Sisukord

ISO standard 15924: 2022 “Information and documentation – Codes for the representation of names of scripts” annab neljatähelised, suure algustähega koodid ehk tähised[1] üle 200 kirjale maailmas. Vastutav registripidaja on Unicode Consortium, kes hooldab ka registri lehekülge. Järgnevas lühisõnastikus on kõik ISO 15924 tähised[2] (2023. a seisuga), samuti muid kirju ja kirjaga seotud termineid: kirja alaliikide, kirjastiilide jm kohta. Paljude kirjade nägemiseks arvutiekraanil tuleb installeerida vastav font; huvi korral leiab puuduvaid fonte ilma tasuta Google’i Noto Sansi fontide lehelt.

Ühe kirje spikker:

  • kirja vms nimetus [nurksulgudes vahel lisatud hääldus] ~
  • rööpnimetus(ed),
  • kirja tähis (mustal taustal, kui on põhikirje – vt nt “araabia kiri” – või looksulgude vahel, kui seostub vastava kirjaga, vt nt “adžami kiri”, sulgudes tähise registreerimise aasta /standardi algusaasta on 2004/);
  • kirja suund (vt tingmärke allpool),
  • olemasolu Unicode’is (Ⓤ on Unicode’is koos viitega vastavale peatükile, Ⓔ ei ole Unicode’is);
  • kirja nimetus inglise / prantsuse keeles, kui võimalik, siis ka kohalikus keeles jne
  • – lühike seletus
  • ♦ Märkused
  • < lingid Wikipediale vm allikatele.
  • Kirja suund: ⇉ vasakult paremale, ⇇ paremalt vasakule (sj read ⇑ alt üles), ⇊ ülalt alla, ⇈ alt üles (sj tulbad ⇛ vasakult paremale, ⇚ paremalt vasakule), ⇄ härjakünnimeetodil, ↯ segasuunaline või vahelduv.

Kirjade lühisõnastik

A

  • abugida → tähtsilpkiri
  • adlami kiri Adlm (2016) ⇇ Ⓤ ptk 19.9; Adlam / adlam, fula 𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥 𞤆𞤵𞤤𞤢𞤪 Adlam Pular – fula keele kirjapanekuks 1989. a Lääne-Aafrikas loodud kiri ♦ Kirja loojad on vennad Ibrahima ja Abdoulaye Barry. Kirja nimetus (kirjutatud vahel ka ADLaM) tuleneb nelja esimese tähe A, D, L, M nimetusest (𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫 𞤁𞤢𞤲𞤣𞤢𞤴𞤯𞤫 𞤂𞤫𞤻𞤮𞤤 𞤃𞤵𞤤𞤵𞤺𞤮𞤤 Alkule Dandayɗe Leñol Mulugol ‘rahvast hävimise eest kaitsev kiri’). < Wikipedia.
  • adžami kiri {Arab}; Ajami, araabia عجمي ‘ajamī ‘võõras, tumm’ – araabia kirja kohandus mittearaabia keelele, nt pärsia, tänapäeval rohkem Aafrika, Aasia vm keeltele < Wikipedia.
  • afaka kiri Afak (2010) ↯ Ⓔ; Afaka / afaka – aukani (ndjuka) keele kirjapanekuks Surinames 1910. a loodud silpkiri, autoriks Afáka Atumisi < Wikipedia.
  • ahomi kiri Ahom (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.16; Ahom / âhom – tähtsilpkiri ahomi, hiljem ka assami keele kirjapanekuks Indias < Wikipedia.
  • âksâr chhôr {Khmr}; khmeeri អក្សរឈរ – khmeeri püstkiri, kaldkirja variant trükistes.
  • âksâr chriĕng {Khmr}; khmeeri អក្សរជ្រៀង – khmeeri kaldkiri, üks kahest põhiliigist (tavalisem).
  • âksâr mul {Khmr}; khmeeri អក្សរមូល – khmeeri ümarkiri, üks kahest põhiliigist, kasutusel pms dekoratiivstiilina, pealkirjades jm < Wikipedia.
  • albaani kiri Aghb (2014) ⇉ Ⓔ, Caucasian Albanian / aghbanien – V–XII saj Taga-Kaukaasias kasutusel olnud häälikkiri < Wikipedia.
  • alfabeetiline kiri → häälikkiri
  • Anatoolia hieroglüüfkiri ~ luvi hieroglüüfkiri ~ heti hieroglüüfkiri Hluw (2015) ⇉ Ⓤ ptk 11.6; Anatolian Hieroglyphs, Luwian Hieroglyphs ~ Hittite Hieroglyphs / hiéroglyphes anatoliens ~ hiéroglyphes louvites ~ hiéroglyphes hittites – Väike-Aasias XIV–VII saj eKr kasutusel olnud logograafiline kiri luvi jms keelte kirjutamiseks < Wikipedia.
  • araabia kiri ~ pärsia-araabia kiri Arab (2004) ⇇ Ⓤ ptk 9.2; Arabic ~ Perso-Arabic / arabe, araabia ابجدية عربية abjadīyah ‘arabīyah – kaashäälikkiri, mida kasutavad araabia keele kõrval paljud teised keeled islamimaades: puštu, pärsia, urdu jt ♦ < Wikipedia. Kirjastiilid vt araabia nastaliik, kuufi kiri, muḩaqqaq, naskh, thuluth. Vt ka adžami kiri.
  • araabia nastaliik Aran (2014); Arabic (Nastaliq variant) / arabe (variante nastalique), araabia نستعليق nasta‘līq – araabia kirja variant, kasutusel eeskätt Pakistanis < Wikipedia.
  • armeenia kiri Armn (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.6; Armenian / arménien, armeenia հայկական այբուբեն hajkakan ajbuben < Wikipedia.
  • asomthavruli ja nushuri kiri → hutsuri kiri
  • avesta kiri Avst (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.7; Avestan / avestique – avesta keele häälikkiri < Wikipedia.

B

  • Baburi kiri {Zzzz}, Babur – paremalt vasakule kirjutatav tähtsilpkiri tšagatai keele kirjutamiseks, mille olevat leiutanud XVI saj mogulite dünastia rajaja Babur < Unicode’i kavand 2011.
  • bali kiri Bali (2006) ⇉ Ⓤ ptk 17.3; Balinese / balinais, bali ᬅᬓ᭄ᬱᬭᬩᬮᬶ aksara Bali – tähtsilpkiri bali keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • balti kiri {Zzzz}, Balti – Indias ja Pakistanis balti keele kirjapanekuks varem kasutatud kirjad A ja B < Unicode’i kavand 2010.
  • bamumi kiri Bamu (2009) ⇉ Ⓤ ptk 19.6; Bamum / bamoum – silpkiri, mille sultan Njoya 1895. a bamumi keele jaoks Kamerunis välja töötas < Wikipedia.
  • bassa kiri Bass (2014) ⇉ Ⓤ ptk 19.7; Bassa Vah / bassa – häälikkiri, milles on kirjutatud bassa keelt Libeerias < Wikipedia.
  • bataki kiri Batk (2010) ⇉ Ⓤ ptk 17.6, Batak / batak, bataki ᯘᯮᯒᯖ᯲ ᯅᯖᯂ᯲ surat Batak – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse bataki keeli Indoneesias < Wikipedia.
  • bengali kiri Beng (2004?/2016) ⇉ Ⓤ ptk 12.2; Bengali / bengalî, bengali বাংলা লিপি Bāṁlā lipi – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse assami, bengali jm keeli < Wikipedia.
  • berberi kiri → tifinagi kiri
  • bhaiksuki kiri Bhks (2016) ⇉ Ⓤ ptk 14.3; Bhaiksuki / bhaïksukî, sanskriti भैक्षुकी Bhaikṣhukī – braahmi kirjade hulka kuuluv kiri, mida kasutati Ida-Indias XI–XII sajandil < Wikipedia.
  • bhumidži kiri ~ ol onal Onao (2023) ⇉ Ⓔ, Ol Onal / ol onal – bhumidži keele kirjapanekuks 1981–1992 loodud kiri ♦ Autor on Mahendra Nath Sardar < Wikipedia.
  • birma kiri Mymr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.3; Myanmar ~ Burmese / birman, birma မြန်မာအက္ခရာ Myanma akkaya – tähtsilpkiri, mida kasutatakse birma, kareni, moni, šani jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • Blissi sümbolid Blis (2004) ↯ Ⓔ; Blissymbols / symboles Bliss – Charles K. Blissi 1949. a loodud tehiskeel ja mõisteline kiri ♦ Erinevalt paljudest tehiskeeltest puudub Blissi sümbolitel hääldusvaste, kiri on puhtalt “semantograafiline” < Wikipedia.
  • bopomofo kiri Bopo (2004) ⇉/⇇ Ⓤ ptk 18.3; Bopomofo / bopomofo, hiina 注音符號 Zhuyin Fuhao ‘hääldussümbolid’ ~ 国音字母 Guoyi Zimu ‘üleriigilised hääldusmärgid’ ~ 注音字母 Zhuyin Zimu ‘hääldusmärgid’ ~ ㄅㄆㄇㄈ Bōpōmōfō (neli esimest märki) – hiina keele foneetiline tähestik (1913) < Wikipedia.
  • braahmi kiri Brah (2010) ⇉ Ⓤ ptk 14.1; Brahmi / brâhmî, hindi ब्राह्मी Brāhmī – Vana-India tähtsilpkiri (III saj eKr – IX saj pKr) ♦ Tänapäeva India kirjade eelkäija < Wikipedia.
  • Braille kiri Brai (2004) ⇉ Ⓤ ptk 21.1; Braille / braille – reljeefkiri pimedatele, mille loojaks on Louis Braille (1809–1852) < Wikipedia.
  • bugi kiri Bugi (2006) ⇉ Ⓤ ptk 17.2; Buginese ~ Lontara / bouguis, bugi ᨒᨚᨈᨑ Lontara – tähtsilpkiri, milles on kirjutatud bugi keelt jm keeli Indoneesias < Wikipedia.
  • buhidi kiri Buhd (2004) ⇉ Ⓤ ptk 17.1; Buhid / bouhide, buhidi ᝊᝓᝑᝒᝇ Buhid – India-mõjuline tähtsilpkiri Filipiinide Mindoro saarel, mida kasutavad põlisrahvad < Wikipedia.
  • Byblose kiri {Zzzz}; Byblos script – dešifreerimata, arvatavasti silpkiri, mille näiteid on leitud Liibanonist Byblose linna kandist, dateeritud u XVIII–XV saj eKr < Wikipedia.

C

  • caoshu [tshaoš`uu] {Hani}; Grass script, hiina 草书 caoshu – hiina kirja kursiivne kuju < Wikipedia.
  • Chervangi kiri → nyiakeng puachue hmongi kiri
  • chữ nôm [tjõn`om] {Hani} ⇈⇚ (ajalooliselt), ⇉ (tänapäeval) – hiina märkidel põhinev vietnami keele ülesmärkimise süsteem, mis oli kasutusel XIII–XX saj < Wikipedia.
  • Cirthi kiri [kirθi kiri] Cirt (2004) ↯ Ⓔ; Cirth / cirth ♦ Kirja leiutas J. R. R. Tolkien, kasutades seda “Sõrmuste isandas”; ruunikirja tüüpi < Wikipedia.

