Lühidalt
Enesekohast tegevust väljendavad tihtipeale u-liitelised verbid (viskuma, toituma). Sama semantilise funktsiooniga liited võivad üksteist asendada. Kui vormi tõttu ei ole võimalik u-liidet kasutada, on enesekohaseid verbe moodustatud ka tavaliselt muutumisverbe tuletava ne-liitega (kogunema).
Pikemalt
Kitsamas tähenduses on enesekohane verb ehk refleksiiv selline tegevust väljendav sihitu tegusõna, mille puhul tegija põhjustab muutuse iseendale: haiged isoleerisid end > haiged isoleerusid.
Laiemas tähenduses peetakse refleksiivideks ka protsessiverbe, kus protsess toimub tegijast sõltumatuna: pilved peegelduvad vees, või põhjustaja pole oluline ega väljendatud: keegi suleb värava > värav sulgub. Piir nende verbide vahel pole kindel.
Enesekohaseid verbe tuletatakse u-liitega: põrkuma, sulguma, eralduma, võimenduma, rivistuma, aeglustuma, huvituma, peatuma. Kui pikale vokaalile järgneb heliline konsonant, võib tuletuses osalda liite du-kujuline variant: neelduma, piirduma, väänduma. Kui vormi tõttu ei ole võimalik u-liidet kasutada, on enesekohaseid verbe moodustatud ka tavaliselt muutumisverbe tuletava ne-liitega: avanema.
Enesekohasuse rõhutamine u-liitega
Ehkki harilikult ei moodustata u-tuletisi sihitutest tegusõnadest, mis juba väljendavad enesekohasust, võidakse selle rõhutamiseks rakendada refleksiiviliidet -u, vrd kahvatama ja kahvatuma, libastama ja libastuma, punastama ja punastuma, terendama ja terenduma.
- Minu elamused kahvatuvad tema omade kõrval. Samal hetkel libastus ta lumekihi alla peitunud jääl. Olin kogu aeg arvanud, et ma ei punastu kergelt. Hoone otsas terendub kivisaun.
Mõne sõna puhul on varasemates ÕSides eelistatud u-liiteta sõnu, 2025. a ÕSis on nad esitatud võrdsena. Seega sisult enesekohaste tegusõnade kostma, pleekima, säilima ja ühtima kõrval on võimalikud ka enesekohasust u-liitega rõhutavad kostuma, pleekuma, säiluma ja ühtuma.
- Vile kostab palju kaugemale kui hääl. Kangas ei pleegi ega muutu hapraks ka intensiivse päikese käes. Vili valmib augustikuus ja säilib lühikest aega. Planeeringuala piir ühtib katastriüksuse piiriga.
- Telekast kostub Eesti selleaastane eurolaul. Riie peab hästi vastu valgusele ja ei pleeku peaaegu üldse. Õnneks on meie identiteet säilunud tugevana. Valitsuse tõekspidamised ei tarvitse ühtuda rahva omadega.
Osa sihituid eerima-verbe, mis väljendavad üleminekut ühest olukorrast teise, on kaldunud keeletarvituses u-liite poole. ÕS 1999-st kuni ÕS 2018-ni eelistati u-lisi deserteeruma, doktoreeruma, migreeruma, emigreeruma, immigreeruma, remigreeruma, finišeeruma, kulmineeruma ja resulteeruma samatüvelistele i-verbidele. ÕS 2025 annab need i- ja u-sõnad võrdsena. Kasutuses on sagedamad eeruma-verbid, v.a finišeeruma, mida esineb neli korda vähem kui finišeerima-sõna.
u– ja ne-liite vahekord
Sama semantilise funktsiooniga liited võivad üksteist asendada. Kui vormi tõttu ei ole võimalik u-liidet kasutada, on enesekohaseid verbe moodustatud ka tavaliselt muutumisverbe tuletava ne-liitega: avama > avanema, koguma > kogunema, rebima > rebenema.
Siin on ka näiteid, kus ne-liide vaid rõhutab alusverbi protsessitähendust, vrd hävima ja hävinema, liguma ja ligunema, sulama ja sulanema, tüdima ja tüdinema, unuma ja ununema.
- Harkivi kortermaja hävines eilses rünnakus täielikult. Tulpide lihavad lehed kipuvad vees ligunedes kergesti mädanema. Mitu lainet vadjalasi on siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. Lapsed tüdinevad kergesti. Kui keelt ei kasuta, siis see ununeb ära.
Keeletarvitaja tajub enesekohasust u-liite kaudu. ne-liiteliste muutumistegusõnade kõrval käibivad samatüveliste põhjustamistegusõnade u-tuletised: kalgenema ja kalgenduma, lisanema ja lisanduma; jagunema ja jaotuma, nürinema ja nüristuma.
- Esimesel päeval piim hapneb ja kalgeneb. Lisaks tabasin end pidevalt midagi magusat näksimas ja kilod hakkasid kiiresti lisanema. Kui kohale jõuti, siis jaguneti kahte gruppi. Pehmem tera nürineb kiiremini.
- Kuumutamisel munavalge kalgendub. Hinnale ei lisandu käibemaksu. Kuumus jaotub gaasigrillil ühtlaselt. Vananedes aga inimese maitsemeeled nüristuvad.
ÕS 2025-s on võrdsena esitatud kohanema ja kohanduma, lahenema ja lahenduma, lamenema ja lamenduma, peenenema ja peenenduma. Varasemates ÕSides oli osa selliste u-sõnade asemel soovitatud olemasolevaid ne-sõnu.
Erineva vormimalliga u-tuletised
Üksikutel juhtudel on protsessiverbist tuletatud põhjustamisverb ja sellest omakorda enesekohane tegevusverb, nii et esimesel ja viimasel on erinev vormimall. Nende paarikute tähendus võib erineda: sirguma > sirutama > sirutuma, või (osaliselt) kokku langeda: kanguma > kangestama > kangestuma.
- Nii areneb liikumisharrastus ning sirguvad ka uued tippsportlased. – Pajude pikad oksad sirutusid otse järve kohale.
- Mu näpud olid täiesti kangunud peale pooleteisetunnist paduvihmas sõitu. – Madala temperatuuri tõttu mesilane kangestub ja on tihasele kergeks saagiks.
Kirjandus
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
Koostanud Sirje Mäearu
Anna tagasisidet