Sisukord

Lühidalt

Homonüümsed on sõnad või sõnaühendid, mille kirjapildid langevad juhuslikult kokku, aga mille tähendused omavahel seotud ei ole. Homonüümia on keeles haruldasem kui polüseemia.

Pikemalt

Homonüümia puhul on tegu mitmetähenduslikkusega, ent vastupidiselt polüseemialt seostub homonüümia juhuslikult kokkulangevate kirjapiltidega, sõnakujudega. Sõnade põhitähendused pole kuidagi üksteisega seotud.

Näiteks teame, et tee1 ‘pinnaseriba’ on läänemeresoome (või isegi soome-ugri) tüvi. tee2 ‘jook’ on aga laensõna, mis sarnaneb vastavat jooki tähistava sõnaga paljudes maailma keeltes, algupäraseks peetakse hiina keelte erikujusid või čā. Järjendi tee kaks tähendust on ilmselgelt juhuslikult kokku langenud. Mõlemad sõnad on omakorda väga polüseemsed: tee1 on EKI ühendsõnastikus 8 tähendusega, sh ‘käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba’ (Teed on libedad), ‘(teekonna, kuhugi liikumise kohta)’ (Asusime teele), ‘abinõu, vahend; viis, võimalus’ (Sel teel küll rikkaks ei saa) ; tee2 on EKI ühendsõnastikus 6 tähendusega, sh ‘teepõõsa lehed’ (Selle kannu peale läheb paar lusikatäit teed), ‘jook’ (Tee sai liiga kange), ‘teejoomine’ (Palusime külalised õhtusele teele).

Eesti keeles on umbes 1000 homonüümi, nt pank1 ‘rahaasutus’ ja pank2 ‘jõekallas’ ja pank3 ‘suur tükk mingit ainet’; kumm1 ’aine; sellest toodetud ese’ ja kumm2 ’kumer pind või võlv’ ja kumm3 ’kumeraküljeline puunõu’; tai1 ’Tai põhirahva liige’ ja tai2 ’pekita liha’; kostuma1 ‘kuulda olema, kõlama’ ja kostuma2 ‘üles sulama, pehmenema’.

Sõnade arenguloos võib juhtuda, et sõna algselt seotud tähendused minetavad kunagise omavahelise semantilise sideme. Kõige algul – kui nii saab öelda – ongi ju kõiki sõnu olnud üks. Keeleteadlased on leidnud, et sõnakuju pank tähenduste ‘rahaasutus’ ja ‘jõekallas’ vahel on itaalia keele ajaloo najal leitud kokkupuutepunkt. Nimelt on vanaitaalia keeles need sõnad olnud ühendatud seeläbi, et pankurid (raha väljalaenajad) istusid oma äri ajades jõe kaldal. Muidugi ei vähenda see diakrooniline teadmine nende tähenduste lahusust tänapäevases keelekasutuses.

Kirjandus

  • Margit Langemets 2010. Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus keelevaras. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  • Renate Pajusalu 2009. Sõna ja tähendus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Lydia Risberg. Jonnakas kostuma. – Keel ja Kirjandus, 2021, 12, 1078–1085.

Koostanud Margit Langemets

Anna tagasisidet