D

  • dene kiri → karrieri kiri
  • desereti kiri ~ mormooni kiri Dsrt (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.4; Deseret ~ Mormon / déseret ~ mormon – foneetiline tähestik, mida kasutasid mormoonid XIX saj inglise keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • devanaagari kiri Deva (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.1; Devanagari ~ Nagari /dévanâgarî, hindi देवनागरी Devanāgarī ~ नागरी Nāgarī – tähtsilpkiri sanskriti, hindi, marathi, nepali jt keelte kirjutamiseks < Wikipedia.
  • diakriitik ~ diakriitiline märk; diacritic – kirjamärk, mida iseseisvalt ei tarvitata, kuid kombinatsioonis põhitähega muudab ta viimase häälikulist väärtust ♦ Kaashäälikkirja puhul võib diakriitikuks lugeda fakultatiivsed täishäälikumärgid (vt vokaliseeritud kiri), ladina kirja puhul on diakriitik oma alustähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või tähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust, nt à, ṭ, đ, ư, ø.
  • divehi kiri Diak (2019) ⇉ Ⓤ ptk 15.15; Dives Akuru /dives akuru, maldiivi ދިވެހި އަކުރު Dhivehi akuru ‘saarte tähed’ – tähtsilpkiri, milles kirjutati maldiivi keelt u VIII–XVIII saj, paiguti hiljemgi ♦ < Wikipedia. Vt ka eveela ja taana kiri.
  • dogri kiri Dogr (2016) ⇉ Ⓤ ptk 15.18; Dogra / dogra, dogri Dogra Akkhar – dogri keele kirjapanekuks kasutatud kiri Indias Jammus. ♦ Sisuliselt hääbunud; dogri keel kasutab devanaagari kirja < Wikipedia.
  • Dzanabadzari ruutkiri ~ mongoli ruutkiri Zanb (2017) ⇉ Ⓤ ptk 14.6; Zanabazar Square ~ Horizontal Square Script ~ Xewtee Dörböljin Bicig / zanabazar quadratique, mongoli Хэвтээ Дөрвөлжин бичиг Hevtee Dörvölžin bičig – braahmi kirjale tuginev tähtsilpkiri mongoli keele kirjutamiseks, mille lõi munk Dzanabadzar ♦ Taasavastati 1802 < Wikipedia.
  • Duployé kiirkiri [düplwaj`ee k] Dupl (2014) ⇉ Ⓤ ptk 21.6; Duployan shorthand / sténographie Duployé – Émile Duployé 1860. a leiutatud kiirkiri prantsuse, hiljem ka teiste keelte kirjapanekuks < Wikipedia.

E

  • Egeuse kirjad ~ Kreeta kirjad {Zzzz}; Aegean script ~ Cretan script ~ Minoan writing – Kreeta saarelt leitud vanimate kirjade (Kreeta hieroglüüfid, lineaarkiri A, lineaarkiri B) üldnimetus > Wikipedia.
  • egiptuse demootiline kiri Egyd (2004) ↯ Ⓔ; Egyptian demotic / démotique égyptien – logograafiline, osalt kaashäälikkiri (paremalt vasakule), milles kirjutati egiptuse keelt u VII saj eKr kuni V saj pKr < Wikipedia.
  • egiptuse hieraatiline kiri Egyh (2004) ↯ Ⓔ; Egyptian hieratic / hiératique égyptien – logograafiline kiri (paremalt vzzasakule), milles kirjutati egiptuse keelt pms religioossetes tekstides; hieroglüüfkirja lihtsustus < Wikipedia.
  • egiptuse hieroglüüfkiri Egyp (2009) ⇇/⇉ Ⓤ ptk 11.4; Egyptian hieroglyphs / hiéroglyphes égyptiennes – logograafiline kiri (erisuunaline) egiptuse keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • Elbasani kiri Elba (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.10; Elbasan / elbasan – häälikkiri, mida kasutati albaania keele kirjapanekuks XVIIII–XIX saj; polnud eriti levinud ♦ Nimetatud linna järgi, kus see loodi < Wikipedia. Vt ka Todhri ja Vithkuqi kiri.
  • Elymaisi kiri Elym (2018) ⇇ Ⓤ ptk 10.9; Elymaic / élymaïque – Elymaisis (Ἐλυμαΐς, praeguse Iraani Khūzestāni provintsi alal) II saj eKr – III saj pKr kasutusel olnud kiri < Wikipedia.
  • emodži sümbolid Zsye (2015); Symbols (Emoji variant) / symboles (variante émoji) – piktogrammid vms, mille eesmärk on väljendada tundmusi < Wikipedia.
  • endeluukiri {Hani}; Oracle bone script, hiina 甲骨文 jiaguwen – hiina kirja vanimaid vorme, leitud endeluudelt (ennustusluudelt) ♦ Vanus ulatub XIV saj-ni eKr; on üksnes osaliselt dešifreeritud < Wikipedia.
  • ersu kiri {Zzzz}, Ersu Shaba, ersu ndzārāmá, hiina 沙巴 Shaba – piltkiri, mida on kasutatud Hiinas Sichuanis ersude usulistel talitlustel < Wikipedia.
  • etioopia kiri ~ geezi kiri Ethi (2004) ⇉ Ⓤ ptk 19.1; Ethiopic ~ Ge’ez / éthiopien ~ guèze, amhara ግዕዝ gi‘iz – tähtsilpkiri, mida kasutatakse etioopia ehk geezi, amhara, tigree, tigrinja jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • eveela kiri {Diak} ⇉; Evēla Akuru ‘vanad tähed’ – tähtsilpkiri, milles kirjutati maldiivi keelt varem, divehi kirja lähteid ♦ On divehi kirjaga samalaadne, mistõttu Unicode loeb need üheks kirjaks < Wikipedia. Vt ka divehi ja taana kiri.

F

  • foiniikia kiri Phnx (2006) ⇇ Ⓤ ptk 10.3; Phoenician / phénicien – Vahemere piirkonnas XI–II saj eKr Kaanani keelte (foiniikia, puunia, vanaaramea jt) kirjapanekuks kasutatud kiri ♦ Teadaolevalt esimene tähestik, milles märgiti ka täishäälikuid < Wikipedia.
  • Fraseri kiri → lisu kiri

G

  • garai kiri Gara (2023) ⇇ Ⓔ; Garay ~ Wolof / garay – Assane Faye 1961. a volofi keele jaoks loodud häälikkiri < Wikipedia.
  • geezi kiri→ etioopia kiri
  • glagoolitsa ~ glagoliitiline kiri Glag (2006) ⇉ Ⓤ ptk 7.5; Glagolitic / glagolitique, ⰃⰎⰀⰃⰑⰎⰉⰜⰀ glagolica – slaavi rahvaste vanimaid tähestikke, loodud u 862/863. a paiku ♦ Levis pms Horvaatias ja Moraavias < Wikipedia.
  • gooti kiri Goth (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.9; Gothic / gotique – IV saj pKr kasutatud gooti keele häälikkiri ♦ NB! Ei ole sama mis ladina fraktuurkiri < Wikipedia.
  • gooti kiri → ladina fraktuurkiri
  • grantha kiri Gran (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.14; Grantha / grantha, malajalami ഗ്രന്ഥലിപി Granthalipi, tamili கிரந்த எழுத்து Kiranta ĕl̮uttu – tähtsilpkiri sanskriti keele kirjutamiseks, mis arenes välja braahmi kirjast ja sai hiljem aluseks malajalami, tamili jm kirjadele < Wikipedia.
  • gruusia kiri ~ mhedruli-mthavruli kiri Geor (2004?/2016) ⇉ Ⓤ ptk 7.7; Georgian ~ Mkhedruli and Mtavruli / géorgien ~ mkhédrouli et mtavrouli, gruusia ქართული დამწერლობა kartuli damçerloba ~ მხედრული mxedruli – häälikkiri gruusia keele kirjutamiseks ♦ Mhedrulit on kasutatud XIII sajandist alustades. Varasemad tähestikud eraldi vt hutsuri < Wikipedia.
  • gudžarati kiri Gujr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.4; Gujarati / goudjarâtî, gudžarati ગુજરાતી લિપિ Gujarātī lipi – tähtsilpkiri gudžarati keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • Gunjala gondi kiri Gong (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.15; Gunjala Gondi / gunjala gondî – gondi keele vanimate kirjapanekute (1750–) põhjal 2014. a avalikustatud tähtsilpkiri; kasutusel kõrvuti devanaagari, telugu ja Masarami gondi kirjaga ♦ Gunjala (telugu గుంజల Guńjala) on asula India Telangana osariigis, kust pärinevad kirja vanimad leiud < Wikipedia.
  • gupta kiri ~ hilisbraahmi kiri {Brah}; Gupta – braahmi kirja hiliseid vorme Gupta riigi ajal ♦ Sellest on arenenud naagari (devanaagari), šaarada ja siddhami kiri < Wikipedia.
  • gurmukhi kiri Guru (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.3; Gurmukhi / gourmoukhî, pandžabi ਗੁਰਮੁਖੀ Gurmukhī – tähtsilpkiri pandžabi keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • gurungi kiri ~ khema kiri Gukh (2023) ⇉ Ⓔ; Gurung Khema / gurung khema – gurungi keele kirjapanekuks väljatöötatud tähtsilpkiri (1995) ♦ Gurungi keel kasutab khema, devanaagari ja tiibeti kirja. Khema nimetus koosneb kahest sõnast: khe ‘esiisa’ ja ma ‘esiema’ < Wikipedia.

