Ie: indoeuroopa keelkond 3/3 (IeP–IeY)

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

IeP: Iraani keeled

• Iraani keeled ira.
• Kesk-Iraani keeled ♦ IV saj eKr – IX saj pKr.
• mani kiri (Manichaean) Mani. ♦ Kasutati pärsia, partia, sogdi jt keelte kirjapanekuks III–X saj.

IePE: Ida-Iraani keeled

• Ida-Iraani keeled.
• † alaani keel (Alanic) xln. Rahvas: alaan, alaanid. Asuala: Aasia, Euroopa.
• † avesta keel ae/ave. Kiri: avesta. Asuala: Iraan.
  Kirjad: avesta kiri Avst.
• † baktria keel (Bactrian) xbc. Rahvas: baktrialane, baktrialased. Asuala: Aasia.
• † horezmi keel (Chorasmian ~ Khwarezmian) xco. Kiri: araabia, vanaaramea. Rahvas: horezmlane, horezmlased. Asuala: Aasia.
• jagnoobi keel (yaghnōbī) yai. Rahvas: jagnoobi, jagnoobid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 2000.
• † jassi keel (Yassic; ungari jász) ysc. Rahvas: jass, jassid. Asuala: Ungari.
• jidga keel (Yidgha) ydg. Rahvas: jidga, jidgad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 6200.
• mundži keel (ⓔ məndẓ̌i roy; Munji) mnj. Rahvas: mundži, mundžid. Asuala: Afganistan (Badakhshān). Kõnelejaid: 3800.
• osseedi keel (ⓔ ирон ӕвзаг iron ævzah) os/oss. Kiri: kürilliline. Rahvas: osseet, osseedid. Asuala: Gruusia (Tshinvali piirkond), Venemaa (Põhja-Osseetia). Kõnelejaid: 500 000.
  Murded: dõguri murre ~ digori murre; ironi murre.
• puštu keel ~ pašto keel ~ afgaani keel (ⓔ پښتو Pas͟htū) ps/pus. Kiri: araabia. Rahvas: puštu, puštud ~ afgaan, afgaanid. Asuala: Afganistan, Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 10 mln.
• † saka keel (Khotanese ~ Sakan) kho. Kiri: braahmi. Rahvas: saka, sakad. Asuala: Aasia.
• † sarmaadi keel. Rahvas: sarmaat, sarmaadid. Asuala: Aasia. ♦ Keeleliselt kuuluvad sküütidega kokku.
  Rahvad: roksolaan, roksolaanid (Rōxolānī).
• † sküüdi keel (Scythian) xsc. Rahvas: sküüt, sküüdid. Asuala: Aasia.
  Rahvad: daaha, daahad (Dāhā); dandariid, dandariidid (Dandarī); maioot, maioodid (Maeōtae); massageet, massageedid (Massagetae); taur, taurid (Taurī).
• † sogdi keel (Sogdian) sog. Kiri: sogdi. Asuala: Aasia.
  Kirjad: † sogdi kiri Sogd.
• vanetsi keel (Waṇecī) wne. Rahvas: vanetsi, vanetsid. Asuala: Pakistan (Belutšistan). Kõnelejaid: 95 000.

IePEP: Pamiiri keeled

• Pamiiri keeled.
• bartangi keel (Bartang; бартангский язык). Rahvas: bartang, bartangid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 3000 [1990 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• hufi keel (ⓔ khuf ziv; Khufi; хуфский язык). Rahvas: hufi, hufid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 800 [1990 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• iškašimi keel, van iškašiimi keel, iškaašimi keel (ⓔ shîkoshmi zîvůk; Ishkashimi, var Sanglechi-Ishkashimi; ишкашимский язык) isk. Rahvas: iškašim, iškašimid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 9000 [2010 < W, 2023].
• jazgulami keel (ⓔ yůzdomi zîvég; Yazgulyam; язгулямский язык ~ язгулёмский язык) yah. Rahvas: jazgulam, jazgulamid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 4000.
• rošorvi keel, van orošori keel (ⓔ rasharvīj; Oroshor; рошорвский язык ~ орошорский язык). Rahvas: rošorvi, rošorvid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 2000 [1972 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre. < Rošorv (asula Bortongi jõe ülemjooksul, kirgiisi nimi Orošor).
• rušani keel ~ rušaani keel (ⓔ riħůn ziv; Rushani; рушанский язык). Rahvas: rušani, rušanid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• sangletši keel, van sangleetši keel, sanglitši keel (ⓔ Sanglēči lavz; Sanglechi-Ishkashimi; сангличский язык) sgy. Rahvas: sangletši, sangletšid. Asuala: Afganistan (Badakhshān), Tadžikistan. Kõnelejaid: 1500.
• sarikoli keel (ⓔ sariquli ~ tujik zivan; Sarikoli; сарыкольский язык) srh. Rahvas: sarikoli, sarikolid. Asuala: Hiina (Xinjiang). Kõnelejaid: 16 000.
• šugni keel, van šugnaani keel (ⓔ khughnůni ziv; Shughni; шугнанский язык) sgh. Kiri: kürilliline. Rahvas: šugni, šugnid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 60 000.
  Murded: Ethnologue arvab šugni keele murreteks bartangi, hufi, rošorvi ja rušani keele.
• vahhi keel, van vahaani keel (ⓔ ħik; Wakhi; ваханский язык) wbl. Rahvas: vahhi, vahhid (Guhjali). Asuala: Afganistan (Badakhshān), Hiina, Pakistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 32 000.

