Lühidalt
| sõna, otsuse aasta | mis muutus |
|---|---|
| (te)t-vormid 2022 | sagedamini kasutatavad tet– ja t-vormid, nt kirjutet, mainit, esitatakse EKI ühendsõnastikus märksõnadena |
| käskiva kõneviisi mitmuse 1. pööre 2022 | käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes lisati käskiva kõneviisi vormidele kindla kõneviisi vorm ja lühendvorm, nt laulgem ja kalaulame; ärgem laulgem ja ka ärme laulame ~ ärme laula |
| julgema 2022 | pööramisele julgenud, julgetud, julgetaksejt lisati pööramine julenud, juletud, juletakse jt |
| õudne 2022 | käänamisele õudne : õudse lisati käänamine õudne : õudsa |
| viis, kuus 2022 | ainsuse osastava vormidele viit ja kuut lisati vormid viite ja kuute |
| habras jt ÕSi 7. tüübi omadussõnad 2021 | käänamisele habrast, habraste, habrastesse jts lisati käänamine haprat, haprate, hapratesse jts |
| sidekriipsuga rindliitsõnad pagar-kondiiter, lasteaed-algkool jts 2016 | käänamisele pagarit-kondiitrit, lasteaias-algkoolis jts lisati käänamine pagar-kondiitrit, lasteaed-algkoolis jts |
| vaagima, näuguma 2012 (protokolliline otsus) | laadivahelduslikule pööramisele vaagima : vaen, näuguma : näun lisati vältevahelduslik pööramine vaagima : vaagin, näuguma : näugun |
| aula 1997 | II-vältelisele vormistikule (nende) aulade, (neid) aulasid lisati III-välteline vormistik (nende) `aulate, (neid) `aulaid |
| korsten 1997 | astmevahelduseta käänamisele k`orsten : k`orstna : k`orstnat lisati tugevneva astmevaheldusega käänamine korsten : k`orstna : korstent |
| laastama, saastama, öördama 1997 | astmevahelduslikule pööramisele laastata : l`aastan jt lisati astmevahelduseta pööramine l`aastada : l`aastan jt |
| politseinik, pealik 1997 | astmevahelduslikule käänamisele polits`ein`ik : polits`einiku : polits`ein`ikku lisati astmevahelduseta käänamine politseinik : politseiniku : politseinikut ning astmevahelduseta käänamisele pealik : pealiku : pealikut lisati astmevahelduslik käänamine p`eal`ik : p`ealiku : p`eal`ikku |
| kahju 1997 | t-ta osastava vormile kahju lisati t-lõpuga rööpvorm kahjut |
| logo, mini, sumo jt uuemad pesa-tüüpi laenud 1997 | t-ta osastava vormidele logo, mini, sumo jts lisati t-ga vormid logot, minit, sumot jts |
| ahne, ihne, kaine, kiire, kärme, terve, tiine 1997 | astmevaheldusega käänamisele ahne : `ahne : ahnet jts lisati astmevahelduseta käänamine `ahne : `ahne : `ahnet jts |
| põhiarvsõnade käänamine 1995 | täpsustati arvsõnade ‑teist[kümmend], ‑kümmend, ‑sada, poolteist, poolteistkümmend, poolteistsada käänamist |
| magistrant 1994 | nd-lõpuga kujule magistrand eelistati nt-lõpuga kuju magistrant |
Pikemalt
(te)t-vormid
16. novembril 2022 kiitis Emakeele Seltsi keeletoimkond heaks ettepaneku esitada sagedamini kasutatavad tet– ja t-vormid EKI ühendsõnastikus märksõnadena, nt kirjutet, mainit (= kirjutatud, mainitud), seejuures osutades nende stiililisele markeeritusele märgendiga „stiilitundlik“. Toimkond leidis, et vormistikus esitamiseks peaks rööpvorme saama moodustada enamikust tegusõnadest.