H

  • hangõl → korea kiri
  • Hanifi rohingja kiri ~ rohingja kiri Rohg (2017) ⇇ Ⓤ ptk 16.14; Hanifi Rohingya / hanifi rohingya, rohingja Ruáingga Hanifi leká – rohingja keele kirjapanekuks 1980. a-tel loodud kiri ♦ Autor on Mohammad Hanif, kiri rajaneb araabia tähestikul. Rohingja keelt kirjutatakse tänapäeval Hanifi, araabia (Rohingya Fonna) ja ladina (Rohingyalish) kirjas < Wikipedia.
  • hani ja bopomofo kiri Hanb (2016) ↯ Ⓤ (vt Hani, Bopo); Han with Bopomofo / han avec bopomofo < Wikipedia.
  • hani kiri ~ hiina kiri ~ hiina-jaapani-korea logograafiline kiri Hani (2009) ⇊⇚ (ajalooliselt) Ⓤ ptk 18.1; Han / idéogrammes han ~sinogrammes, hiina 汉字 Hanzi, jaapani 漢字 Kanji, korea 漢字 ~ 한자 Hanja – hiina ja jaapani, varem ka korea keele kirjutamiseks kasutatav logograafiline kiri ♦ Hiina kirja varasemad järgud on endeluukiri, suurpitserikiri, väikepitserikiri (vt need). Kirjastiilid vt caoshu, kaishu, lishu, xingshu. Vt ka chữ nôm, sawndip. < Wikipedia.
  • hanunoo kiri Hano (2004) ⇉⇑ Ⓤ ptk 17.1; Hanunó’o / hanounóo, hanunoo ᜱᜨᜳᜨᜳᜢ Hanunu’u – hanunoo keele kirjutamiseks kasutatav India-mõjuline tähtsilpkiri Filipiinide Mindoro saarel < Wikipedia.
  • Harappa kiri → Induse kiri
  • Hatra kiri Hatr (2012) ⇇ Ⓤ ptk 10.12; Hatran ~ Hatrene / hatrénien – praeguse Põhja-Iraagi alal Hatra linnas (araabia Al-Ḩaḑr) II saj eKr – III saj pKr kõneldud keele kirjapanekuks kasutatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • heebrea kiri Hebr (2004) ⇇ Ⓤ ptk 9.1; Hebrew / hébreu, אָלֶף־בֵּית עִבְרִי alef-bet Ivri – heebrea, jidiši jt keelte kirjapanekuks kasutatav kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • † heti hieroglüüfkiri → Anatoolia hieroglüüfkiri
  • hieroglüüf; hieroglyph – levinud üldistav nimetus mitme keeruka kirjamärgi kohta, mis võib olla leksigramm (sõnu tähistav kirjamärk), logogramm (vt), ideogramm (keelest sõltumatu mõiste tähistus kirjas) või piktogramm (pilt)
  • hiina-jaapani-korea logograafiline kiri → hani kiri
  • hiina kiri → hani kiri
  • hiina lihtsustatud kiri Hans (2004) ↯ Ⓤ (vt Hani); Han (Simplified variant) / idéogrammes han (variante simplifiée), hiina 简体中文 Jianti Zhongwen ~ 简化字 Jianhuazi – hani kirja lihtsustatud märkidega versioon < Wikipedia.
  • hiina traditsiooniline kiri Hant (2004) ↯ Ⓤ (vt Hani); Han (Traditional variant) / idéogrammes han (variante traditionnelle), hiina 繁體中文 Fanti Zhongwen ~ 繁體字 Fantizi ‘keerukad märgid’ ~ 正體字 Zhengtizi ‘standardmärgid’ ~ 老字 Laozi ‘vanad märgid’ ~ 全體字 Quantizi ‘täielikud märgid’ – hani kirja traditsiooniline versioon < Wikipedia.
  • hilisbraahmi kiri → gupta kiri
  • hiragana Hira (2004) ⇊⇚, ⇊⇛ Ⓤ ptk 18.4; Hiragana / hiragana, jaapani ひらがな hiragana – jaapani silpkiri, milles kirjutatakse pms morfoloogilisi tunnuseid, samuti antakse edasi hääldust < Wikipedia.
  • hiragana ja katakana → jaapani silpkirjad
  • hodžki kiri Khoj (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.7; Khojki / khojkî, urdu خوجکى Ḳhojkī – sindhi jm keeltes usutekstide jaoks kasutusel olev tähtsilpkiri, üks landa kirju ♦ Kasutusel eeskätt nizaari ismailiitide kogukonnas, nimetus pärineb tõenäoliselt pärsia sõnast khwājah ’issand’ < Wikipedia.
  • hoo kiri ~ varang-kšiti kiri Wara (2014 ) ⇉ Ⓤ ptk 13.9; Warang Citi ~ Varang Kshiti / warang citi – tähtsilpkiri, milles on kirjutatud hoo keelt Indias < Wikipedia.
  • horezmi kiri Chrs (2019) ⇇, ⇊ Ⓤ ptk 10.8; Chorasmian / chorasmien – horezmi keele kirjapanekuks kasutatud kiri ♦ Oli kasutusel VIII saj-ni, lähedane sogdi kirjale < Wikipedia.
  • hudavadi kiri ~ sindhi kiri Sind (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.9; Khudawadi ~ Sindhi / khoudawadî ~ sindhî – sindhi keele kirjapanekuks XVI saj leiutatud tähtsilpkiri; leidis kasutamist 1940. aastateni pms kaubanduses; üks landa kirju ♦ Khudābād on linn praeguses Pakistanis; selle linna kogukond oli kirja kasutusele võtjaid < Wikipedia.
  • hutsuri kiri ~ asomthavruli ja nushuri kiri Geok (2012) ⇉ Ⓤ ptk 7.7; Khutsuri ~ Asomtavruli and Nuskhuri / khoutsouri ~ assomtavrouli et nouskhouri, gruusia ხუცური xucuri ~ ასომთავრული და ნუსხური asomtavruli da nusxuri – varasemad häälikkirjad gruusia keele kirjapanekuks V–XIII saj ♦ Asomthavruli (ႠႱႭႫႧႠႥႰႳႪႨ ‘suurtähed’) on varasem kiri, esimesed kirjapanekud a-st 430 pKr. Hiljem lisandus nushuri (ⴌⴓⴑⴞⴓⴐⴈ ‘väiketähed’). Nende kahe kombinatsiooni (asomthavruli suurtähtedena ja nushuri väiketähtedena) nimetatakse hutsuriks (‘vaimulik kiri’), seda kasutab õigeusu kirik kohati tänapäevani < Wikipedia.
  • häälikkiri ~ tähtkiri ~ alfabeetiline kiri [–]; alphabetic script – kirja tüüp, milles kirjamärk tähistab häälikut, tavaliselt kõiki häälikuid ♦ Termin tähtkiri tuleneb alfabeedist ehk tähestikust, ent sisult täpsem ja süstemaatilisem on häälikkiri. Häälikkirja alaliik on kaashäälikkiri (vt see).

I

  • idakrii kiri → naskapi kiri
  • idasüüria kiri ~ süüria Nestori kiri Syrn (2004) ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Eastern variant) / syriaque (variante orientale), süüria ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ Madhnḥâyā ~ ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ Swâdhâyā – süüria kirja tüpograafiline variant, tänapäeval levinuim < Wikipedia.
  • Induse kiri ~ Harappa kiri Inds (2004) ↯ Ⓔ; Indus ~ Harappan / indus – Induse orus Pakistanis leitud kirjakatked (u 3500–1900 eKr), mille taga olev(ad) keel(ed) on seni kindlaks tegemata ♦ Harappa on koht Pakistanis Pandžabi provintsis, kus esmakordselt need katked avastati < Wikipedia.
  • inuktituti kiri {Cans} Ⓤ (vt Cans); Inuktitut syllabics, inuktituti ᑎᑎᕋᐅᓯᖅ ᓄᑖᖅ titirausiq nutaaq – Kanada ühtlustatud silpkirja inuktituti variant < Wikipedia.

J

  • jaapani kiri (hani, hiragana ja katakana) Jpan (2006) ↯ Ⓤ (vt Hani, Hira, Kana); Japanese (Han, Hiragana and Katakana) / japonais (han + hiragana + katakana), jaapani 日本語の表記体系 Nihongo no hyōki taikei – jaapani keeles kasutusel olev segakiri < Wikipedia.
  • jaapani silpkirjad ~ hiragana ja katakana ~ kana Hrkt (2011) ⇊⇚, ⇊⇛ Ⓤ (vt Hira, Kana); Japanese syllabaries (Hiragana + Katakana) / syllabaires japonais (hiragana + katakana), jaapani 仮名 kana < Wikipedia.
  • jaava kiri Java (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.4; Javanese / javanais, jaava ꦲꦏ꧀ꦱꦫꦗꦮ Aksara Jawa ~ Hanacaraka ~ Carakan ~ Dentawyanjana – jaava keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • jeziidi kiri Yezi (2019) ⇇ Ⓤ ptk 9.6; Yezidi / yézidi – põhjakurdi (kurmandži) keele kirjapanekuks kasutatud kiri ♦ Tänapäeval pole enam üldiselt tuntud, kuigi tehakse katseid seda taaselustada < Wikipedia.
  • jii kiri Yiii (2004) ⇉ Ⓤ ptk 18.7; Yi / yi, jii ꆈꌠꁱꂷ nuosu bburma, hiina 彝文 Yi wen ~ 爨文 Cuan wen ~ 違書 Weishu – silpkiri jii keel(t)e kirjutamiseks ♦ Vanemas variandis oli üle 8000 märgi, 1970. aastatel standarditi u 800 märgist koosnev silbistik < Wikipedia.

K

  • kaaria kiri Cari (2007) ⇉, ⇇ Ⓤ ptk 8.5; Carian / carien – Kaarias leitud kirjamärgid (sarnased protokreekale), pole veel täielikult dešifreeritud < Wikipedia.
  • kaashäälikkiri ~ konsonantkiri [–]; consonantal script ~ abjad – häälikkirja tüüp, milles kirjamärk tähistab (üksnes) kaashäälikuid, mitte aga täishäälikuid ♦ Tüüpilised kaashäälikkirjad on araabia ja heebrea. Araabia kirjas märgitakse pikki täishäälikuid mõne kaashäälikutähe abil, ent lühikesi üksnes fakultatiivsete täishäälikumärkidega. Kiri, milles on kasutatud ka täishäälikumärke, on vokaliseeritud (vt).
  • kaavi kiri Kawi (2021) ⇉ Ⓤ ptk 17.9; Kawi / kawi – braahmi kirjale tuginev tähtsilpkiri, jaava ja bali kirja eelkäija < Wikipedia.
  • kadamba kiri {Knda} ⇉; Kadamba, kannada ಕದಂಬ Kadaṁba – kannada kirja varaseim vorm, braahmi kirja edasiarendus < Wikipedia.
  • kaishu [khaiš`uu] {Hani}; regular script, hiina 楷书 kaishu ~ 正楷 zhengkai, jaapani 楷書 kaisho – hiina kirja standardkuju < Wikipedia.
  • kaithi kiri Kthi (2009) ⇉ Ⓤ ptk 15.2; Kaithi / kaithîkayastha’te (kirjurite, ametnike) XIX saj Põhja-Indias kasutatud kiri angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte jaoks < Wikipedia.
  • kaja-lii kiri Kali (2007) ⇉ Ⓤ ptk 16.9; Kayah Li / kayah li, kaja ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤢ꤬ꤜꤤ꤬ Kàyālhì àlì – 1962 Htae Bu Phae loodud häälikkiri, kasutatakse pms kaja keeles < Wikipedia.
  • kana → jaapani silpkirjad
  • Kanada põliselanike ühtlustatud silpkiri Cans (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.2; Unified Canadian Aboriginal Syllabics / syllabaire autochtone canadien unifié – Kanada indiaanikeeltes ja inuktituti keeles kasutatavate silpkirjade koondnimetus ♦ Vt ka inuktituti kiri, karrieri kiri, krii kiri, mustjala kiri, naskapi kiri, odžibvei kiri < Wikipedia.
  • kannada kiri Knda (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.8; Kannada / kannara, kannada ಕನ್ನಡ ಅಕ್ಷರಮಾಲೆ Kannaḍa akṣharamālĕ < Wikipedia.
  • karrieri kiri ~ dene kiri {Cans} ⇉; Carrier syllabary ~ Déné syllabics ~ Dulkw’ahke, karrieri ᑐᑊᘁᗕᑋᗸ Dʌlk’ʷahke – Kanada ühtlustatud silpkirja karrieri teisend < Wikipedia.
  • katakana Kana (2004) ⇊⇚ /⇊⇛ Ⓤ ptk 12.4; Katakana / katakana, jaapani カタカナ katakana – jaapani silpkiri, milles kirjutatatakse peamiselt mittehiina sõnu ja võõõrnimesid; kasutatakse ka rõhutamiseks < Wikipedia.
  • keltibeeri kiri {Zzzz}; Celtiberian – keltibeeria keele kirjapanekuks II–I saj eKr tarvitatud kiri, foiniikia kirja edasiarendus < Wikipedia.
  • kharošthi kiri Khar (2006) ⇇ Ⓤ ptk 14.2; Kharoshthi / kharochthî, hindi खरोष्ठी Kharoṣhṭhī – Vana-India tähtsilpkiri, kasutusel Loode-Indias kuni III saj-ni eKr < Wikipedia.
  • khema kiri → gurungi kiri
  • khmeeri kiri Khmr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.4; Khmer / khmer, khmeeri អក្សរខ្មែរ âksâr Khmêr – khmeeri keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri ♦ Vt ka âksâr chhôr, âksâr chriĕng, âksâr mul < Wikipedia.
  • kirat-rai kiri Krai (2023) ⇉ Ⓔ; Kirat Rai / kirat rai – pms bantava keele kirjapanekuks 1920. a-test kasutatud tähtsilpkiri Nepalis < Wikipedia.
  • kiri ~ kirjasüsteem; script ~ writing system / écriture – eri tüüpi kirjamärkide kogum, millega antakse edasi kõnet, samuti reeglid, mille põhjal seda tehakse ♦ Eristatakse häälikkirju (sh kaashäälikkirju), silpkirju (sh tähtsilpkirju) ja logograafilisi kirju, vahel ka piltkirju (vt need).
  • kirillitsa → kürilliline kiri
  • kirjamärk ~ märk; character – kirjasüsteemi väikseim tähenduslik element ♦ Kirjamärk võib olla nt täht, logogramm, diakriitiline märk vms.
  • kirjasüsteem → kiri
  • kirjata dokumendi kood Zxxx (2011); Code for unwritten documents / codet pour les documents non écrits
  • kitani suur kiri Kitl (2015) ⇉ Ⓔ; Khitan large script / grande écriture khitan, hiina 契丹大字 Qidan Dazi – logograafiline kiri kitani keele kirjapanekuks (X–XII saj) < Wikipedia.
  • kitani väike kiri Kits (2015) ⇊⇚ Ⓤ ptk 18.12; Khitan small script / petite écriture khitan, hiina 契丹小字 Qidan Xiaozi – välisilmelt hiina kirjale lähedane segatüüpi kiri (logograafiline ja silpkiri) kitani keele kirjapanekuks (X–XII saj) < Wikipedia.
  • klingoni kiri (KLI pIqaD) Piqd (2015) ⇉ Ⓔ; Klingon (KLI pIqaD) / klingon (pIqaD du KLI) – Star Treki filmisarjas esinev väljamõeldud häälikkiri < Wikipedia.
  • kodeerimata kirja kood Zzzz (2006); Code for uncoded script / codet pour écriture non codée
  • konsonantkiri → kaashäälikkiri
  • kopti kiri Copt (2006) ⇉ Ⓤ ptk 7.3; Coptic / copte, kopti ⲙⲛⲧⲣⲙⲛⲕⲏⲙⲉ mntrmn kēme – kopti keele kirjapanekuks tarvitatav kiri < Wikipedia.
  • korea kiri ~ hangõl Hang (2004) ⇉, ⇊⇚ Ⓤ ptk 18.6; Hangul / hangûl, korea 한글 hangeul ~ 조선글 chosŏngŭl – korea tähestik, silpkirja sarnaseks kujundatud häälikkiri < Wikipedia.
  • korea segakiri (hangõl ja hani) Kore (2007) ⇉ Ⓤ (vt Hang, Hani); Korean (Hangul and Han) ~ Korean mixed sxript / coréen (hangûl et han), korea 국한문혼용 (國漢文混用) gukhanmunhonyong – korea keele traditsiooniline kirjapanek, milles hiinalaenulisi tüvesid märgiti hiina logogrammidega, omatüvesid, käändelõppe jm korea kirjaga < Wikipedia.
  • kpelle kiri Kpel (2010) ⇉ Ⓔ; Kpelle / kpèllé – 1930. a-tel pealik Gbili loodud silpkiri kpelle keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • kreeka kiri Grek (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.2; Greek / grec, kreeka ελληνικό αλφάβητο ellinikó alfávito – kreeka keele kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri < Wikipedia.
  • Kreeta hieroglüüfid {Zzzz}; Cretan hieroglyphs – Kreeta saarelt leitud kirjakatked (dateeritud 2100–1700 eKr), seni dešifreerimata ♦ Sajand varasem kui lineaarkiri A, olid mõlemad kirjad pikka aega paralleelselt kasutusel < Wikipedia.
  • Kreeta kirjad → Egeuse kirjad
  • krii kiri {Cans}; Cree syllabary – Kanada ühtlustatud silpkirja krii teisend ♦ Vt ka mustjala (läänekrii), naskapi (idakrii) < Wikipedia.
  • kuufi kiri {Arab}; Kufic / koufique, araabia كوفي kūfī – araabia kirja vanim kalligraafiline vorm ♦ Nimetatud Al-Kūfah’ (Kufa) linna järgi Iraagis < Wikipedia.
  • Küprose-Minoa kiri Cpmn (2017) ⇉ Ⓤ ptk 8.4; Cypro-Minoan / syllabaire chypro-minoen – Küprose saarelt ajavahemikus XVI–XI saj eKr leitud silpkirja näited, mis on suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • Küprose silpkiri Cprt (2017) ⇇ Ⓤ ptk 8.3; Cypriot syllabary / syllabaire chypriote – XI-IV saj eKr kasutatud silpkiri Küprosel, tekstid on enamasti kreeka keele Arkaadia-Küprose murdes < Wikipedia.
  • kürilliline kiri ~ kirillitsa Cyrl (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.4; Cyrillic / cyrillique – häälikkiri, milles kirjutatakse paljusid slaavi keeli, samuti endise Nõukogude Liidu rahvaste keeli < Wikipedia.
  • kürilliline kirikuslaavi kiri Cyrs (2004) ⇉ Ⓤ (vt Cyrl); Cyrillic (Old Church Slavonic variant) / cyrillique (variante slavonne) – kürililise kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.

