar, rts Nargön, erts Hålman ~ Nargen – saar Tallinna lähedal
  • Niibi, rrts Nyby, ert Niibi ~ Niibe – küla Lääne-Nigula khk-s
  • Noarootsi, rrts Nuckö, erts Noka ~ Noka-aie ~ Nokalåånde ~ Nokahåḷmen– poolsaar ja kihelkond Läänemaal
  • Noarootsi vald, rrts Nuckö kommun ~ Nucköväldet, erts Nokaveelde – endine vald Läänemaal
  • Norrby (rrts), erts Nårrbe – küla Vormsil
  • Norrby (rrts), erts Nårrbi – paik (küla) Noarootsis, osa Riguldi külast
  • Norrby neem, rrts Norrbynäset, erts Nårrbenäse ~ Näsuddn, ee ka Näse ots – neem Vormsil
  • Nõva, rrts Neve, erts Naiva – küla Risti khk-s

O

  • Osmussaar (ee) / Odensholm (rrts), erts Backan ~ Håḷmen ~ Ootshåḷm ~ Oshåḷm – saar Lääne maakonnas
  • Osmussaare (ee) / Odensholm (rrts) – küla Osmussaarel

P

  • Pae, rrts Poesbyn, erts Påeẓa ~ Påezbiin – küla Risti khk-s
  • Pakri saared, rrts Rågöarna, erts Aiana ~ Äiana ~ Back – saared Harju maakonnas
  • Paldiski, erts Baldiska ~ Baldinska – linn Lääne-Harjumaal
  • Pasilaid (ee) / Pasja (rrts ja erts) – saar Vormsi lähedal
  • Paslepa (ee) / Pasklep (rrts), erts Paṣkḷop ~ Paṣkop – küla Noarootsis
  • Pedase, rrts ja erts Päts – küla Risti khk-s
  • Pedase nina, rrts Pätsudden, erts Pätsåddn – neem Risti khk-s
  • Pikasääre ots ~ Virbi ots, rrts Långkarel, erts Långkaräl ~ Virriändan ~ Virrpiändan – Naissaare põhjatipp
  • Prangli, rts Stora Vrangelsholm – saar Soome lahes
  • Praski, rrts Brask, erts Braski ~ Braskbiin – paik (küla) Risti khk-s, osa Vintse külast
  • Puski, rts Buskas – küla Reigi khk-s
  • Põõsaspea neem, rts Spithamnudden, erts Spitamuddn – neem Noarootsi khk-s põhjarannikul
  • Pärs (rrts) ~ Pers, erts Päärs ~ Päärsåddn, ee ka Pärsi nina – neem Ruhnu saare looderannikul
  • Pöia, rrts ja erts Paj – paik (küla) Noarootsis, osa Riguldi külast
  • Pürksi (ee) / Birkas (rrts), erts Bärkjas – küla Noarootsis

R

  • Ramsi poolsaar, rrts Ramsen, erts Ramsn – poolsaar Noarootsi läänerannikul
  • Reigi, rrts Röicks, erts Räike – kihelkond Hiiumaal
  • Riguldi (ee) / Rickul (rrts), erts Rikul ~ Rikol – küla Noarootsis
  • Ringsudden (rrts) ~ Rings, erts Rings ~ Ringsåddn, ee ka Rinksu neem – Ruhnu saare lõunatipp
  • Risti, rrts Kors, erts Kårs – kihelkond Lääne-Harjumaal
  • Ristinina, rrts Korsnäsudden, erts Kårsnäsåddn – neem Risti khk-s
  • Ristna, rrts Korsnäs, erts Kårsnäẓ – paik (küla) Risti khk-s, osa Keibu külast
  • Rooslepa (ee) / Roslep (rrts), erts Rohlop ~ Rolop – küla Noarootsis
  • Roosta, rrts Rosta, erts Roosta – paik (küla) Noarootsis, osa Elbiku külast
  • Ruhnu, rrts Runö, erts Biin (Byn) – küla Ruhnu saarel
  • Ruhnu (ee) / Runö (rrts), erts Ruun – saar Liivi lahes
  • Rumpo (rrts), erts Romp – küla Vormsil
  • Rumpo nina, rrts Rumpnäset, erts Rompnäse ~ Rumpnäse – neem Vormsil
  • Rälby (rrts), erts Rääḷbe – küla Vormsil
  • Rälby laht, rrts Rälbyviken, erts Rääḷbeviike – laht Vormsi põhjarannikul

