Sisukord

ISO standard 15924: 2022 “Information and documentation – Codes for the representation of names of scripts” annab neljatähelised, suure algustähega koodid ehk tähised[1] üle 200 kirjale maailmas. Vastutav registripidaja on Unicode Consortium, kes hooldab ka registri lehekülge. Järgnevas lühisõnastikus on kõik ISO 15924 tähised[2] (2025. a alguse seisuga), samuti muid kirju ja kirjaga seotud termineid: kirja alaliikide, kirjastiilide jm kohta. Paljude kirjade nägemiseks arvutiekraanil tuleb installeerida vastav font; huvi korral leiab puuduvaid fonte ilma tasuta Google’i Noto Sansi fontide lehelt.

Kirja tüüpide (häälikkiri, silpkiri jms) kohta vt eraldi loendit “Kirjasüsteemide termineid“.

Ühe kirje spikker:

  • kirja vms nimetus [nurksulgudes vahel lisatud hääldus] ~
  • rööpnimetus(ed),
  • kirja tähis (mustal taustal, kui on põhikirje – vt nt “araabia kiri” – või looksulgude vahel, kui seostub vastava kirjaga, vt nt “adžami kiri”, sulgudes tähise registreerimise aasta /standardi algusaasta on 2004/);
  • kirja suund (vt tingmärke allpool),
  • olemasolu Unicode’is (Ⓤ on Unicode’is koos viitega vastavale peatükile, Ⓔ ei ole Unicode’is);
  • kirja nimetus inglise / prantsuse keeles, kui võimalik, siis ka kohalikus keeles jne
  • – lühike seletus
  • ♦ Märkused
  • < lingid Wikipediale vm allikatele.
  • Kirja suund: ⇉ vasakult paremale, ⇇ paremalt vasakule (sj read ⇑ alt üles), ⇊ ülalt alla, ⇈ alt üles (sj tulbad ⇛ vasakult paremale, ⇚ paremalt vasakule), ⇄ härjakünnimeetodil, ↯ segasuunaline või vahelduv.

Kirjade lühisõnastik

A

  • adlami kiri Adlm (2016) ⇇ Ⓤ ptk 19.9; Adlam / adlam, fula 𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥 𞤆𞤵𞤤𞤢𞤪 Adlam Pular – fula keele kirjapanekuks 1989. a Lääne-Aafrikas loodud kiri ♦ Kirja loojad on vennad Ibrahima ja Abdoulaye Barry. Kirja nimetus (kirjutatud vahel ka ADLaM) tuleneb nelja esimese tähe A, D, L, M nimetusest (𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫 𞤁𞤢𞤲𞤣𞤢𞤴𞤯𞤫 𞤂𞤫𞤻𞤮𞤤 𞤃𞤵𞤤𞤵𞤺𞤮𞤤 Alkule Dandayɗe Leñol Mulugol ‘rahvast hävimise eest kaitsev kiri’). < Wikipedia.
  • adžami kiri {Arab}; Ajami, araabia عجمي ‘ajamī ‘võõras, tumm’ – araabia kirja kohandus mittearaabia keelele, nt pärsia, tänapäeval rohkem Aafrika, Aasia vm keeltele < Wikipedia.
  • afaka kiri Afak (2010) ↯ Ⓔ; Afaka / afaka – aukani (ndjuka) keele kirjapanekuks Surinames 1910. a loodud silpkiri, autoriks Afáka Atumisi < Wikipedia.
  • ahomi kiri Ahom (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.16; Ahom / âhom – tähtsilpkiri ahomi, hiljem ka assami keele kirjapanekuks Indias < Wikipedia.
  • âksâr chhôr {Khmr}; khmeeri អក្សរឈរ – khmeeri püstkiri, kaldkirja variant trükistes.
  • âksâr chriĕng {Khmr}; khmeeri អក្សរជ្រៀង – khmeeri kaldkiri, üks kahest põhiliigist (tavalisem).
  • âksâr mul {Khmr}; khmeeri អក្សរមូល – khmeeri ümarkiri, üks kahest põhiliigist, kasutusel pms dekoratiivstiilina, pealkirjades jm < Wikipedia.
  • albaani kiri Aghb (2014) ⇉ Ⓔ, Caucasian Albanian / aghbanien – V–XII saj Taga-Kaukaasias kasutusel olnud häälikkiri < Wikipedia.
  • Anatoolia hieroglüüfkiri ~ luvi hieroglüüfkiri ~ heti hieroglüüfkiri Hluw (2015) ⇉ Ⓤ ptk 11.6; Anatolian Hieroglyphs, Luwian Hieroglyphs ~ Hittite Hieroglyphs / hiéroglyphes anatoliens ~ hiéroglyphes louvites ~ hiéroglyphes hittites – Väike-Aasias XIV–VII saj eKr kasutusel olnud logograafiline kiri luvi jms keelte kirjutamiseks < Wikipedia.
  • araabia kiri ~ pärsia-araabia kiri Arab (2004) ⇇ Ⓤ ptk 9.2; Arabic ~ Perso-Arabic / arabe, araabia ابجدية عربية abjadīyah ‘arabīyah – kaashäälikkiri, mida kasutavad araabia keele kõrval paljud teised keeled islamimaades: puštu, pärsia, urdu jt ♦ < Wikipedia. Kirjastiilid vt araabia nastaliik, kuufi kiri, muḩaqqaq, naskh, thuluth. Vt ka adžami kiri.
  • araabia nastaliik Aran (2014); Arabic (Nastaliq variant) / arabe (variante nastalique), araabia نستعليق nasta‘līq – araabia kirja variant, kasutusel eeskätt Pakistanis < Wikipedia.
  • armeenia kiri Armn (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.6; Armenian / arménien, armeenia հայկական այբուբեն hajkakan ajbuben < Wikipedia.
  • asomthavruli ja nushuri kiri → hutsuri kiri
  • avesta kiri Avst (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.7; Avestan / avestique – avesta keele häälikkiri < Wikipedia.

B

  • Baburi kiri {Zzzz} ⇇, Babur – paremalt vasakule kirjutatav tähtsilpkiri tšagatai keele kirjutamiseks, mille olevat leiutanud XVI saj mogulite dünastia rajaja Babur < Unicode’i kavand 2011.
  • bagami kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Bagam, Eghap – silpkiri, mida kasutati mengaka keele kirjapanekuks Kamerunis, loodi 1900. a paiku bagami (bamileke) rahva kuninga Pufongi poolt; osaliselt dešifreeritud < Wikipedia.
  • bali kiri Bali (2006) ⇉ Ⓤ ptk 17.3; Balinese / balinais, bali ᬅᬓ᭄ᬱᬭᬩᬮᬶ aksara Bali – tähtsilpkiri bali keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • balti kiri {Zzzz}, Balti – Indias ja Pakistanis balti keele kirjapanekuks varem kasutatud kirjad A ja B < Unicode’i kavand 2010.
  • bamumi kiri Bamu (2009) ⇉ Ⓤ ptk 19.6; Bamum / bamoum, bamumi ꚶꛉ꛰꛲ꚫꛦꚳ Shüpamom – silpkiri, mille sultan Njoya 1895. a bamumi keele jaoks Kamerunis välja töötas < Wikipedia.
  • bassa kiri Bass (2014) ⇉ Ⓤ ptk 19.7; Bassa Vah / bassa, bassa 𖫔𖫧𖫳𖫒𖫨𖫰𖫨𖫱 𖫣𖫧𖫱 ɓǎsɔ́ɔ̀ và – häälikkiri, milles on kirjutatud bassa keelt Libeerias < Wikipedia.
  • bataki kiri Batk (2010) ⇉ Ⓤ ptk 17.6, Batak / batak, bataki ᯘᯮᯒᯖ᯲ ᯅᯖᯂ᯲ surat Batak – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse bataki keeli Indoneesias < Wikipedia.
  • bengali kiri Beng (2004?/2016) ⇉ Ⓤ ptk 12.2; Bengali / bengalî, bengali বাংলা লিপি Bāṁlā lipi – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse assami, bengali jm keeli < Wikipedia.
  • berberi kiri → tifinagi kiri
  • beria kiri → zaghava kiri
  • bhaiksuki kiri Bhks (2016) ⇉ Ⓤ ptk 14.3; Bhaiksuki / bhaïksukî, sanskriti भैक्षुकी Bhaikṣhukī – braahmi kirjade hulka kuuluv kiri, mida kasutati Ida-Indias XI–XII sajandil < Wikipedia.
  • bhumidži kiri ~ ol onal Onao (2023) ⇉ Ⓔ, Ol Onal / ol onal – bhumidži keele kirjapanekuks 1981–1992 loodud kiri ♦ Autor on Mahendra Nath Sardar < Wikipedia.
  • birma kiri Mymr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.3; Myanmar ~ Burmese / birman, birma မြန်မာအက္ခရာ Myanma akkaya – tähtsilpkiri, mida kasutatakse birma, kareni, moni, šani jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • Blissi sümbolid Blis (2004) ↯ Ⓔ; Blissymbols / symboles Bliss – Charles K. Blissi 1949. a loodud tehiskeel ja mõisteline kiri ♦ Erinevalt paljudest tehiskeeltest puudub Blissi sümbolitel hääldusvaste, kiri on puhtalt “semantograafiline” < Wikipedia.
  • bopomofo kiri Bopo (2004) ⇉/⇇ Ⓤ ptk 18.3; Bopomofo / bopomofo, hiina 注音符號 Zhùyīn Fúhào ‘hääldussümbolid’ ~ 国音字母 Guóyīn Zìmǔ ‘üleriigilised hääldusmärgid’ ~ 注音字母 Zhùyīn Zìmǔ ‘hääldusmärgid’ ~ ㄅㄆㄇㄈ Bōpōmōfō (neli esimest märki) – hiina keele foneetiline tähestik (1913) < Wikipedia.
  • braahmi kiri Brah (2010) ⇉ Ⓤ ptk 14.1; Brahmi / brâhmî, 𑀩𑁆𑀭𑀸𑀳𑁆𑀫𑀻 brāhmī, hindi ब्राह्मी Brāhmī – Vana-India tähtsilpkiri (III saj eKr – IX saj pKr) ♦ Tänapäeva India kirjade eelkäija < Wikipedia.
  • Braille kiri Brai (2004) ⇉ Ⓤ ptk 21.1; Braille / braille – reljeefkiri pimedatele, mille loojaks on Louis Braille (1809–1852) < Wikipedia.
  • bugi kiri Bugi (2006) ⇉ Ⓤ ptk 17.2; Buginese ~ Lontara / bouguis, bugi ᨒᨚᨈᨑ Lontara – tähtsilpkiri, milles on kirjutatud bugi keelt jm keeli Indoneesias < Wikipedia.
  • buhidi kiri Buhd (2004) ⇉ Ⓤ ptk 17.1; Buhid / bouhide, buhidi ᝊᝓᝑᝒᝇ Buhid – India-mõjuline tähtsilpkiri Filipiinide Mindoro saarel, mida kasutavad põlisrahvad < Wikipedia.
  • Byblose kiri {Zzzz}; Byblos script – dešifreerimata, arvatavasti silpkiri, mille näiteid on leitud Liibanonist Byblose linna kandist, dateeritud u XVIII–XV saj eKr < Wikipedia.

C

  • caoshu [tshaoš`uu] {Hani}; Grass script, hiina 草书 Cǎoshū – hiina kirja kursiivne kuju < Wikipedia.
  • Chervangi kiri → nyiakeng puachue hmongi kiri
  • chữ nôm [tjõn`om] {Hani} ⇈⇚ (ajalooliselt), ⇉ (tänapäeval) – hiina märkidel põhinev vietnami keele ülesmärkimise süsteem, mis oli kasutusel XIII–XX saj < Wikipedia.
  • Cirthi kiri [kirθi kiri] Cirt (2004) ↯ Ⓔ; Cirth / cirth ♦ Kirja leiutas J. R. R. Tolkien, kasutades seda “Sõrmuste isandas”; ruunikirja tüüpi < Wikipedia.