L

  • ladina fraktuurkiri ~ gooti kiri Latf (2004) ⇉ Ⓤ (vt Latn); Latin (Fraktur variant) / latin (variante brisée) – ladina kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • ladina gaeli kiri Latg (2004) ⇉ Ⓤ (vt Latn); Latin (Gaelic variant) / latin (variante gaélique), iiri cló Gaelach – ladina kirja tüpograafiline variant, on olnud kasutusel iiri keeles< Wikipedia.
  • ladina kiri Latn (2004) ⇉ Ⓤ ptk. 7.1; Latin ~ Roman / latin, ladina abecedarium Latinum – häälikkiri, milles kirjutatakse enamikku maailma keeltest < Wikipedia.
  • landa kiri {Zzzz}; Landa, pandžabi ਲੰਡਾ Lańḍā – n-ö sabata kiri, mida kasutatakse Pandžabis pms ärimärkmete kirjapanekuks ♦ Õieti on tegu kirjade perega, kuhu kuuluvad hodžki, hudavadi, mahaadžani ja Multani kiri < Wikipedia.
  • lanna kiri → tai-thami kiri
  • lao kiri Laoo (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.2; Lao / laotien, lao ອັກສອນລາວ akson Lao – tähtsilpkiri lao keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • leke kiri Leke (2016) ⇉ Ⓔ, Leke ~ Karen Chicken Scratch script / léké – kareni sgoo ja pvoo keele kirjapanekuks kasutatav kiri < Wikipedia.
  • leptša kiri Lepc (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.12; Lepcha ~ Róng / lepcha, leptša ᰛᰩᰵ Róng ~ ᰕᰫᰊᰪᰰᰆᰧᰶ ᰛᰩᰵ ᰕᰧᰵᰶᰙᰳᰶ mútuncí Róng míngzât – tähtsilpkiri leptša keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • limbu kiri Limb (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.6; Limbu / limbou, limbu ᤕᤰᤌᤢᤱ ᤐᤠᤴ Yakthuṅ pan – tähtsilpkiri limbu keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • lineaarkiri A Lina (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.1; Linear A / linéaire A – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite kiri, dešifreerimata < Wikipedia.
  • lineaarkiri B Linb (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.2; Linear B / linéaire B – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite silpkiri, osalt logograafiline kiri, kajastab kreeka keele vanimaid vorme < Wikipedia.
  • lishu [liš`uu] {Hani}; clerical script, hiina 隶书 lishu – hiina kirja stiile < Wikipedia.
  • lisu kiri ~ Fraseri kiri Lisu (2009) ⇉ Ⓤ ptk 18.9; Lisu ~ Fraser / lisu, lisu ꓡꓲ ꓢꓴ Li su – häälikkiri, milles kirjutatakse lisu keelt ♦ Kirja looja on James Ostram Fraser u 1915. a < Wikipedia.
  • logograafiline kiri; logographic script ~ logography – kirja tüüp, milles kirjamärk (logogramm) tähistab sõna või morfeemi ♦ Logograafilise kirja näide on hiina (hani) kiri, kus kirjamärk tähistab silpi, mis moodustab sõna või morfeemi.
  • logogramm; logograph – logograafilise kirja vähim üksus; kirjamärk, mis tähistab kas sõna või morfeemi ♦ Vt ka hieroglüüf.
  • loma kiri Loma (2010) ⇉ Ⓔ; Loma / loma – 1930. a-tel Wido Zobo loodud silpkiri loma keele kirjapanekuks Guineas ja Libeerias < Wikipedia.
  • † luvi hieroglüüfkiri → Anatoolia hieroglüüfkiri
  • Lõuna-Araabia kiri Sarb (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.2; Old South Arabian / sud-arabique ~ himyarite – Proto-Siinai tähestikust hargnenud kaashäälikkiri, mida kasutati hadrami, seeba jm keelte kirjapanekuks (IX saj eKr – VII saj Kr) < Wikipedia.
  • läänekrii kiri → mustjala kiri
  • läänesüüria kiri ~ süüria serto kiri ~ süüria jakobiidi kiri Syrj (2004) ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Western variant) / syriaque (variante occidentale), süüria ܣܪܛܐ Serṭā ~ ܦܫܝܛܐ Pshīṭā – süüria kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • lüüdia kiri Lydi (2007) ⇇ Ⓤ ptk 8.5; Lydian / lydien – häälikkiri Väike-Aasias lüüdia keele kirjapanekuks (VII–III saj eKr) < Wikipedia.
  • lüükia kiri Lyci (2007) ⇉ Ⓤ ptk 8.5; Lycian / lycien – häälikkiri Väike-Aasias lüükia keele kirjapanekuks (VI–II saj eKr) < Wikipedia.