S

  • Saare (ee) / Lyckholm (rrts), erts Lickeshåḷm ~ Lickesåḷm – küla Noarootsis
  • Saaremaa, rrts Ösel, erts Äisel ~ Äisil ~ Äihl – saar Lääne-Eestis
  • Salajõe, rrts Salk, erts Saḷk – küla Noarootsis
  • Sangõ, rts Sangö – saar Kihnu lähedal
  • Saxby (rrts), erts Saksbe – küla Vormsil
  • Saxby neem, rrts Saxbynäset ~ Näsudden, erts Saksbenäse ~ Näsuddn ~ Bååkskåtan – neem Vormsil
  • Seasaar, rts Mäln, erts Määng – saar Vormsi ja mandri vahel Voosi kurgus
  • Sjustackudden (rrts), erts Ṣjuustakåddn, ee ka Süstaku nina – neem Ruhnu saare edelarannikul
  • Skallskåtan (erts) – Osmussaare kagutipp
  • Sorgu, rts Sorkholm – saar Pärnu lahes
  • Spithami (ee) / Spithamn (rrts), erts Spitam ~ Spitamb – küla Noarootsis
  • Storbyn (rrts), erts Stoorbiin, ee ka Suurküla – paik (küla) Suur-Pakri saarel
  • Storbyn (rrts), erts Stoorbiin, ee ka Suurküla – paik (küla) Väike-Pakri saarel
  • Sutlepa (ee) / Sutlep (rrts), erts Sutlop – küla Noarootsis
  • Sutlepa meri, rrts Sutlepsjön, erts Sutlopsjooen – järv Noarootsis
  • Suuremõisa, rrts Magnushov ~ Storhovet ~ Hovet, erts Storhooe ~ Hooe ~ Hoe – küla Vormsil
  • Suur-Nõmmküla (ee) / Klottorp (rrts), erts Kḷottap – küla Noarootsis
  • Suur-Pakri (ee) / Stora Rågö (rrts), rts ka Västra Rågö, erts Västräi – saar Harju maakonnas
  • Sviby (rrts), erts Sviibe – küla Vormsil
  • Sviby laht, rrts Svibyviken, erts Sviibeviike – laht Vormsi lõunarannikul
  • Söderby (rrts), erts Seerbe ~ Serbe – küla Vormsil
  • Söderby (rrts), erts Sedorbi – paik (küla) Noarootsis, osa Riguldi külast

T

  • Tagaküla (ee) / Bakbyn (rrts), erts Baakbiin ~ Baakbiien ~ Baaggbiin ~ Lilbiin ~ Nårrbin, ee ka Põhjaküla, Väikeküla, rrts ka Lillbyn, Norrbyn – küla Naissaarel
  • Tahkuna, rts Takne – küla Reigi khk-s
  • Tahu (ee) / Skåtanäs (rts), rrts Skatenäs, erts Skåtanes – küla Noarootsis
  • Tallinn, rrts Reval, erts Räävoḷ (Noarootsis) ~ Räväl ~ Rävul – Eesti pealinn
  • Tamse, rrts Tammes, erts Tammezbiin – paik (küla) Risti khk-s, osa Vihterpalu külast
  • Telise (ee) / Tällnäs (rts) – küla Noarootsis
  • Telise neem, rrts Tällnäsudden, erts Tälnesuddn ~ Tälnes – neem Noarootsi poolsaarel
  • Tjuka (rrts) ~ Stor-Tjuka, erts Djuuka(n) ~ Tjuka ~ Tjuuka – saar Vormsi lähedal
  • Tompo (rrts), erts Tåmpå – paik (küla) Vormsil, endine asundusküla, praegu Suuremõisa piires
  • Tuksi (ee) / Bergsby (rrts), erts Bärspe ~ Bärsbe – küla Noarootsis
  • Tälmen (rrts), erts Tääḷmen ~ Töḷmen – saar Vormsi lähedal