D

  • dene kiri → karrieri kiri
  • desereti kiri ~ mormooni kiri Dsrt (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.4; Deseret ~ Mormon / déseret ~ mormon, 𐐔𐐯𐑅𐐨𐑉𐐯𐐻 Deseret – foneetiline tähestik, mida kasutasid mormoonid XIX saj inglise keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • devanaagari kiri Deva (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.1; Devanagari ~ Nagari /dévanâgarî, hindi देवनागरी Devanāgarī ~ नागरी Nāgarī – tähtsilpkiri sanskriti, hindi, marathi, nepali jt keelte kirjutamiseks < Wikipedia.
  • ditema kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Ditema tsa Dinoko ~ Bheqe syllabics, sotho Ditema tsa Dinoko, suulu isiBheqe soHlamvu, tsonga Xiyinhlarhu xa Mipfawulo ~ Xifungho za Manungu, venda Luṱhofunḓeraru lwa Mibvumo ~ Vhuga ha adungo – U a-il 2010–2015 väljatöötatud tähtsilpkiri lõunabantu (S-rühma) keelte kirjapanekuks. {U 22.03.2026} < Wikipedia.
  • divehi kiri Diak (2019) ⇉ Ⓤ ptk 15.15; Dives Akuru /dives akuru, maldiivi ދިވެހި އަކުރު Dhivehi akuru ‘saarte tähed’ – tähtsilpkiri, milles kirjutati maldiivi keelt u VIII–XVIII saj, paiguti hiljemgi ♦ < Wikipedia. Vt ka eveela ja taana kiri.
  • dogri kiri Dogr (2016) ⇉ Ⓤ ptk 15.18; Dogra / dogra, dogri Dogra Akkhar – dogri keele kirjapanekuks kasutatud kiri Indias Jammus. ♦ Sisuliselt hääbunud; dogri keel kasutab devanaagari kirja < Wikipedia.
  • Dzanabadzari ruutkiri ~ mongoli ruutkiri Zanb (2017) ⇉ Ⓤ ptk 14.6; Zanabazar Square ~ Horizontal Square Script ~ Xewtee Dörböljin Bicig / zanabazar quadratique, mongoli Хэвтээ Дөрвөлжин бичиг Hevtee Dörvölžin bičig – braahmi kirjale tuginev tähtsilpkiri mongoli keele kirjutamiseks, mille lõi munk Dzanabadzar ♦ Taasavastati 1802 < Wikipedia.
  • Duployé kiirkiri [düplwaj`ee k] Dupl (2014) ⇉ Ⓤ ptk 21.6; Duployan shorthand / sténographie Duployé – Émile Duployé 1860. a leiutatud kiirkiri prantsuse, hiljem ka teiste keelte kirjapanekuks < Wikipedia.

E

  • Egeuse kirjad ~ Kreeta kirjad {Zzzz}; Aegean script ~ Cretan script ~ Minoan writing – Kreeta saarelt leitud vanimate kirjade (Kreeta hieroglüüfid, lineaarkiri A, lineaarkiri B) üldnimetus > Wikipedia.
  • egiptuse demootiline kiri Egyd (2004) ↯ Ⓔ; Egyptian demotic / démotique égyptien – logograafiline, osalt kaashäälikkiri (paremalt vasakule), milles kirjutati egiptuse keelt u VII saj eKr kuni V saj pKr < Wikipedia.
  • egiptuse hieraatiline kiri Egyh (2004) ↯ Ⓔ; Egyptian hieratic / hiératique égyptien – logograafiline kiri (paremalt vasakule), milles kirjutati egiptuse keelt pms religioossetes tekstides; hieroglüüfkirja lihtsustus < Wikipedia.
  • egiptuse hieroglüüfkiri Egyp (2009) ⇇/⇉ Ⓤ ptk 11.4; Egyptian hieroglyphs / hiéroglyphes égyptiennes – logograafiline kiri (erisuunaline) egiptuse keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • Elbasani kiri Elba (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.10; Elbasan / elbasan – häälikkiri, mida kasutati albaania keele kirjapanekuks XVIIII–XIX saj; polnud eriti levinud ♦ Nimetatud linna järgi, kus see loodi < Wikipedia. Vt ka Todhri ja Vithkuqi kiri.
  • Elymaisi kiri Elym (2018) ⇇ Ⓤ ptk 10.9; Elymaic / élymaïque – Elymaisis (Ἐλυμαΐς, praeguse Iraani Khūzestāni provintsi alal) II saj eKr – III saj pKr kasutusel olnud kiri < Wikipedia.
  • emodži sümbolid Zsye (2015); Symbols (Emoji variant) / symboles (variante émoji) – piktogrammid vms, mille eesmärk on väljendada tundmusi < Wikipedia.
  • endeluukiri {Hani}; Oracle bone script, hiina 甲骨文 Jiǎgǔwén – hiina kirja vanimaid vorme, leitud endeluudelt (ennustusluudelt) ♦ Vanus ulatub XIV saj-ni eKr; on üksnes osaliselt dešifreeritud < Wikipedia.
  • ersu kiri {Zzzz}, Ersu Shaba, ersu ndzārāmá, hiina 沙巴 Shābā – piltkiri, mida on kasutatud Hiinas Sichuanis ersude usulistel talitlustel < Wikipedia.
  • etioopia kiri ~ geezi kiri Ethi (2004) ⇉ Ⓤ ptk 19.1; Ethiopic ~ Ge’ez / éthiopien ~ guèze, amhara ግዕዝ gi‘iz – tähtsilpkiri, mida kasutatakse etioopia ehk geezi, amhara, tigree, tigrinja jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • eveela kiri {Diak} ⇉; Evēla Akuru ‘vanad tähed’ – tähtsilpkiri, milles kirjutati maldiivi keelt varem, divehi kirja lähteid ♦ On divehi kirjaga samalaadne, mistõttu Unicode loeb need üheks kirjaks < Wikipedia. Vt ka divehi ja taana kiri.

F

  • foiniikia kiri Phnx (2006) ⇇ Ⓤ ptk 10.3; Phoenician / phénicien, foiniikia 𐤔𐤐𐤕𐤟𐤊𐤍𐤏𐤍 Śpt Kn‘n – Vahemere piirkonnas XI–II saj eKr Kaanani keelte (foiniikia, puunia, vanaaramea jt) kirjapanekuks kasutatud häälikkiri ♦ Teadaolevalt esimene tähestik, milles märgiti ka täishäälikuid < Wikipedia.
  • Fraseri kiri → lisu kiri

G

  • garai kiri Gara (2023) ⇇ Ⓔ; Garay ~ Wolof / garay – Assane Faye 1961. a volofi keele jaoks loodud häälikkiri < Wikipedia.
  • gbekuni kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Gbékoun – häälikkiri foni jt Benini keelte kirjapanekuks, mille lõi 1994. a Dangbost pärit Togbédji Adigbé < Wikipedia.
  • geezi kiri→ etioopia kiri
  • glagoolitsa ~ glagoliitiline kiri Glag (2006) ⇉ Ⓤ ptk 7.5; Glagolitic / glagolitique, ⰃⰎⰀⰃⰑⰎⰉⰜⰀ glagolica – slaavi rahvaste vanimaid tähestikke, loodud u 862/863. a paiku ♦ Levis pms Horvaatias ja Moraavias < Wikipedia.
  • gooti kiri Goth (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.9; Gothic / gotique – IV saj pKr kasutatud gooti keele häälikkiri ♦ NB! Ei ole sama mis ladina fraktuurkiri. ♦ Meieisapalve algus: 𐌰𐍄𐍄𐌰 𐌿𐌽𐍃𐌰𐍂 𐌸𐌿 𐌹𐌽 𐌷𐌹𐌼𐌹𐌽𐌰𐌼 𐍅𐌴𐌹𐌷𐌽𐌰𐌹 𐌽𐌰𐌼𐍉 𐌸𐌴𐌹𐌽 atta unsar þu in himinam weihnai namo þein < Wikipedia.
  • gooti kiri → ladina fraktuurkiri
  • grantha kiri Gran (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.14; Grantha / grantha, malajalami ഗ്രന്ഥലിപി Granthalipi, tamili கிரந்த எழுத்து Kiranta ĕl̮uttu – tähtsilpkiri sanskriti keele kirjutamiseks, mis arenes välja braahmi kirjast ja sai hiljem aluseks malajalami, tamili jm kirjadele < Wikipedia.
  • gruusia kiri ~ mhedruli-mthavruli kiri Geor (2004?/2016) ⇉ Ⓤ ptk 7.7; Georgian ~ Mkhedruli and Mtavruli / géorgien ~ mkhédrouli et mtavrouli, gruusia ქართული დამწერლობა kartuli damçerloba ~ მხედრული mxedruli – häälikkiri gruusia keele kirjutamiseks ♦ Mhedrulit on kasutatud XIII sajandist alustades. Varasemad tähestikud eraldi vt hutsuri < Wikipedia.
  • gudžarati kiri Gujr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.4; Gujarati / goudjarâtî, gudžarati ગુજરાતી લિપિ Gujarātī lipi – tähtsilpkiri gudžarati keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • gulse kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Goulsse ~ Gʋlse ‘kiri’ – guri keelte, peamiselt moore ja kasemi kirjapanekuks 2022. a loodud häälikkiri, peamised autorid Wenitte Apiou ja Babaguioue Micareme Akouabou Burkina Fasost koos kolleegidega < Wikipedia.
  • Gunjala gondi kiri Gong (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.15; Gunjala Gondi / gunjala gondî – gondi keele vanimate kirjapanekute (1750–) põhjal 2014. a avalikustatud tähtsilpkiri; kasutusel kõrvuti devanaagari, telugu ja Masarami gondi kirjaga ♦ Gunjala (telugu గుంజల Guńjala) on asula India Telangana osariigis, kust pärinevad kirja vanimad leiud < Wikipedia.
  • gupta kiri ~ hilisbraahmi kiri {Brah}; Gupta – braahmi kirja hiliseid vorme Gupta riigi ajal ♦ Sellest on arenenud naagari (devanaagari), šaarada ja siddhami kiri < Wikipedia.
  • gurmukhi kiri Guru (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.3; Gurmukhi / gourmoukhî, pandžabi ਗੁਰਮੁਖੀ Gurmukhī – tähtsilpkiri pandžabi keele kirjutamiseks < Wikipedia.
  • gurungi kiri ~ khema kiri Gukh (2023) ⇉ Ⓔ; Gurung Khema / gurung khema – gurungi keele kirjapanekuks väljatöötatud tähtsilpkiri (1995) ♦ Gurungi keel kasutab khema, devanaagari ja tiibeti kirja. Khema nimetus koosneb kahest sõnast: khe ‘esiisa’ ja ma ‘esiema’ < Wikipedia.

H

  • hangõl → korea kiri
  • Hanifi rohingja kiri ~ rohingja kiri Rohg (2017) ⇇ Ⓤ ptk 16.14; Hanifi Rohingya / hanifi rohingya, rohingja Ruáingga Hanifi leká – rohingja keele kirjapanekuks 1980. a-tel loodud kiri ♦ Autor on Mohammad Hanif, kiri rajaneb araabia tähestikul. Rohingja keelt kirjutatakse tänapäeval Hanifi, araabia (Rohingya Fonna) ja ladina (Rohingyalish) kirjas < Wikipedia.
  • hani ja bopomofo kiri Hanb (2016) ↯ Ⓤ (vt Hani, Bopo); Han with Bopomofo / han avec bopomofo < Wikipedia.
  • hani kiri ~ hiina kiri ~ hiina-jaapani-korea logograafiline kiri Hani (2009) ⇊⇚ (ajalooliselt) Ⓤ ptk 18.1; Han / idéogrammes han ~sinogrammes, hiina 汉字 Hànzì, jaapani 漢字 Kanji, korea 漢字 ~ 한자 Hanja – hiina ja jaapani, varem ka korea keele kirjutamiseks kasutatav logograafiline kiri ♦ Hiina kirja varasemad järgud on endeluukiri, suurpitserikiri, väikepitserikiri (vt need). Kirjastiilid vt caoshu, kaishu, lishu, xingshu. Vt ka chữ nôm, sawndip. < Wikipedia.
  • hanunoo kiri Hano (2004) ⇉⇑ Ⓤ ptk 17.1; Hanunó’o / hanounóo, hanunoo ᜱᜨᜳᜨᜳᜢ Hanunu’u – hanunoo keele kirjutamiseks kasutatav India-mõjuline tähtsilpkiri Filipiinide Mindoro saarel < Wikipedia.
  • Harappa kiri → Induse kiri
  • Hatra kiri Hatr (2012) ⇇ Ⓤ ptk 10.12; Hatran ~ Hatrene / hatrénien – praeguse Põhja-Iraagi alal Hatra linnas (araabia Al-Ḩaḑr) II saj eKr – III saj pKr kõneldud keele kirjapanekuks kasutatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • heebrea kiri Hebr (2004) ⇇ Ⓤ ptk 9.1; Hebrew / hébreu, אָלֶף־בֵּית עִבְרִי alef-bet Ivri – heebrea, jidiši jt keelte kirjapanekuks kasutatav kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • † heti hieroglüüfkiri → Anatoolia hieroglüüfkiri
  • hiina-jaapani-korea logograafiline kiri → hani kiri
  • hiina kiri → hani kiri
  • hiina lihtsustatud kiri Hans (2004) ↯ Ⓤ (vt Hani); Han (Simplified variant) / idéogrammes han (variante simplifiée), hiina 简体中文 Jiǎntǐ Zhōngwén ~ 简化字 Jiǎnhuàzì – hani kirja lihtsustatud märkidega versioon < Wikipedia.
  • hiina traditsiooniline kiri Hant (2004) ↯ Ⓤ (vt Hani); Han (Traditional variant) / idéogrammes han (variante traditionnelle), hiina 繁體中文 Fántǐ Zhōngwén ~ 繁體字 Fántǐzì ‘keerukad märgid’ ~ 正體字 Zhèngtǐzì ‘standardmärgid’ ~ 老字 Lǎozì ‘vanad märgid’ ~ 全體字 Quántǐzì ‘täielikud märgid’ – hani kirja traditsiooniline versioon < Wikipedia.
  • hilisbraahmi kiri → gupta kiri
  • hiragana Hira (2004) ⇊⇚, ⇊⇛ Ⓤ ptk 18.4; Hiragana / hiragana, jaapani ひらがな hiragana – jaapani silpkiri, milles kirjutatakse pms morfoloogilisi tunnuseid, samuti antakse edasi hääldust < Wikipedia.
  • hiragana ja katakana → jaapani silpkirjad
  • hodžki kiri Khoj (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.7; Khojki / khojkî, urdu خوجکى Ḳhojkī – sindhi jm keeltes usutekstide jaoks kasutusel olev tähtsilpkiri, üks landa kirju ♦ Kasutusel eeskätt nizaari ismailiitide kogukonnas, nimetus pärineb tõenäoliselt pärsia sõnast khwājah ’issand’ < Wikipedia.
  • hoo kiri ~ varang-kšiti kiri Wara (2014 ) ⇉ Ⓤ ptk 13.9; Warang Citi ~ Varang Kshiti / warang citi – tähtsilpkiri, milles on kirjutatud hoo keelt Indias < Wikipedia.
  • horezmi kiri Chrs (2019) ⇇, ⇊ Ⓤ ptk 10.8; Chorasmian / chorasmien – horezmi keele kirjapanekuks kasutatud kiri ♦ Oli kasutusel VIII saj-ni, lähedane sogdi kirjale < Wikipedia.
  • hudavadi kiri ~ sindhi kiri Sind (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.9; Khudawadi ~ Sindhi / khoudawadî ~ sindhî – sindhi keele kirjapanekuks XVI saj leiutatud tähtsilpkiri; leidis kasutamist 1940. aastateni pms kaubanduses; üks landa kirju ♦ Khudābād on linn praeguses Pakistanis; selle linna kogukond oli kirja kasutusele võtjaid < Wikipedia.
  • hutsuri kiri ~ asomthavruli ja nushuri kiri Geok (2012) ⇉ Ⓤ ptk 7.7; Khutsuri ~ Asomtavruli and Nuskhuri / khoutsouri ~ assomtavrouli et nouskhouri, gruusia ხუცური xucuri ~ ასომთავრული და ნუსხური asomtavruli da nusxuri – varasemad häälikkirjad gruusia keele kirjapanekuks V–XIII saj ♦ Asomthavruli (ႠႱႭႫႧႠႥႰႳႪႨ ‘suurtähed’) on varasem kiri, esimesed kirjapanekud a-st 430 pKr. Hiljem lisandus nushuri (ⴌⴓⴑⴞⴓⴐⴈ ‘väiketähed’). Nende kahe kombinatsiooni (asomthavruli suurtähtedena ja nushuri väiketähtedena) nimetatakse hutsuriks (‘vaimulik kiri’), seda kasutab õigeusu kirik kohati tänapäevani < Wikipedia.

I

  • idakrii kiri → naskapi kiri
  • idasüüria kiri ~ süüria Nestori kiri Syrn (2004) ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Eastern variant) / syriaque (variante orientale), süüria ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ Madhnḥâyā ~ ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ Swâdhâyā – süüria kirja tüpograafiline variant, tänapäeval levinuim < Wikipedia.
  • Induse kiri ~ Harappa kiri Inds (2004) ↯ Ⓔ; Indus ~ Harappan / indus – Induse orus Pakistanis leitud kirjakatked (u 3500–1900 eKr), mille taga olev(ad) keel(ed) on seni kindlaks tegemata ♦ Harappa on koht Pakistanis Pandžabi provintsis, kus esmakordselt need katked avastati < Wikipedia.
  • inuktituti kiri {Cans} Ⓤ (vt Cans); Inuktitut syllabics, inuktituti ᑎᑎᕋᐅᓯᖅ ᓄᑖᖅ titirausiq nutaaq – Kanada ühtlustatud silpkirja inuktituti variant < Wikipedia.

J

  • jaapani kiri (hani, hiragana ja katakana) Jpan (2006) ↯ Ⓤ (vt Hani, Hira, Kana); Japanese (Han, Hiragana and Katakana) / japonais (han + hiragana + katakana), jaapani 日本語の表記体系 Nihongo no hyōki taikei – jaapani keeles kasutusel olev segakiri < Wikipedia.
  • jaapani silpkirjad ~ hiragana ja katakana ~ kana Hrkt (2011) ⇊⇚, ⇊⇛ Ⓤ (vt Hira, Kana); Japanese syllabaries (Hiragana + Katakana) / syllabaires japonais (hiragana + katakana), jaapani 仮名 kana < Wikipedia.
  • jaava kiri Java (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.4; Javanese / javanais, jaava ꦲꦏ꧀ꦱꦫꦗꦮ Aksara Jawa ~ Hanacaraka ~ Carakan ~ Dentawyanjana – jaava keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • jeziidi kiri Yezi (2019) ⇇ Ⓤ ptk 9.6; Yezidi / yézidi – põhjakurdi (kurmandži) keele kirjapanekuks kasutatud häälikkiri ♦ Tänapäeval pole enam üldiselt tuntud, kuigi tehakse katseid seda taaselustada < Wikipedia.
  • jii kiri Yiii (2004) ⇉ Ⓤ ptk 18.7; Yi / yi, jii ꆈꌠꁱꂷ nuosu bburma, hiina 彝文 Yíwén ~ 爨文 Cuànwén ~ 違書 Wéishū – silpkiri jii keel(t)e kirjutamiseks ♦ Vanemas variandis oli üle 8000 märgi, 1970. aastatel standarditi u 800 märgist koosnev silbistik < Wikipedia.

K

  • kaaria kiri Cari (2007) ⇉, ⇇ Ⓤ ptk 8.5; Carian / carien – Kaarias leitud kirjamärgid (sarnased protokreekale), pole veel täielikult dešifreeritud < Wikipedia.
  • kaavi kiri Kawi (2021) ⇉ Ⓤ ptk 17.9; Kawi / kawi – braahmi kirjale tuginev tähtsilpkiri, jaava ja bali kirja eelkäija < Wikipedia.
  • kadamba kiri {Knda} ⇉; Kadamba, kannada ಕದಂಬ Kadaṁba – kannada kirja varaseim vorm, braahmi kirja edasiarendus < Wikipedia.
  • kaishu [khaiš`uu] {Hani}; regular script, hiina 楷书 Kǎishū ~ 正楷 Zhèngkǎi, jaapani 楷書 Kaisho – hiina kirja standardkuju < Wikipedia.
  • kaithi kiri Kthi (2009) ⇉ Ⓤ ptk 15.2; Kaithi / kaithîkayastha’te (kirjurite, ametnike) XIX saj Põhja-Indias kasutatud kiri angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte jaoks < Wikipedia.
  • kaja-lii kiri Kali (2007) ⇉ Ⓤ ptk 16.9; Kayah Li / kayah li, kaja ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤢ꤬ꤜꤤ꤬ Kàyālhì àlì – 1962 Htae Bu Phae loodud häälikkiri, kasutatakse pms kaja keeles < Wikipedia.
  • kana → jaapani silpkirjad
  • Kanada põliselanike ühtlustatud silpkiri Cans (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.2; Unified Canadian Aboriginal Syllabics / syllabaire autochtone canadien unifié – Kanada indiaanikeeltes ja inuktituti keeles kasutatavate silpkirjade koondnimetus ♦ Vt ka inuktituti kiri, karrieri kiri, krii kiri, mustjala kiri, naskapi kiri, odžibvei kiri < Wikipedia.
  • kannada kiri Knda (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.8; Kannada / kannara, kannada ಕನ್ನಡ ಅಕ್ಷರಮಾಲೆ Kannaḍa akṣharamālĕ < Wikipedia.
  • karrieri kiri ~ dene kiri {Cans} ⇉; Carrier syllabary ~ Déné syllabics ~ Dulkw’ahke, karrieri ᑐᑊᘁᗕᑋᗸ Dʌlk’ʷahke – Kanada ühtlustatud silpkirja karrieri teisend < Wikipedia.
  • katakana Kana (2004) ⇊⇚ /⇊⇛ Ⓤ ptk 12.4; Katakana / katakana, jaapani カタカナ katakana – jaapani silpkiri, milles kirjutatatakse peamiselt mittehiina sõnu ja võõõrnimesid; kasutatakse ka rõhutamiseks < Wikipedia.
  • keltibeeri kiri {Zzzz}; Celtiberian – keltibeeria keele kirjapanekuks II–I saj eKr tarvitatud kiri, foiniikia kirja edasiarendus < Wikipedia.
  • kharošthi kiri Khar (2006) ⇇ Ⓤ ptk 14.2; Kharoshthi / kharochthî, hindi खरोष्ठी Kharoṣhṭhī – Vana-India tähtsilpkiri, kasutusel Loode-Indias kuni III saj-ni eKr < Wikipedia.
  • khema kiri → gurungi kiri
  • khmeeri kiri Khmr (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.4; Khmer / khmer, khmeeri អក្សរខ្មែរ âksâr Khmêr – khmeeri keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri ♦ Vt ka âksâr chhôr, âksâr chriĕng, âksâr mul < Wikipedia.
  • kirat-rai kiri Krai (2023) ⇉ Ⓔ; Kirat Rai / kirat rai – pms bantava keele kirjapanekuks 1920. a-test kasutatud tähtsilpkiri Nepalis < Wikipedia.
  • kirillitsa → kürilliline kiri
  • kirjata dokumendi kood Zxxx (2011); Code for unwritten documents / codet pour les documents non écrits
  • kitani suur kiri Kitl (2015) ⇉ Ⓔ; Khitan large script / grande écriture khitan, hiina 契丹大字 Qìdān Dàzì – logograafiline kiri kitani keele kirjapanekuks (X–XII saj) < Wikipedia.
  • kitani väike kiri Kits (2015) ⇊⇚ Ⓤ ptk 18.12; Khitan small script / petite écriture khitan, hiina 契丹小字 Qìdān Xiǎozì – välisilmelt hiina kirjale lähedane segatüüpi kiri (logograafiline ja silpkiri) kitani keele kirjapanekuks (X–XII saj) < Wikipedia.
  • klingoni kiri (KLI pIqaD) Piqd (2015) ⇉ Ⓔ; Klingon (KLI pIqaD) / klingon (pIqaD du KLI) – Star Treki filmisarjas esinev väljamõeldud häälikkiri < Wikipedia.
  • kodeerimata kirja kood Zzzz (2006); Code for uncoded script / codet pour écriture non codée
  • konsonantkiri → kaashäälikkiri
  • kopti kiri Copt (2006) ⇉ Ⓤ ptk 7.3; Coptic / copte, kopti ⲙⲛⲧⲣⲙⲛⲕⲏⲙⲉ mntrmn kēme – kopti keele kirjapanekuks tarvitatav kiri < Wikipedia.
  • korea kiri ~ hangõl Hang (2004) ⇉, ⇊⇚ Ⓤ ptk 18.6; Hangul / hangûl, korea 한글 hangeul ~ 조선글 chosŏngŭl – korea tähestik, silpkirja sarnaseks kujundatud häälikkiri < Wikipedia.
  • korea segakiri (hangõl ja hani) Kore (2007) ⇉ Ⓤ (vt Hang, Hani); Korean (Hangul and Han) ~ Korean mixed sxript / coréen (hangûl et han), korea 국한문혼용 (國漢文混用) gukhanmunhonyong – korea keele traditsiooniline kirjapanek, milles hiinalaenulisi tüvesid märgiti hiina logogrammidega, omatüvesid, käändelõppe jm korea kirjaga < Wikipedia.
  • koresebeli kiri {Zzzz} ⇉ Ⓔ; Koré Sèbèlì – häälikkiri, mille 2009. a lõi Guinea uurija Mohamed Bentoura Bangoura vanade kirjamärkide alusel susu keele kirjapanekuks. < Atlas of Endangered Alphabets.
  • kpelle kiri Kpel (2010) ⇉ Ⓔ; Kpelle / kpèllé – 1930. a-tel pealik Gbili loodud silpkiri kpelle keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • kreeka kiri Grek (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.2; Greek / grec, kreeka ελληνικό αλφάβητο ellinikó alfávito – kreeka keele kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri < Wikipedia.
  • Kreeta hieroglüüfid {Zzzz}; Cretan hieroglyphs – Kreeta saarelt leitud kirjakatked (dateeritud 2100–1700 eKr), seni dešifreerimata ♦ Sajand varasem kui lineaarkiri A, olid mõlemad kirjad pikka aega paralleelselt kasutusel < Wikipedia.
  • Kreeta kirjad → Egeuse kirjad
  • krii kiri {Cans}; Cree syllabary – Kanada ühtlustatud silpkirja krii teisend ♦ Vt ka mustjala (läänekrii), naskapi (idakrii). Näidis (katke inimõiguste ülddeklaratsioonist): ᒥᓯᐌ ᐃᓂᓂᐤ ᑎᐯᓂᒥᑎᓱᐎᓂᐠ ᐁᔑ ᓂᑕᐎᑭᐟ ᓀᐢᑕ ᐯᔭᑾᐣ ᑭᒋ ᐃᔑ ᑲᓇᐗᐸᒥᑯᐎᓯᐟ ᑭᐢᑌᓂᒥᑎᓱᐎᓂᐠ ᓀᐢᑕ ᒥᓂᑯᐎᓯᐎᓇ᙮ Misiwe ininiw tipēnimitisowinik ēshi nitawikit nēsta pēyaykan kici ishi kanawapamikowisit kistēnimitisowinik nēsta minikowisiwina.< Wikipedia.
  • kuufi kiri {Arab}; Kufic / koufique, araabia كوفي Kūfī – araabia kirja vanim kalligraafiline vorm ♦ Nimetatud Al-Kūfah’ (Kufa) linna järgi Iraagis < Wikipedia.
  • Küprose-Minoa kiri Cpmn (2017) ⇉ Ⓤ ptk 8.4; Cypro-Minoan / syllabaire chypro-minoen – Küprose saarelt ajavahemikus XVI–XI saj eKr leitud silpkirja näited, mis on suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • Küprose silpkiri Cprt (2017) ⇇ Ⓤ ptk 8.3; Cypriot syllabary / syllabaire chypriote – XI-IV saj eKr kasutatud silpkiri Küprosel, tekstid on enamasti kreeka keele Arkaadia-Küprose murdes < Wikipedia.
  • kürilliline kiri ~ kirillitsa Cyrl (2004) ⇉ Ⓤ ptk 7.4; Cyrillic / cyrillique – häälikkiri, milles kirjutatakse paljusid slaavi keeli, samuti endise Nõukogude Liidu rahvaste keeli < Wikipedia.
  • kürilliline kirikuslaavi kiri Cyrs (2004) ⇉ Ⓤ (vt Cyrl); Cyrillic (Old Church Slavonic variant) / cyrillique (variante slavonne) – kürililise kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.

L

  • ladina fraktuurkiri ~ gooti kiri Latf (2004) ⇉ Ⓤ (vt Latn); Latin (Fraktur variant) / latin (variante brisée) – ladina kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • ladina gaeli kiri Latg (2004) ⇉ Ⓤ (vt Latn); Latin (Gaelic variant) / latin (variante gaélique), iiri cló Gaelach – ladina kirja tüpograafiline variant, on olnud kasutusel iiri keeles< Wikipedia.
  • ladina kiri Latn (2004) ⇉ Ⓤ ptk. 7.1; Latin ~ Roman / latin, ladina abecedarium Latinum – häälikkiri, milles kirjutatakse enamikku maailma keeltest < Wikipedia.
  • landa kiri {Zzzz}; Landa, pandžabi ਲੰਡਾ Lańḍā – n-ö sabata kiri, mida kasutatakse Pandžabis pms ärimärkmete kirjapanekuks ♦ Õieti on tegu kirjade perega, kuhu kuuluvad hodžki, hudavadi, mahaadžani ja Multani kiri < Wikipedia.
  • lanna kiri → tai-thami kiri
  • lao kiri Laoo (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.2; Lao / laotien, lao ອັກສອນລາວ akson Lao – tähtsilpkiri lao keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • leke kiri Leke (2016) ⇉ Ⓔ, Leke ~ Karen Chicken Scratch script / léké – kareni sgoo ja pvoo keele kirjapanekuks kasutatav kiri < Wikipedia.
  • leptša kiri Lepc (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.12; Lepcha ~ Róng / lepcha, leptša ᰛᰩᰵ Róng ~ ᰕᰫᰊᰪᰰᰆᰧᰶ ᰛᰩᰵ ᰕᰧᰵᰶᰙᰳᰶ mútuncí Róng míngzât – tähtsilpkiri leptša keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • limbu kiri Limb (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.6; Limbu / limbou, limbu ᤕᤰᤌᤢᤱ ᤐᤠᤴ Yakthuṅ pan – tähtsilpkiri limbu keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • lineaarkiri A Lina (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.1; Linear A / linéaire A – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite kiri, dešifreerimata < Wikipedia.
  • lineaarkiri B Linb (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.2; Linear B / linéaire B – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite silpkiri, osalt logograafiline kiri, kajastab kreeka keele vanimaid vorme < Wikipedia.
  • lishu [liš`uu] {Hani}; clerical script, hiina 隶书 Lìshū – hiina kirja stiile < Wikipedia.
  • lisu kiri ~ Fraseri kiri Lisu (2009) ⇉ Ⓤ ptk 18.9; Lisu ~ Fraser / lisu, lisu ꓡꓲ ꓢꓴ Li su – häälikkiri, milles kirjutatakse lisu keelt ♦ Kirja looja on James Ostram Fraser u 1915. a < Wikipedia.
  • loma kiri Loma (2010) ⇉ Ⓔ; Loma / loma – 1930. a-tel Wido Zobo loodud silpkiri loma keele kirjapanekuks Guineas ja Libeerias < Wikipedia.
  • † luvi hieroglüüfkiri → Anatoolia hieroglüüfkiri
  • Lõuna-Araabia kiri Sarb (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.2; Old South Arabian / sud-arabique ~ himyarite – Proto-Siinai tähestikust hargnenud kaashäälikkiri, mida kasutati hadrami, seeba jm keelte kirjapanekuks (IX saj eKr – VII saj Kr) < Wikipedia.
  • läänekrii kiri → mustjala kiri
  • läänesüüria kiri ~ süüria serto kiri ~ süüria jakobiidi kiri Syrj (2004) ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Western variant) / syriaque (variante occidentale), süüria ܣܪܛܐ Serṭā ~ ܦܫܝܛܐ Pshīṭā – süüria kirja tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • lüüdia kiri Lydi (2007) ⇇ Ⓤ ptk 8.5; Lydian / lydien – häälikkiri Väike-Aasias lüüdia keele kirjapanekuks (VII–III saj eKr) ♦ Näidis: 𐤥𐤹𐤡𐤠𐤲𐤶𐤫𐤯 wcpaqẽnt < Wikipedia.
  • lüükia kiri Lyci (2007) ⇉ Ⓤ ptk 8.5; Lycian / lycien – häälikkiri Väike-Aasias lüükia keele kirjapanekuks (VI–II saj eKr) ♦ Näidis (tähestiku algus): 𐊀𐊁𐊂𐊃𐊄𐊅𐊆𐊇 < Wikipedia.

M

  • maaja hieroglüüfkiri Maya (2004) ↯ Ⓔ; Mayan hieroglyphs / hiéroglyphes mayas – logograafiline, osaliselt silpkiri < Wikipedia.
  • mahaadžani kiri Mahj (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.6; Mahajani / mahâjanî, hindi महाजनी Mahājanī – üks landa kirju, mida kasutati Põhja-Indias maarvari, hindi ja pandžabi keele kirjapanekuks < Wikipedia.
  • maithili kiri → tirhuta kiri
  • makassari kiri Maka (2016) ⇉ Ⓤ ptk 17.8; Makasar / makassar, jangang-jangang – tähtsilpkiri, milles kirjutati makassari keelt Indoneesias XVII–XIX saj < Wikipedia.
  • malajalami kiri Mlym (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.9; Malayalam / malayâlam, malajalami മലയാളലിപി Malayāḷalipi – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse malajalami keelt Indias < Wikipedia.
  • manda kiri Mand (2010) ⇇ Ⓤ ptk 9.5; Mandaic / mandéen – kaashäälikkiri Iraanis kõneldava ja idaaramea keelerühma kuuluva manda keele kirjapanekuks pms liturgilisel eesmärgil < Wikipedia.
  • mandombe kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Mandombe – 1978. a Kongo DVs Kesk-Kongo provintsis Mbanza-Ngungus väljapakutud tähtsilpkiri (autor Wabeladio Payi) kongo jt keelte kirjapanekuks. < Wikipedia.
  • mandžu kiri {Mong} ⇊; Manchu, mandžu ᠮᠠᠨᠵᡠ ᡥᡝᡵᡤᡝᠨ manju hergen – mongoli kirjast edasiarendatud variant mandžu keele jaoks ♦ Vt ka mongoli kiri < Wikipedia.
  • mani kiri Mani (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.5; Manichaean / manichéen – III–X saj kiri, mida kasutati partia, pärsia, sogdi jt keelte kirjapanekuks, seostub manihheistlike tekstidega < Wikipedia.
  • martšeni kiri Marc (2014) ⇉ Ⓤ ptk 14.5; Marchen / marchen, tiibeti སྨར་ཆེན marqên ‘suur Mar’ – braahmi kirjade hulka kuuluv tähtsilpkiri, mida kasutati nüüdseks hääbunud šangšungi keele {xzh} kirjapanekuks Tiibetis VII–X saj < Wikipedia.
  • masaba kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Masaba – silpkiri bambara keele kirjapanekuks, mille lõi Woyo Couloubayi 1930. a. Malis Kayesi piirkonnas Assatiémala külas, kasutus on olnud kitsalt piirkondlik < Atlas of Endangered Alphabets; Unicode’i kavand (2024).
  • Masarami gondi kiri Gonm (2017) ⇉ Ⓤ ptk 13.14; Masaram Gondi /masaram gondî, hindi मासाराम लिपि Māsārām lipi – gondi keele jaoks Indias 1918. a arendatud kiri; kasutusel kõrvuti devanaagari, telugu ja Gunjala gondi kirjaga ♦ Kirja arendaja nimi: Munshi Mangal Singh Masaram < Wikipedia.
  • matemaatiline tähistus Zmth (2007); mathematical notation / notation mathématique
  • medefaidrini kiri Medf (2016) ⇉ Ⓤ ptk 19.10; Medefaidrin ~ Oberi Okaime / médéfaïdrine, ibibio Obɛri Ɔkaimɛ – Nigeerias ibibio rahva Obɛri Ɔkaimɛ kiriku liikmete poolt 1930. a-tel loodud tehiskeel ja -kiri ♦ Kasutatakse püha keelena usutalitustel. Keele olevat Pühalt Vaimult üles kirjutanud kirikujuhid Michael Ukpong ja Akpan Akpan Udofia < Wikipedia.
  • meitei kiri Mtei (2009) ⇉ Ⓤ ptk 13.7; Meitei Mayek / meitei mayek, ꯃꯩꯇꯩ ꯃꯌꯦꯛ Meitei mayek – manipuride tähtsilpkiri Indias, mida kasutati XVIII saj-ni (praegu kasutusel bengali kiri); XXI sajandil on hakatud taaskasutama (2021 kaasametlik rööpselt bengali kirjaga) < Wikipedia.
  • mende kiri Mend (2010) ⇇ Ⓤ ptk 19.8; Mende Kikakui / mendé kikakui, mende 𞠗𞢱 𞡓𞠣 Mɛnde yia, 𞠀𞠁𞠂 Kikakui – 1921. a Kisimi Kamara loodud silpkiri mende keele kirjapanekuks Sierra Leones, tänapäeval on kasutajaid vähe < Wikipedia.
  • meroe hieroglüüfkiri Mero (2012) ⇇ Ⓤ ptk 11.5; Meroitic Hieroglyphs / hiéroglyphes méroïtiques – tähtsilpkiri meroe keele kirjapanekuks (300 eKr – 600 pKr, prg Sudaanis ♦ Kirjamärgid on pärit egiptuse hieroglüüfidest < Wikipedia.
  • meroe kursiivkiri Merc (2012) ⇇ Ⓤ ptk 11.5; Meroitic Cursive / cursif méroïtique – tähtsilpkiri meroe keele kirjapanekuks (300 eKr – 600 pKr, prg Sudaanis) < Wikipedia.
  • mhedruli kiri → gruusia kiri
  • miao kiri ~ Pollardi kiri Plrd (2012) ⇉ Ⓤ ptk 18.10; Miao ~ Pollard / miao, hiina 柏格理苗文 Bǎigélǐ Miáowén ~ 石门坎苗文 Shíménkǎn Miáowén – 1905. a Samuel Pollardi leiutatud häälikkiri, mida kasutavad miaod Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • moabi kiri {Phnx}, Moabite script – moabi keele tähestik, foiniikia kirja erikuju < Wikipedia.
  • modi kiri Modi (2013) ⇉ Ⓤ ptk 15.12; Modi ~ Modī / modî – tähtsilpkiri marathi keele kirjapanekuks, mida kasutati 1950. a-ni ♦ Devanaagari teisend XVII saj-st < Wikipedia.
  • mongoli kiri ~ mandžu kiri Mong (2004) ⇊⇛ Ⓤ ptk 13.5; Mongolian / mongol, mongoli ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠪᠢᠴᠢᠭ moŋġol bičig – vanauiguuri kirja põhjal mongoli, hiljem mandžu keelele kohandatud püstkiri ♦ Vt ka vanauiguuri kiri < Wikipedia.
  • mongoli ruutkiri → Dzanabadzari ruutkiri
  • mongoli selge kiri {Mong} ⇊; clear script, oiraadi ᡐᡆᡑᡆ ᡋᡅᡒᡅᡎ todo bičig, mongoli тодо бичиг todo bičig – mongoli kirja põhjal 1648. a loodud püstkiri, milles kaas- ja täishäälikuid märgitakse ühemõtteliselt ♦ Kirja kasutavad pms läänemongolid (oiraadid) < Wikipedia.
  • Mooni kiri Moon (2006) ↯ Ⓔ; Moon / écriture Moon – pimedatele mõeldud reljeefkiri, mis kasutab ladina tähestiku lihtsustatud kujusid (Braille kirja analoog); nimetatud William Mooni (1818–1894), pimeda inglase järgi, kes selle leiutas < Wikipedia.
  • mormooni kiri → desereti kiri
  • mruu kiri Mroo (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.8; Mro / mru – mruu keele jaoks Myanmaris 1980. a-tel loodud häälikkiri < Wikipedia.
  • muḩaqqaq {Arab}; Muhaqqaq, araabia محقق Muḩaqqaq – araabia kirja kalligraafilisi stiile < Wikipedia.
  • Multani kiri Mult (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.10; Multani / multanî – seraiki keele kirjapanekuks kasutusel olnud tähtsilpkiri, üks landa kirju ♦ Nimetatud Multani piirkonna järgi < Wikipedia.
  • mustjala kiri ~ läänekrii kiri {Cans}; Blackfoot ~ Western Cree syllabics – Kanada ühtlustatud silpkirja mustjala teisend < Wikipedia.
  • Mwangwego kiri {Zzzz} ⇉Ⓔ; Mwangwego – njandža, lomve, tonga, tumbuka jt Malawi keelte kirjapanekuks 1977. a loodud tähtsilpkiri ♦ Autor Nolence Moses Mwangwego < Wikipedia.
  • määratlemata kirja kood Zyyy; Code for undetermined script / codet pour écriture indéterminée

N

  • Nabatea kiri Nbat (2010) ⇇ Ⓤ ptk 10.10; Nabataean / nabatéen – Nabatea aramea ja araabia keele kirjapanekuks II saj eKr – IV saj pKr kasutusel olnud kiri < Wikipedia.
  • Nagi mundari kiri Nagm (2021) ⇉ Ⓤ ptk …; Nag Mundari / nag mundari, mundari Mundari Bani – mundari keele kirjapanekuks 1980. a loodud häälikkiri Indias ♦ Autor on Rohidas Singh Nag < Wikipedia.
  • nandinaagari kiri Nand (2018) ⇉ Ⓤ ptk 15.13; Nandinagari / nandinâgarî – VII–XIX saj Dekkani piirkonnas ja Lõuna-Indias kasutusel olnud kiri, seotud devanaagari kirjaga < Wikipedia.
  • nasi piltkiri Nkdb (2017) ⇉ Ⓔ; Naxi Dongba ~ Nakhi Tomba / naxi dongba, nasi na²¹ɕi³³ to³³ba²¹, hiina 东巴文 Dōngbāwén – nasi keele kirjapanekuks kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • nasi silpkiri Nkgb (2017) ⇉ Ⓔ; Naxi Geba ~ Nakhi Geba / naxi geba ~ nakhi géba, nasi na²¹ɕi³³ gʌ²¹ba²¹ ~ ‘Na-‘Khi ²Ggŏ-¹baw, hiina 哥巴文 Gēbāwén – nasi keele kirjapanekuks kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • naskapi kiri ~ idakrii kiri {Cans}; Naskapi ~ Eastern Cree syllabics – Kanada silpkirja üks variante < Wikipedia.
  • naskh [n`ash] {Arab}; Naskh, araabia نسخ Naskh – araabia kirja kalligraafilisi stiile, üks levinuimaid, mis esineb ka tavalise arvutikirjana < Wikipedia.
  • nastaliik → araabia nastaliik
  • nevari kiri Newa (2016) ⇉ Ⓤ ptk 13.3; Newa ~ Newar ~ Newari ~ nepāla lipi / néwa ~ néwar ~ néwari – nevari keele kirjapanekuks kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • njoo kiri ~ tai-joo kiri Tayo (2023) ⇊⇛ Ⓔ; Tai Yo / taï yo, njoo Lai Tay – njoo (tai-joo) keele kirjapanekuks kasutatav tähtsilpkiri Vietnamis Quỳ Châu provintsis < Wikipedia.
  • nkoo kiri Nkoo (2006) ⇇ Ⓤ ptk 19.4; N’Ko / n’ko, nkoo ߒߞߏ N’Ko – mandingo ühiskeele nkoo kirjapanekuks tarvitatav kiri ♦ Kirja leiutas Solomana Kanté 1949. a < Wikipedia.
  • nsibidi kiri (Nsibidi) {Zzzz} – peamiselt piktograafiline kiri, mida on kasutatud edžaghami jt keelte kirjapanekuks Nigeerias ja Kamerunis, dešifreerimata. < Wikipedia.
  • nushuri kiri → hutsuri kiri
  • nähtava kõne kiri Visp (2004) ⇉ Ⓔ; Visible Speech / parole visible – foneetiline kiri, mis näitab kõneorganite paigutust hääliku hääldamisel ♦ Kirja looja on Briti lingvist Alexander Melville Bell 1867. a < Wikipedia.
  • nüšu kiri Nshu (2017) ⇊⇚; Ⓤ ptk 18.8; Nüshu / nüshu, hiina 女书 Nǚshū – Hiinas Hunani provintsis jao rahva naiste seas kasutusel olnud silpkiri < Wikipedia.
  • nyiakeng puachue hmongi kiri [njiəke(n) puətšõ h. k.] ~ Chervangi kiri Hmnp (2017) ⇉ Ⓤ ptk 16.12; Nyiakeng Puachue Hmong / nyiakeng puachue hmong, hmongi 𞄐𞄦𞄲𞄤𞄎𞄫𞄰𞄚𞄧𞄲𞄤𞄔𞄬𞄱‎ Ntawv Nyiajkeeb Puajtxwm Hmoob ‘maailmaloomise täielik hmongi kiri’ – üks hmongi keele kirjapanekuks loodud häälikkirju ♦ Kasutusel ühe valgete ja roheliste hmongide kiriku (United Christians Liberty Evangelical Church) talitustel USAs jm, autoriks selle kiriku juht Chervang Kong 1980. a-tel. Vt ka phahau hmongi kiri < Wikipedia.

O

  • odžibvei kiri {Cans}; Ojibwe syllabary, odžibvei Anishinaabewibii’iganan – Kanada silpkirja variante ♦ < Wikipedia.
  • ogam Ogam (2004) ⇈, ⇉ Ⓤ ptk 8.14; Ogham / ogham, ᚛ᚑᚌᚐᚋ᚜ ogham – iiri keele vanimate tekstide kiri IV–VI saj ♦ < Wikipedia.
  • ol chikisantali kiri
  • ol onalbhumidži kiri
  • Orhoni kiri ~ vanaturgi ruunikiri Orkh (2009) ⇇ Ⓤ ptk 14.8; Orkhon / orkhon – vanatürgi keele kirjapanekuks VIII–X saj tarvitatud kiri < Wikipedia.
  • oria kiri Orya (2004/2016) ⇉ Ⓤ ptk 12.5; Oriya ~ Odia / oriyâ, oria ଓଡ଼ିୟା ଲିପି Oṙiyā lipi – oria keele kirjapanekuks tarvitatav kiri Indias < Wikipedia.
  • oseidži kiri Osge (2014) ⇉ Ⓤ ptk 20.3; Osage / osage, oseidži 𐓏𐓘𐓻𐓘𐓻𐓟 𐒻𐓟 Wažáže Ie – oseidži keele kirjapanekuks 2006. a väljatöötatud kiri, ladina kirja teisend < Wikipedia.
  • osmani kiri Osma (2004) ⇉ Ⓤ ptk 19.2; Osmanya / osmanais, somaali 𐒍𐒖𐒇𐒂𐒖 𐒋𐒘𐒈𐒑𐒛𐒒𐒕𐒖 Farta Cismaanya – somaali keele kirjapanekuks varem kasutatud häälikkiri ♦ Kirja leiutas Osman Yusuf Kenadid (Cusmaan Yuusuf Keenadiid) 1920-1922 < Wikipedia.

P

  • pahlavi psalmikiri Phlp (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Psalter Pahlavi / pehlevi des psautiers – pahlavi ehk keskpärsia keele kirjapanekuks VI saj keskpaigast VII saj-ni tarvitatud häälikkiri; nimetatud pahlavi psalmiraamatu järgi < Wikipedia.
  • pahlavi raamatukiri Phlv (2007) ⇇ Ⓔ; Book Pahlavi / pehlevi des livres – pahlavi keele kirjapanekuks X saj-ni tarvitatud häälikkiri. Levinum kui psalmikiri, ent foneetiliselt ebatäpsem < Wikipedia.
  • pahlavi raidkiri Phli (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Inscriptional Pahlavi / pehlevi des inscriptions – pahlavi keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri, pahlavi kirjadest vanim (II saj eKr – VI saj pKr) ♦ Näidis (ametinimetused): 𐭭𐭠𐭭𐭯𐭠𐭪‎ nʾnpʾk ‘pagar’, 𐭪𐭯𐭱𐭪𐭫𐭩‎ kpškly ‘kingsepp’, 𐭪𐭱𐭲𐭪𐭫𐭩‎ kštkly ‘kündja’, 𐭦𐭩𐭭𐭣𐭠𐭭𐭩𐭪‎ zyndʾnyk ‘vangivalvur’, 𐭣𐭯𐭩𐭫𐭯𐭲𐭩‎ dpylpty ‘peakirjur’, and 𐭮𐭠𐭯𐭮𐭲𐭭‎ šʾpstn ‘haaremihoidja’. < Wikipedia.
  • pallava kiri {Gran}; Pallava – braahmi kirja liike (IV–VIII saj), grantha kirja eelkäija; nimetatud Lõuna-India Pallava dünastia järgi < Wikipedia.
  • Palmyra kiri Palm (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.11; Palmyrene / palmyrénien – Palmyra aramea keele kirjapanekuks Süüria kõrbes Palmyras I saj eKr – III saj pKr tarvitatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • partia raidkiri Prti (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.6; Inscriptional Parthian / parthe des inscriptions – partia keele kirjapanekuks III saj kasutatud kaashäälikkiri < Wikipedia.
  • Pau Cin Hau kiri Pauc (2013) ⇉ Ⓤ ptk 16.13; Pau Cin Hau / paou chin haou, zomi Zo tua lai ‘zoo oma kiri’ – kuki-tšini keelte hulka kuuluva Tiddimi tšini variandi zomi (zoo) keele kirjapanekuks u 1902 leiutatud kaks kirja, häälikkiri ja logograafiline kiri Myanmari Tšini osariigis ♦ Leiutaja oli zomi usujuht Pau Cin Hau < Wikipedia.
  • phahau hmongi kiri Hmng (2014) ⇉ Ⓤ ptk 16.11; Pahawh Hmong / pahawh hmong, hmongi 𖬖𖬰𖬝𖬵 𖬄𖬶𖬟 𖬌𖬣𖬵 ~ 𖬖𖬲𖬝𖬵 𖬄𖬲𖬟 𖬌𖬣𖬵 Phaj hauj Hmoob ‘ühendav hmongi kiri’ – üks hmongi keele kirjapanekuks loodud silpkirju ♦ Kasutusel valgete (Hmoob Dawb) ja roheliste (Moob Leeg) hmongide seas, autoriks Shong Lue Yang 1959 < Wikipedia. Vt ka nyiakeng puachue hmongi kiri.
  • phakpa kiri Phag (2006) ⇊⇛ Ⓤ ptk 14.4; Phags-pa / ‘phags-pa, phakpa kirjas ꡏꡡꡃꡣꡡꡙꡐꡜꡞ mongxol tshi, hiina 八思巴字 bāsībā zì, ajalooliselt 蒙古新字 měnggǔ xīn zì ‘uus mongoli kiri’ ~ 國字 guózì ‘riigikiri’, mongoli ᠳᠥᠷᠪᠡᠯᠵᠢᠨ ᠦᠰᠦᠭ dörbeljin üsüg ‘ruutkiri’, tiibeti ཧོར་ཡིག་གསར་པ Hor yig sarba ‘uued mongoli tähed’ – tiibeti munga Drogön Chögyal Phagpa (འགྲོ་མགོན་ཆོས་རྒྱལ་འཕགས་པ, 1235–1280) loodud häälikkiri Hiina Yuani dünastia rajaja Hubilai-khaani valitsetava maa keelte (hiina, tiibeti, mongoli, uiguuri jt) kirjapanekuks; oli kasutusel XIII–XVII saj < Wikipedia.
  • piltkiri ~ piktograafia; pictography – kirjale sarnane märgisüsteem, milles mõtet püütakse edasi anda piktogrammide ehk kujundite või piltidega ♦ On peetud kirjade kujunemise eelastmeks.
  • pjuu kiri {Zzzz}; Pyu ~ Peguan – Birmas kõneldud pjuu keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri (II–XII saj) < Wikipedia.
  • Pollardi kiri → miao kiri
  • Proto-Eelami kiri Pelm (2021) ⇉ Ⓔ; Proto-Elamite / proto-élamite – Eelamis (praegu Iraani Khūzestāni provints) varasel pronksiajastul kasutusel olnud kiri (IX–III aastatuhat eKr), suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • protokiilkiri Pcun (2021) ⇉ Ⓔ; Proto-Cuneiform / proto-cunéiforme – Mesopotaamias XXXIV–XXX saj eKr kasutusel olnud kiri, kiilkirja eelkäija ♦ Kirja aluseks olev keel on teadmata. Hilisemad kiilkirjalised tekstid on sumeri keeles < Wikipedia.
  • Proto-Siinai kiri Psin (2021) ↯ Ⓔ; Proto-Sinaitic / proto-sinaïtique – Siinai poolsaarelt leitud kirjakatked, mis on suuresti dešifreerimata < Wikipedia.
  • puunia kiri {Phnx}; Punic – puunia keele kirjapanekuks tarvitatud foiniikia kirja variant (VIII saj eKr – VI saj pKr) < Wikipedia.
  • Põhja-Araabia kiri Narb (2014) ⇇ Ⓤ ptk 10.1; Old North Arabian ~ Ancient North Arabian / nord-arabique – vanaaraabia keele jm Põhja-Araabia keelte ja murrete (dadaani /Dadanitic/, duuma /Dumaitic/, hisma /Hismaic/, safa /Safaitic/, taima /Taymanitic/, thamuudi /Thamudic/ jt) kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri (VIII saj eKr – IV saj pKr) < Wikipedia.
  • päritud kirja kood Zinh (2009); Code for inherited script / codet pour écriture inhéritée ♦ Koodi tarvitatakse Unicode’is, viitamaks diakriitikutele jm kombineeruvatele märkidele, mida võib kasutada mitme eri kirja puhul, st mida võib pidada kuuluvaks eri kirjade koosseisu.
  • pärsia-araabia kiri → araabia kiri

R

  • randžana kiri Ranj (2021) ⇉ Ⓔ; Ranjana / ranjana, tiibeti ལཉྫ Lanyza – pms nevari keele kirjapanekuks XI saj arendatud tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • redžangi kiri Rjng (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.5; Rejang ~ Kaganga / redjang, redžangi ꥆꤰ꥓ꤼꤽ ꤽꥍꤺꥏ Rejang – malai ja redžangi keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri Indoneesias Sumatra saarel; pärineb braahmi kirjadest < Wikipedia.
  • rohingja kiri → Hanifi rohingja kiri
  • rongorongo kiri Roro (2004) ↯ Ⓔ; Rongorongo / rongorongo – Lihavõttesaarel leitud kirjakatked, mis on seni dešifreerimata < Wikipedia.
  • ruunikiri Runr (2004) ⇉, ⇄ Ⓤ ptk 8.7; Runic / rune, Skandinaavia keeltes ᚠᚢᚦᚨᚱᚲ fuþark, anglosaksi futhorc – germaani keeltes enne ladina kirja kasutusel olnud häälikkiri (II saj – VII saj, Põhja-Euroopas kuni XI saj), hiljem oli kasutusel dekoratiivkirjana < Wikipedia.

S

  • Samaaria kiri Samr (2009) ⇇, ⇊ Ⓤ ptk 9.4; Samaritan / samaritain – Samaaria heebrea ja aramea keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri, alates VI saj-st eKr < Wikipedia.
  • santali kiri ~ ol chiki Olck (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.10; Ol Chiki ~ Ol Cemet’ ~ Ol ~ Santali / ol tchiki, santali ᱚᱞ ᱪᱤᱠᱤ Ol Chiki – santali keele kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri ♦ Kirja leiutas 1925 Pandit Raghunath Murmu < Wikipedia.
  • sarati kiri Sara (2004) ↯ Ⓔ; Sarati / sarati – üks J. R. R. Tolkieni, “Sõrmuste isanda” autori loodud tehiskirju quenya keele kirjapanekuks ♦ Nimetus sõnast sarat ‘kirjamärk’ < Wikipedia.
  • sauraštra kiri Saur (2007) ⇉ Ⓤ ptk 13.13; Saurashtra / saurachtra – sauraštra keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri Indias Tamil Nadus < Wikipedia.
  • sawndip [s`aõ₊nd`ip] {Hani}; Zhuang characters, tšuangi sawndip – tšuangi keele kirjapanek hiina kirjamärkidega < Wikipedia.
  • seeba kiri {Sarb}; Sabaean – seeba keele kirjapanekuks X saj eKr – VI saj pKr tarvitatud Lõuna-Araabia kirja variante < Wikipedia.
  • Shaw’ kiri [š`oo kiri] Shaw (2004) ⇉ Ⓤ ptk 8.15; Shavian / shavien, 𐑖𐑱𐑝𐑾𐑯 𐑨𐑤𐑓𐑩𐑚𐑧𐑑 Shavian alphabet – näitekirjanik George Bernard Shaw’ pakutud auhinnale esitatud võidutöö, mille eesmärk oli leida inglise keelele sobiv foneetiline tähestik ♦ Autor oli Ronald Kingsley Read 1960 < Wikipedia.
  • siddhami kiri Sidd (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.5; Siddham ~ Siddhamātṛkā / siddham – keskaegne tähtsilpkiri sanskriti keele kirjutamiseks (VI–XII saj) ♦ Oli mh nepali, oria, tirhuta kirja eelkäijaid < Wikipedia.
  • side kiri Sidt (2023) ⇇ Ⓔ; Sidetic / sidétique – side keele kirjapanekuks kasutatud kiri Väike-Aasias Side linna ümbruses V–III saj eKr < Wikipedia.
  • siloti kiri Sylo (2006) ⇉ Ⓤ ptk 15.1; Syloti Nagri / sylotî nâgrî – bengali ja siloti keele kirjapanekuks XV–XX saj kasutusel olnud tähtsilpkiri, esines peamiselt islamiusulistes tekstides < Wikipedia.
  • sindhi kiri → hudavadi kiri
  • singali kiri Sinh (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.2; Sinhala / singhalais, singali සිංහල අක්‍ෂර Siṁhala akṣhara – singali keele kirjutamiseks kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • sogdi kiri Sogd (2017) ⇊⇛, ⇇ Ⓤ ptk 14.9; Sogdian / sogdien – sogdi keele kirjapanekuks tarvitatud kaashäälikkiri (I–XII saj) < Wikipedia.
  • sojombo kiri Soyo (2017) ⇉ Ⓤ ptk 14.7; Soyombo / soyombo – mongoli, ka tiibeti ja sanskriti keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri (XVII–XVIII sak) ♦ Kirja leiutas 1686 Dzanabadzar, Tiibeti budismi esimene vaimne juht Mongoolias < Wikipedia.
  • sora kiri Sora (2010) ⇉ Ⓤ ptk 15.17; Sorang Sompeng / sora sompeng, sora 𑃐𑃦𑃝𑃗 𑃐𑃦𑃖𑃛𑃣𑃗 Sorang Sompeng – sora keele kirjapanekuks 1936 leiutatud häälikkiri Indias ♦ Autor Mangei Gomango. Sora keelt kirjutatakse ka ladina, oria ja telugu kirjas < Wikipedia.
  • sui kiri Shui (2017) ⇉ Ⓔ; Shuishu / shuishu, sui le1 sui3, hiina 水书 Shuǐshū – sui keele kirjapanekuks kasutatud logograafiline kiri < Wikipedia.
  • sumeri-akadi kiilkiri Xsux (2006) ⇉ Ⓤ ptk 11.1; Sumero-Akkadian Cuneiform / cunéiforme suméro-akkadien – sumeri, akadi, eelami, heti, hurri, luvi, urartu jt keelte kirjapanekuks tarvitatud logograafiline ja silpkiri (XXXI saj eKr – II saj pKr) ♦ Näidis: 𒌑𒉀𒂵𒄷 Ú.NAGA.GAmušen < Wikipedia.
  • sunda kiri Sund (2007) ⇉ Ⓤ ptk 17.7; Sundanese / sundanais, sunda ᮃᮊ᮪ᮞᮛ ᮞᮥᮔ᮪ᮓ ᮘᮊᮥ Aksara Sunda Baku – sunda keele kirjutamiseks kasutatav kiri Indoneesias < Wikipedia.
  • sunvari kiri ~ Jenticha kiri Sunu (2021) ⇉ Ⓔ; Sunuwar ~ Jenticha ~ Kõits / sunuwar – sunvari keele kirjapanekuks 1942. a loodud kiri, kasutusel Indias Sikkimis ♦ Autor on Krishna Bahadur Jenticha < Wikipedia. Vt ka tikamuli kiri.
  • suurpitserikiri {Hani}; Large Seal Script, hiina 大篆 Dàzhuàn ‘suur pitser’ – hiina kirja arhailine kuju ♦ Oli kasutusel enne Qini dünastiat III saj eKr ja laias mõttes hõlmab ka endeluukirja < Wikipedia.
  • sümbolid Zsym (2007) Ⓔ; Symbols / symboles
  • süüria estrangelo kiri Syre ↯ Ⓤ (vt Syrc); Syriac (Estrangelo variant) / syriaque (variante estranghélo), süüria ܐܣܛܪܢܓܠܐ Esṭrangelā – süüria kirja klassikaline tüpograafiline variant < Wikipedia.
  • süüria jakobiiidi kiri → läänesüüria kiri
  • süüria kiri Syrc ⇇ Ⓤ ptk 9.3; Syriac / syriaque, süüria ܐܠܦ ܒܝܬ ܣܘܪܝܝܐ ʾālaf béth Sūryâyā ♦ Esineb kolmes kirjastiilis: estrangelo, idasüüria (Nestori), läänesüüria (jakobiidi, serto) < Wikipedia.
  • süüria Nestori kiri → idasüüria kiri
  • süüria serto kiri → läänesüüria kiri

Š

  • šaarada kiri Shrd (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.3; Sharada ~ Śāradā / charada – sanskriti ja kašmiiri keele kirjapanekuks tarvitatud tähtsilpkiri Indias, alates VIII saj-st < Wikipedia.

Z

  • zaghava kiri ~ beria kiri Berf (2025) ⇉ Ⓔ; Beria Erfe / beria erfe, zaghava Beria Giray Erfee ‘zaghava kirjamärgid’ – zaghava keele kirjapanekuks kooliõpetaja Adam Tajiri 1950. a-tel loodud häälikkiri; reformitud 2000. a < Wikipedia.

T

  • taakri kiri Takr (2012) ⇉ Ⓤ ptk 15.4; Takri ~ Ṭāṅkrī / tâkrî – pandžabi ja sanskriti keele kirjapanekuks kasutatud tähtsilpkiri Indias Pandžabis, alates XVI saj-st < Wikipedia.
  • taana kiri Thaa (2004) ⇇ Ⓤ ptk 13.1; Thaana / thâna, maldiivi ތާނަ އަކުރު Thaana akuru – maldiivi keeles kasutatav kiri < Wikipedia. Vt ka divehi ja eveela kiri.
  • tagalogi kiri Tglg (2009) ⇉ Ⓤ ptk 17.1; Tagalog ~ Baybayin ~ Alibata / tagal, tagalogi ᜆᜄᜎᜓᜄ᜔ Tagalog ~ ᜊᜌ᜔ᜊᜌᜒᜈ᜔ Baybayin – tagalogi keeles varem kasutatud tähtsilpkiri Filipiinidel < Wikipedia.
  • tagbanva kiri Tagb (2004) ⇉ Ⓤ ptk17.1; Tagbanwa / tagbanoua, tagbanva ᝦᝪᝯ Tagbanwa – tagbanva keeles varem kasutatud tähtsilpkiri Filipiinidel < Wikipedia.
  • tai-joo kiri → njoo kiri
  • tai kiri Thai (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.1; Thai / thaï, tai อักษรไทย akson Thai – tai keeles kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • tai-löö kiri Tale (2004) ⇉ Ⓤ ptk 16.5; Tai Le / taï-le, tai-nõa ᥗᥭᥳᥘᥫᥴ Dāi Lóe – tai-nõa ek Dehongi tai keeles kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.
  • tai-thami kiri ~ lanna kiri Lana (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.7; Tai Tham ~ Lanna / taï-tham ~ lanna, põhjatai ᨲ᩠ᩅᩫᨵᩢᨾ᩠ᨾ᩼ Tua Tham – põhjatai keeles kasutatav tähtsilpkiri ♦ Kirja on kasutatud ka khõni ja tai-lõõ keeles Vietnamis ja Tais < Wikipedia.
  • tai-vieti kiri Tavt (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.8; Tai Viet / taï-viêt, tai-dami ꪎꪳ ꪼꪕ sue Tāi – tai-dami (musttai), samuti tai-dooni (valgetai) ja tai-däängi (punatai) keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • tamili kiri Taml (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.6; Tamil / tamoul, tamili தமிழ் அரிச்சுவடி Tamil̮ arichchuvaṭi ~ தமிழ் எழுத்துமுறை Tamil̮ ĕl̮uttumuṟai – tamili keeles kasutatav kiri < Wikipedia.
  • tamili braahmi kiri {Brah}; Tamil-Brahmi, tamili தமிழ் பிராமி Tamil̮ Pirāmi – tamili kirja eelkäija, braahmi kirja variante (III saj eKr – I saj pKr) < Wikipedia.
  • tangsa kiri Tnsa (2021) ⇉ Ⓤ ptk 13.18; Tangsa / tangsa – tangsa keele jaoks 1990. a loodud häälikkiri Indias Arunachal Pradeshis ♦ Autor on Lakhum Mossang. Kiri on leidnud vähest kasutamist, enamasti kirjutatakse ladina kirjas < Wikipedia.
  • tanguudi kiri Tang (2010) ⇊⇚, ⇉ Ⓤ ptk 18.11; Tangut / tangoute, hiina 西夏文 Xixiawen – tanguudi keele kirjutamiseks kasutatud logograafiline kiri (1036–1502) < Wikipedia.
  • telugu kiri Telu (2004) ⇉ Ⓤ ptk 12.7; Telugu / télougou, telugu తెలుగు లిపి Tĕlugu lipi – telugu keeles kasutatav tähtsilpkiri < Wikipedia.
  • Tengwari kiri Teng (2004) ⇉ Ⓔ; Tengwar / tengwar – üks J. R. R. Tolkieni, “Sõrmuste isanda” autori loodud tehiskirju quenya, sindarin’i jt keelte kirjapanekuks < Wikipedia.
  • thuluth {Arab}; Thuluth, araabia ثلث thuluth ‘kolmandik’ – araabia kirja kalligraafilisi stiile < Wikipedia.
  • tifinagi kiri ~ berberi kiri Tfng (2006) ⇉, ⇇, ⇊, ⇈ Ⓤ ptk 19.3; Tifinagh ~ Berber / tifinagh ~ berbère, tifinagi kirjas ⵜⵉⴼⵉⵏⴰⵖ Tifinaɣ – berberi keelte kirjapanekuks tarvitatav häälikkiri < Wikipedia.
  • tigalari kiri → tulu kiri
  • tiibeti kiri Tibt (2004) ⇉ Ⓤ ptk 13.4; Tibetan / tibétain, tiibeti བོད་ཡིག Poi yig – tiibeti, dzongkha jm lähisugukeelte kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia. Vt ka ujain ja umê.
  • tikamuli kiri {Zzzz}; Tikamuli – sunvari keele kirjapanekuks 2005. a leiutatud tähtsilpkiri Nepalis. ♦ Autor on Tikaram Mulicha (kirja nimetus tuleneb autori nimest) < Wikipedia, Omniglot. Vt ka sunvari ehk Jenticha kiri.
  • tirhuta kiri ~ maithili kiri Tirh (2014) ⇉ Ⓤ ptk 15.11; Tirhuta / tirhouta – maithili keele kirjapanekuks kasutatud tähtsilpkiri Indias, alates XIII saj-st ♦ Maithili keelt kirjutatakse tänapäeval rohkem devanaagari kirjas < Wikipedia.
  • Todhri kiri Todr (2023) ⇇ Ⓔ; Todhri / todhri – albaania keele kirjapanekuks XVIII saj kasutatud häälikkiri ♦ Autor on Theodhor Haxhifilipi alias Dhaskal Todhri < Wikipedia. Vt ka Elbasani ja Vithkuqi kiri.
  • tohhaari kiri {Zzzz}; Tocharian – tähtsilpkiri, milles kirjutati tohhaari keeli Sise-Aasias (VIII saj), braahmi kirja variante < Wikipedia.
  • tolong-siki kiri Tols (2023) ⇉ Ⓔ; Tolong Siki / tolong siki – kuruhhi keele jaoks 1999. a välja töötatud häälikkiri ♦ Autor on arst Narayan Oraon < Wikipedia.
  • toto kiri Toto (2020) ⇉ Ⓤ ptk 13.17; Toto / toto, toto তোতো Toto – toto keele kirjapanekuks 2015. a loodud häälikkiri Indias Lääne-Bengalis ♦ Autor on kogukonnavanem Dhaniram Toto. Keel kasutab ka bengali kirja < Wikipedia.
  • tšaakma kiri Cakm (2012) ⇉ Ⓤ ptk 13.11; Chakma / chakma, tšaakma Ajhā pāṭh ~ 𑄌𑄋𑄴𑄟𑄳𑄦 𑄃𑄧𑄏𑄛𑄖𑄴 Changmha Ajhapat – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse tšaakma keelt Bangladeshis ja Indias < Wikipedia.
  • tšaami kiri Cham (2009) ⇉ Ⓤ ptk 16.10; Cham / cham ~ tcham, tšaami ꨀꨇꩉ ꨌꩌ Akhara Cam – tähtsilpkiri, milles kirjutatakse tšaami keelt Kambodžas ja Vietnamis < Wikipedia.
  • tšamo Jamo (2016) ↯ Ⓤ (vt Hang); Jamo / jamo, korea 자모 chamo (jamo) – korea tähed (hangõli kirja alamhulk) ♦ Korea chamo ‘täht’; korea kirjas häälikumärk, millest koostatakse silbimärk, nt sõnas 자모 on kaks silbimärki ja neli tähte: ㅈ, ㅏ, ㅁ, ㅗ < Wikipedia.
  • tšerokii kiri Cher (2004) ⇉ Ⓤ ptk 20.1; Cherokee / tchérokî, tšerokii ᏣᎳᎩ Tsalagi – tšerokii keele jaoks leiutatud silpkiri USAs ♦ Autor hõimupealik Sequoyah 1810.–1820. aastatel < Wikipedia.
  • tšisoi kiri Chis (2023) ⇉ Ⓔ; Chisoi / chisoi – kurmali keele kirjapanekuks loodud häälikkiri Indias Jharkhandis, Lääne-Bengalis ja Odishas ♦ Keelt kirjutatakse ka devanaagari, bengali ja oria kirjas < Wikipedia.
  • tšurtšeni kiri Jurc (2010) ⇉ Ⓔ; Jurchen / jurchen – logograafiline, osalt foneetiline kiri, milles kirjutati mandžu keele eelkäijat tšurtšeni keelt Hiinas (XII–XVI saj), dešifreeritud vaid osaliselt < Wikipedia.
  • tulu kiri ~ tigalari kiri Tutg (2023) ⇉ Ⓔ; Tulu-Tigalari / tulu-tigalari, tulu Tigaḷāri lipi ~ Tulu lipi – tulu keele kirjapanekuks tarvitatav tähtsilpkiri < Wikipedia.

U

  • ugariti kiri Ugar (2004) ⇉ Ⓤ ptk 11.2; Ugaritic / ougaritique – kiilkirjakujuline kaashäälikkiri, milles kirjutati ugariti, ka hurri ja akadi keelt (alates XIV saj eKr) < Wikipedia.
  • ujain {Tibt}; Uchen, tiibeti དབུ་ཅན ujain ‘peaga kiri’, dzongkha དབུ་ཅན Ucen – tiibeti kirja stiil, mida kasutatakse trükistes jm ning millele on iseloomulik ülemine rõhtjoon < Wikipedia.
  • umê {Tibt}; Umê, tiibeti དབུ་མེད umê ‘peata kiri’ – tiibeti kirja kursiivne stiil, mida kasutatakse käsitsi kirjutamisel < Wikipedia.
  • ungari ruunikiri → vanaungari kiri
  • uus tai-lõõ kiri Talu (2006) ⇉ Ⓤ ptk 16.6; New Tai Lue / nouveau taï-lue, tai-lõõ ᦎᦷᦑᦺ dō Dai ~ ᦑᦺᦟᦹᧉ Dai Lùe, hiina 西双版纳傣文 Xishuangbanna Daiwen – tai-lõõ keeles kasutatav kiri Hiinas Yunnanis < Wikipedia.

V

  • vai kiri Vaii (2007) ⇉ Ⓤ ptk 19.5; Vai / vaï, vai ꕙꔤ Vai – silpkiri, milles kirjutatakse vai keelt Libeerias ♦ Autor on Momolu Duwalu Bukele 1830. aastatel < Wikipedia.
  • vanaaramea kiri Armi (2009) ⇇ Ⓤ ptk 10.4; Imperial Aramaic / araméen impérial – kaashäälikkiri, milles kirjutati aramea keeli (VIII saj eKr – VI saj pKr) < Wikipedia.
  • vanaitali kiri Ital (2004) ⇇, ⇉ Ⓤ ptk 8.6; Old Italic / ancien italique – häälikkiri, milles kirjutati itali keeli, sh etruski keelt < Wikipedia.
  • vanapermi kiri Perm (2014) ⇉ Ⓤ ptk 8.13; Old Permic / ancien permien, komi 𐍐𐍝𐍑𐍣‎𐍠‎ Anbur ~ 𐍮‎𐍐𐍕 𐍟𐍔𐍠𐍨𐍜 𐍒𐍙𐍕𐍞𐍜‎ Važ Perym gižöm – häälikkiri, milles kirjutati komi keelt XIV–XVII saj ♦ Autor on Permi Stefan (Stepan Hrap) 1372 < Wikipedia.
  • vanapärsia kiri Xpeo (2006) ⇉ Ⓤ ptk11.3; Old Persian / cunéiforme persépolitain – silpkirja sarnane kiilkiri, mida kasutati vanapärsia keele kirjutamiseks 525–330 eKr < Wikipedia.
  • vanaturgi ruunikiri → Orhoni kiri
  • vanauiguuri kiri Ougr (2021) ↯ Ⓤ ptk 14.11; Old Uyghur / ancien ouïgour – vanauiguuri keele kirjapanekuks kasutatud püstkiri VIII–XIX saj ♦ Oli aluseks mongoli ja mandžu kirja loomisel < Wikipedia.
  • vanaungari kiri ~ ungari ruunikiri Hung (2015) ⇇ Ⓤ ptk 8.8; Old Hungarian ~ Hungarian Runic / runes hongrois ~ ancien hongrois, ungari székely-magyar rovásírás – häälikkiri, milles kirjutati ungari keelt X–XVII saj < Wikipedia.
  • vantšo kiri Wcho (2017) ⇉ Ⓤ ptk 13.16; Wancho / wantcho – ajavahemikus 2001–2012 vantšo keele kirjapanekuks loodud häälikkiri Indias Arunachal Pradeshis ♦ Autor on kooliõpetaja Banwang Losu. Vantšo keelt kirjutatakse tavaliselt devanaagari või ladina kirjas < Wikipedia.
  • varang-kšiti kiri → hoo kiri
  • vatteluttu kiri {Taml}; Vatteluttu, malajalami വട്ടെഴുത്ത് Vaṭṭeḻuttŭ [ʋɐʈːeɻut̪ːɨ̆], tamili வட்டெழுத்து Vaṭṭĕl̮uttu – tähtsilpkiri, milles kirjutati malajalami ja tamili keelt, alates IV saj-st ♦ Tamil Nadus oli kasutusel VII saj-ni, Keralas aga veel XII saj ja hiljemgi < Wikipedia.
  • viipekiri Sgnw (2015) ⇊⇛ Ⓤ ptk 21.7; SignWriting / SignÉcriture – viipekeelte viibete ülestähendamiseks loodud märgisüsteem ♦ Autor on Valerie Sutton 1974 < Wikipedia.
  • Vithkuqi kiri [v`iθkutji kiri] Vith (2021) ⇉ Ⓤ ptk 8.12; Vithkuqi / vithkuqi, ka Büthakukuye ~ Beitha Kukju – häälikkiri albaania keele kirjutamiseks ♦ Autor on Naum Veqilharxhi 1825–1845. Vithkuq on küla Korçë lähedal < Wikipedia. Vt ka Elbasani ja Todhri kiri.
  • voleai kiri Wole (2010) ↯ Ⓔ; Woleai / woléaï – voleai keele kirjutamiseks kasutatud silpkiri Woleai atollil Mikroneesias (u 1910–1950) ♦ Kirja kohta on suhteliselt vähe andmeid < Wikipedia.
  • väikepitserikiri {Hani}; Small Seal Script, hiina 小篆 Xiǎozhuàn ‘väike pitser’ – hiina kirja arhailine kuju ♦ Kasutusel alates III saj-st eKr < Wikipedia.

X

  • xingshu [s’iŋš`uu] {Hani}; semi-cursive script, hiina 行书 Xíngshū – hiina kirja poolkursiivne stiil, lähedane standardkirjale < Wikipedia.

Kirjade tähiste indeks

  • Adlm → adlami kiri, Afak → afaka kiri, Aghb → albaani kiri, Ahom → ahomi kiri, Arab → araabia kiri, Aran → araabia nastaliik, Armi → vanaaramea kiri, Armn → armeenia kiri, Avst → avesta kiri.
  • Bali → bali kiri, Bamu → bamumi kiri, Bass → bassa kiri, Batk → bataki kiri, Beng → bengali kiri, Berf → zaghava kiri, Bhks → bhaiksuki kiri, Blis → Blissi sümbolid, Bopo → bopomofo kiri, Brah → braahmi kiri, Brai → Braille kiri, Bugi → bugi kiri, Buhd → buhidi kiri.
  • Cakm → tšaakma kiri, Cans → Kanada põliselanike ühtlustatud silpkiri, Cari → kaaria kiri, Cham → tšaami kiri, Cher → tšerokii kiri, Chis → tšisoi kiri, Chrs → horezmi kiri, Cirt → Cirthi kiri, Copt → kopti kiri, Cpmn → Küprose-Minoa kiri, Cprt → Küprose silpkiri, Cyrl → kürilliline kiri, Cyrs → kürilliline kirikuslaavi kiri.
  • Deva → devanaagari kiri, Diak → divehi kiri, Dogr → dogri kiri, Dsrt → desereti kiri, Dupl → Duployé kiirkiri.
  • Egyd → egiptuse demootiline kiri, Egyh → egiptuse hieraatiline kiri, Egyp → egiptuse hieroglüüfkiri, Elba → Elbasani kiri, Elym → Elymaisi kiri, Ethi → etioopia kiri.
  • Gara → garai kiri, Geok → hutsuri kiri, Geor → gruusia kiri (mhedruli-mthavruli), Glag → glagoolitsa, Gong → Gunjala gondi kiri, Gonm → Masarami gondi kiri, Goth → gooti kiri, Gran → grantha kiri, Grek → kreeka kiri, Gujr → gudžarati kiri, Gukh → gurungi kiri, Guru → gurmukhi kiri.
  • Hanb → hani ja bopomofo kiri, Hang → korea kiri, Hani → hani kiri, Hano → hanunoo kiri, Hans → hiina lihtsustatud kiri, Hant → hiina traditsiooniline kiri, Hatr → Hatra kiri, Hebr → heebrea kiri, Hira → hiragana, Hluw → Anatoolia hieroglüüfkiri, Hmng → phahau hmongi kiri, Hmnpnyiakeng puachue hmongi kiri, Hrkt → jaapani silpkirjad, Hung → vanaungari kiri.
  • Inds → Induse kiri, Ital → vanaitali kiri.
  • Jamo → tšamo, Java → jaava kiri, Jpan → jaapani kiri, Jurc → tšurtšeni kiri.
  • Kali → kaja-lii kiri, Kana → katakana, Kawi → kaavi kiri, Khar → kharošthi kiri, Khmr → khmeeri kiri, Khoj → hodžki kiri, Kitl → kitani suur kiri, Kits → kitani väike kiri, Knda → kannada kiri, Kore → korea segakiri, Kpel → kpelle kiri, Krai → kirat-rai kiri, Kthi → kaithi kiri.
  • Lana → tai-thami kiri, Laoo → lao kiri, Latf → ladina fraktuurkiri, Latg → ladina gaeli kiri, Latn → ladina kiri, Leke → leke kiri, Lepc → leptša kiri, Limb → limbu kiri, Lina → lineaarkiri A, Linb → lineaarkiri B, Lisu → lisu kiri, Loma → loma kiri, Lyci → lüükia kiri, Lydi → lüüdia kiri.
  • Mahj → mahaadžani kiri, Maka → makassari kiri, Mand → manda kiri, Mani → mani kiri, Marc → martšeni kiri, Maya → maaja hieroglüüfkiri, Medf → medefaidrini kiri, Mend → mende kiri, Merc → meroe kursiivkiri, Mero → meroe hieroglüüfkiri, Mlym → malajalami kiri, Modi → modi kiri, Mong → mongoli kiri, Moon → Mooni kiri, Mroo → mruu kiri, Mtei → meitei kiri, Mult → Multani kiri, Mymr → birma kiri.
  • Nagm → Nagi mundari kiri, Nand → nandinaagari kiri, Narb → Põhja-Araabia kiri, Nbat → Nabatea kiri, Newa → nevari kiri, Nkdb → nasi piltkiri, Nkgb → nasi silpkiri, Nkoo → nkoo kiri, Nshu → nüšu kiri.
  • Ogam → ogam, Olck → santali kiri, Onao → bhumidži kiri, Orkh → Orhoni kiri, Orya → oria kiri, Osge → oseidži kiri, Osma → osmani kiri, Ougr → vanauiguuri kiri.
  • Palm → Palmyra kiri, Pauc → Pau Cin Hau kiri, Pcun → protokiilkiri, Pelm → Proto-Eelami kiri, Perm → vanapermi kiri, Phag → phakpa kiri, Phli → pahlavi raidkiri, Phlp → pahlavi psalmikiri, Phlv → pahlavi raamatukiri, Phnx → foiniikia kiri, Piqd → klingoni kiri, Plrd → miao kiri, Prti → partia raidkiri, Psin → Proto-Siinai kiri.
  • Qaa–Qabx reserveeritud kasutajate tähisteks.
  • Ranj → randžana kiri, Rjng → redžangi kiri, Rohg → Hanifi rohingja kiri, Roro → rongorongo kiri, Runr → ruunikiri.
  • Samr → Samaaria kiri, Sara → sarati kiri, Sarb → Lõuna-Araabia kiri, Saur → sauraštra kiri, Sgnw → viipekiri, Shaw → Shaw’ kiri, Shrd → šaarada kiri, Shui → sui kiri, Sidd → siddhami kiri, Sidt → side kiri, Sind → hudavadi kiri, Sinh → singali kiri, Sogd → sogdi kiri, Sogo → vanasogdi kiri, Sora → sora kiri, Soyo → sojombo kiri, Sund → sunda kiri, Sunu → sunvari kiri, Sylo → siloti kiri, Syrc → süüria kiri, Syre → süüria estrangelo kiri, Syrj → läänesüüria kiri, Syrn → idasüüria kiri.
  • Tagb → tagbanva kiri, Takr → taakri kiri, Tale → tai-löö kiri, Talu → uus tai-lõõ kiri, Taml → tamili kiri, Tang → tanguudi kiri, Tavt → tai-vieti kiri, Tayo → njoo kiri, Telu → telugu kiri, Teng → Tengwari kiri, Tfng → tifinagi kiri, Tglg → tagalogi kiri, Thaa → taana kiri, Thai → tai kiri, Tibt → tiibeti kiri, Tirh → tirhuta kiri, Tnsa → tangsa kiri, Todr → Todhri kiri, Tols → tolong-siki kiri, Toto → toto kiri, Tutg → tulu kiri.
  • Ugar → ugariti kiri.
  • Vaii → vai kiri, Visp → nähtava kõne kiri, Vith → Vithkuqi kiri.
  • Wara → hoo kiri, Wcho → vantšo kiri, Wole → voleai kiri.
  • Xpeo → vanapärsia kiri, Xsux → sumeri-akadi kiilkiri.
  • Yezi → jeziidi kiri, Yiii → jii kiri.
  • Zanb → Dzanabadzari ruutkiri, Zinh → päritud kirja kood, Zmth → matemaatiline tähistus, Zsym → sümbolid, Zsye → emodži sümbolid, Zxxx → kirjata dokumendi kood, Zyyy → määratlemata kirja kood, Zzzz → kodeerimata kirja kood.

Märkused

  • [1] Kood ja tähis on siin kasutatud sünonüümidena. Standardis ISO 15924 on kood (ingl code), ent nt standardites ISO 639-4 (keelte tähised) ja ISO 3166 (maanimede tähised) on kasutatud terminit code element, mis eesti keelde on tõlgitud tähiseks.
  • [2] Kõik tähised ei käi tingimata kirjade kohta; nad võimaldavad märkida ka olukordi, kus kirjal kood veel puudub (Zzzz) või see pole määratletav (Zyyy) või ei sisalda viidatav lõik kirja üleüldiselt (Zxxx).
Anna tagasisidet