IePW: Lääne-Iraani keeled

• Lääne-Iraani keeled.
• aimaki keel (ⓔ گویش ایماقی; Aimaq) aiq. Kiri: araabia. Rahvas: aimak, aimakid. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 1,9 mln (2017–2019 < W, 2025).
• † azeri keel (Azari). Asuala: Iraan (Ida-Aserbaidžaan, Lääne-Aserbaidžaan).
• bahtiari keel (Bakhtiari) bqi. Rahvas: bahtiari, bahtiarid. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 1 mln.
• baškardi keel (Bashkardi) bsg. Rahvas: baškardi, baškardid. Asuala: Iraan (Kermān, Sīstān va Balūchestān). Kõnelejaid: 7000.
• belutši keel (ⓔ Balūchī) bal. Kiri: araabia. Rahvas: belutši, belutšid. Asuala: Iraan, Pakistan. Kõnelejaid: 8,8 mln [2020 < W, 2023].
• dehvari keel (Dehwari) deh. Kiri: araabia. Rahvas: dehvar, dehvarid. Asuala: Pakistan (Belutšistan). Kõnelejaid: 19 000 (2018 < W, 2025).
• edelafarsi keel (Southwestern Fars) fay. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 7500.
• eštehaardi keel (Eshtehardi) esh. Rahvas: eštehaardi, eštehaardid. Asuala: Iraan (Markazī). Kõnelejaid: ?.
• gilaki keel (ⓔ Giləki) glk. Kiri: araabia. Rahvas: gilaki, gilakid. Asuala: Iraan (Gīlān). Kõnelejaid: 3,2 mln.
• gurani keeled
  • badželani keel (Bajelani) bjm. Rahvas: badželan, badželanid. Asuala: Iraak (Mosul). Kõnelejaid: 59 000 (< W, 2025).
  • gurani keel hac. Kiri: araabia. Rahvas: gurani, guranid. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 44 000.
  • sarli keel (Sarli) sdf. Rahvas: sarli, sarlid. Asuala: Iraak. Kõnelejaid: alla 20 000 (< W, 2025).
  • šabaki keel (ⓔ شەبەکی; Shabaki) sdb. Kiri: . Rahvas: šabak, šabakid. Asuala: Iraak (Mosul). Kõnelejaid: 250 000 (2018 < W, 2025).
• hazara keel (Āzargī) haz. Rahvas: hazara, hazarad. Asuala: Afganistan, Iraan, Pakistan. Kõnelejaid: 2,2 mln.
• hunsaari keel (Khunsari) kfm. Rahvas: hunsaari, hunsaarid. Asuala: Iraan (Eşfahān). Kõnelejaid: 21 100.
• juudipärsia keel (ⓔ Dzhidi; Judeo-Persian) jpr. Asuala: Iisrael, Iraan. Kõnelejaid: 60 000.
• kadžali keel (Kajali) xkj. Rahvas: kadžali, kadžalid. Asuala: Iraan (Ardabīl). Kõnelejaid: ?.
• kumzaari keel (Kumzari) zum. Rahvas: kumzaari, kumzaarid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 1700.
• kurdi keel (ⓔ zimanê kurdî) ku/kur. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: kurd, kurdid. Asuala: Iraak, Iraan, Türgi. Kõnelejaid: 10 mln. ♦ Makrokeel.
  Rahvad: jeziidi, jeziidid (ⓔ yezîdîtî; Yazidi).
  • kurmandži keel ~ põhjakurdi keel (ⓔ zimanê kurdî ~ zimanê kurmancî) kmr. Kiri: ladina. Asuala: Afganistan, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Iraak, Iraan, Liibanon, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 9,3 mln.
  • lõunakurdi keel (ⓔ Kurdí Xuwarig ~ kelhûrî) sdh. Kiri: araabia. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 3 mln.
  • sorani keel ~ keskkurdi keel (ⓔ zimanê kurdî ~ zimanê soranî) ckb. Kiri: araabia. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 3,7 mln.
• laari keel (Lari) lrl. Rahvas: laar, laarid. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 80 000.
• laasgerdi keel (Lasgerdi) lsa. Rahvas: laasgerdi, laasgerdid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: 1000.
• luri keel ~ luuri keel. Rahvas: luri, lurid. Asuala: Iraan. ♦ Makrokeel.
  • lõunaluri keel (Southern Luri) luz. Asuala: Iraan (Fārs, Khūzestān, Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī). Kõnelejaid: 875 000.
  • põhjaluri keel (Northern Luri) lrc. Asuala: Iraan (Khūzestān, Lorestān, Markazī). Kõnelejaid: 1,5 mln.
• mazandaraani keel (ⓔ Māzarūnī zīvūn ~ Taparī zīvūn) mzn. Kiri: araabia. Rahvas: mazandaraani, mazandaraanid. Asuala: Iraan (Māzandarān). Kõnelejaid: 3,2 mln.
• † meedia keel (Median) xme. Kiri:. Rahvas: meedlane, meedlased. Asuala: Iraan.
• ormuri keel oru. Rahvas: ormuri, ormurid. Asuala: Afganistan, Pakistan. Kõnelejaid: 1000.
• † pahlavi keel ~ pehlevi keel ~ keskpärsia keel pal. Kiri: pahlavi psalmikiri, pahlavi raamatukiri, pahlavi raidkiri. Asuala: Iraan.
  Kirjad: pahlavi psalmikiri (Psalter Pahlavi) Phlp; pahlavi raamatukiri (Book Pahlavi) Phlv; pahlavi raidkiri (Inscriptional Pahlavi) Phli.
• paratši keel (Parachi) prc. Asuala: Afganistan (Kāpīsā). Kõnelejaid: 600.
• † partia keel (Parthian) xpr. Kiri: vanaaramea. Rahvas: partlane, partlased. Asuala: Aasia.
  Kirjad: partia raidkiri (Inscriptional Parthian) Prti.
• pärsia keel ~ farsi keel ~ iraani keel (ⓔ Fārsī) fa/fas/per. Kiri: araabia. Rahvas: pärslane, pärslased ~ iraanlane, iraanlased. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 40 mln. ♦ Makrokeel.
  • dari keel ~ idafarsi keel ~ Afganistani pärsia keel ~ Kabuli pärsia keel (ⓔ zabān-e Darī) prs. Kiri: araabia. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 5 mln.
  • Iraani pärsia keel⁺ ~ läänefarsi keel⁺ (ⓔ Fārsī; Iranian Persian) pes. Kiri: araabia. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 55,6 mln [2015 < W, 2023].
• sangsari keel sgr. Rahvas: sangsari, sangsarid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: 36 000.
• semnaani keel (Semnani) smy. Rahvas: semnaani, semnaanid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: 60 000.
  Murded: Bīābānaki murre.
• sivandi keel siy. Rahvas: sivandi, sivandid. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 7000.
• sorhei keel (Sorkhei) sqo. Rahvas: sorhei, sorheid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: 10 000.
  Murded: Aftari murre.
• šahmirzaadi keel (Shahmirzadi) srz. Rahvas: šahmirzaadi, šahmirzaadid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: ?.
• šahruudi keel (Shahrudi) shm. Rahvas: šahruudi, šahruudid. Asuala: Iraan (Ida-Aserbaidžaan). Kõnelejaid: ?.
• zaza keel (ⓔ zıwanê zazaki) zza. Kiri: ladina. Rahvas: zaza, zazad. Asuala: Türgi. ♦ Makrokeel.
  • dõmli keel ~ lõunazaza keel (ⓔ zıwanê dımılki; Dimli) diq. Kiri: ladina. Rahvas: dõmli, dõmlid. Asuala: Türgi. Kõnelejaid: 1,5 mln.
  • kõrmandžki keel ~ põhjazaza keel (ⓔ zıwanê kırmancki; Kirmanjki) kiu. Kiri: ladina. Rahvas: kõrmandžki, kõrmandžkid. Asuala: Türgi. Kõnelejaid: 140 000.
• taadi keel (Tati). Rahvas: taatlane, taatlased. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan, Venemaa. ♦ Makrokeel.
  • lõunataadi keel ~ muslimitaadi keel (ⓔ zuhun tati; Muslim Tat) ttt. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan. Kõnelejaid: ?.
  • põhjataadi keel ~ mägijuudi keel (ⓔ zuhun džuhuri; Judeo-Tat) jdt. Kiri: heebrea, kürilliline, ladina. Asuala: Aserbaidžaan, Iisrael, Venemaa (Dagestan). Kõnelejaid: 101 000.
• tadžiki keel (ⓔ забони тоҷикӣ zaboni tojikī) tg/tgk. Kiri: araabia (Hiinas), kürilliline (Tadžikistanis). Rahvas: tadžikk, tadžikid. Asuala: Hiina (Xinjiang: Taxkorgan), Tadžikistan. Kõnelejaid: 3,5 mln.
• talõši keel (ⓔ tolış; Talysh) tly. Rahvas: talõšš, talõšid. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan. Kõnelejaid: 912 000.
• † vanapärsia keel (Old Persian) peo. Kiri: vanapärsia. Asuala: Aasia.
  Kirjad: vanapärsia kiri Xpeo.