M

  • maaja hieroglüüfkiri Maya (2004) ↯ Ⓔ; Mayan hieroglyphs / hiéroglyphes mayas – logograafiline, osaliselt silpkiri < Wikipedia.
  • mahaadžani kiri Mahj (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.6; Mahajani / mahâjanî, hindi महाजनी Mahājanī – üks landa kirju, mida kasutati Põhja-Indias maarvari, hindi ja pandžabi keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • maithili kiri → tirhuta kiri
  • makassari kiri Maka (2016) ⇉ Ⓤ ptk 17.8; Makasar / makassar – tähtsilpkiri, bugi kirja teisend, milles kirjutatakse makassari keelt Indoneesias < Wikipedia.
  • malajalami kiri Mlym (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.9; Malayalam / malayâlam, malajalami മലയാളലിപി Malayāḷalipi – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse malajalami keelt Indias < Wikipedia.
  • manda kiri Mand (2010) ⇇ Ⓤ ptk 9.5; Mandaic / mandéen – kaashäälikkiri Iraanis kõneldava ja idaaramea keelerühma kuuluva manda keele kirjapanekuks pms liturgilisel eesmärgil < Wikipedia.
  • mandžu kiri {Mong}; Manchu, mandžu ᠮᠠᠨᠵᡠ ᡥᡝᡵᡤᡝᠨ manju hergen – mongoli kirjast edasiarendatud variant mandžu keele jaoks ♦ Vt ka mongoli kiri < Wikipedia.
  • mani kiri Mani (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.5; Manichaean / manichéen – III–X saj kiri, mida kasutati partia, pärsia, sogdi jt keelte kirjapanekuks, seostub manihheistlike tekstidega < Wikipedia.
  • martšeni kiri Marc (2014) ⇉ Ⓤ ptk 14.5; Marchen / marchen, tiibeti སྨར་ཆེན marqên ‘suur Mar’ – braahmi kirjade hulka kuuluv tähtsilpkiri, mida kasutati nüüdseks hääbunud šangšungi keele {xzh} kirjapanekuks Tiibetis VII–X saj < Wikipedia.
  • Masarami gondi kiri Gonm (2017) ⇉ Ⓤ ptk 13.14; Masaram Gondi /masaram gondî, hindi मासाराम लिपि Māsārām lipi – gondi keele jaoks Indias 1918. a arendatud kiri; kasutusel kõrvuti devanaagari, telugu ja Gunjala gondi kirjaga ♦ Kirja arendaja nimi: Munshi Mangal Singh Masaram < Wikipedia.
  • matemaatiline tähistus Zmth (2007); mathematical notation / notation mathématique
  • medefaidrini kiri Medf (2016) ⇉ Ⓤ ptk 19.10; Medefaidrin ~ Oberi Okaime / médéfaïdrine, ibibio Obɛri Ɔkaimɛ – Nigeerias ibibio rahva Obɛri Ɔkaimɛ kiriku liikmete poolt 1930. a-tel loodud tehiskeel ja -kiri ♦ Kasutatakse püha keelena usutalitustel. Keele olevat Pühalt Vaimult üles kirjutanud kirikujuhid Michael Ukpong ja Akpan Akpan Udofia < Wikipedia.
  • meitei kiri Mtei (2009) ⇉ Ⓤ ptk 13.7; Meitei Mayek / meitei mayek – manipuride tähtsilpkiri Indias, mida kasutati XVIII saj-ni (praegu kasutusel bengali kiri) < Wikipedia.
  • mende kiri Mend (2010) ⇇ Ⓤ ptk 19.8; Mende Kikakui / mendé kikakui, mende Kikaku – 1921. a Kisimi Kamara loodud silpkiri mende keele kirjapanekuks Sierra Leones < Wikipedia.
  • meroe hieroglüüfkiri Mero (2012) ⇇ Ⓤ ptk 11.5; Meroitic Hieroglyphs / hiéroglyphes méroïtiques – tähtsilpkiri meroe keele kirjapanekuks (300 eKr – 600 pKr, prg Sudaanis ♦ Kirjamärgid on pärit egiptuse hieroglüüfidest < Wikipedia.
  • meroe kursiivkiri Merc (2012) ⇇ Ⓤ ptk 11.5; Meroitic Cursive / cursif méroïtique – tähtsilpkiri meroe keele kirjapanekuks (300 eKr – 600 pKr, prg Sudaanis) < Wikipedia.
  • mhedruli kiri → gruusia kiri
  • miao kiri ~ Pollardi kiri Plrd (2012) ⇉ Ⓤ ptk 18.10; Miao ~ Pollard / miao, hiina 柏格理苗文 Baigeli Miao wen ~ 石门坎苗文 Shimenkan Miao wen – 1905. a Samuel Pollardi leiutatud häälikkiri, mida kasutavad miaod Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • moabi kiri {Phnx}, Moabite script – moabi keele tähestik, foiniikia kirja erikuju < Wikipedia.
  • modi kiri Modi (2013) ⇉ Ⓤ ptk 15.12; Modi ~ Modī / modî – tähtsilpkiri marathi keele kirjapanekuks, mida kasutati 1950. a-ni ♦ Devanaagari teisend XVII saj-st < Wikipedia.
  • mongoli kiri ~ mandžu kiri Mong (2004) ⇊⇛ Ⓤ ptk 13.5; Mongolian / mongol, mongoli ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠪᠢᠴᠢᠭ moŋġol bičig – vanauiguuri kirja põhjal mongoli, hiljem mandžu keelele kohandatud püstkiri ♦ Vt ka vanauiguuri kiri < Wikipedia.
  • mongoli ruutkiri → Dzanabadzari ruutkiri
  • mongoli selge kiri {Mong} ⇊; clear script, oiraadi ᡐᡆᡑᡆ ᡋᡅᡒᡅᡎ todo bičig, mongoli тодо бичиг todo bičig – mongoli kirja põhjal 1648. a loodud püstkiri, milles kaas- ja täishäälikuid märgitakse ühemõtteliselt ♦ Kirja kasutavad pms läänemongolid (oiraadid) < Wikipedia.
  • Mooni kiri Moon (2006) ↯ Ⓔ; Moon / écriture Moon – pimedatele mõeldud reljeefkiri, mis kasutab ladina tähestiku lihtsustatud kujusid (Braille kirja analoog); nimetatud William Mooni (1818–1894), pimeda inglase järgi, kes selle leiutas < Wikipedia.
  • mormooni kiri → desereti kiri
  • mruu kiri Mroo (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.8; Mro / mru – mruu keele jaoks Myanmaris 1980. a-tel loodud häälikkiri < Wikipedia.
  • muḩaqqaq {Arab}; Muhaqqaq, araabia محقق muḩaqqaq – araabia kirja kalligraafilisi stiile < Wikipedia.
  • Multani kiri Mult (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.10; Multani / multanî – seraiki keele kirjapanekuks kasutusel olnud tähtsilpkiri, üks landa kirju ♦ Nimetatud Multani piirkonna järgi < Wikipedia.
  • mustjala kiri ~ läänekrii kiri {Cans}; Blackfoot ~ Western Cree syllabics – Kanada ühtlustatud silpkirja mustjala teisend < Wikipedia.
  • Mwangwego kiri {Zzzz}; Mwangwego – njandža, lomve, tonga, tumbuka jt Malawi keelte kirjapanekuks 1979. a loodud tähtsilpkiri ♦ Autor Nolence Moses Mwangwego < Wikipedia.
  • märk → kirjamärk
  • määratlemata kirja kood Zyyy; Code for undetermined script / codet pour écriture indéterminée

N

  • Nabatea kiri Nbat (2010) ⇇ Ⓤ ptk 10.10; Nabataean / nabatéen – Nabatea aramea ja araabia keele kirjapanekuks II saj eKr – IV saj pKr kasutusel olnud kiri < Wikipedia.
  • Nagi mundari kiri Nagm (2021) ⇉ Ⓤ ptk …; Nag Mundari / nag mundari, mundari Mundari Bani – mundari keele kirjapanekuks 1980. a loodud häälikkiri Indias ♦ Autor on Rohidas Singh Nag < Wikipedia.
  • nandinaagari kiri Nand (2018) ⇉ Ⓤ ptk 15.13; Nandinagari / nandinâgarî – VII–XIX saj Dekkani piirkonnas ja Lõuna-Indias kasutusel olnud kiri, seotud devanaagari kirjaga < Wikipedia.
  • nasi piltkiri Nkdb (2017) ⇉ Ⓔ; Naxi Dongba ~ Nakhi Tomba / naxi dongba, nasi na²¹ɕi³³ to³³ba²¹, hiina 东巴文 Dongba wen – nasi keele kirjapanekuks kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • nasi silpkiri Nkgb (2017) ⇉ Ⓔ; Naxi Geba ~ Nakhi Geba / naxi geba ~ nakhi géba, nasi na²¹ɕi³³ gʌ²¹ba²¹ ~ ‘Na-‘Khi ²Ggŏ-¹baw, hiina 哥巴文 Geba wen – nasi keele kirjapanekuks kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • naskapi kiri ~ idakrii kiri {Cans}; Naskapi ~ Eastern Cree syllabics – Kanada silpkirja üks variante < Wikipedia.
  • naskh [n`ash] {Arab}; Naskh, araabia نسخ naskh – araabia kirja kalligraafilisi stiile, üks levinuimaid, mis esineb ka tavalise arvutikirjana < Wikipedia.
  • nastaliik → araabia nastaliik
  • nevari kiri Newa (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.3; Newa ~ Newar ~ Newari ~ nepāla lipi / néwa ~ néwar ~ néwari – nevari keele kirjapanekuks kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • njoo kiri ~ tai-joo kiri Tayo (2023) ⇊⇛ Ⓔ; Tai Yo / taï yo, njoo Lai Tay – njoo (tai-joo) keele kirjapanekuks kasutatav tähtsilpkiri Vietnamis Quỳ Châu provintsis < Wikipedia.
  • nkoo kiri Nkoo (2006) ⇇ Ⓤ ptk 19.4; N’Ko / n’ko, nkoo ߒߞߏ N’Ko – mandingo ühiskeele nkoo kirjapanekuks tarvitatav kiri ♦ Kirja leiutas Solomana Kanté 1949. a < Wikipedia.
  • nushuri kiri → hutsuri kiri
  • nähtava kõne kiri Visp (2004) ⇉ Ⓔ; Visible Speech / parole visible – foneetiline kiri, mis näitab kõneorganite paigutust hääliku hääldamisel ♦ Kirja looja on Briti lingvist Alexander Melville Bell 1867. a < Wikipedia.
  • nüšu kiri Nshu (2017) ⇊⇚; Ⓤ ptk 18.8; Nüshu / nüshu, hiina 女书 Nüshu – Hiinas Hunani provintsis jao rahva naiste seas kasutusel olnud silpkiri < Wikipedia.
  • nyiakeng puachue hmongi kiri [njiəke(n) puətšõ h. k.] ~ Chervangi kiri Hmnp (2017) ⇉ Ⓤ ptk 16.12; Nyiakeng Puachue Hmong / nyiakeng puachue hmong, hmongi Ntawv Nyiajkeeb Puajtxwm Hmoob ‘maailmaloomise täielik hmongi kiri’ – üks hmongi keele kirjapanekuks loodud häälikkirju ♦ Kasutusel ühe valgete ja roheliste hmongide kiriku (United Christians Liberty Evangelical Church) talitustel USAs jm, autoriks selle kiriku juht Chervang Kong 1980. a-tel. Vt ka phahau hmongi kiri < Wikipedia.

O

  • odžibvei kiri {Cans}; Ojibwe syllabary, odžibvei Anishinaabewibii’iganan – Kanada silpkirja variante ♦ < Wikipedia.
  • ogam Ogam (2004) ⇈, ⇉ Ⓤ ptk 8.14; Ogham / ogham – iiri keele vanimate tekstide kiri IV–VI saj ♦ < Wikipedia.
  • ol chikisantali kiri
  • ol onalbhumidži kiri
  • Orhoni kiri ~ vanaturgi ruunikiri Orkh (2009) ⇇ Ⓤ ptk 14.8; Orkhon / orkhon – vanatürgi keele kirjapanekuks VIII–X saj tarvitatud kiri < Wikipedia.
  • oria kiri Orya (2004/2016) ⇉ Ⓤ ptk 12.5; Oriya ~ Odia / oriyâ, oria ଓଡ଼ିୟା ଲିପି Oṙiyā lipi – oria keele kirjapanekuks tarvitatav kiri Indias < Wikipedia.
  • oseidži kiri Osge (2014) ⇉ Ⓤ ptk 20.3; Osage / osage – oseidži keele kirjapanekuks 2006. a väljatöötatud kiri, ladina kirja teisend < Wikipedia.
  • osmani kiri Osma (2004) ⇉ Ⓤ ptk 19.2; Osmanya / osmanais, somaali 𐒍𐒖𐒇𐒂𐒖 𐒋𐒘𐒈𐒑𐒛𐒒𐒕𐒖 Farta Cismaanya – somaali keele kirjapanekuks varem kasutatud häälikkiri ♦ Kirja leiutas Osman Yusuf Kenadid (Cusmaan Yuusuf Keenadiid) 1920-1922 < Wikipedia.

P

  • pahlavi psalmikiri Phlp (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Psalter Pahlavi / pehlevi des psautiers – pahlavi ehk keskpärsia keele kirjapanekuks VI saj keskpaigast VII saj-ni tarvitatud häälikkiri; nimetatud pahlavi psalmiraamatu järgi < Wikipedia.
  • pahlavi raamatukiri Phlv (2007) ⇇ Ⓔ; Book Pahlavi / pehlevi des livres – pahlavi keele kirjapanekuks X saj-ni tarvitatud häälikkiri. Levinum kui psalmikiri, ent foneetiliselt ebatäpsem < Wikipedia.
  • pahlavi raidkiri Phli (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Inscriptional Pahlavi / pehlevi des inscriptions – pahlavi keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri, pahlavi kirjadest vanim (II saj eKr – VI saj pKr) < Wikipedia.
  • pallava kiri {Gran}; Pallava – braahmi kirja liike (IV–VIII saj), grantha kirja eelkäija; nimetatud Lõuna-India Pallava dünastia järgi < Wikipedia.
  • Palmyra kiri Palm (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.11; Palmyrene / palmyrénien – Palmyra aramea keele kirjapanekuks Süüria kõrbes Palmyras I saj eKr – III saj pKr tarvitatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • partia raidkiri Prti (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Inscriptional Parthian / parthe des inscriptions – partia keele kirjapanekuks III saj kasutatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • Pau Cin Hau kiri Pauc (2013) ⇉ Ⓤ ptk 16.13; Pau Cin Hau / paou chin haou, zomi Zo tua lai ‘zoo oma kiri’ – kuki-tšini keelte hulka kuuluva Tiddimi tšini variandi zomi (zoo) keele kirjapanekuks u 1902 leiutatud kaks kirja, häälikkiri ja logograafiline kiri Myanmari Tšini osariigis ♦ Leiutaja oli zomi usujuht Pau Cin Hau < Wikipedia.
  • phahau hmongi kiri Hmng (2014) ⇉ Ⓤ ptk 16.11; Pahawh Hmong / pahawh hmong, hmongi Phaj hauj Hmoob ‘ühendav hmongi kiri’ – üks hmongi keele kirjapanekuks loodud silpkirju ♦ Kasutusel valgete (Hmoob Dawb) ja roheliste (Moob Leeg) hmongide seas, autoriks Shong Lue Yang 1959 < Wikipedia. Vt ka nyiakeng puachue hmongi kiri.
  • phakpa kiri Phag (2006) ⇊⇛ Ⓤ ptk 14.4; Phags-pa / ‘phags-pa, phakpa kirjas ꡏꡡꡃꡣꡡꡙꡐꡜꡞ mongxol tshi, hiina 八思巴字 bāsībā zì, ajalooliselt 蒙古新字 měnggǔ xīn zì ‘uus mongoli kiri’ ~ 國字 guózì ‘riigikiri’, mongoli ᠳᠥᠷᠪᠡᠯᠵᠢᠨ ᠦᠰᠦᠭ dörbeljin üsüg ‘ruutkiri’, tiibeti ཧོར་ཡིག་གསར་པ Hor yig sarba ‘uued mongoli tähed’ – tiibeti munga Drogön Chögyal Phagpa (འགྲོ་མགོན་ཆོས་རྒྱལ་འཕགས་པ, 1235–1280) loodud häälikkiri Hiina Yuani dünastia rajaja Hubilai-khaani valitsetava maa keelte (hiina, tiibeti, mongoli, uiguuri jt) kirjapanekuks; oli kasutusel XIII–XVII saj < Wikipedia.
  • piltkiri ~ piktograafia; pictography – kirjale sarnane märgisüsteem, milles mõtet püütakse edasi anda piktogrammide ehk kujundite või piltidega ♦ On peetud kirjade kujunemise eelastmeks.
  • pjuu kiri {Zzzz}; Pyu ~ Peguan – Birmas kõneldud pjuu keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri (II–XII saj) < Wikipedia.
  • Pollardi kiri → miao kiri
  • Proto-Eelami kiri Pelm (2021) ⇉ Ⓔ; Proto-Elamite / proto-élamite – Eelamis (praegu Iraani Khūzestāni provints) varasel pronksiajastul kasutusel olnud kiri (IX–III aastatuhat eKr), suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • protokiilkiri Pcun (2021) ⇉ Ⓔ; Proto-Cuneiform / proto-cunéiforme – Mesopotaamias XXXIV–XXX saj eKr kasutusel olnud kiri, kiilkirja eelkäija ♦ Kirja aluseks olev keel on teadmata. Hilisemad kiilkirjalised tekstid on sumeri keeles < Wikipedia.
  • Proto-Siinai kiri Psin (2021) ↯ Ⓔ; Proto-Sinaitic / proto-sinaïtique – Siinai poolsaarelt leitud kirjakatked, mis on suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • puunia kiri {Phnx}; Punic – puunia keele kirjapanekuks tarvitatud foiniikia kirja variant (VIII saj eKr – VI saj pKr) < Wikipedia.
  • Põhja-Araabia kiri Narb (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.1; Old North Arabian ~ Ancient North Arabian / nord-arabique – vanaaraabia keele jm Põhja-Araabia keelte ja murrete (dadaani /Dadanitic/, duuma /Dumaitic/, hisma /Hismaic/, safa /Safaitic/, taima /Taymanitic/, thamuudi /Thamudic/ jt) kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri (VIII saj eKr – IV saj pKr) < Wikipedia.
  • päritud kirja kood Zinh (2009); Code for inherited script / codet pour écriture inhéritée ♦ Koodi tarvitatakse Unicode’is, viitamaks diakriitikutele jm kombineeruvatele märkidele, mida võib kasutada mitme eri kirja puhul, st mida võib pidada kuuluvaks eri kirjade koosseisu.
  • pärsia-araabia kiri → araabia kiri

R

  • randžana kiri Ranj (2021) ⇉ Ⓔ; Ranjana / ranjana, tiibeti ལཉྫ Lanyza – pms nevari keele kirjapanekuks XI saj arendatud tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • redžangi kiri Rjng (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.5; Rejang ~ Kaganga / redjang – malai ja redžangi keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri Indoneesias Sumatra saarel; pärineb braahmi kirjadest < Wikipedia.
  • rohingja kiri → Hanifi rohingja kiri
  • rongorongo kiri Roro (2004) ↯ Ⓔ; Rongorongo / rongorongo – Lihavõttesaarel leitud kirjakatked, mis on seni dešifreerimata < Wikipedia.
  • ruunikiri Runr (2004) ⇉, ⇄ Ⓤ ptk 8.7; Runic / rune, Skandinaavia keeltes ᚠᚢᚦᚨᚱᚲ fuþark, anglosaksi futhorc – germaani keeltes enne ladina kirja kasutusel olnud häälikkiri (II saj – VII saj, Põhja-Euroopas kuni XI saj), hiljem oli kasutusel dekoratiivkirjana < Wikipedia.

S

  • Samaaria kiri Samr (2009) ⇇, ⇊ Ⓤ ptk 9.4; Samaritan / samaritain – Samaaria heebrea ja aramea keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri, alates VI saj-st eKr < Wikipedia.
  • santali kiri ~ ol chiki Olck (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.10; Ol Chiki ~ Ol Cemet’ ~ Ol ~ Santali / ol tchiki, santali ᱚᱞ ᱪᱤᱠᱤ Ol Chiki – santali keele kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri ♦ Kirja leiutas 1925 Pandit Raghunath Murmu < Wikipedia.
  • sarati kiri Sara (2004) ↯ Ⓔ; Sarati / sarati – üks J. R. R. Tolkieni, “Sõrmuste isanda” autori loodud tehiskirju quenya keele kirjapanekuks ♦ Nimetus sõnast sarat ‘kirjamärk’ < Wikipedia.
  • sauraštra kiri Saur (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.13; Saurashtra / saurachtra – sauraštra keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri Indias Tamil Nadus < Wikipedia.
  • sawndip [s`aõ₊nd`ip] {Hani}; Zhuang characters, tšuangi sawndip – tšuangi keele kirjapanek hiina kirjamärkidega < Wikipedia.
  • seeba kiri {Sarb}; Sabaean – seeba keele kirjapanekuks X saj eKr – VI saj pKr tarvitatud Lõuna-Araabia kirja variante < Wikipedia.
  • Shaw’ kiri [š`oo kiri] Shaw (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.15; Shavian / shavien – näitekirjanik George Bernard Shaw’ pakutud auhinnale esitatud võidutöö, mille eesmärk oli leida inglise keelele sobiv foneetiline tähestik ♦ Autor oli Ronald Kingsley Read 1960 < Wikipedia.
  • siddhami kiri Sidd (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.5; Siddham ~ Siddhamātṛkā / siddham – keskaegne tähtsilpkiri sanskriti keele kirjutamiseks (VI–XII saj) ♦ Oli mh nepali, oria, tirhuta kirja eelkäijaid < Wikipedia.
  • side kiri Sidt (2023) ⇇ Ⓔ; Sidetic / sidétique – side keele kirjapanekuks kasutatud kiri Väike-Aasias Side linna ümbruses V–III saj eKr < Wikipedia.
  • siloti kiri Sylo (2006) ⇉ Ⓤ ptk 15.1; Syloti Nagri / sylotî nâgrî – bengali ja siloti keele kirjapanekuks XV–XX saj kasutusel olnud tähtsilpkiri, esines peamiselt islamiusulistes tekstides < Wikipedia.
  • silpkiri; syllabic script ~ syllabary – kirja tüüp, milles kirjamärk tähistab silpi või selle osa, mingite häälikute kombinatsiooni ♦ Tüüpilised silpkirjad on jaapani hiragana ja katakana, samuti jii silpkiri. Silpkirja alltüüp on tähtsilpkiri (vt see).
  • sindhi kiri → hudavadi kiri
  • singali kiri Sinh (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.2; Sinhala / singhalais, singali සිංහල අක්‍ෂර Siṁhala akṣhara – singali keele kirjutamiseks kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • sogdi kiri Sogd (2017) ⇊⇛, ⇇ Ⓤ ptk 14.9; Sogdian / sogdien – sogdi keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri (I–XII saj) < Wikipedia.
  • sojombo kiri Soyo (2017) ⇉ Ⓤ ptk 14.7; Soyombo / soyombo – mongoli, ka tiibeti ja sanskriti keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri (XVII–XVIII sak) ♦ Kirja leiutas 1686 Dzanabadzar, Tiibeti budismi esimene vaimne juht Mongoolias < Wikipedia.
  • sora kiri Sora (2010) ⇉ Ⓤ ptk 15.17; Sorang Sompeng / sora sompeng, sora 𑃐𑃦𑃝𑃗 𑃐𑃦𑃖𑃛𑃣𑃗 Sorang Sompeng – sora keele kirjapanekuks 1936 leiutatud häälikkiri Indias ♦ Autor Mangei Gomango. Sora keelt kirjutatakse ka ladina, oria ja telugu kirjas < Wikipedia.
  • sui kiri Shui (2017) ⇉ Ⓔ; Shuishu / shuishu, sui le1 sui3, hiina 水书 Shuishu – sui keele kirjapanekuks kasutatud logograafiline kiri < Wikipedia.
  • sumeri-akadi kiilkiri Xsux (2006) ⇉ Ⓤ ptk 11.1; Sumero-Akkadian Cuneiform / cunéiforme suméro-akkadien – sumeri, akadi, eelami, heti, hurri, luvi, urartu jt keelte kirjapanekuks tarvitatud logograafiline ja silpkiri (XXXI saj eKr – II saj pKr) < Wikipedia.
  • sunda kiri Sund (2007) ⇉ Ⓤ ptk 17.7; Sundanese / sundanais, sunda ᮃᮊ᮪ᮞᮛ ᮞᮥᮔ᮪ᮓ ᮘᮊᮥ Aksara Sunda Baku – sunda keele kirjutamiseks kasutatav kiri Indoneesias < Wikipedia.
  • sunvari kiri ~ Jenticha kiri Sunu (2021) ⇉ Ⓔ; Sunuwar ~ Jenticha ~ Kõits / sunuwar – sunvari keele kirjapanekuks 1942. a loodud kiri, kasutusel Indias Sikkimis ♦ Autor on Krishna Bahadur Jenticha < Wikipedia. Vt ka tikamuli kiri.
  • suurpitserikiri {Hani}; Large Seal Script, hiina 大篆 dazhuan ‘suur pitser’ – hiina kirja arhailine kuju ♦ Oli kasutusel enne Qini dünastiat III saj eKr ja laias mõttes hõlmab ka endeluukirja < Wikipedia.
  • sümbolid Zsym (2007) Ⓔ; Symbols / symboles
  • süüria estrangelo kiri Syre ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Estrangelo variant) / syriaque (variante estranghélo), süüria ܐܣܛܪܢܓܠܐ Esṭrangelā – süüria kirja klassikaline tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • süüria jakobiiidi kiri → läänesüüria kiri
  • süüria kiri Syrc ⇇ Ⓤ ptk 9.3; Syriac / syriaque, süüria ܐܠܦ ܒܝܬ ܣܘܪܝܝܐ ʾālaf béth Sūryâyā ♦ Esineb kolmes kirjastiilis: estrangelo, idasüüria (Nestori), läänesüüria (jakobiidi, serto) < Wikipedia.
  • süüria Nestori kiri → idasüüria kiri
  • süüria serto kiri → läänesüüria kiri

Š

  • šaarada kiri Shrd (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.3; Sharada ~ Śāradā / charada – sanskriti ja kašmiiri keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri Indias, alates VIII saj-st < Wikipedia.

T

  • taakri kiri Takr (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.4; Takri ~ Ṭāṅkrī / tâkrî – pandžabi ja sanskriti keele kirjapanekuks kasutatud tähtsilpkiri Indias Pandžabis, alates XVI saj-st < Wikipedia.
  • taana kiri Thaa (2004) ⇇ Ⓤ ptk 13.1; Thaana / thâna, maldiivi ތާނަ އަކުރު Thaana akuru – maldiivi keeles kasutatav kiri < Wikipedia. Vt ka divehi ja eveela kiri.
  • tagalogi kiri Tglg (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.1; Tagalog ~ Baybayin ~ Alibata / tagal, tagalogi ᜆᜄᜎᜓᜄ᜔ Tagalog ~ ᜊᜌ᜔ᜊᜌᜒᜈ᜔ Baybayin – tagalogi keeles varem kasutatud tähtsilpkiri Filipiinidel < Wikipedia.
  • tagbanva kiri Tagb (2004) ⇉ Ⓤ ptk17.1; Tagbanwa / tagbanoua, tagbanva ᝦᝪᝯ Tagbanwa – tagbanva keeles varem kasutatud tähtsilpkiri Filipiinidel < Wikipedia.
  • tai-joo kiri → njoo kiri
  • tai kiri Thai (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.1; Thai / thaï, tai อักษรไทย akson Thai – tai keeles kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • tai-löö kiri Tale (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.5; Tai Le / taï-le, tai-nõa ᥗᥭᥳᥘᥫᥴ Dāi Lóe – tai-nõa ek Dehongi tai keeles kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • tai-thami kiri ~ lanna kiri Lana (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.7; Tai Tham ~ Lanna / taï-tham ~ lanna, põhjatai ᨲ᩠ᩅᩫᨵᩢᨾ᩠ᨾ᩼ Tua Tham – põhjatai keeles kasutatav tähtsilpkiri ♦ Kirja on kasutatud ka khõni ja tai-lõõ keeles Vietnamis ja Tais < Wikipedia.
  • tai-vieti kiri Tavt (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.8; Tai Viet / taï-viêt, tai-dami ꪎꪳ ꪼꪕ sue Tāi – tai-dami (musttai), samuti tai-dooni (valgetai) ja tai-däängi (punatai) keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • tamili kiri Taml (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.6; Tamil / tamoul, tamili தமிழ் அரிச்சுவடி Tamil̮ arichchuvaṭi ~ தமிழ் எழுத்துமுறை Tamil̮ ĕl̮uttumuṟai – tamili keeles kasutatav kiri < Wikipedia.
  • tamili braahmi kiri {Brah}; Tamil-Brahmi, tamili தமிழ் பிராமி Tamil̮ Pirāmi – tamili kirja eelkäija, braahmi kirja variante (III saj eKr – I saj pKr) < Wikipedia.
  • tangsa kiri Tnsa (2021) ⇉ Ⓤ ptk 13.18; Tangsa / tangsa – tangsa keele jaoks 1990. a loodud häälikkiri Indias Arunachal Pradeshis ♦ Autor on Lakhum Mossang. Kiri on leidnud vähest kasutamist, enamasti kirjutatakse ladina kirjas < Wikipedia.
  • tanguudi kiri Tang (2010) ⇊⇚, ⇉ Ⓤ ptk 18.11; Tangut / tangoute, hiina 西夏文 Xixiawen – tanguudi keele kirjutamiseks kasutatud logograafiline kiri (1036–1502) < Wikipedia.
  • telugu kiri Telu (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.7; Telugu / télougou, telugu తెలుగు లిపి Tĕlugu lipi – telugu keeles kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • Tengwari kiri Teng (2004) ⇉ Ⓔ; Tengwar / tengwar – üks J. R. R. Tolkieni, “Sõrmuste isanda” autori loodud tehiskirju quenya, sindarin’i jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • thuluth {Arab}; Thuluth, araabia ثلث thuluth ‘kolmandik’ – araabia kirja kalligraafilisi stiile < Wikipedia.
  • tifinagi kiri ~ berberi kiri Tfng (2006) ⇉, ⇇, ⇊, ⇈ Ⓤ ptk 19.3; Tifinagh ~ Berber / tifinagh ~ berbère, tifinagi kirjas ⵜⵉⴼⵉⵏⴰⵖ Tifinaɣ – berberi keelte kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri < Wikipedia.
  • tigalari kiri → tulu kiri
  • tiibeti kiri Tibt (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.4; Tibetan / tibétain, tiibeti བོད་ཡིག Poi yig – tiibeti, dzongkha jm lähisugukeelte kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia. Vt ka ujain ja umê.
  • tikamuli kiri {Zzzz}; Tikamuli – sunvari keele kirjapanekuks 2005. a leiutatud tähtsilpkiri Nepalis. ♦ Autor on Tikaram Mulicha (kirja nimetus tuleneb autori nimest) < Wikipedia, Omniglot. Vt ka sunvari ehk Jenticha kiri.
  • tirhuta kiri ~ maithili kiri Tirh (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.11; Tirhuta / tirhouta – maithili keele kirjapanekuks kasutatud tähtsilpkiri Indias, alates XIII saj-st ♦ Maithili keelt kirjutatakse tänapäeval rohkem devanaagari kirjas < Wikipedia.
  • Todhri kiri Todr (2023) ⇇ Ⓔ; Todhri / todhri – albaania keele kirjapanekuks XVIII saj kasutatud häälikkiri ♦ Autor on Theodhor Haxhifilipi alias Dhaskal Todhri < Wikipedia. Vt ka Elbasani ja Vithkuqi kiri.
  • tohhaari kiri {Zzzz}; Tocharian – tähtsilpkiri, milles kirjutati tohhaari keeli Sise-Aasias (VIII saj), braahmi kirja variante < Wikipedia.
  • tolong-siki kiri Tols (2023) ⇉ Ⓔ; Tolong Siki / tolong siki – kuruhhi keele jaoks 1999. a välja töötatud häälikkiri ♦ Autor on arst Narayan Oraon < Wikipedia.
  • toto kiri Toto (2020) ⇉ Ⓤ ptk 13.17; Toto / toto, toto তোতো Toto – toto keele kirjapanekuks 2015. a loodud häälikkiri Indias Lääne-Bengalis ♦ Autor on kogukonnavanem Dhaniram Toto. Keel kasutab ka bengali kirja < Wikipedia.
  • tšaakma kiri Cakm (2012) ⇉ Ⓤ ptk 13.11; Chakma / chakma, tšaakma Ajhā pāṭh ~ 𑄌𑄋𑄴𑄟𑄳𑄦 𑄃𑄧𑄏𑄛𑄖𑄴 Changmha Ajhapat – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse tšaakma keelt Bangladeshis ja Indias < Wikipedia.
  • tšaami kiri Cham (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.10; Cham / cham ~ tcham, tšaami ꨀꨇꩉ ꨌꩌ Akhara Cam – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse tšaami keelt Kambodžas ja Vietnamis < Wikipedia.
  • tšamo Jamo (2016) ↯ Ⓤ (vt Hang); Jamo / jamo, korea 자모 chamo (jamo) – korea tähed (hangõli kirja alamhulk) ♦ Korea chamo ‘täht’; korea kirjas häälikumärk, millest koostatakse silbimärk, nt sõnas 자모 on kaks silbimärki ja neli tähte: ㅈ, ㅏ, ㅁ, ㅗ < Wikipedia.
  • tšerokii kiri Cher (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.1; Cherokee / tchérokî, tšerokii ᏣᎳᎩ Tsalagi – tšerokii keele jaoks leiutatud silpkiri USAs ♦ Autor hõimupealik Sequoyah 1810.–1820. aastatel < Wikipedia.
  • tšisoi kiri Chis (2023) ⇉ Ⓔ; Chisoi / chisoi – kurmali keele kirjapanekuks loodud häälikkiri Indias Jharkhandis, Lääne-Bengalis ja Odishas ♦ Keelt kirjutatakse ka devanaagari, bengali ja oria kirjas < Wikipedia.
  • tšurtšeni kiri Jurc (2010) ⇉ Ⓔ; Jurchen / jurchen – logograafiline, osalt foneetiline kiri, milles kirjutati mandžu keele eelkäijat tšurtšeni keelt Hiinas (XII–XVI saj), dešifreeritud vaid osaliselt < Wikipedia.
  • tulu kiri ~ tigalari kiri Tutg (2023) ⇉ Ⓔ; Tulu-Tigalari / tulu-tigalari, tulu Tigaḷāri lipi ~ Tulu lipi – tulu keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • täht; letter – häälik- ja silpkirja vähim üksus, iseseisev kirjamärk, millel on häälikuline väärtus
  • tähtkiri → häälikkiri
  • tähtsilpkiri ~ abugida; abugida ~ alpha-syllabary – silpkirja alaliik, milles kirjamärk tähistab tüüpiliselt kaashääliku ja täishääliku kombinatsiooni ♦ Tüüpilised tähtsilpkirjad on etioopia kiri, India ja Kagu-Aasia kirjad. Sama kaashäälikuga algavaid silpe märgitakse sageli nii, et aluseks on kaashäälikutäht kindla kaasneva täishäälikuga, nt devanaagari क ka, muude täishäälikutega silpe märgitakse alustähele lisatud täishäälikumärgi abil, nt कि ki, की , कु ku, कू , के ke, को ko. Mõnes teises kirjas vaheldub märgi kuju teatavate reeglipärasuste alusel, vrd nt amhara ለ le, ሉ lu, ሊ , ላ la, ሌ , ል li, ሎ lo; inuktituti ᑭ ki, ᑯ ku, ᑲ ka; ᓂ ni, ᓄ nu, ᓇ na jne.

U

  • ugariti kiri Ugar (2004) ⇉ Ⓤ ptk 11.2; Ugaritic / ougaritique – kiilkirjakujuline kaashäälikkiri, milles kirjutati ugariti, ka hurri ja akadi keelt (alates XIV saj eKr) < Wikipedia.
  • ujain {Tibt}; Uchen, tiibeti དབུ་ཅན ujain ‘peaga kiri’, dzongkha དབུ་ཅན Ucen – tiibeti kirja stiil, mida kasutatakse trükistes jm ning millele on iseloomulik ülemine rõhtjoon < Wikipedia.
  • umê {Tibt}; Umê, tiibeti དབུ་མེད umê ‘peata kiri’ – tiibeti kirja kursiivne stiil, mida kasutatakse käsitsi kirjutamisel < Wikipedia.
  • ungari ruunikiri → vanaungari kiri
  • uus tai-lõõ kiri Talu (2006) ⇉ Ⓤ ptk 16.6; New Tai Lue / nouveau taï-lue, tai-lõõ ᦎᦷᦑᦺ dō Dai ~ ᦑᦺᦟᦹᧉ Dai Lùe, hiina 西双版纳傣文 Xishuangbanna Daiwen – tai-lõõ keeles kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.

V

  • vai kiri Vaii (2007) ⇉ Ⓤ ptk 19.5; Vai / vaï, vai ꕙꔤ Vai – silpkiri, milles kirjutatakse vai keelt Libeerias ♦ Autor on Momolu Duwalu Bukele 1830. aastatel < Wikipedia.
  • vanaaramea kiri Armi (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.4; Imperial Aramaic / araméen impérial – kaashäälikkiri, milles kirjutati aramea keeli (VIII saj eKr – VI saj pKr) < Wikipedia.
  • vanaitali kiri Ital (2004) ⇇, ⇉ Ⓤ ptk 8.6; Old Italic / ancien italique – häälikkiri, milles kirjutati itali keeli, sh etruski keelt < Wikipedia.
  • vanapermi kiri Perm (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.13; Old Permic / ancien permien, komi 𐍐𐍝𐍑𐍣‎𐍠‎ Anbur ~ 𐍮‎𐍐𐍕 𐍟𐍔𐍠𐍨𐍜 𐍒𐍙𐍕𐍞𐍜‎ Važ Perym gižöm – häälikkiri, milles kirjutati komi keelt XIV–XVII saj ♦ Autor on Permi Stefan (Stepan Hrap) 1372 < Wikipedia.
  • vanapärsia kiri Xpeo (2006) ⇉ Ⓤ ptk11.3; Old Persian / cunéiforme persépolitain – silpkirja sarnane kiilkiri, mida kasutati vanapärsia keele kirjutamiseks 525–330 eKr < Wikipedia.
  • vanaturgi ruunikiri → Orhoni kiri
  • vanauiguuri kiri Ougr (2021) ↯ Ⓤ ptk 14.11; Old Uyghur / ancien ouïgour – vanauiguuri keele kirjapanekuks kasutatud püstkiri VIII–XIX saj ♦ Oli aluseks mongoli ja mandžu kirja loomisel < Wikipedia.
  • vanaungari kiri ~ ungari ruunikiri Hung (2015) ⇇ Ⓤ ptk 8.8; Old Hungarian ~ Hungarian Runic / runes hongrois ~ ancien hongrois, ungari székely-magyar rovásírás – häälikkiri, milles kirjutati ungari keelt X–XVII saj < Wikipedia.
  • vantšo kiri Wcho (2017) ⇉ Ⓤ ptk 13.16; Wancho / wantcho – ajavahemikus 2001–2012 vantšo keele kirjapanekuks loodud häälikkiri Indias Arunachal Pradeshis ♦ Autor on kooliõpetaja Banwang Losu. Vantšo keelt kirjutatakse tavaliselt devanaagari või ladina kirjas < Wikipedia.
  • varang-kšiti kiri → hoo kiri
  • vatteluttu kiri {Taml}; Vatteluttu, malajalami വട്ടെഴുത്ത് Vaṭṭeḻuttŭ [ʋɐʈːeɻut̪ːɨ̆], tamili வட்டெழுத்து Vaṭṭĕl̮uttu – tähtsilpkiri, milles kirjutati malajalami ja tamili keelt, alates IV saj-st ♦ Tamil Nadus oli kasutusel VII saj-ni, Keralas aga veel XII saj ja hiljemgi < Wikipedia.
  • viipekiri Sgnw (2015) ⇊⇛ Ⓤ ptk 21.7; SignWriting / SignÉcriture – viipekeelte viibete ülestähendamiseks loodud märgisüsteem ♦ Autor on Valerie Sutton 1974 < Wikipedia.
  • Vithkuqi kiri [v`iθkutji kiri] Vith (2021) ⇉ Ⓤ ptk 8.12; Vithkuqi / vithkuqi, ka Büthakukuye ~ Beitha Kukju – häälikkiri albaania keele kirjutamiseks ♦ Autor on Naum Veqilharxhi 1825–1845. Vithkuq on küla Korçë lähedal < Wikipedia. Vt ka Elbasani ja Todhri kiri.
  • vokaliseeritud kiri; vocalized spelling – kaashäälikkirja puhul niisugune kirjaviis, milles on ühtlasi antud ka täishäälikumärgid (igapäevaelus kirjutatakse ilma nendeta)
  • voleai kiri Wole (2010) ↯ Ⓔ; Woleai / woléaï – voleai keele kirjutamiseks kasutatud silpkiri Woleai atollil Mikroneesias (u 1910–1950) ♦ Kirja kohta on suhteliselt vähe andmeid < Wikipedia.
  • väikepitserikiri {Hani}; Small Seal Script, hiina 小篆 xiaozhuan ‘väike pitser’ – hiina kirja arhailine kuju ♦ Kasutusel alates III saj-st eKr < Wikipedia.

X

  • xingshu [s’iŋš`uu] {Hani}; semi-cursive script, hiina 行书 xingshu – hiina kirja poolkursiivne stiil, lähedane standardkirjale < Wikipedia.

Kirjade tähiste indeks

  • Adlm → adlami kiri, Afak → afaka kiri, Aghb → albaani kiri, Ahom → ahomi kiri, Arab → araabia kiri, Aran → araabia nastaliik, Armi → vanaaramea kiri, Armn → armeenia kiri, Avst → avesta kiri.
  • Bali → bali kiri, Bamu → bamumi kiri, Bass → bassa kiri, Batk → bataki kiri, Beng → bengali kiri, Bhks → bhaiksuki kiri, Blis → Blissi sümbolid, Bopo → bopomofo kiri, Brah → braahmi kiri, Brai → Braille kiri, Bugi → bugi kiri, Buhd → buhidi kiri.
  • Cakm → tšaakma kiri, Cans → Kanada põliselanike ühtlustatud silpkiri, Cari → kaaria kiri, Cham → tšaami kiri, Cher → tšerokii kiri, Chis → tšisoi kiri, Chrs → horezmi kiri, Cirt → Cirthi kiri, Copt → kopti kiri, Cpmn → Küprose-Minoa kiri, Cprt → Küprose silpkiri, Cyrl → kürilliline kiri, Cyrs → kürilliline kirikuslaavi kiri.
  • Deva → devanaagari kiri, Diak → divehi kiri, Dogr → dogri kiri, Dsrt → desereti kiri, Dupl → Duployé kiirkiri.
  • Egyd → egiptuse demootiline kiri, Egyh → egiptuse hieraatiline kiri, Egyp → egiptuse hieroglüüfkiri, Elba → Elbasani kiri, Elym → Elymaisi kiri, Ethi → etioopia kiri.
  • Gara → garai kiri, Geok → hutsuri kiri, Geor → gruusia kiri (mhedruli-mthavruli), Glag → glagoolitsa, Gong → Gunjala gondi kiri, Gonm → Masarami gondi kiri, Goth → gooti kiri, Gran → grantha kiri, Grek → kreeka kiri, Gujr → gudžarati kiri, Gukh → gurungi kiri, Guru → gurmukhi kiri.
  • Hanb → hani ja bopomofo kiri, Hang → korea kiri, Hani → hani kiri, Hano → hanunoo kiri, Hans → hiina lihtsustatud kiri, Hant → hiina traditsiooniline kiri, Hatr → Hatra kiri, Hebr → heebrea kiri, Hira → hiragana, Hluw → Anatoolia hieroglüüfkiri, Hmng → phahau hmongi kiri, Hmnpnyiakeng puachue hmongi kiri, Hrkt → jaapani silpkirjad, Hung → vanaungari kiri.
  • Inds → Induse kiri, Ital → vanaitali kiri.
  • Jamo → tšamo, Java → jaava kiri, Jpan → jaapani kiri, Jurc → tšurtšeni kiri.
  • Kali → kaja-lii kiri, Kana → katakana, Kawi → kaavi kiri, Khar → kharošthi kiri, Khmr → khmeeri kiri, Khoj → hodžki kiri, Kitl → kitani suur kiri, Kits → kitani väike kiri, Knda → kannada kiri, Kore → korea segakiri, Kpel → kpelle kiri, Krai → kirat-rai kiri, Kthi → kaithi kiri.
  • Lana → tai-thami kiri, Laoo → lao kiri, Latf → ladina fraktuurkiri, Latg → ladina gaeli kiri, Latn → ladina kiri, Leke → leke kiri, Lepc → leptša kiri, Limb → limbu kiri, Lina → lineaarkiri A, Linb → lineaarkiri B, Lisu → lisu kiri, Loma → loma kiri, Lyci → lüükia kiri, Lydi → lüüdia kiri.
  • Mahj → mahaadžani kiri, Maka → makassari kiri, Mand → manda kiri, Mani → mani kiri, Marc → martšeni kiri, Maya → maaja hieroglüüfkiri, Medf → medefaidrini kiri, Mend → mende kiri, Merc → meroe kursiivkiri, Mero → meroe hieroglüüfkiri, Mlym → malajalami kiri, Modi → modi kiri, Mong → mongoli kiri, Moon → Mooni kiri, Mroo → mruu kiri, Mtei → meitei kiri, Mult → Multani kiri, Mymr → birma kiri.
  • Nagm → Nagi mundari kiri, Nand → nandinaagari kiri, Narb → Põhja-Araabia kiri, Nbat → Nabatea kiri, Newa → nevari kiri, Nkdb → nasi piltkiri, Nkgb → nasi silpkiri, Nkoo → nkoo kiri, Nshu → nüšu kiri.
  • Ogam → ogam, Olck → santali kiri, Onao → bhumidži kiri, Orkh → Orhoni kiri, Orya → oria kiri, Osge → oseidži kiri, Osma → osmani kiri, Ougr → vanauiguuri kiri.
  • Palm → Palmyra kiri, Pauc → Pau Cin Hau kiri, Pcun → protokiilkiri, Pelm → Proto-Eelami kiri, Perm → vanapermi kiri, Phag → phakpa kiri, Phli → pahlavi raidkiri, Phlp → pahlavi psalmikiri, Phlv → pahlavi raamatukiri, Phnx → foiniikia kiri, Piqd → klingoni kiri, Plrd → miao kiri, Prti → partia raidkiri, Psin → Proto-Siinai kiri.
  • Qaa–Qabx reserveeritud kasutajate tähisteks.
  • Ranj → randžana kiri, Rjng → redžangi kiri, Rohg → Hanifi rohingja kiri, Roro → rongorongo kiri, Runr → ruunikiri.
  • Samr → Samaaria kiri, Sara → sarati kiri, Sarb → Lõuna-Araabia kiri, Saur → sauraštra kiri, Sgnw → viipekiri, Shaw → Shaw’ kiri, Shrd → šaarada kiri, Shui → sui kiri, Sidd → siddhami kiri, Sidt → side kiri, Sind → hudavadi kiri, Sinh → singali kiri, Sogd → sogdi kiri, Sogo → vanasogdi kiri, Sora → sora kiri, Soyo → sojombo kiri, Sund → sunda kiri, Sunu → sunvari kiri, Sylo → siloti kiri, Syrc → süüria kiri, Syre → süüria estrangelo kiri, Syrj → läänesüüria kiri, Syrn → idasüüria kiri.
  • Tagb → tagbanva kiri, Takr → taakri kiri, Tale → tai-löö kiri, Talu → uus tai-lõõ kiri, Taml → tamili kiri, Tang → tanguudi kiri, Tavt → tai-vieti kiri, Tayo → njoo kiri, Telu → telugu kiri, Teng → Tengwari kiri, Tfng → tifinagi kiri, Tglg → tagalogi kiri, Thaa → taana kiri, Thai → tai kiri, Tibt → tiibeti kiri, Tirh → tirhuta kiri, Tnsa → tangsa kiri, Todr → Todhri kiri, Tols → tolong-siki kiri, Toto → toto kiri, Tutg → tulu kiri.
  • Ugar → ugariti kiri.
  • Vaii → vai kiri, Visp → nähtava kõne kiri, Vith → Vithkuqi kiri.
  • Wara → hoo kiri, Wcho → vantšo kiri, Wole → voleai kiri.
  • Xpeo → vanapärsia kiri, Xsux → sumeri-akadi kiilkiri.
  • Yezi → jeziidi kiri, Yiii → jii kiri.
  • Zanb → Dzanabadzari ruutkiri, Zinh → päritud kirja kood, Zmth → matemaatiline tähistus, Zsym → sümbolid, Zsye → emodži sümbolid, Zxxx → kirjata dokumendi kood, Zyyy → määratlemata kirja kood, Zzzz → kodeerimata kirja kood.

Märkused

  • [1] Kood ja tähis on siin kasutatud sünonüümidena. Standardis ISO 15924 on kood (ingl code), ent nt standardites ISO 639-4 (keelte tähised) ja ISO 3166 (maanimede tähised) on kasutatud terminit code element, mis eesti keelde on tõlgitud tähiseks.
  • [2] Kõik tähised ei käi tingimata kirjade kohta; nad võimaldavad märkida ka olukordi, kus kirjal kood veel puudub (Zzzz) või see pole määratletav (Zyyy) või ei sisalda viidatav lõik kirja üleüldiselt (Zxxx).
Anna tagasisidet