(te)t-vorm kui tud-kesksõna rööpvorm on üks Johannes Aaviku keeleuuendusettepanekuid. Aavik soovitas seda uuendust eriti pikemate kolmesilbiliste tegusõnade puhul (nt kirjutama).
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus.
Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pööre
16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes käskiva kõneviisi vormide kõrval normingukohaseks ka kindla kõneviisi vorme, millele eitavas kõnes eelneb käskiva kõneviisi eitussõna, ja eitusele omast lühendvormi, nt jaatav kõne laulgem ~ laulame, eitav kõne ärgem laulgem ~ ärme laulame ~ ärme laula.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus.
julgema
16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada tegusõna julgema tugevaastmeliste vormide julgenud, julgetud, julgetakse jt kõrval normingukohaseks ka nõrgaastmelisi vorme julenud, juletud, juletakse jt. ÕSid on alates 1999. aastast esitanud julgema-sõna nõrgaastmelisi vorme kõnekeelsena.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus.
õudne
16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada senise e-tüvelise käänamise õudne : õudse : õudset kõrval normingukohaseks ka a-tüvelist käänamist õudne : õudsa : õudsat. ne-lõpulised omadussõnad, milles liite ees on kaashäälikuga lõppev silp, käänduvad üldiselt e-tüvelisena (stiilne : stiilse, võrdne : võrdse), kuid on ka sõnu, milles tüvi muutub a-liseks (moodne : moodsa, ehtne : ehtsa). Sõna õudne on normingust hoolimata püsinud kahe tüübi piiril.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus.
viis, kuus
16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada sõnade viis ja kuus ainsuse osastavas peale vormide viit ja kuut normingukohaseks ka vorme viite ja kuute (mõlemad III vältes). Osastava rööpvormid on ka neid sõnu sisaldavatel liitsõnadel viisteist(kümmend), kuusteist(kümmend), viiskümmend, kuuskümmend, viissada, kuussada.
Vormid üht, kaht, viit, kuut on saadud reeglipärase häälikumuutuse, lõpukao tulemusel (vrd soome pikemaid vorme yhtä, kahta, viittä, kuutta). Et ht-ühend sõna lõpus on keerulisem hääldada, on esimesele kahele sõnale tekkinud rööpvormid ühte ja kahte. Vormid viite ja kuute on tekkinud nende analoogia põhjal, kuid ei olnud seni normingukohased.
Osastava käände kõrval oli jutuks ka ainsuse lühike sisseütlev, kuid selle puhul otsustas toimkond jätta senistele lühivormidele viide, kuude rööpvormid (viite, kuute) lisamata.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus.
ÕSi 7. tüübi omadussõnade rööpkäänamine
30. märtsil 2021 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada normingukohaseks 7. tüüpi kuuluvate omadussõnade nõrgaastmelise konsonanttüvelise ainsuse osastava vormi kõrval ka tugevaastmelist vokaaltüvelist vormi ning nõrgaastmeliste konsonanttüveliste mitmusevormide kõrval ka tugevaastmelisi vokaaltüvelisi vorme.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. III 2021 otsus.
Sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine
17. märtsil 2016 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada ühe eseme, olendi või nähtuse kaht aspekti tähistavates sidekriipsuga rindliitsõnades (nt lasteaed-algkool, sekretär-juhiabi, pagar-kondiiter) võimalikuks nii senise normingu kohast mõlema osa käänamist kui ka muude liitsõnade eeskujust lähtuvat esiosa käänamata jätmist. Seega andis toimkond keelekasutajale valikuvõimaluse, kas käänata rindliitsõna mõlemat poolt nagu enne 2016. aastat (nt lasteaiale-algkoolile, sekretärile-juhiabile, pagarile-kondiitrile) või ainult viimast osa (nt lasteaed-algkoolile, sekretär-juhiabile, pagar-kondiitrile).
Samasuguse valikuvõimaluse andis keeletoimkond ka sidekriipsuga rindliitomadussõnade käänamise kohta, nt majanduslikku-kultuurilist arengut ehk majanduslik-kultuurilist arengut.