IeR: romaani keeled

• romaani keeled roa.
• aragoni keel (ⓔ aragonés) an/arg. Kiri: ladina. Rahvas: aragonlane, aragonlased. Asuala: Hispaania (Aragón). Kõnelejaid: 11 000.
• aromuuni keel ~ makedorumeenia keel (ⓔ armãneashce) rup. Kiri: kreeka, ladina. Rahvas: aromuun, aromuunid. Asuala: Kreeka, Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 300 000.
• astuuria keel (ⓔ Asturianu) ast. Kiri: ladina. Rahvas: astuurlane, astuurlased. Asuala: Hispaania (Astuuria). Kõnelejaid: 125 000.
• cajun’i keel (français cadien, Cajun French) frc. Asuala: USA (Louisiana). Kõnelejaid:17 200.
• † dalmaatsia keel (Dalmatian) dlm. Rahvas: dalmaatslane, dalmaatslased. Asuala: Horvaatia.
• emiilia keel (ⓔ emigliàn) egl. Kiri: ladina. Rahvas: emiillane, emiillased. Asuala: Itaalia (Emilia Romagna).
• estremenju keel (ⓔ estremeñu) ext. Kiri: ladina. Rahvas: estremenju, estremenjud. Asuala: Hispaania (Extremadura). Kõnelejaid: 200 000.
• fala keel fax. Kiri: ladina. Rahvas: fala, falad. Asuala: Hispaania (Extremadura). Kõnelejaid: 10 500.
• frankoprovansi keel (ⓔ arpitan ~ francoprovençâl) frp. Kiri: ladina. Rahvas: frankoprovanslane, frankoprovanslased. Asuala: Prantsusmaa. Kõnelejaid: 77 000.
  Murded: Aosta murre⁺ (valdôtain); Dauphiné murre⁺ (dauphinois); Forez’ murre⁺ (forézien); Juura murre⁺ (jurassien); Lyoni murre⁺ (lyonnais); Romandie murre⁺ (romand); Savoia murre⁺ (savoyard).
  Rahvad: valdotään, valdotäänid (vâldotèn, Valdôtains).
• galeegi keel (ⓔ galego) gl/glg. Kiri: ladina. Rahvas: galeeg, galeegid. Asuala: Hispaania (Galicia). Kõnelejaid: 3 mln.
• hispaania keel (ⓔ español ~ castellano) es/spa. Kiri: ladina. Rahvas: hispaanlane, hispaanlased. Asuala: Hispaania, Ladina-Ameerika. Kõnelejaid: 486 mln [2023 < W, 2023].
  • † alhamia keel (Aljamia). Kiri: araabia. Asuala: Hispaania. ♦ Hispaania keele araabiamõjuline variant.
• istrorumeenia keel ~ Istra rumeenia keel (ⓔ Vlășește ~ limba istroromånă) ruo. Kiri: ladina. Rahvas: istrorumeenlane, istrorumeenlased. Asuala: Horvaatia. Kõnelejaid: 1000.
• itaalia keel (ⓔ italiano ~ lingua italiana) it/ita. Kiri: ladina. Rahvas: itaallane, itaallased. Asuala: Itaalia, San Marino. Kõnelejaid: 60 mln.
  Murded: vt ka emiilia, liguuri, lombardi, napoli, piemonte, romanja, sitsiilia, veneti ehk veneetsia keel.
• juudiitaalia keel (Judeo-Italian) itk. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 200.
• juudiprantsuse keel (Zarphatic ~ Judeo-French) zrp. Asuala: Prantsusmaa.
• juudiprovansi keel (Shuadit ~ Judeo-Provençal) sdt. Asuala: Prantsusmaa.
• katalaani keel (ⓔ català ~ llengua catalana) ca/cat. Kiri: ladina. Rahvas: katalaan, katalaanid ~ kataloonlane, kataloonlased. Asuala: Andorra, Hispaania (Baleaarid, Kataloonia), Prantsusmaa. Kõnelejaid: 7 mln.
  • valenssia keel⁺ (ⓔ valencià ~ llengua valenciana). Kiri: ladina. Asuala: Hispaania (Valencia). Kõnelejaid: 2,4 mln [2004 < W, 2023]. ♦ Katalaani keele variant.
• † keskprantsuse keel (français moyen) frm. Asuala: Prantsusmaa. ♦ Ajavahemikus 1400–1600.
• korsika keel (ⓔ corsu ~ lingua corsa) co/cos. Kiri: ladina. Rahvas: korsiklane, korsiklased. Asuala: Prantsusmaa (Korsika).
• ladiino ~ espanjool (Dzhudezmo, Ladino) lad. Kiri: heebrea. Asuala: Hispaania, Iisrael. Kõnelejaid: 110 000.
• liguuri keel (ⓔ líguru ~ zeneize) lij. Kiri: ladina. Rahvas: liguur, liguurid. Asuala: Itaalia (Liguuria). Kõnelejaid: 1,9 mln.
  Murded: Monaco murre (monégasque).
• lombardi keel (ⓔ lumbaart ~ lengua lumbarda) lmo. Kiri: ladina. Rahvas: lombard, lombardid. Asuala: Itaalia (Lombardia). Kõnelejaid: 8,8 mln.
• meglenorumeenia keel ~ Megleni rumeenia keel (ⓔ Vlăhește ~ limba vlășească) ruq. Kiri: kürilliline. Rahvas: meglenorumeenlane, meglenorumeenlased. Asuala: Kreeka, Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 5000.
• miranda keel (ⓔ mirandés ~ lhéngua mirandesa) mwl. Kiri: ladina. Rahvas: mirandalane, mirandalased. Asuala: Portugal. Kõnelejaid: 15 000.
• moldova keel ~ moldaavia keel (ⓔ limba moldoveană) mo. Kiri: ladina. Rahvas: moldovlane, moldovlased ~ moldaavlane, moldaavlased. Asuala: Moldova. Kõnelejaid: 3 mln. ♦ Alates 03.11.2008 ISO koodi ei soovita, kasutatagu rumeenia keele koode.
• † mozaraabia keel (ⓔ must‘arab; Mozarabic) mxi. Rahvas: mozaraablane, mozaraablased. Asuala: Hispaania.
• napoli keel (ⓔ nnapolitano ~ lengua napolitana) nap. Kiri: ladina. Rahvas: napollane, napollased. Asuala: Itaalia (Campania). Kõnelejaid: 7 mln.
• oksitaani keel, van provansi keel (ⓔ occitan ~ lenga d’òc, langue d’oc) oc/oci. Kiri: ladina. Rahvas: oksitaanlane, oksitaanlased. Asuala: Prantsusmaa.
  Murded: Arani murre (Aranés); Auvergne’i murre (auvernhat); Béarni murre⁺ (béarnais); Gascogne’i murre (gascon); Languedoci murre (lengadocian, languedocien); Limousini murre (lemosin, limousin); Provence’i murre (prouvençau, provençal); Vivarais’-Alpi murre (vivaroaupenc, vivaro-alpin).
• piemonte keel (ⓔ piemontèis ~ lenga piemontèisa) pms. Kiri: ladina. Rahvas: piemontelane, piemontelased. Asuala: Itaalia (Piemonte). Kõnelejaid: 3 mln.
• pikardi keel (ⓔ picard ~ langue picarde) pcd. Kiri: ladina. Rahvas: pikard, pikardid. Asuala: Prantsusmaa. Kõnelejaid: ?.
• portugali keel (ⓔ português ~ língua portuguesa) pt/por. Kiri: ladina. Rahvas: portugallane, portugallased. Asuala: Brasiilia, Portugal jt. Kõnelejaid: 170 mln.
• prantsuse keel (ⓔ français ~ langue française) fr/fra/fre. Kiri: ladina. Rahvas: prantslane, prantslased. Asuala: Belgia (Valloonia), Kanada (Québec), Prantsusmaa, Šveits. Kõnelejaid: 75 mln.
  Kirjad: Duployé kiirkiri Dupl.
  Murded: Anjou murre (angevin); Aurigny murre (auregnais); Berry murre⁺ (berrichon); Bourbonnais’ murre (bourbonnais); Burgundia murre (bourguignon); Champagne’i murre (champenois); Cotentini murre (cotentinais); Franche-Comté murre (franc-comtois); gallo murre; Guernsey murre (guernesiais); Île-de-France’i murre (francien); Jersey murre (jersiais); Lorraine’i murre (lorrain); Mayenne’i murre (mayennais); Normandia murre (normand); Picardie murre⁺ (picard); Poitou murre (poitevin); Saintonge’i murre (saintongeais); Sarki murre (sercquiais); Valloonia murre⁺ (wallon). Vt ka pikardi, vallooni keel.
  Rahvad: kaldošš, kaldošid.
  • oilitaani keel⁺ (ⓔ oïlitan ~ langue d’oïl). Asuala: Belgia, Prantsusmaa (põhjaosa). ♦ Tänapäeva prantsuse keele ajaloolise tuumikala keelekujud vastandina oksitaani ja frankoprovansi keelekujudele.
• retoromaani keeled (Raeto-Romance).
  • friuuli keel (ⓔ furlan ~ lenghe furlane) fur. Kiri: ladina. Rahvas: friuuli, friuulid. Asuala: Itaalia (Friuli-Venezia Giulia). Kõnelejaid: 500 000.
  • ladiini keel (ⓔ lingaz ladin) lld. Kiri: ladina. Rahvas: ladiin, ladiinid. Asuala: Itaalia (Trentino-Alto Adige). Kõnelejaid: 30 000.
  • romanši keel (ⓔ lingua rumantscha) rm/roh. Kiri: ladina. Rahvas: romanš, romanšid. Asuala: Šveits. Kõnelejaid: 500 000.
• romanja keel (ⓔ rumagnól) rgn. Kiri: ladina. Rahvas: romanjalane, romanjalased. Asuala: Itaalia (Emilia Romagna).
• rumeenia keel (ⓔ limba română) ro/ron/rum. Kiri: ladina. Rahvas: rumeenlane, rumeenlased. Asuala: Rumeenia. Kõnelejaid: 20 mln.
  Rahvad: valahh, valahhid.
• sardi keel (ⓔ sardu ~ limba sarda) sc/srd. Kiri: ladina. Rahvas: sard, sardid ~ sardiinlane, sardiinlased. Asuala: Itaalia (Sardiinia).
• sitsiilia keel (ⓔ sicilianu ~ lingua siciliana) scn. Kiri: ladina. Rahvas: sitsiillane, sitsiillased. Asuala: Itaalia (Sitsiilia).
• vallooni keel (ⓔ walon ~ lingaedje walon) wa/wln. Kiri: ladina. Rahvas: valloon, valloonid. Asuala: Belgia.
• † vanaprantsuse keel (français ancien) fro. Kiri: ladina. Asuala: Prantsusmaa. ♦ Ajavahemikus 842–1400.
• † vanaprovansi keel (provençal ancien) pro. Kiri: ladina. Asuala: Prantsusmaa. ♦ Ajavahemikus kuni 1500.
• veneti keel ~ veneetsia keel (ⓔ vèneto ~ łéngua vèneta) vec. Kiri: ladina. Rahvas: venet, venetid. Asuala: Itaalia (Veneto). Kõnelejaid: 2 mln.

kreoolkeeled:

• portugalipõhjalised kreool- ja pidžinkeeled cpp.
• prantsuspõhjalised kreool- ja pidžinkeeled cpf.
• bislama keel bi/bis. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu.
• haiti keel ~ haitikreooli keel ~ Haiti kreoolkeel (ⓔ lang kreyòl ayisyen) ht/hat. Kiri: ladina. Rahvas: haitilane, haitilased. Asuala: Haiti.
• kabuverdianu keel (ⓔ kabuverdianu ~ lingua kabuverdiana, Caboverdiano) kea. Kiri: ladina. Asuala: Roheneemesaared. Kõnelejaid: 954 000.
• Mauritiuse kreoolkeel (ⓔ morisyin; Morisyen) mfe. Kiri: ladina. Asuala: Mauritius. Kõnelejaid: 806 000.
• papiamento keel (ⓔ papiamentu) pap. Kiri: ladina. Asuala: Aruba, Bonaire, Curaçao. Kõnelejaid: 200 000.
• Réunioni kreoolkeel rcf. Kiri: ladina. Asuala: Réunion. Kõnelejaid: 600 000.
• Saint Lucia kreoolkeel (ⓔ kwéyòl ~ patwa) acf. Kiri: ladina. Asuala: Dominica, Saint Lucia. Kõnelejaid: 357 000.
• seišelli keel ~ seišellikreooli keel ~ Seišelli kreoolkeel (ⓔ seselwa) crs. Kiri: ladina. Rahvas: seišelllane, seišelllased. Asuala: Seišellid. Kõnelejaid: 73 000.
• tšavakano keel (Chabakano) cbk. Kiri: ladina. Rahvas: tšavakano, tšavakanod. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: 293 000.
• † Vahemere lingua franca ~ sabiri keel (Mediterranean Lingua Franca) pml. Asuala: Kreeka, Küpros, Tuneesia.

IeS: slaavi keeled

• slaavi keeled sla.
• † kürilliline kirikuslaavi kiri (Cyrillic /Old Church Slavonic variant/) Cyrs.
• † veneet, veneedid (Venetī). Asuala: Poola, Saksamaa.

IeS1: lõunaslaavi keeled

• lõunaslaavi keeled zls.
• bosnia keel (ⓔ bosanski jezik) bs/bos. Kiri: ladina. Rahvas: bosnialane, bosnialased. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina. Kõnelejaid: ?.
• bulgaaria keel (ⓔ български език balgarski ezik) bg/bul. Kiri: kürilliline. Rahvas: bulgaarlane, bulgaarlased. Asuala: Bulgaaria. Kõnelejaid: 8 mln.
  Rahvad: pomakk, pomakid (pomatsi).
• horvaadi keel, van kroaadi keel (ⓔ hrvatski jezik) hr/hrv. Kiri: ladina. Rahvas: horvaat, horvaadid. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia. Kõnelejaid: 5 mln. ♦ Murdeid vt serbia-horvaadi keele alt.
  Rahvad: Burgenlandi horvaat, Burgenlandi horvaadid (Gradišćanski Hrvati); krašovan, krašovanid (Karaševski Hrvati ~ Krašovani); šokats, šokatsid (Šokci).
• † kirikuslaavi keel ~ vanaslaavi keel (ⓔ словѣньскъ ѩзꙑкъ slověnĭskŭ językŭ) cu/chu. Kiri: kürilliline kirikuslaavi. Asuala: Euroopa.
• makedoonia keel (ⓔ македонски јазик makedonski jazik) mk/mkd/mac. Kiri: kürilliline. Rahvas: makedoonlane, makedoonlased. Asuala: Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 1,5 mln.
  Rahvad: goran, goranid (Goranci ~ Našinci).
• montenegro keel⁺ (ⓔ crnogorski jezik ~ црногорски језик) cnr. Kiri: kürilliline, ladina. Rahvas: montenegrolane, montenegrolased. Asuala: Montenegro.
• serbia keel (ⓔ српски језик srpski jezik) sr/srp. Kiri: kürilliline. Rahvas: serblane, serblased. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia. Kõnelejaid: 8 mln. ♦ Murdeid vt serbia-horvaadi keele alt.
• serbia-horvaadi keel ~ BHMS-keel⁺ (ⓔ srpskohrvatski jezik, Serbo-Croatian ~ Bosnian-Croatian-Montenegrin-Serbian ~ BCMS) sh/hbs. Kiri: kürilliline, ladina. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro, Serbia. ♦ Katusnimetus bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia keele jaoks.
  Murded: 1) kaikavi murre (kajkavsko narječje ~ kajkavština); 2) štokavi murre (štokavsko narječje ~ štokavština) – štokavi e-line murrak (ekavski govor); štokavi ije-line murrak (ijekavski govor); štokavi i-line murrak (ikavski govor); 3) tšakavi murre (čakavsko narječje ~ čakavština).
  Rahvad: bunjevats, bunjevatsid (Bunjevci).
• sloveeni keel (ⓔ slovenščina ~ slovenski jezik) sl/slv. Kiri: ladina. Rahvas: sloveen, sloveenid. Asuala: Sloveenia. Kõnelejaid: 2 mln.
• † glagoolitsa (ⰃⰎⰀⰃⰑⰎⰉⰜⰀ glagolica, Glagolitic) Glag.
• šopp, šopid (shopi, Šopi). Asuala: Bulgaaria, Põhja-Makedoonia, Serbia. ♦ Kolme riigi piirialadel elav siirderahvastik.
• torlak, torlakid (Torlaci). Asuala: Bulgaaria, Põhja-Makedoonia, Serbia. ♦ Kolme riigi piirialadel elav siirderahvastik.

IeS2: lääneslaavi keeled

• lääneslaavi keeled zlw.
• kašuubi keel (ⓔ kaszëbsczi jãzëk) csb. Kiri: ladina. Rahvas: kašuub, kašuubid. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 200 000.
  Murded: † slovintsi murre (Słowińsczi jãzëk).
• † polaabi keel (Polabian) pox. Rahvas: polaab, polaabid. Asuala: Saksamaa.
  Rahvad: lutitš, lutitšid ~ veleet, veleedid (Lutizen, Veleti); obodriit, obodriidid ~ bodritš, bodritšid.
• pomoraani keeled. Rahvas: pomoraan, pomoraanid. Asuala: Poola, Saksamaa. ♦ Läänemere rannikul kõneldud slaavi keelte (sh kašuubi, slovintsi) ühisnimetus.
• poola keel (ⓔ język polski ~ polszczyzna) pl/pol. Kiri: ladina. Rahvas: poolakas, poolakad. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 36 mln.
  Murded: ljahhi murded (gwary laskie); Masoovia murre (dialekt mazowiecki); Podhale murrak (gwara podhalańska); Poznańi murrak (gwara poznańska); Sileesia murre (etnolekt śląski); Suur-Poola murre (dialekt wielkopolski); Väike-Poola murre (dialekt małopolski).
  Rahvad: tuteiši, tuteišid.
• sileesia keel (ⓔ ślůnski ~ ślůnsko godka) szl. Kiri: ladina. Rahvas: sileeslane, sileeslased. Asuala: Poola. ♦ Vrd germaani keelerühma (IeG2) kuuluv alamsileesia ehk sileesia keel.
• slovaki keel (ⓔ slovenčina ~ slovenský jazyk) sk/slk/slo. Kiri: ladina. Rahvas: slovakk, slovakid. Asuala: Slovakkia. Kõnelejaid: 4,5 mln.
• sorbi keeled ~ luužitsi keeled wen. Kiri: ladina. Rahvas: sorb, sorbid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 500 000.
  • alamsorbi keel (ⓔ dolnoserbšćina ~ dolnoserbska rěc) dsb. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa (Brandenburg). Kõnelejaid: ?.
  • ülemsorbi keel (ⓔ hornjoserbšćina ~ hornjoserbska rěč) hsb. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa (Saksimaa). Kõnelejaid: ?.
• tšehhi keel (ⓔ čeština ~ český jazyk) cs/ces/cze. Kiri: ladina. Rahvas: tšehh, tšehhid. Asuala: Tšehhi. Kõnelejaid: 10 mln.
• goral, goralid (goralé). Asuala: Poola, Slovakkia, Tšehhi. ♦ Mägielanikud riikide piirialal.
• † hevell, hevellid (Hevelli). Asuala: Saksamaa.
• † polaan, polaanid (Polanie). Asuala: Poola.

IeS3: idaslaavi keeled

• idaslaavi keeled zle.
• russiini keel (ⓔ русинськый язык rusyn’skŷi iazŷk) rue. Kiri: kürilliline. Rahvas: russiin, russiinid. Asuala: Serbia, Ukraina. Kõnelejaid: 600 000.
  Rahvad: lemko, lemkod.
• ukraina keel (ⓔ українська мова ukrainska mova) uk/ukr. Kiri: kürilliline. Rahvas: ukrainlane, ukrainlased. Asuala: Ukraina. Kõnelejaid: 40 mln.
  Rahvad: boiko, boikod (бойки boiky); hutsuul, hutsuulid (гуцули hutsuly).
• valgevene keel (ⓔ беларуская мова bielaruskaja mova) be/bel. Kiri: kürilliline. Rahvas: valgevenelane, valgevenelased. Asuala: Valgevene. Kõnelejaid: 6,5 mln.
• † vanaidaslaavi keel° ~ vanavene keel (ⓔ рѹсьскъ ꙗзыкъ ~ рѹсьскыи ꙗзыкъ, Old East Slavic) orv. Kiri: kürilliline kirikuslaavi. Asuala: Ukraina, Valgevene, Venemaa.
  Rahvad: dregovitš, dregovitšid (дрыгавічы dryhavičy; дреговичи); drevljaan, drevljaanid (деревляни derevliany); Ilmeni slaavlane, Ilmeni slaavlased (ильменские славяне); krivitš, krivitšid (кривичи); poljaan, poljaanid; radiimitš, radiimitšid (радимичи); severjaan, severjaanid (северяне); tiiverts, tiivertsid (тиверці tyvertsi); ulitš, ulitšid; valge horvaat, valged horvaadid (Bieli Chorváti); vjaatitš, vjaatitšid (вятичи); volõõn, volõõnid.
• vene keel (ⓔ русский язык) ru/rus. Kiri: kürilliline. Rahvas: venelane, venelased. Asuala: Venemaa. Kõnelejaid: 155 mln.
  Murded°: 1) vene keskmurre (среднерусское наречие) – 1A) vene keskmurde idamurrakud⁺ – 1Aa) vene a-lised idamurrakud (восточные акающие говоры); 1Ab) vene o-lised idamurrakud (восточные окающие говоры): Vladimiri-Volga murrakurühm (владимиро-поволжские говоры), sh Nižni Novgorodi murrakud (нижегородские говоры) ja Tveri murrakud (тверские говоры); – 1B) vene keskmurde läänemurrakud⁺ – 1Ba) vene a-lised läänemurrakud (западные акающие говоры): Pihkva murrakurühm (псковские говоры); Seligeri-Toržoki murrakud (селигеро-торжковские говоры); 1Bb) vene o-lised läänemurrakud (западные окающие говоры): Novgorodi murrakud (новгородские говоры); Oudova murrakurühm (гдовские говоры); 2) vene lõunamurre (южнорусское наречие) – Kurski-Orjoli murrakurühm (курско-орловская группа говоров); vene lõunamurde idamurrakurühm (восточная группа говоров); vene lõunamurde läänemurrakurühm (западная группа говоров); Ülem-Desna murrakurühm (верхнедеснинская группа говоров); Ülem-Dnepri murrakurühm (верхнеднепровская группа говоров); 3) vene põhjamurre (севернорусское наречие) – Kostroma murrakurühm (костромская группа говоров); Laadoga-Tihvini murrakurühm (ладого-тихвинская группа говоров); Vologda murrakurühm (вологодская группа говоров).
  Rahvad: gorjun, gorjunid (горюны); kamenštšik, kamenštšikud (каменщики); kamtšadal, kamtšadalid (камчадалы); lipovan, lipovanid (липоване); molokaan, molokaanid (молокане); polehh, polehhid (полехи); pomoor, pomoorid (поморы); sajaan, sajaanid (саяны); sitskar, sitskarid (сицкари); skobar, skobarid (скобари).
• kasakas, kasakad (ukraina козаки kozaky; vene казаки). Asuala: Ukraina, Venemaa.
• polištšuk, polištšukid (ukraina поліщуки polishchuky; valgevene паляшукі paliašuki). Asuala: Ukraina, Valgevene.

IeT: tohhaari keeled

• tohhaari keeled. Rahvas: tohhaar, tohhaarid.
• † tohhaari A keel ~ idatohhaari keel⁺ (Tocharian A ~ East Tocharian ~ Turfanian) xto. Kiri: tohhaari. Asuala: Hiina (Xinjiang).
• † tohhaari B keel ~ läänetohhaari keel⁺ (Tocharian B ~ West Tocharian ~ Kuchean) txb. Kiri: tohhaari. Asuala: Hiina (Xinjiang).
• † tohhaari kiri (Tocharian).

IeX: muud indoeuroopa keeled

• albaania keeled⁺ sqj.
  • albaania keel (ⓔ shqip ~ gjuha shqipe) sq/sqi/alb. Kiri: ladina. Rahvas: albaanlane, albaanlased. Asuala: Albaania, Kosovo. Kõnelejaid: 4 mln. ♦ Makrokeel.
    Kirjad: Elbasani kiri Elba; Todhri kiri Todr; Vithkuqi kiri (Vithkuqi ~ Beita Kukju script) Vith.
    Rahvad: aškali, aškalid; Balkani egiptlane, Balkani egiptlased.
    • geegi keel (ⓔ gegnisht; Gheg) aln. Kiri: ladina. Rahvas: geeg, geegid. Asuala: Albaania, Kosovo. Kõnelejaid: 4,2 mln.
    • toski keel (ⓔ toskë) als. Kiri: ladina. Rahvas: tosk, toskid. Asuala: Albaania. Kõnelejaid: 3 mln.
  • arbereši keel (ⓔ Arbërishte) aae. Kiri: ladina. Rahvas: arbereš, arberešid. Asuala: Itaalia (Apuulia, Calabria). Kõnelejaid: 80 000.
  • arvanitika keel (ⓔ arbërisht) aat. Kiri: kreeka. Rahvas: arvanitika, arvanitikad. Asuala: Kreeka. Kõnelejaid: 50 000.
• armeenia keeled⁺ hyx.
  • armeenia keel (ⓔ հայերեն hajeren) hy/hye/arm. Kiri: armeenia. Rahvas: armeenlane, armeenlased. Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 4 mln. ♦ Makrokeel.
    Kirjad: armeenia kiri (հայկական այբուբեն hajkakan ajbuben) Armn.
    Rahvad: hemšin, hemšinid; tšerkessogai, tšerkessogaid.
    • idaarmeenia keel⁺ (ⓔ արևելահայերեն arevelahajeren) hye. Kiri: armeenia. Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 3,8 mln [2013 < W, 2023].
    • läänearmeenia keel⁺ (ⓔ արեւմտահայերէն arewmdahajeren) hyw. Kiri: armeenia. Asuala: Küpros, Liibanon, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 1,6 mln [2022 < W, 2023].
  • † keskarmeenia keel (միջին հայերեն midžin hajeren) axm. Kiri: armeenia. Asuala: Aasia. ♦ XI kuni XIV saj.
  • lomavreni keel rmi. Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 50. ♦ Segakeel, armeenia ja mustlaskeele sugemetega.
  • † vanaarmeenia keel (ⓔ գրաբար grabar) xcl. Kiri: armeenia. Asuala: Aasia. ♦ V kuni IX saj.
• kreeka keeled⁺ grk.
  • juudikreeka keel (Yevanic ~ Judeo-Greek) yej. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 50.
  • † keskkreeka keel (μεσαιωνική ελληνική γλώσσα mesaionikí ellinikí glóssa). Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka, Türgi. ♦ Ajavahemikus 300–1453. ISO järgi vanakreeka koodiga.
  • kreeka keel (ⓔ ελληνικά elliniká ~ ελληνική γλώσσα ellinikí glóssa) el/ell/gre. Kiri: kreeka. Rahvas: kreeklane, kreeklased. Asuala: Kreeka, Küpros. Kõnelejaid: 10 mln.
    Kirjad: kreeka kiri (ελληνικό αλφάβητο ellinikó alfávito) Grek.
    Rahvad: griko, grikod; sarakatsan, sarakatsanid; vallahad, vallahadid.
    • dimotikí ~ kreeka rahvakeel (δημοτική). ♦ Kreeka kirjakeele variant, mis tugineb nüüdsele kõneldud keelele.
    • katharévousa (καθαρεύουσα). ♦ Kreeka kirjakeele variant, mis tugineb klassikalisele keelevormile.
  • † mükeene keel ~ Mükeene kreeka keel (Mycenaean Greek) gmy. Kiri: lineaarkiri B. Asuala: Kreeka.
    Kirjad: lineaarkiri B Linb.
  • † pelasgi keel (Pelasgian). Asuala: Kreeka. ♦ Kreekas enne kreeklasi elanud hõimude keel(ed).
  • pontose keel (Pontic) pnt. Asuala: Kreeka, Türgi. Kõnelejaid: 325 000.
  • tsakoonia keel (ⓔ τσακωνικά tsakoniká) tsd. Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka. Kõnelejaid: 1200.
  • † vanakreeka keel (ⓔ ἑλληνικά hellenika ~ ἑλληνικὴ γλῶττα hellenike glotta) grc. Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka. ♦ Kuni a-ni 1453.
    Rahvad: aioollane, aioollased; dolop, dolopid; doorlane, doorlased; haoon, haoonid; joonlane, joonlased; mürmidon, mürmidonid.
    • † kreeka ühiskeel ~ koinee (κοινῇ koine). ♦ Ajavahemikus 300 eKr kuni 300 pKr, tugines Atika murdele.
• muud keeled
  • † elümi keel (Elymian) xly. Rahvas: elüm, elümid. Asuala: Itaalia.
  • † liguuri keel (Ligurian) xlg. Rahvas: liguur, liguurid ~ liguurlane, liguurlased. Asuala: Itaalia.

IeY: Illüüria keeled

• Illüüria keeled.
• † illüüria keel (Illyrian) xil. Rahvas: illüürlane, illüürlased ~ illüür, illüürid. Asuala: Euroopa.
  Rahvad: dalmat, dalmatid (Dalmatae); dition, ditionid (Ditiones); hister, histrid (Histri).
• † liburni keel (Liburnian) xli. Rahvas: liburn, liburnid ~ liburnlane, liburnlased. Asuala: Horvaatia.
• † messaabi keel ~ messapi keel (Messapic) cms. Rahvas: messaap, messaabid ~ messap, messapid. Asuala: Itaalia. Uuemal ajal Illüüria keeltega ei seostata.
  Rahvad: japüüg, japüügid (Iapyges); peutseet, peutseedid ~ peukeet, peukeedid (Peuceti).
• † veneti keel (Venetic) xve. Rahvas: venet, venetid. Asuala: Itaalia. Kuni I saj eKr. Uuemal ajal Illüüria keeltega ei seostata.

Klassifikatsioonist

Indoeuroopa keelkonna siinne koosseis on lihtsustatud, jättes ära mitmed vahejaotused. Põhijaotistest on elavate keeltega kaheksa jaotist: albaania (siin kokku pandud jaotisse IeX muud indoeuroopa keeled), armeenia (siin samuti jaotises IeX), balti-slaavi (siin eraldi IeB balti keeled ja IeS slaavi keeled), germaani (IeG), India-Iraani (siin eraldi IeI India keeled ja IeP Iraani keeled), itali (siin eraldi IeL itali keeled ja IeR romaani keeled), keldi (IeC) ning kreeka ehk helleni (siin jaotises IeX). Hääbunud keeltega põhijaotisi on üheksa, neist rühmadena on Anatoolia keeled (IeA) ja tohhaari keeled (IeT), üksikkeeltena on daakia (siin jaotises IeF Traakia-Früügia keeled), elümi (IeX), früügia (IeF), illüüria (IeY Illüüria keeled), liburni (IeY), liguuri (IeX), lusitaania (siin puudub), messaabi (IeY), paioonia (ingl Paeonian, siin puudub) ja traakia (IeF).

Vt ka

• indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)
• indoeuroopa keelkond 2/3 (IeI–IeL)

Anna tagasisidet