U

  • Ugla, rrts Uglas, erts Ogḷaẓ – paik (küla) Risti khk-s, osa Alliklepa külast

V

  • Valgma, rrts Valkma, erts Vaḷgma (ajalooliselt Vaḷkmulla) – paik (küla) Risti khk-s, osa Vilivalla külast
  • Vanaküla (ee) / Gambyn (rrts), erts Gamben – küla Noarootsis
  • Vannika, rrts ja erts Vanika – paik (küla) Risti khk-s, osa Vilivalla külast
  • Vihterpalu, rrts Vippal, erts Vippaḷ – küla Risti khk-s
  • Vilivalla, rrts Vilovald, erts Vilivaldbiin ~ Vilevald – küla Risti khk-s
  • Vintse, rrts Näsbyn ~ Finsnäs, erts Näẓe ~ Näẓbiin ~ Näspobiin – küla Risti khk-s
  • Voosi kurk, rrts Oset, erts Oose – väin Noarootsi poolsaare ja Vormsi vahel
  • Vormsi (ee) / Ormsö (rrts), erts Årmse – saar Lääne maakonnas
  • Väemla, rts Vemmal – paik (küla) Harju-Madise khk-s, osa Karilepa külast
  • Väikeheinamaa (ee) / Lillängin (erts), rrts Lillängen, ee ka Lääneküla – küla Naissaarel
  • Väike-Nõmmküla (ee) / Persåker (rrts), erts Pärsokul – küla Noarootsis
  • Väike-Pakri (ee) / Lilla Rågö (rrts), rts ka Östra Rågö, erts Austräi – saar Harju maakonnas
  • Väike-Tjuka (ee) / Lilltjuka (rrts), erts Lihl-Djuuka – saar Vormsi lähedal
  • Västrnäse (erts = põhikaardil), rrts Västernäset – Väike-Pakri saare lääneots
  • Västurvike, erts Västorviike, rrts Västerviken – laht Vormsil
  • Vööla ~ Vöölamõisa, rrts Bysholm, erts Bishåḷm ~ Bisåḷm – paik (küla), endine asundus ja mõis Noarootsis, osa Kudani külast
  • Vööla, rrts Lill-Harga, erts Lihl-Harga – paik (küla) Noarootsis, osa Hara külast

Ä

  • Änglema, rrts Ängesbyn, erts Engeẓbiin ~ Eengesbiin – küla Risti khk-s
  • Äustärnäse (erts), põhikaardil Äustrnäse, rrts Östernäset – Väike-Pakri saare kagutipp

Ö

  • Österby (rrts), erts Eistorbi, ee ka Eistrepa – küla Noarootsis

Vt ka

Kirjandus

  • Gideon Danell, Ordbok över Nuckömålet. Estlandssvenskarnas folkliga kultur II. Lund 1951.
  • Gösta Franzen, Runö ortnamn. Uppsala 1959.
  • F. Isberg, Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. 1: A–L. 2: M–Ö. Uppsala 1970.
  • Vera Kuma, Folkmålsstudier från Kors socken. III. Ortnamn. – Svio-Estonica 1938, lk 58–111.
  • Edvin Lagman, Ortnamn och terrängord i Estlands svenskbygd. – En bok om Estlands svenskar, 2. Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner, Stockholm 1964, lk 9–125.
  • Marek Meristo, Bynamnen i förra svenskbebyggelsen på norra Dagö. Meddelanden från Institutionen för Svenska Språket (MISS) 37. Göteborgs Universitet 2001.
  • Per Wieselgren, Ormsö ortnamn och bebyggelsehistoria. Lund 1962.
  • Per Wieselgren, Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Lund 1951.

Koostanud Peeter Päll

NB! Kõik arvamused on oodatud.

Anna tagasisidet