Mõlemat sõnaosa käänatakse endiselt paarissõnades, mis viitavad tervikule seda moodustava mitme eseme, olendi või nähtuse kaudu, nt nugadele-kahvlitele, õdedel-vendadel, veest-leivast, ja paarisasesõnades, nt emb-kumb (esindaja), emmal-kummal (esindajal), emba-kumba (esindajat).
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17. III 2016 otsus.
vaagima, näuguma, hauduma
Enne ÕS 2013 ilmumist arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond sõnade vaagima ja näuguma pööramist.
Sõnal vaagima oli pikalt lubatud üksnes laadivahelduslik pööramine: vaagima : vaagida : vaen : vaagisin : vaaginud : vaetakse : vaetud. Tegelikus keelekasutuses leidus rohkesti vältevahelduslikke vorme: v`aagima : v`aagida : vaagin : v`aagisin : v`aaginud : vaagitakse : vaagitud. Vältevahelduslik vormistik on lubatud rööpsena laadivaheldusliku kõrval alates ÕS 2013st.
Ka sõna näuguma puhul oli kuni ÕS 2013 ilmumiseni normikohane ainult laadivahelduslik pööramine: näuguma : näuguda : näub : näugus : näugunud : näutakse : näutud. Alates ÕS 2013st on normikohane ka vältevahelduslik pööramine: n`äuguma : n`äuguda : näugub : n`äugus : n`äugunud : näugutakse : näugutud.
aula
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada sõna aula puhul rööpvorme: senise tubli-tüüpi II-vältelise vormistiku kõrvale astus aasta-tüüpi III-välteline vormistik. Sõna aula on kreeka laen, mida peavad paljud hoopis la-liitega kohatuletiseks.
korsten
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada sõna korsten puhul rööpvorme: senise astmevahelduseta käänamise kõrval (kõik vormid III vältes) sai kirjakeeles eluõiguse tugevneva astmevaheldusega käänamine. Sama sõna oli arutanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni II koosseis 1972. aasta suvel ja sügisel, kuid tookord jäi rööpsusi lubav otsus kokkuvõttes sündimata.
laastama, saastama, öördama
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada sõnade laastama, saastama ja öördama puhul rööpvorme. Enne seda oli lubatud üksnes nende verbide astmevahelduslik pööramine (hakkama-sõna eeskujul), toimkond lubas neid pöörata ka astmevahelduseta (nagu muutuma).
politseinik, pealik
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada käänata sõnu politseinik ja pealik kahte moodi.
nik-tuletise politseinik puhul on põhjustanud rööpkäänamise tüve välte nõrgenemine ja kõnetaktiliigenduse muutumine. Senise astmevaheldusliku normingu kõrval otsustas toimkond lubada astmevahelduseta käänamise.
Sõna pealik puhul on keelekasutus läinud vastupidist teed. Enne keeletoimkonna otsust oli normikohane üksnes astmevahelduseta käänamine, toimkond otsustas lubada ka astmevaheldusliku käänamise.
kahju
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada sõna kahju osastavas t-lõpuga rööpvormi: kahju e kahjut. Nii saavutati tubli-tüübi erandrühma ühtsus. Enne seda oli sõnade rubla ja vedru osastavas rööpsus lubatud, sõna kahju osastavas mitte. t-lõputa osastav tubli-tüübis on jäänuk vältevahelduslikust tüübist. Osastava selgem tähistamine t-lõpuga on loomulik nähtus.
Ainsuse osastavas t-lõpuga rööpvorm mõnel uuemal pesa-tüüpi laenul
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond toetada ÕS 1999 tegijate lahendust anda mõnel uuemal laenul ainsuse osastavas t-lõpuga rööpvorm, nt logo e logot, mini e minit, sumo e sumot. Toimkond oli seisukohal, et grammatiline homonüümia ei sega enamasti vormide äratundmist ega teksti mõistmist, ent uute laenude puhul on vormide selgem tähistamine loomulik.
ÕSis on sellistel sõnadel esitatud kaks tüüpi ning artiklis on mõlemad osastava vormid, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne teisegi uuema laensõna osastavas.
e-omadussõnade välde
6. märtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond, et seni tugevneva astmevaheldusega omadussõnu ahne, ihne, kaine, kiire, kärme, terve, tiine võib rööpselt käänata ka astmevahelduseta tüübis, seega ahne : `ahne : ahnet ja `ahne : `ahne : `ahnet (` näitab III-vältelist silpi). Need omadussõnad kuuluvad keeletarvitajate teadvuses kokku paljude teiste kahesilbiliste III-välteliste e-omadussõnadega, nt kaame, kirbe, kõrge, lahke, leige, lämbe, pehme.
Põhiarvsõnade käänamine
21. detsembril 1995 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond anda põhiarvsõnade käänamisel järgmised soovitused:
- -teist[kümmend] lisada rööpvormid ainsuse omastavas ja osastavas: viieteistkümne ja uuena viieteist, viitteistkümmend ja uuena viitteist ja viitteistkümmet
- -kümmend lisada rööpvorm ainsuse osastavas: viitkümmend ja uuena viitkümmet. Lisaks pidada võimalikuks liitsõna eesosa kaasakäänamist ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava (mõnedkümned, mitmeidkümneid) ning sel juhul rööpselt ka lahkukirjutamist (mõned kümned, mitmeid kümneid).
- -sada lisada rööpvorm ainsuse osastavas: viitsada ja uuena viitsadat. Lisaks pidada võimalikuks liitsõna eesosa kaasakäänamist ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava (mõnedsajad, mitmeidsadu) ning sel juhul rööpselt ka lahkukirjutamist (mõned sajad, mitmeid sadu).
- poolteist pidada võimalikuks liitsõna esiosa kaasakäänamist: omastavas poolteise ja uuena pooleteise, osastavas uuena pooltteist (varem poolteist), sisseütlevas poolteise(sse) ja uuena pooleteise(sse)
- poolteistkümmend pidada võimalikuks liitsõna esiosa kaasakäänamist: omastavas poolteisekümne ja uuena pooleteisekümne, osastavas uuena pooltteistkümmend ja pooltteistkümmet (varem poolteistkümmend), sisseütlevas poolteisekümnesse ja uuena poolteisessekümnesse, pooleteisekümnesse ja pooleteisessekümnesse
- poolteistsada pidada võimalikuks liitsõna esiosa kaasakäänamist: omastavas poolteisesaja ja uuena pooleteisesaja, osastavas pooltteistsada(t) (varem poolteistsada), sisseütlevas poolteisesajasse ja uuena poolteisessesajasse, pooleteisesajasse ja pooleteisessesajasse
magistrant
4. novembril 1994 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond soovitada magistriõppes õppija kohta võõrsõna magistrant. Nimetavas nt-lõpuga vormi soovitamisel oli kaks põhjust.
Esiteks, magistrikraadi taotlejail tuleb olla aktiivne. Aktiivset tegutsejat märgivad nt-sõnad, mis on pärit ladina aktiivsest kesksõnast, nt referens, om referentis (refereeriv) – eesti referent : referendi. (nd-lõpuga vormid on lähtunud samuti ladina keelest, kuid nende alus on passiivne vorm, nt examinandus ’see, keda tuleb eksamineerida’.)
Teiseks, nt-lõpulisi võõrnimisõnu on eesti keeles üle kahesaja, neis on vältevaheldus t : d nagu eesti omasõnadeski: münt : mündi, sant : sandi, vrd oponent : oponendi, konsultant : konsultandi. Seevastu nd-lõpulise nimetavaga sõnu on vähe, nt diplomand, eksaminand, promovend, dividend.
Kirjandus
- Emakeele Seltsi keeletoimkond.
- Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet