ISO 3166-2: Aafrika 2 (G–L)

Sisukord

ISO tähistel on valged tähed mustal taustal, muud tähised on eristatud muul viisil, nt poolpaksu kirjaga. Haldusüksuse põhinimena on esitatud eesti tekstis kasutatav kuju, tilde (~) järel muud eesti tekstis kasutatavad kujud sinise taustaga. Sulgudes on kohalik(ud) kuju(d), kui need erinevad. Muud tingtähised: # – haldusüksuste arv, ✪ – haldusüksuse keskus (pealinn), ♦ – märkused, ° – muudatused, võrreldes KNABis kajastuva seisuga, ⁺ – lisandused, mida KNABis veel pole, † – ajaloolised kohad, ‡ – vananenud nimekujud, ✓ – ÜSis olemasolev nimi (ühtlasi poolpaksus kirjas, kui ta on ÜSis valmiskirje), ✗ – ÜSis (veel) puuduv nimi, ⟐ – ÕSi valikusse kuuluv nimi. “Seis on ajakohane” – st et siinsed tähised on kooskõlas kehtivate ISO tähistega, viimaseid saab üle kontrollida ISO OBP veebiandmebaasist (päringut tehes valida “Country codes”).

Traditsiooniliste üksuste kohta vt Aafrika riikide 1. osa sissejuhatusest,

Gabon – Guinea-Bissau

GA GABON, Gaboni Vabariik (République gabonaise) ✪ Libreville

23. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse keeles.

Provintsid (province) #: 9

GA-1 Estuaire ✪ Libreville ✓⟐
GA-3 Kesk-Ogooué (Moyen-Ogooué) ✪ Lambaréné
GA-4 Ngounié ✪ Mouila
GA-5 Nyanga ✪ Tchibanga
GA-6 Ogooué-Ivindo ✪ Makokou
GA-7 Ogooué-Lolo ✪ Koulamoutou
GA-8 Ranniku-Ogooué (Ogooué-Maritime) ✪ Port-Gentil
GA-9 Woleu-Ntem ✪ Oyem
GA-2 Ülem-Ogooué (Haut-Ogooué) ✪ Franceville

Traditsioonilised üksused

Anziku, kuningriik (royaume Anziku) ✪ Mbé, GA-2, CG. ♦ Teked (NkBB bantu B-rühm: teke /makrokeel/). VT (valitseja tiitel): Makoko.
Enenga hõimkonnad (chefferies Enenga). ♦ Enengad (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye} murre).
Fangi suguvõsad (clans du peuple Fang). ♦ Fangid (NkBA bantu A-rühm: fangi {fan}).
Galva hõimkonnad (chefferies Galwa). ♦ Galvad (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye} murre).
Kota külavanemkonnad (chefferies de village des Kota) ♦ Kotad (NkBB bantu B-rühm: kota {koq}).
Loango, kuningriik (royaume de Loango) ✪ Buali, GA-5, GA-8, CG. ♦ Vilid (NkBH bantu H-rühm: vili {vif}). VT: N’Gange Mvume.
Mpongve hõimkonnad (chefferies Mpongwé) ♦ Mpongved (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye} murre). VT: Oga.
Ndžebi külavanemkonnad (chefferies de village des Nzebi) ♦ Ndžebid (NkBB bantu B-rühm: ndžebi {nzb}).
Nkomi hõimkonnad (chefferies Nkomi) ♦ Nkomid (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye} murre).
Olamba riigid (états Olamba) ♦ Mjened (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye}). VT: Aguekaza. Orungust lahkulöönud osa.
Orungu, kuningriik (royaume d’Orungu) ✪ Sangatanga, GA-8. ♦ Orungud (NkBB bantu B-rühm: mjene {mye} murre). VT: Agamwinboni.

Märkus. Tänapäeva Gabonis ei ole traditsioonilistel üksustel ega nende valitsejatel mingit rolli, riigi haldusüksused on provintsid ja prefektuurid.

GM GAMBIA (THE GAMBIA), Gambia Vabariik (Republic of The Gambia) ✪ Banjul

23. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise keeles.

Jaotised (division) #: 5

GM-M Central River ✪ Janjanbureh, varem Georgetown (–1995)
GM-L Lower River ✪ Mansa Konko
GM-W Läänepiirkond (Western) ✪ Brikama
GM-N North Bank ✪ Kerewan
GM-U Upper River ✪ Basse Santa Su

Keskalluvusega linn (city) #: 1

GM-B Banjul ✓⟐, varem Bathurst (–1973)

Traditsioonilised üksused

Badibu, kuningriik (kingdom of Badibu, Badibbu) ✪ Iliassa, GM P. ♦ VT (valitseja tiitel): Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Barra, kuningriik, ajal Niumi, kuningriik (kingdom of Niumi, Barra) ✪ Kabekel, GM P. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}). VT: Barra.
Fogny, kuningriik ~ Fonji kuningriik (kingdom of Fogny) ✪ Bintang, GM L. ♦ Fonjid (NkA Atlandi keelkond: fonji {dyo}).
Fula hõimkonnad (Fula chiefdoms) ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}).
Fuladu, riik (state of Fuladu, Fulaadu, Fuladugu) ✪ Firdu, GM, SN. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). Vt ka Guinea-Bissau. Rajati 1870.
Jarra, kuningriik (kingdom of Jarra) ✪ Badume, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Jimara, kuningriik (kingdom of Jimara) ✪ Bansang, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Jolof, kuningriik (kingdom of Jolof) ✪ Yang-Yang al 1865, GM. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}).
Kiang, kuningriik (kingdom of Kiang) ✪ Kwinella, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Kombo, kuningriik (kingdom of Kombo) ✪ Yundu, GM L ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Saalum, kuningriik (kingdom of Saloum) ✪ Kahone, GM P, SN. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}).
Tomani, kuningriik ~ Tumana (kingdom of Tomani) ✪ Sutukoba, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Wuli, kuningriik (kingdom of Wuli) ✪ Sutukoba, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Wuropana, kuningriik ~ Eropina (kingdom of Wuropana) ✪ Bansang, GM L. ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).

Loetelu ei ole ammendav, Gambias on rohkem kui 40 traditsioonilist üksust. Valitseja tiitel mandinka riikides oli Mansa, volofi riikides Bour, tänapäeval on see Seyfo (mitmuses Seyfolu). Lühendid: L = Gambia jõe lõunakallas, P = põhjakallas.

GH GHANA (GAANA¹, GANA²), Ghana Vabariik (Republic of Ghana) ✪ Accra (Nkran¹)

15. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimevariandid inglise, tvii¹ ja eve² keeles.

Piirkonnad (region) #: 16

GH-AF Ahafo⁺ ✪ Goaso
GH-AH Ashanti (Asante¹) ✪ Kumasi ✓ (Kumasɛe¹)
GH-BO Bono⁺ ✪ Sunyani (Asuonyai ~ Sunyane¹)
~~BA Brong-Ahafo ✪ Sunyani~~
GH-BE Ida-Bono⁺ (Bono East) ✪ Techiman (Takyimang ~ Tɛkyiman¹)
GH-EP Idapiirkond (Eastern, Apueeɛ Mantam¹) ✪ Koforidua
GH-UE Ida-Ülempiirkond (Upper East) ✪ Bolgatanga
GH-CP Keskpiirkond (Central, Mfimfini Mantam¹) ✪ Cape Coast (Oguaa¹)
GH-NE Kirdepiirkond⁺ (North East) ✪ Nalerigu
GH-WP Läänepiirkond (Western, Atɔeɛ Mantam) ✪ Sekondi
GH-UW Lääne-Ülempiirkond (Upper West) ✪ Wa
GH-OT Oti⁺ ✪ Dambai
GH-WN Põhja-Läänepiirkond⁺ (Western North) ✪ Wiawso
GH-NP Põhjapiirkond (Northern, Atifi Mantam¹) ✪ Tamale
GH-SV Savannah⁺ ✪ Damongo
GH-AA Suur-Accra (Greater Accra) ✪ Accra ✓⟐ (Nkran¹)
GH-TV Volta ✪ Ho

Traditsioonilised üksused

Abura, riik (Abura state) ✪ Abakrampa, Abura-Dunkwa. GH-CP. ♦ Fanted (NkKA akani keelerühm: fante {fat}).
Ada, maa (Ada traditional area) ✪ Ada Foah, Big Ada, GH-AA. ♦ Adangmed (NkK kvaa keelkond: adangme {ada}). VT (valitseja tiitel): Ada Mantse / Dangmebiawe. Sõnavormid: Adano (isik), Adali (rahvas), Dangme (keel), Adadangme / Adaland (maa).
Adanse, kuningriik (Adanse kingdom, ametl Adansi, varem Fomase Akyerekyere, Adabo) ✪ Fomena, GH-AH. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Adansehene.
Ahanta, maa (Ahanta traditional area) ✪ Busua, GH-WP. ♦ Ahantad (NkK kvaa keelkond: ahanta {aha}). Takoradi ümbrus. VT: Omanhene.
Akpini, ülemhõimkond (~ Kpando, Pando) ✪ Kpando, GH-TV. ♦ Eved (NkKB gbee keelerühm: eve {ewe}). VT: Fia.
Akuapem, riik (Akuapem state, Akuapem Akropong) ✪ Akropong (‘suur linn’), GH-EP. ♦ Akuapemid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}) ja tšereponid (NkKG guangi keelerühm: tšereponi {cpn}). VT: Akuapemhene, Okuapehene. Sõnavormid: Okuapemni (isik), Akuapemfo (rahvas), Akuapem ~ Akuapem Twi (keel), Akuapemmạn (maa). 1994 lõid sellest lahku Akuapem Anafo, Akuapem Guan ja Akuapem Okere, misjärel tuumikala nimeks sai Akuapem Akropong.
Akwamu, kuningriik (Akwamu Kingdom) ✪ Akwamufie, GH-EP. ♦ Akvamud (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Akwamuhene. Sõnavormid: Okwamuni (isik), Akwamufo (rahvas), Akwamu (keel), Akwamumạn (maa).
Akyem Abuakwa, riik (Akyem Abuakwa state) ✪ Kyebi, GH-EP. ♦ Atšemid (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Okyenhene. Sõnavormid: Okyemni (isik), Akyemfo (rahvas), Akyem (keel), Akyemmạn (maa).
Akyem Bosome, riik (Akyem Bosome state, Akyem Bosume) ✪ Akim Swedru, GH-EP. ♦ Atšemid (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Bosomehene.
Akyem Kotoku, riik (Akyem Kotoku state) ✪ Akyem Oda, GH-EP. ♦ Atšemid (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Kotokuhene.
Anlo, riik (Anlo state) ✪ Anloga, GH-TV. ♦ Eved (NkKB gbee keelerühm: eve {ewe}). Valitseja tiitel: Awomefia (Anloga Awoamefia).
Anomabu, hõimkond ✪ Anomabu, GH-CP. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Omanhene.
Asante, kuningriik (Asante ~ Ashanti kingdom, Asanteman) ✪ Kumasi (Manhyia palee), GH-AF, GH-AH, GH-BO. ♦ Asanted (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Asantehene. Ghana suurim ja tuntuim kuningriik. Sõnavormid: Osanteni (isik), Asantefo, (rahvas), Asante ~ Asante Twi (keel), Asantemạn (maa).
Asogli, riik (Asogli State) ✪ Ho, GH-TV. ♦ Eved (NkKB gbee keelerühm: eve {ewe}). VT: Agbogbomefia.
Assin Apimenem, kuningriik ✪ Manso, GH-CP. ♦ Assinid (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Omanhene.
Assin Atandaso, kuningriik ✪ Fosu, GH-CP. ♦ Assinid (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Omanhene.
Avatime, ülemhõimkond (~ Kedone, Kedemba) ✪ Vane, GH-TV. ♦ Avatimed (NkK kvaa keelkond: avatime {avn}). VT: Osie.
Banda, kuningriik (Banda kingdom ~ Nafana ~ Begho) ✪ Banda Ahenkro, GH-BO. ♦ Nafaanrad (NkGS senufo keeled: nafaanra {nfr}). VT: Omanhene. 1997 lõid sellest lahku Banda Ahenkro ja Banda Dorbour.
Builsa, maa (Builsa traditional area) ✪ Sandema, GH-UE. ♦ Bulid (NkG guri keelkod: buli {bwu}). VT: Sandem-Naab. Sõnavormid: Bulo (isik), Bulsa (rahvas), Buli (keel), Buluk (maa).
Dagbon, kuningriik (Dagbon kingdom, Daboŋ) ✪ Yendi, GH-NP. ♦ Dagombad (NkG guri keelkond: dagbani {dag}). VT: Ya-Naa. Sõnavormid: Dagbana (isik), Dagbamba (rahvas), Dagbanli (keel), Dagboŋ (maa).
Denkyira, kuningriik (Denkyira kingdom) ✪ Dunkwa-on-Offin, GH-CP. ♦ Dentširad (NkKA akani keelerühm: akani {ak}). VT: Denkyirahene. Sõnavormid: Odenkyirani (isik), Denkyirafo (rahvas), Denkyira (keel), Denkyiramạn (maa). Praegu suuresti nominaalne.
Dormaa, maa (Dormaa traditional area) ✪ Dormaa Ahenkro, GH-BO. ♦ Bonod (NkKA akani keelerühm: bono {abr}). VT: Dormaahene.
Dwaben, maa (ametl Juaben) ✪ Juaben, GH-AH. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}).
Effutu, kuningriik (Simpa, Awutu, van Winneba) ✪ Winneba, GH-CP. ♦ Avutud (NkKG guangi keeled: avutu {afu}). VT: Omanhene.
Fante konföderatsioon (Fante confederacy) ✪ Mankessim, GH-CP. ♦ Fanted (NkKA akani keelerühm: fante {fat}). Praegu ajalooline üksnes, on fante hõimkonnad (vt nt Abura). Sõnavormid: Ofanteni (isik), Fantefo (rahvas), Fante ~ Mfantse (keel), Mfantsemạn ~ Fantemạn (maa). 1871. a põhiseaduse kohaselt 7 kuningriiki (sh Abura) ja 20 hõimkonda. 1873 saadeti laiali.
Gaa riik (Ga state, gaa Ga Mashie, Nkran) ✪ Accra, GH-AA. ♦ Gaad (NkK kvaa keelkond: gaa {gaa}). VT: Gã Mantse. Sõnavormid: Ganyo (isik), Gamei (rahvas), Ga (keel), Gashị mạn (maa)
Gomoa, hõimkond ✪ Gomoa Ajumako, GH-CP, Gomoa Apan, GH-CP. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). Jagunes u 1990. a-tel kaheks: Gomoa Ajumako ja Gomoa Assim.
Gonja, kuningriik ~ Gondža kuningriik (Gonja kingdom) ✪ Damongo, GH-SV. ♦ Gondžad (NkKG guangi keelerühm: gondža {gjn}). VT: Yagbongwura. Sõnavormid: Kagbanya (isik), Ngbanya (rahvas), Ngbanyito (keel), Yagbon (maa, ingl Gonjaland).
Gyaaman, kuningriik (Gyaaman kingdom, ametl Jaman) ✪ Sampa, GH-BO. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Gyaamanhene. Vt ka Elevandiluurannik.
Ida-Nzema, maa (Nzema East traditional area ~ Nzima) ✪ Nsein, GH-WP. ♦ Nzemad (NkK kvaa keelkond: nzima {nzi}). Sõnavormid: Nzemanii (isik), Nzema ~ Nzemao (rahvas), Nzema (keel), Nzemaland ~ Nzemaland Area (maa).
Krachi, ülemhõimkond (~ Kaakye) ✪ Kete Krachi, GH-OT. ♦ Kratšed (NkKG guangi keeled: kratše {kye}). VT: Krachiwura.
Krobo, riik (Krobo state) ✪ (-), GH-EP. ♦ Krobo adangmed (NkK kvaa keelkond: adangme {ada}). Koosneb kahest hõimkonnast: Yilo Krobo (✪ Somanya) ja Manya Krobo (✪ Odumase Krobo). VT: Konor. Sõnavormid: Krobono (isik), Kroboli (rahvas), Dangme (keel), Kroboland ~ Klo (maa).
Kumawu, kuningriik (Kumawu kingdom) ✪ Kumawu, GH-AH. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Kumawuhene.
Kusaug, maa (Kusaug traditional area) ✪ Bawku, GH-UE, ♦ Kusaalid (NkG guri keelkond: kusaali {kus}). VT: Zug-Raan. Sõnavormid: Kusaal (~ Kusaabil) (isik), Kusaas (rahvas), Kusaal (keel), Kusaug (maa).
Likpe, ülemhõimkond (~ Bakpele, Mu) ✪ Likpe Mate, GH-OT. ♦ Sekpeled (NkK kvaa keelkond: sekpele {lip}). VT: Likpehene.
Lääne-Nzema, hõimkond (Western Nzima ~ Jomoro) ✪ Beyin, GH-WP. ♦ Nzemad (NkK kvaa keelkond: nzima {nzi}). VT: Omanhene.
Mampong, kuningriik ✪ Mampong, GH-AH. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Mamponghene.
Mamprugu, kuningriik (Mamprugu kingdom ~ Dagbamba) ✪ Nalerigu, GH-NE. ♦ Mamprulid (NkG guri keelkond: mampruli {maw}). VT: Nayiiri, Mampurugu Naa. Sõnavormid: Mamprusi, ajal Mampuriga (isik), Mamprusi, ajal Mampurisi (rahvas), Mampruli (keel), Mamprugu (maa).
Manya Krobo, hõimkond ✪ Odumase-Krobo, GH-EP. ♦ Gaad (NkK kvaa keelkond: gaa {gaa}) ja adangmed (NkK kvaa keelkond: adangme {ada}). VT: Konor.
Nanung, kuningriik (Nanung ~ Nanumba kingdom) ✪ Bimbilla, GH-NP. ♦ Nanumbad (NkG guri keelkond: dagbani {dag} murre). VT: Bimbilla Naa. Sõnavormid: Nanuŋa (isik), Nanumba (rahvas), Nanuni (keel), Nanung (maa).
Navrongo, maa (Navrongo traditional area). ✪ Navrongo, GH-UE. ♦ Kasemid (NkGG grusi keelerühm: kasemi {gsm}).
Oguaa, kuningriik (~ Cape Coast) ✪ Cape Coast, GH-CP. ♦ Fanted (NkKA akani keelerühm: fante {fat}). VT: Omanhene.
Peki, maa (Peki traditional area, Krepi) ✪ Peki Blengo, GH-TV. ♦ Eved (NkKB gbee keelerühm: eve {ewe}). VT: Fia, Deiga.
Santrokofi, kuningriik (endonüüm Balee) ✪ Santrokofi Benua, GH-OT. ♦ Seleed (NkK kvaa keelkond: selee ehk santrokofi {snw}). VT: Santrokofihene.
Sefwi Wiawso, maa (Sefwi Wiawso traditional area, Sehwi Weɔso¹) ✪ Sefwi Wiawso, GH-WN. ♦ Sehvid (NkK kvaa keelkond: sehvi {sfw}). VT: Katakyie.
Sekondi, maa (Sekondi traditional area) ✪ Sekondi, GH-WP. ♦ Fanted (NkKA akani keelerühm: fante {fat}), ahantad (NkK kvaa keelkond: ahanta {aha}). VT: Omanhene.
Techiman, maa (Techiman traditional area, Bono-Tekyiman) ✪ Techiman, GH-BE. ♦ Bonod (NkKA akani keelerühm: bono {abr}). Bonode maa tuumikala (Bono riik eksisteeris kuni 1723). VT: Oseadeeyo, Tekyimanhene.
Twifo, maa (Twifo traditional area) ✪ Twifo Mampong, GH-CP. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). Sõnavormid: Twifoni (isik), Twifofo (rahvas), Twi (keel), Twifoman (maa). Twifo on tõlkes ‘tviide maa’.
Uus-Dwaben, maa (New Dwaben) ✪ Koforidua, GH-EP. ♦ Akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Dwabenhene.
Wala, maa ~ Vaali kuningriik (Wala traditional area ~ Wala kingdom) ✪ Wa palee, GH-UW. ♦ Vaalid (NkG guri keelkond: vaali {wlx}). VT: Wa-Naa. Sõnavormid: Waala, ajal Waaliga (isik), Waala, ajal Waalisi (rahvas), Wali või Waale (keel), Wa (maa).
Wassa-Amenfi, maa (Wassa-Amenfi traditional area) ✪ Wassa Akropong, GH-WN. ♦ Vasad (NkKA akani keeled: vasa {wss}) ja akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). Lõi 1914 lahku Wassa-Fiasest. VT: Omanhene.
Wassa-Fiase, maa (Wassa-Fiase traditional area) ✪ Benso, GH-WP. ♦ Vasad (NkKA akani keeled: vasa {wss}) ja akanid (NkKA akani keelerühm: tvii {tw}). VT: Omanhene.
Wenchi, kuningriik (Wenchi kingdom) ✪ Wenchi, GH-BO. ♦ Bonod (NkKA akani keelerühm: bono {abr}). VT: Wenchihene.
Yilo Krobo, maa (Yilo Krobo traditional area) ✪ Somanya, GH-EP. ♦ Gaad (NkK kvaa keelkond: gaa {gaa}), adangmed (NkK kvaa keelkond: adangme {ada}). VT: Konor.

Loetelu ei ole ammendav, kokku on traditsioonilisi üksusi üle 240. Terminite tõlke kohta vt Aafrika riikide 1. osa sissejuhatust.

Rahvaste indeks

adangmed → Ada, Krobo, Manya Krobo, Yilo Krobo; ahantad → Ahanta; akanid → Adanse, Anomabu, Dwaben, Gomoa, Gyaaman, Kumawu, Mampong, Twifo, Uus-Dwaben, Wassa-Amenfi, Wassa-Fiase; akuapemid → Akuapem; akvamud → Akwamu; asanted → Asante; assinid → Assin Apimenem, Assin Atandaso; atšemid → Akyem Abuakwa, Akyem Bosome, Akyem Kotoku; avatimed → Avatime; avutud → Effutu; bonod → Dormaa, Techiman, Wenchi; bulid → Builsa; dagombad → Dagbon; dentširad → Denkyira; eved → Akpini, Anlo, Asogli, Peki; fanted → Abura, Fante, Oguaa, Sekondi; gaad → Gaa, Manya Krobo, Yilo Krobo; gondžad → Gonja; kasemid → Navrongo; kratšed → Krachi; kusaalid → Kusaug; mamprulid → Mamprugu; nafaanrad → Banda; nanumbad → Nanung; nzemad → Ida-Nzema, Lääne-Nzema; sehvid → Sefwi Wiawso; sekpeled → Likpe; seleed → Santrokofi; vaalid → Wala; vasad → Wassa-Amenfi, Wassa-Fiase

Muud kohad

Volta, jõgi ✓⟐

GN GUINEA (GUINÉE, 𞤘𞤭𞤲𞤫 GINE¹, ߖߌ߬ߣߍ߫ JÌNƐ́²), Guinea Vabariik (République de Guinée, 𞤈𞤫𞤲𞥆𞤣𞤢𞥄𞤲𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫 Renndaandi Gine¹, ߖߌ߬ߣߍ߫ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ Jìnɛ́ ka Fasojamana²) ✪ Conakry (𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭 Konaakiri¹, ߞߐߣߊߞߙߌ߫ Kɔnakrí², Kɔnakiri³)

15. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, fula¹, nkoo² ja susu³ keeles.

Looduspiirkonnad (région naturelle) #: 4

Kesk-Guinea (Moyenne-Guinée) ♦ Labé ja Mamou piirkond.
Metsa-Guinea (Guinée forestière) ♦ Nzérékoré piirkond.
Ranniku-Guinea ~ Alam-Guinea (Guinée maritime ~ Basse-Guinée) ♦ Boké, Conakry ja Kindia piirkond.
Ülem-Guinea (Haute-Guinée) ♦ Faranah’ ja Kankani piirkond.

Halduspiirkonnad (région administrative, ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ tíŋkuduŋ²) #: 7

GN-B Boké (ߓߏ߬ߞߋ߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Bòké tíŋkuduŋ²) ✪ Boké (ߓߏ߬ߞߋ߫ Bòké²)
GN-F Faranah (ߝߙߊߣߊ߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Faraná tíŋkuduŋ²) ✪ Faranah (ߝߙߊߣߊ߫߫ Faraná²)
GN-K Kankan (ߞߊ߲ߞߊ߲߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Kaŋkáŋ tíŋkuduŋ²) ✪ Kankan (ߞߊ߲ߞߊ߲߫ Kaŋkáŋ²)
GN-D Kindia (𞤁𞤭𞥅𞤱𞤢𞤤 𞤑𞤭𞤲𞤣𞤭𞤴𞤢𞥄 Diiwal Kindiyaa¹, ߞߌ߲ߘߌߦߊ߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Kiŋdiyá tíŋkuduŋ²) ✪ Kindia (ߞߌ߲ߘߌߦߊ߫ Kiŋdiyá²)
GN-L Labé (𞤁𞤭𞥅𞤱𞤢𞤤 𞤂𞤢𞤦𞤫 Diiwal Labe¹, ߟߊߓߋ߬ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Labè tíŋkuduŋ²) ✪ Labé (𞤂𞤢𞤦𞤫 Labe¹, ߟߊߓߋ߬ Labè²)
GN-M Mamou (𞤁𞤭𞥅𞤱𞤢𞤤 𞤃𞤢𞥄𞤥𞤵𞤲 Diiwal Maamun¹, ߡߊ߯ߡߎ߲߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ Máamúŋ tíŋkuduŋ²) ✪ Mamou (𞤃𞤢𞥄𞤥𞤵𞤲 Maamun¹, ߡߊ߯ߡߎ߲߫ Máamúŋ²)
GN-N Nzérékoré (ߒߛߙߍߜߍ߬ߘߍ߫ ߕߌ߲߬ߞߎߘߎ߲ N’Sɛrɛgbɛdɛ̀ tíŋkuduŋ²) ✪ Nzérékoré (𞤟𞤫𞤪𞤫𞤳𞤮𞤪𞤫 Zerekore¹, ߒߛߙߍߜߘߺߍ߬ N’Sɛrɛgbɛdɛ̀²)

Kubernerkond (gouvernorat) #: 1

GN-C Conakry ✓⟐ (𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭 Konaakiri¹, ߞߐߣߊߞߙߌ߫ Kɔnakrí², Kɔnakiri³)

Prefektuurid (préfecture) #: 33

N GN-BE Beyla (ߓߋߟߊ߫ Belá²)
B GN-BF Boffa (ߓߏߝߊ߬ Bofà²)
B GN-BK Boké (ߓߏ߬ߞߋ߫ Bòké²)
D GN-CO Coyah (ߞߐ߬ߦߊ߫ Kɔ̀yá²)
F GN-DB Dabola (ߘߊߓߏߟߊ߫ Dabolá²)
M GN-DL Dalaba (𞤁𞤢𞤤𞤢𞤦𞤢𞥄 Dalabaa¹, ߘߟߊ߬ߓߊ߫ Dalàbá²)
F GN-DI Dinguiraye (ߘߌ߲ߜ߭ߌߙߊߦߌ߫ Diŋgirayí ~ ߘߌ߲ߞߌߙߊߦߌ߫ Diŋkirayí²)
D GN-DU Dubréka (ߘߎ߬ߓߙߋߞߊ߬ Dùbrekà²)
F GN-FA Faranah (ߝߙߊߣߊ߫߫ Faraná²)
D GN-FO Forécariah (ߝߏߙߋߞߊߙߌߦߊ߫ Forekariyá²)
B GN-FR Fria (ߝߙߌ߬ߦߊ߫ Firìyá²)
B GN-GA Gaoual (ߜ߭ߊ߯ߥߊߟ Gáawal ~ ߜ߭ߥߊߟ Gawal²)
N GN-GU Guékédou (ߜߞߋߘߎ߯ Gbekedúu²)
K GN-KA Kankan (ߞߊ߲ߞߊ߲߫ Kaŋkáŋ²)
K GN-KE Kérouané (ߞߊߦߌߙߊߥߊ߯ߣߍ߲߫ Kayirawáanɛ́ŋ²)
D GN-KD Kindia (ߞߌ߲ߘߌߦߊ߫ Kiŋdiyá²)
F GN-KS Kissidougou (ߞߛߌ߬ߘߎ߯ Kisìdúu²)
L GN-KB Koubia (𞤑𞤵𞤦𞤭𞤴𞤢𞥄 Kubiyaa¹, ߞߎ߬ߓߌ߬ߦߊ߫ Kùbìyá²)
B GN-KN Koundara (ߞߎ߲ߘߙߊ߫ Kuŋdará²)
K GN-KO Kouroussa (ߞߙߎ߬ߛߊ߫ Kurùsá²)
L GN-LA Labé (𞤂𞤢𞤦𞤫 Labe¹, ߟߊߓߋ߬ Labè²)
L GN-LE Lélouma (𞤂𞤫𞥅𞤤𞤵𞤥𞤢𞥄 Leelumaa¹, ߟߋߟߎߡߊ߫ Lelumá²)
N GN-LO Lola (ߟߐ߬ߟߊ߫ Lɔ̀lá²)
N GN-MC Macenta (ߡߊ߬ߛߊ߲߬ߕߊ߬ Màsàŋtà²)
L GN-ML Mali (𞤃𞤢𞥄𞤤𞤭 Maali¹, ߡߊ߯ߟߌ߫ Máalí²)
M GN-MM Mamou (𞤃𞤢𞥄𞤥𞤵𞤲 Maamun¹, ߡߊ߯ߡߎ߲߫ Máamúŋ²)
K GN-MD Mandiana (ߡߊ߲߬ߖߊ߲߬ߠߊ߫ Màŋjàná²)
N GN-NZ Nzérékoré (𞤟𞤫𞤪𞤫𞤳𞤮𞤪𞤫 Zerekore¹, ߒߛߙߍߜߘߺߍ߬ N’Sɛrɛgbɛdɛ̀²)
M GN-PI Pita (𞤆𞤭𞤼𞤢 Pita¹, ߔߌߕߊ߬ Pità²)
K GN-SI Siguiri (ߛߌ߯ߙߌ߲߫ Síiríŋ²)
D GN-TE Télimélé (ߕߋߟߌߡߋ߬ߟߋ߫ Telimèlé²)
L GN-TO Tougué (𞤚𞤵𞤺𞤫𞥅 Tugee¹, ߕߎߜ߭ߋ߬ Tugè²)
N GN-YO Yomou (ߦߏ߭ߡߎ߲߬ Yǒmùŋ²)

Traditsioonilised üksused

Baga hõimkonnad (chefferies des Bagas, Baga chiefdoms) GN B. ♦ Bagad (NkA Atlandi keelkond: baga {bcg, bmd, bsp}).
Baté, kuningriik (royaume de Baté) ✪ Kankan, GN H. ♦ Malinked (NkMM mandingo keelerühm).
Bramaya, kuningriik (royaume de Bramaya) ✪ Bramaya, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Dubréka, kuningriik (royaume de Dubréka) ✪ Dubréka,GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Fuuta Jaloo, imaamiriik (Fouta Djallon ~ Futa Jallon) ✪ Timbo, GN M. ♦ 1725–1895. Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT (valitseja tiitel): Almaami.
Kanéa, kuningriik (royaume de Kanéa) ✪ Kanéa, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Kinsam, kuningriik (royaume de Kinsam) ✪ Kinsam, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}), fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}).
Kissi hõimkonnad (chefferies des Kissi, Kissi chiefdoms) GN F. ♦ Kissid (NkA Atlandi keelkond: kissi {kqs, kss}).
Koba, kuningriik (royaume de Koba, Coba) ✪ Koba, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Kpelle hõimkonnad ~ Guerzé (chefferies des Guerzé, Kpelle chiefdoms). GN F. ♦ Kpelled (NkM mande keelkond: kpelle {kpe}).
Landoma hõimkonnad (chefferies des Landoumas, Landuma chiefdoms) GN B. ♦ Landomad (NkA Atlandi keelkond: landoma {ldm}).
Mali riik (L’Empire du Mali, Mali Empire) ✪ Niani, GN H, ML. ♦ 13.–15. saj. Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).
Nalu hõimkonnad (chefferies des Nalou, Nalu chiefdoms) GN B. ♦ Nalud (NkA Atlandi keelkond: nalu {naj}).
Sambourou, kuningriik (royaume de Sambourou) ✪ Sambourou, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Songai riik (Songhai Empire) ♦ 15.–16. saj. Songaid (NsG songai keeled: songai {son}).
Susu riik (Sosso Empire) GN B. ♦ 12. saj. Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}). Algselt asusid susud praegusest Guineast väljaspool, hiljem kuningriigina Alam-Guineas.
Tia, kuningriik (royaume de Tia) ✪ Tia, GN B. ♦ Susud (NkM mande keelkond: susu {sus}).
Timbi-Tounni, hõimkond (chefferie de Timbi-Tounni, ajal diwal de Timbi-Tounni) ✪ Timbi-Tounni, GN M. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}).
Toma hõimkonnad (chefferies des Toma ~ Loma, Toma chiefdoms) GN F ♦ Tomad (NkM mande keelkond: toma {tod}).
Wassulu, riik (royaume de Wassoulou, Wassoulou Empire) ✪ Bissandougo, GN H, ML. ♦ 1878–1898. Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm: mandinka {mnk}).

Märkus: 1957. a vahetult enne iseseisvumist kaotas Guinea kõik traditsiooniliste valitsejate õigused ja riigistas nende maa. Ülem-Guinea on islamitaustaga, enamuses mandingo rahvad, Kesk-Guinea põhituumik oli Fouta Djallon ning Alam- ja Metsa-Guineas olid valdavalt hõimkonnad ilma keskse juhtimiseta. Lühendid: B = Alam- ehk Ranniku-Guinea, F = Metsa-Guinea, H = Ülem-Guinea, M = Kesk-Guinea.

GW GUINEA-BISSAU (GUINÉ-BISSAU, 𞤘𞤭𞤲𞤫 𞤄𞤭𞤧𞤢𞥄𞤱𞤮 GINE BISAAWO¹, ߖߌߣߍ ߺ ߓߌߛߊߥߏ߫ JINƐ-BISAWŌ²), Guinea-Bissau Vabariik (República da Guiné-Bissau) ✪ Bissau

21. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid portugali, fula¹ ja nkoo² keeles.

Provintsid (província) #: 3

GW-L Idaprovints (Leste)
GW-S Lõunaprovints (Sul)
GW-N Põhjaprovints (Norte)

Autonoomne sektor (sector autónomo) #: 1

GW-BS Bissau ✓⟐

Piirkonnad (região) #: 8

L GW-BA Bafatá ✪ Bafatá
N GW-BM Biombo ✪ Quinhámel
S GW-BL Bolama ✪ Bolama
N GW-CA Cacheu ✪ Cacheu
L GW-GA Gabú ✪ Gabú
N GW-OI Oio ✪ Farim°
S GW-QU Quinara ✪ Buba
S GW-TO Tombali ✪ Catió

Traditsioonilised üksused

Bassarel, kuningriik (reino de Bassarel) ✪ Bassarel. ♦ Mandjakid (NkA Atlandi keelkond: mandjaki {mfv}).
Biguba, kuningriik (reino de Biguba) ✪ Biguba. ♦ Biafadad (NkA Atlandi keelkond: biafada {bif}).
Biombo, kuningriik (reino de Biombo) ✪ Biombo. ♦ Papelid (NkA Atlandi keelkond: papeli {pbo}).
Bissau, kuningriik (reino de Bissau) ✪ Bissau. ♦ Papelid (NkA Atlandi keelkond: papeli {pbo}).
Bissege, kuningriik (reino de Bissege) ✪ Bissege. ♦ Biafadad (NkA Atlandi keelkond: biafada {bif}).
Boé, hõimkond (regulado do Boé) ✪ Madina do Boé. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}).
Canchungo, kuningriik (reino de Canchungo) ✪ Canchungo. ♦ Mandjakid (NkA Atlandi keelkond: mandjaki {mfv}).
Canhabaque, kuningriik (reino de Canhabaque) ✪ Inhoda. ♦ Caciquesi saared. Bidjogod (NkA Atlandi keelkond: bidjogo {bjg}).
Chansá, kuningriik (reino de Chansá, Chanha) ✪ Chansá. ♦ Kaabu osa.
Fuladu, kuningriik (reino de Fuladu) ✪ Gabú, varem Geba. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). Vt ka Gambia.
Guinala, kuningriik ~ Quinara (reino de Guinala) ✪ Guinala. ♦ Biafadad (NkA Atlandi keelkond: biafada {bif}).
Kaabu, riik (federação de Kaabu, N’Gabu, Gabú, Quebu, Nova Lamego) ✪ Kansalá ♦ Mandinkad (NkMM mandingo keelerühm). Eksisteeris 1537–1867. Vt ka Senegal.
Kansalá, kuningriik (reino de Kansalá) ✪ Kansalá. ♦ Kaabu riigi tuumik, tänapäevaks hävinud.
Pachana, kuningriik (reino de Pachana) ✪ Patiabor. ♦ Kaabu föderatsiooni osa.
Propana, kuningriik (reino de Propana) ✪ Propana. ♦ Kaabu föderatsiooni osa.
Sama, kuningriik (reino de Sama) ✪ Simbor. ♦ Kaabu föderatsiooni osa.

Märkus. Traditsioonilistel üksustel ei ole ametlikku staatust, kuid on olemas traditsiooniliste juhtide foorum, milles osaleb rohkem kui sada hõimupealikku ja kuningat.

Kamerun – Kesk-Aafrika Vabariik

CM KAMERUN (CAMEROUN, CAMEROON), Kameruni Vabariik (République du Cameroun, Republic of Cameroon) ✪ Yaoundé

24. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse ja inglise keeles.

Piirkonnad (région, region) #: 10

CM-AD Adamaoua ✪ Ngaoundéré
CM-SW Edelapiirkond (South-West, Sud-Ouest) ✪ Buea
CM-ES Idapiirkond (Est, East) ✪ Bertoua
CM-EN Kaug-Põhjapiirkond (Extrême-Nord, Far North) ✪ Maroua
CM-CE Keskpiirkond (Centre, Centre) ✪ Yaoundé ✓⟐
CM-NW Loodepiirkond (North-West, Nord-Ouest) ✪ Bamenda
CM-SU Lõunapiirkond (Sud, South) ✪ Ebolowa
CM-OU Läänepiirkond (Ouest, West) ✪ Bafoussam
CM-NO Põhjapiirkond (Nord, North) ✪ Garoua
CM-LI Rannikupiirkond (Littoral, Littoral) ✪ Douala ✓

Traditsioonilised üksused

Aghem, hõimkond (~ Wum, Yum) ✪ Wum, CM-NW. ♦ Agemid (NkD bantulikud keeled: agemi {agq}). VT (valitseja tiitel): Dengkeghem.
Awing, foniriik (~ Mbwe’wi) ✪ Awing, CM-NW. ♦ Avingid (NkD bantulikud keeled: avingi {azo}). VT: Fon.
Babadjou, foniriik (~ Ndzong, Bâwaju) ✪ Babadjou, CM-OU. ♦ Ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}). VT: Keuh-Fo. Bamileke riike.
Babete, foniriik (~ Bate, Mmbete) ✪ Babete,CM-OU. ♦ Ngombaled (NkDB bamileke keeled: ngombale {nla}). VT: Fouo. Bamileke riike.
Babouantou, foniriik (~ Babwantu) ✪ Babouantou, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). Asutatud u 1590. VT: Fouo. Bamileke riike.
Baboutcha-Nitcheu, foniriik ✪ Baboutcha-Nitcheu, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). Bamileke riike.
Babungo, foniriik (~ Bamungo, Vengo) ✪ Babungo (Vengo), CM-NW. ♦ Vengod (NkD bantulikud keeled: vengo {bav}). VT: Fon. Rajatud u 1645.
Badounga, foniriik (~ Nunga) ✪ Badounga, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Feuh. Bamileke riike.
Bafang, foniriik (~ Nufi) ✪ Bafang, CM-OU ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). Bamileke riike.
Bafaws, hõimkond ✪ Kumba, CM-SW. ♦ Bafavid-balongid (NkBA bantu A-rühm: bafavi-balongi {bwt}). VT: Nfon.
Bafou, foniriik (~ Ghvù) ✪ Bafou, CM-OU. ♦ Jembad (NkDB bamileke keeled: jemba {ybb}). VT: Fo’o Ndong. Bamileke riike.
Bafoussam, foniriik (chefferie de Bafoussam) ✪ Bafoussam, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bafut, foniriik (Bafut fondom) ✪ Bafut, CM-NW. ♦ Bafutid (NkD bantulikud keeled: bafuti {bfd}). VT: Fon.
Bagam, foniriik (~ Ngam, Tsogué) ✪ Bagam, CM-OU. ♦ Mengakad (NkDB bamileke keeled: mengaka {xmg}). VT: Fong. Bamileke riike.
Bagnoun, foniriik (~ Manyem) ✪ Bagnoun, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). Bamileke riike.
Baham, foniriik (chefferie de Baham) ✪ Baham, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bahouoc, foniriik (~ Wok, Pa’wok) ✪ Bahouoc, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). Bamileke riike.
Bakong, foniriik (~ Kong) ✪ Bakong, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). Bamileke riike.
Bakossi vt Lõuna- ja Põhja-Bakossi.
Balatchi, foniriik (~ Latchi, Nchye) ✪ Balatchi, CM-OU. ♦ Ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}). VT: Fouo. Bamileke riike.
Baleng, foniriik (~ Leng) ✪ Baleng, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Foh. Bamileke riike.
Balengou, foniriik (~ Lengwou) ✪ Balengou, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Feuh. Bamileke riike.
Balessing, foniriik (~ Lessing) ✪ Balessing, CM-OU. ♦ Jembad (NkDB bamileke keeled: jemba {ybb}). VT: Fouo. Bamileke riike.
Bali-Kumbat, foniriik (~ Balikumbat) ✪ Balikumbat, CM-NW. ♦ Njongid (NkO2 Oubangui keeled: njongi {muo}). VT: Fon.
Bali Nyonga, foniriik (Bali Nyonga fondom) ✪ Bali, CM-NW. ♦ Mungakad (NkD bantulikud keeled: mungaka {mhk}). VT: Fo‘a.
Balong ja Mokonge, hõimkond (~ Long, Balung) ✪ Mokonge, CM-SW. ♦ Bafavid-balongid (NkBA bantu A-rühm: bafavi-balongi {bwt}). VT: Nfor.
Bamaha, foniriik (~ Maha) ✪ Bamaha, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo. Bamileke riike.
Bambalang, foniriik (~ Chrambo, Chirambo, Mbawyakum) ✪ Bambalang, CM-NW. ♦ Bambalangid (NkD bantulikud keeled: bambalangi {bmo}). VT: Fon.
Bambui, foniriik (~ Awombʉɨ) ✪ Bambui, CM-NW. ♦ Mbilid-mbuid (NkD bantulikud keeled: mbili-mbui {baw}). VT: Fon.
Bameka, foniriik (~ Meka, Mka) ✪ Bameka, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Feuh (Fô). Bamileke riike.
Bamena, foniriik (~ Mena) ✪ Bamena, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Feuh. Bamileke riike.
Bamenda-Nkwe, foniriik (~ Bamendankwe, Mendankwe) ✪ Bamenda, CM-NW. ♦ Mendankved-nkvenid (NkD bantulikud keeled: mendankve-nkveni {mfd}). VT: Fon.
Bamendjinda, foniriik (~ Ndjinda, Njinda) ✪ Bamendjinda, CM-OU. ♦ Ngembad (NkD bantulikud keeled: ngemba {nge}) ja ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bamendjou, foniriik (~ Mndjo, Mundju) ✪ Bamendjou,CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bamesso, foniriik (~ Messo, Mshó) ✪ Bamesso, CM-OU. ♦ Ngombaled (NkDB bamileke keeled: ngombale {nla}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bamougoum, foniriik (~ Mugum, Pa’mugum) ✪ Bamougoum, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bamum, kuningriik (royaume Bamoun) ✪ Foumban, CM-OU. ♦ Bamumid (NkD bantulikud keeled: bamumi {bax}). VT: sultan (Nfonrifoum).
Bamunka, foniriik (~ Munka, Ngiemekohke, Ndop-Bamunka) ✪ Bamunka, CM-NW. ♦ Munkad (NkD bantulikud keeled: munka {bvm}). VT: Fon.
Bana, foniriik (~ Nee) ✪ Bana, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fé. Bamileke riike.
Bandam, hõimkond ✪ Nditam, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Bandenkop, foniriik (~ Badenkop, Ndënkop) ✪ Bandenkop, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fé. Bamileke riike.
Bandja, foniriik (~ Ndja, Nza) ✪ Bandja, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bandjoun, foniriik (chefferie de Bandjoun, La’djo) ✪ Bandjoun, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo. Bamileke riike.
Banfelouk, foniriik (~ Felouk) ✪ Banfelouk, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). Bamileke riike.
Bangang, foniriik (~ Ngang) ✪ Bangang, CM-OU. ♦ Ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}). VT: Fouo. Bamileke riike.
Bangang Fokam, foniriik ✪ Bangang Fokam, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Foh. Bamileke riike.
Bangangté, foniriik (chefferie de Bangangté, Nvën) ✪ Bangangté, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}) ja fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Mfennga. Bamileke riike.
Bangou, foniriik (~ Ngwou, Ndung) ✪ Bangou, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Bangoua, foniriik (~ Ngwa, Bangwá) ✪ Bangoua, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Foh. Bamileke riike.
Bangoulap, foniriik (~ Ngulap) ✪ Bangoulap, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Fo. Bamileke riike.
Banka, foniriik (~ Nka) ✪ Banka, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fo. Bamileke riike.
Bankim, hõimkond (~ Kimi, Rifùm) ✪ Bankim, CM-AD. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). VT: Mveing Kimi. Tikari riike.
Banyo, lamidaat ✪ Banyo, CM-AD ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}) ja vuted (NkD bantulikud keeled: vute {vut}). VT: Lamido.
Bapa, foniriik (~ Pa, Pa’pa) ✪ Bapa, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fé. Bamileke riike.
Bassa-Wouri, hõimkond (~ Bassa du Woury, Bassa Baduala) ✪ Douala, CM-LI. ♦ Basaad (NkBA bantu A-rühm: basaa {bas}).
Bazou, foniriik (~ Zo’o) ✪ Bazou, CM-OU. ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Batcha, foniriik (~ Tcha, Ntsà’.) ✪ Batcha, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fo. Bamileke riike.
Batcham, foniriik (~ Tswefap, Nsghap) ✪ Batcham, CM-OU. ♦ Ngombaled (NkDB bamileke keeled: ngombale {nla}). VT: Fouo. Bamileke riike.
Batchingou, foniriik (~ Tchingou, Nshingʉ) ✪ Batchingou, CM-OU ♦ Medumbad (NkDB bamileke keeled: medumba {byv}). VT: Fo. Bamileke riike.
Batibo, foniriik (~ Aghwi) ✪ Batibo, CM-NW. ♦ Mogamod (NkD bantulikud keeled: meta {mgo}). VT: Fon.
Batié, foniriik (~ Tié, Pa’ti) ✪ Batié, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo. Bamileke riike.
Batoufam, foniriik (chefferie de Batoufam ~ Bantoufam) ✪ Batoufam, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Fo. Bamileke riike.
Bayangam, foniriik (~ Yangam, Pa’nyangam) ✪ Bayangam, CM-OU. ♦ Ghomalad (NkDB bamileke keeled: ghomala {bbj}). VT: Feu. Bamileke riike.
Beba, hõimkond (~ Bebadji, Mubadji) ✪ Beba, CM-NW. ♦ Bebad (NkD bantulikud keeled: beba {bfp}). VT: Fon.
Bengbeng, hõimkond ✪ Bengbeng, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Bibemi, lamidaat ✪ Bibemi, CM-NO. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}). VT: Lamido. Rajatud 1770.
Bonaku, hõimkond (~ Akwa, Kwa-Kwa) ✪ Akwa (Douala), CM-LI. ♦ Dualad (NkBA bantu A-rühm: duala {dua}).
Bonanjo, hõimkond (~ Bell Canton, Douala-Bell) ✪ Bonanjo (Douala), CM-LI. ♦ Dualad (NkBA bantu A-rühm: duala {dua}).
Bonebela, hõimkond (~ Deido) ✪ Deido (Douala), CM-LI. ♦ Dualad (NkBA bantu A-rühm: duala {dua}). Rajatud 1794.
Buea, kuningriik (~ Gbea, Gbea-Bakweri) ✪ Buea, CM-SW. ♦ Mokpved (NkBA bantu A-rühm: kpvee {bri}).
Chomba, foniriik (~ Tsomba) ✪ Chomba, CM-NW. ♦ Ngembad (NkD bantulikud keeled: ngemba {nge}).
Duala hõimkonnad (chefferies de Douala) ✪ Douala, CM-LI. ♦ Dualad (NkBA bantu A-rühm: duala {dua}).
Esu, foniriik ✪ Esu, CM-NW. ♦ Isud (NkD bantulikud keeled: isu {isu}). VT: Batum.
Eyumdjock ja Ossing, hõimkond (~ Eyumodjok/Ossing) ✪ Eyumodjok and Ossing, CM-SW. ♦ Edžaghamid (NkDE ekoi keeled: edžaghami {etu}). VT: Nfor.
Fingye, foniriik (~ Bafingye, Finge) ✪ Finge, CM-NW. ♦ Babankid ehk kedžomid (NkD bantulikud keeled: babanki {bbk}). VT: Fon.
Fombele, foniriik (~ Mbele) ✪ Fombele, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Feu. Bamileke riike.
Fondanti, foniriik (~ Ndanti, Fodanti) ✪ Fondanti, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Fonfuka, foniriik (~ Bum) ✪ Fonfuka, CM-NW. ♦ Bumid (NkD bantulikud keeled: bumi {bmv}). VT: Fon.
Fontem, kuningriik ~ Lebialem (Fontem kingdom) ✪ Menji, CM-SW. ♦ Ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}).
Foreke-Dschang, foniriik ✪ Dschang, CM-OU. ♦ Jembad (NkDB bamileke keeled: jemba {ybb}). VT: Fo’o. Bamileke riike.
Fotetsa, foniriik (~ Tetsa) ✪ Fotetsa, CM-OU. ♦ Jembad (NkDB bamileke keeled: jemba {ybb}). VT: Fo. Bamileke riike.
Foto, foniriik (~ To, Fô-To) ✪ Foto-Dschang, CM-OU. ♦ Jembad (NkDB bamileke keeled: jemba {ybb}). VT: Fo. Bamileke riike.
Fotouni, foniriik (~ Toun, Fu’tuni) ✪ Fotouni, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Feu-Fo. Bamileke riike.
Foyantcha, foniriik (~ Foyamtcha, Yantcha) ✪ Foyantcha, CM-OU. ♦ Fefed (NkDB bamileke keeled: fefe {fmp}). VT: Fo. Bamileke riike.
Ga, hõimkond (~ Gâ) ✪ Gâ, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Garoua, lamidaat (lamidat de Garoua) ✪ Garoua, CM-NO. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}). Rajatud 1810.
Ina, hõimkond ✪ Ina, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Kedjom vt Kedjom Keku ja Kedjom Ketinguh.
Kedjom Keku, foniriik (~ Babanki-Tungaw, Big Babanki) ✪ Big Babanki, CM-NW. ♦ Babankid ehk kedžomid (NkD bantulikud keeled: babanki {bbk}). VT: Fon.
Kedjom Ketinguh, foniriik (~ Babanki-Tingo, Small Babanki) ✪ Kedjom Ketinguh, CM-NW. ♦ Babankid ehk kedžomid (NkD bantulikud keeled: babanki {bbk}). VT: Fon.
Kom, foniriik (Kom fondom) ✪ Laikom, CM-NW. ♦ Komid (NkD bantulikud keeled: komi {bkm}). VT: Fon ~ Foyn. Rajatud 1755.
Kontsha, lamidaat (~ Koncha) ✪ Koncha, CM-AD ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}). VT: Lamido.
Kpvee hõimkonnad (chefferies de Bakweri) ✪ Buea, Limbe, CM-SW. ♦ Kpveed (NkBA bantu A-rühm: kpvee {bri}).
Kungi, foniriik ✪ Kungi, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Fon.
Lebang, foniriik (~ Fontem, Bangwa) ✪ Fontem, CM-SW. ♦ Ngveed (NkDB bamileke keeled: ngvee {nwe}). VT: Fon.
Lewoh, foniriik ✪ Lewoh, CM-SW. ♦ Ngveed (NkDB bamileke keeled: ngvee {nwe}). VT: Atemangwat.
Limbe, kuningriik (van Victoria) ✪ Limbe, CM- SW. ♦ Mokpved (NkBA bantu A-rühm: kpvee {bri}).
Logone-Birni, sultaniriik (~ Longone Birni, Kotoko) ✪ Logone-Birni, CM-EN. ♦ Lagvanid (AfT Tšaadi keeled: lagvani {kot}). Teateid 1805.
Lõuna-Bakossi, hõimkondade liit (Southern Bakossi, Lower Bakossi) ✪ Tombel, CM-SW. ♦ Akoosed (NkBA bantu A-rühm: akoose {bss}). VT: Nfor.
Magba, hõimkond ✪ Magba, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike. Rajatud 1243.
Mambila, hõimkond (~ Mambilla) ✪ Mayo-Darlé, CM-AD. ♦ Mambilad (NkD bantulikud keeled: Kameruni mambila {mcu}).
Mandara, kuningriik (royaume de Mandara, Wandala) ✪ Mora, CM-NE. ♦ Mandarad (AfT Kesk-Tšaadi keeled: vandala {mfi}).
Mankon, foniriik (Mankon fondom) ✪ Mankon, CM-NW. ♦ Mankonid (NkD bantulikud keeled: ngemba {nge} murre). VT: Fon.
Maroua, lamidaat (lamidat de Maroua) ✪ Maroua, CM-EN. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub} ja Nigeeria fulfulde {fuv}). Rajatud 1792.
Mbiame, foniriik (~ Mbijaame) ✪ Mbiame, CM-NW. ♦ Nsood (NkD bantulikud keeled: nsoo {lns}). VT: Fon. Tikari riike.
Mbot, foniriiik ✪ Mbot, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Fon.
Mbouda, hõimkond (~ Bamboutos, Mbwuda, Uda) ✪ Mbouda, CM-OU. ♦ Ngombad (NkDB bamileke keeled: ngomba {jgo}) ja ngiemboonid (NkDB bamileke keeled: ngiembooni {nnh}).
Mboum, hõimkond (~ Mbum) ✪ Vina, CM-AD. ♦ Mbumid (NkO1 Adamaoua keeled: mbumi {mdd}). Rajatud u 933. Tikari riike.
Nditam, kuningriik ✪ Nditam, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Ndu, foniriik (~ Wimbum) ✪ Ndu, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Fon.
Ngambe, kuningriik ✪ Ngambé-Tikar, CM-CE. ♦ Tikarid (NkD bantulikud keeled: tikari {tik}). Tikari riike.
Ngaoundéré, lamidaat (lamidat de Ngaoundéré, N’Gaoundere) ✪ Ngaoundéré, CM-AD. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}) ja mbumid (Adamaoua keeled: mbumi {mdd}). Rajatud 1836.
Njirong, foniriik (~ Nchanti) ✪ Njirong, CM-NW. ♦ Ntšaned (NkD bantulikud keeled: ntšane {ncr}).
Nkar, foniriik ✪ Nkar, CM-NW. ♦ Nsood (NkD bantulikud keeled: nsoo {lns}).
Nkolandom, hõimkond ✪ Nkolandom, CM-SU. ♦ Bulud (NkBA bantu A-rühm: bulu {bum}).
Nso, foniriik (Nso fondom, Nsaw) ✪ Kumbo, CM-NW. ♦ Nsood (NkD bantulikud keeled: nsoo {lns}). VT: Fon. Tikari riike.
Ntem, foniriik ✪ Ntem, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Mbwan. Tikari riike.
Oku, foniriik (~ Ebkuo) ✪ Oku, CM-NW. ♦ Okud (NkD bantulikud keeled: oku {oku}). VT: Fon. Tikari riike.
Põhja-Bakossi, hõimkondade liit (Northern Bakossi, Upper Bakossi) ✪ Bangem, CM-SW. ♦ Akoosed (NkBA bantu A-rühm: akoose {bss}).
Rey Bouba, lamidaat (lamidat de Rey Bouba) ✪ Rey Bouba, CM-NO. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}) ja diid (NkO1 Adamaoua keeled: dii {dur}).
Tabenken, foniriik (~ Tangmboh, Donga ja Mantung) ✪ Tabenken, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Nkwi Tang. Rajatud u 1500.
Talla, foniriik ✪ Talla, CM-NW. ♦ Limbumid (NkD bantulikud keeled: limbumi {lmp}). VT: Fon.
Tibati, lamidaat ✪ Tibati, CM-AD. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}). VT: Lamido.
Tignère, lamidaat (~ Tingere) ✪ Tignère, CM-AD ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Adamawa fulfulde {fub}). VT: Lamido.
Wé, foniriik (~ Weh) ✪ Wé, CM-NW. ♦ Vehid (NkD bantulikud keeled: vehi {weh}). Tikari riike.
Wonyangomba, hõimkond (~ Bonangomba) ✪ Bonangomba, CM-SW. ♦ Mokpved (NkBA bantu A-rühm: kpvee {bri}).

Märkus. Kamerunis on ühtekokku u 13 500 traditsioonilist üksust, sh 79 kuningriiki, nende rolli täpsustab seadus. Kameruni rohtlate (the Grassfields) alal on valitsejate nimetus “fon”, valdus on foniriik (ingl “fondom”); muslimite alal on üks valitseja nimetusi “lamido”, vastav valdus on lamidaat (ingl “lamidat”).

Rahvaste indeks

agemid → Aghem; akoosed → Lõuna-Bakossi, Põhja-Bakossi; avingid → Awing; babankid ehk kedžomid → Fingye, Kedjom Keku, Kedjom Ketinguh; bafavid-balongid → Bafaws, Balong ja Mokonge; bafutid → Bafut; bambalangid → Bambalang; bamumid → Bamum; basaad → Bassa-Wouri; bebad → Beba; bulud → Nkolandom; bumid → Fonfuka; diid → Rey Bouba; dualad → Bonaku, Bonanjo, Bonebela, Duala; edžaghamid → Eyumdjock ja Ossing; fefed → Babouantou, Baboutcha-Nitcheu, Bafang, Bagnoun, Bana, Bandja, Banfelouk, Bangangté, Banka, Batcha, Fombele, Fondanti, Fotouni, Foyantcha; fulad → Banyo, Bibemi, Garoua, Kontsha, Maroua, Ngaoundéré, Rey Bouba, Tibati, Tignère; ghomalad → Bafoussam, Baham, Balengou, Bamaha, Bameka, Bamendjou, Bamougoum, Bandenkop, Bandjoun, Bangang Fokam, Bangou, Bapa, Batié, Batoufam, Bayangam; isud → Esu; jembad → Bafou, Balessing, Foreke-Dschang, Fotetsa, Foto; kedžomid vt babankid; komid → Kom; kpveed → Kpvee; lagvanid → Logone-Birni; limbumid → Kungi, Mbot, Ndu, Ntem, Tabenken, Talla; mambilad → Mambila; mandarad → Mandara; mankonid → Mankon; mbilid-mbuid → Bambui; mbumid → Mboum, Ngaoundéré; medumbad → Badounga, Bahouoc, Bakong, Bamena, Bangangté, Bangoua, Bangoulap, Bazou, Batchingou; mendankved-nkvenid → Bamenda-Nkwe; mengakad → Bagam; mogamod → Batibo; mokpved → Buea, Limbe, Wonyangomba; mungakad → Bali Nyonga; munkad → Bamunka; ngembad → Bamendjinda, Chomba; ngiemboonid → Babadjou, Balatchi, Bangang, Fontem, Mbouda; ngombad → Mbouda; ngombaled → Babete, Bamesso, Batcham; ngveed → Lebang, Lewoh; njongid → Bali-Kumbat; nsood → Mbiame, Nkar, Nso; ntšaned → Njirong; okud → Oku; tikarid → Bandam, Bankim, Bengbeng, Ga, Ina, Magba, Nditam, Ngambe; vehid → Wé; vengod → Babungo

KE KEENIA (KENYA), Keenia Vabariik (Jamhuri ya Kenya, Republic of Kenya) ✪ Nairobi

24. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise ja suahiili keeles.

Maakonnad (county) #: 47

KE-01 Baringo ✪ Kabarnet
KE-02 Bomet ✪ Bomet
KE-03 Bungoma ✪ Bungoma
KE-04 Busia ✪ Busia
KE-05 Elgeyo/Marakwet ✪ Iten
KE-06 Embu ✪ Embu
KE-07 Garissa ✪ Garissa
KE-08 Homa Bay ✪ Homa Bay
KE-09 Isiolo ✪ Isiolo
KE-10 Kajiado ✪ Kajiado
KE-11 Kakamega ✪ Kakamega
KE-12 Kericho ✪ Kericho
KE-13 Kiambu ✪ Kiambu
KE-14 Kilifi ✪ Kilifi
KE-15 Kirinyaga ✪ Kerugoya
KE-16 Kisii ✪ Kisii
KE-17 Kisumu ✪ Kisumu
KE-18 Kitui ✪ Kitui
KE-19 Kwale ✪ Kwale
KE-20 Laikipia ✪ Rumuruti
KE-21 Lamu ✪ Lamu
KE-22 Machakos ✪ Machakos
KE-23 Makueni ✪ Wote
KE-24 Mandera ✪ Mandera
KE-25 Marsabit ✪ Marsabit
KE-26 Meru ✪ Meru
KE-27 Migori ✪ Migori
KE-28 Mombasa ✪ Mombasa ✓⟐
KE-29 Murang’a ✪ Murang’a
KE-30 Nairobi ✪ Nairobi ✓⟐
KE-31 Nakuru ✪ Nakuru
KE-32 Nandi ✪ Kapsabet
KE-33 Narok ✪ Narok
KE-34 Nyamira ✪ Nyamira
KE-35 Nyandarua ✪ Ol Kalou
KE-36 Nyeri ✪ Nyeri
KE-37 Samburu ✪ Maralal
KE-38 Siaya ✪ Siaya
KE-39 Taita/Taveta ✪ Wundanyi
KE-40 Tana River ✪ Hola
KE-41 Tharaka-Nithi ✪ Kathwana
KE-42 Trans Nzoia ✪ Kitale
KE-43 Turkana ✪ Lodwar
KE-44 Uasin Gishu ✪ Eldoret
KE-45 Vihiga ✪ Mbale
KE-46 Wajir ✪ Wajir
KE-47 West Pokot ✪ Kapenguria

Traditsioonilised üksused

Kamba rahvas (Akamba) – vanemate kogu. ♦ Kambad (NkBE bantu E-rühm: kamba {kam})
Kikuju rahvas (Agikuyu) – vanemate kogu. ♦ Kikujud (NkBE bantu E-rühm: kikuju {ki})
Luo rahvas (the Luo) – nõunik Ruoth. ♦ Luod (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: luo {luo}).
Maasai rahvas (the Maasai) – vaimne juht Laibon. ♦ Maasaid (NsE3 Ida-Niiluse keeled: maasai {mas}).
Malindi, kuningriik (kingdom of Malindi) ✪ Malindi. ♦ Suahiilid (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw}).
Meru rahvas (Ameru) – vanemate kogu Njuri Ncheke. ♦ Merud (NkBG bantu E-rühm: meru {mer}).
Mombasa, sultaniriik (Mombasa Sultanate) ✪ Mombasa. ♦ Suahiilid (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw}).
Nandi rahvas (the Nandi) – vaimne juht Orkoiyoi. ♦ Nandid (NsE4 Lõuna-Niiluse keeled: nandi keeled /makrokeel/)
Pate, sultaniriik (Pate Sultanate) ✪ Pate. ♦ Suahiilid (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw}). Valitseja tiitel: Mfalume.
Wanga, kuningriik (Wanga kingdom) ✪ Mumias, KE-11. ♦ Luhjad, täpsemalt selle hõim vangad (NkBJ bantu J-rühm: vanga {lwg}). Valitseja tiitel: Nabongo.
Witu, sultaniriik (sultanate of Witu, Wituland) ✪ Witu, KE-21. ♦ Suahiilid (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw}). Valitseja tiitel: Mfalume.

Märkus. Keenias traditsioonilistel juhtidel ametlikku staatust ei ole. Suurem osa Keenia rahvaid valitses end muul viisil kui riigi vormi kasutades, detsentraliseeritult.

CF KESK-AAFRIKA VABARIIK (RÉPUBLIQUE CENTRAFRICAINE, KÖDÖRÖSÊSE TÎ BÊAFRÎKA) ✪ Bangui (Bangî)

24. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse¹ ja sango² keeles.

Prefektuurid (préfecture, sêse tî kömändâ-kötä) #: 14

CF-BK Alam-Kotto (Basse-Kotto, Do-Kötö²) ✪ Mobaye^1,2
CF-BB Bamingui-Bangoran (Bamïngï-Bangoran²) ✪ Ndélé (Ndëlë²)
CF-KG Kémo-Gribingui (Kemö-Gïrïbïngï²) ✪ Sibut (Sibîti²)
CF-LB Lobaye (Lobâye²) ✪ Mbaïki^1,2
CF-MB Mbomou (Mbömü²) ✪ Bangassou (Bängâsu²)
CF-NM Nana-Mambéré (Nanä-Mbaere²) ✪ Bouar (Buâra²)
CF-MP Ombella-Mpoko (Ömbëlä-Pökö²) ✪ Bimbo^1,2
CF-UK Ouaka (Wäkä²) ✪ Bambari (Bämbärî²)
CF-AC Ouham (Wâmo²) ✪ Bossangoa (Bosangoa²)
CF-OP Ouham-Pendé (Wâmo-Pendë²) ✪ Bozoum (Bozûmo²)
CF-VK Vakaga ✪ Birao (Biraö²)
CF-HK Ülem-Kotto (Haute-Kotto, Tö-Kötö²) ✪ Bria = Bria
CF-HM Ülem-Mbomou (Haut-Mbomou, Tö-Mbömü²) ✪ Obo = Obo
CF-HS Ülem-Sangha / Mambéré-Kadéï (Haute-Sangha / Mambéré-Kadéï, Tö-Sangä / Mbaere Kadeï²) ✪ Berbérati (Bereberäti²)

Majandusprefektuurid (préfecture économique, sêse tî kömändâ-kötä) #: 2

CF-KB Gribingui (Gïrïbïngï²) ✪ Kaga Bandoro^1,2
CF-SE Sangha (Sangä²) ✪ Nola^1,2

Omavalitsus (commune, kötä gbätä) #: 1

CF-BGF Bangui ✓⟐ (Bangî²)

Traditsioonilised üksused

Banda rahvad (peuples Banda) – detsentraliseeritud kogukonnad. ♦ Bandad (NkO2 Oubangui keeled: banda keeled {bad}).
Bangassou, sultaniriik (sultanat de Bangassou) ✪ Bangassou, CF-MB. ♦ Nzakarad (NkO2 Oubangui keeled: nzakara {nzk}).
Dar al-Kuti, sultaniriik (sultanat du Dar al-Kouti) ✪ Châ, hiljem Ndélé, CF-BB. ♦ Bagirmi ja vadai-runga eliit (AfS1 Põhja-Araabia keeled: Tšaadi araabia {shu}), rungad (NsM maba keelkond: runga {rou}, lihtrahva keel).
Gbaja rahvad (peuples Gbaya) – detsentraliseeritud kogukonnad. ♦ Gbajad (NkO2 Oubangui keeled: gbaja makrokeel {gba}).
Manza rahvas (peuple Mandjia) – detsentraliseeritud kogukonnad. ♦ Manzad (NkO2 Oubangui keeled: manza {mzv}).
Rafaï, sultaniriik (sultanat de Rafaï) ✪ Rafaï, CF-HM. ♦ Zanded (NkO2 Oubangui keeled: zande {zne}).
Zémio, sultaniriik (sultanat de Zémio) ✪ Zémio, CF-HM. ♦ Zanded (NkO2 Oubangui keeled: zande {zne}).

Märkus. Traditsioonilistel üksustel ametlikku staatust ei ole, nende juhid on aga enamasti arvatud kohaliku omavalitsuse struktuuri.

Komoorid–Liibüa

KM KOMOORID (COMORES, القمر AL-QAMAR), Komoori Liit (Union des Comores, اتحاد القمر Ittiḩād al-Qumur) ✪ Moroni (موروني Mūrūnī)

24. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid komoori, prantsuse ja araabia keeles.

Saared (île, jazīrah) #: 3

KM-M Mwali (Mohéli, موهيلي Mūhīlī) ✪ Fomboni (فمبوني Fumbūnī)
KM-A Ndzuwani (Anjouan, انجوان Anjwān) ✪ Mutsamudu (موتصمدو Mūtşamdū)
KM-G Ngazidja (Grande Comore, انجزيجة Anjazījah ~ القمر الكبرى Al-Qamar al-Kubrá) ✪ Moroni ✓⟐ (موروني Mūrūnī)

Traditsioonilised üksused

Badgini, sultaniriik (sultanat de Badgini, Bajini) ✪ Foumbouni, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). Valitseja tiitel (VT): mfalme.
Bambao, sultaniriik (sultanat de Bambao) ✪ Iconi, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme (mitmus wafalme).
Hamahame, sultaniriik (sultanat de Hamahame) ✪ Mbeni, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.
Hambu , sultaniriik (sultanat de Hambou) ✪ Mitsoudjë, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.
Itsandra, sultaniriik (sultanat d’Itsandra) ✪ Itsandra, KM-G ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.
Mbude, sultaniriik (sultanat de Mbude) ✪ Chouani, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.
Mitsamihuli, sultaniriik (sultanat de Mitsamihuli) ✪ Mitsamihuli, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.
Mwali, sultaniriik (sultanat de Mohéli) ✪ Fomboni, KM-M. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Mwali komoori {wlc}).
Ndzuwani, sultaniriik (sultanat d’Anjouan) ✪ Mutsamudu, KM-A. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm; Ndzuwani komoori {wni})
Washili, sultaniriik (sultanat de Washili, Oichili) ✪ Koimbani, KM-G. ♦ Komoorlased (NkBG bantu G-rühm: Ngazidja komoori {wlc}). VT: mfalme.

CG KONGO (CONGO, KONGÓ¹, KÔNGO²), Kongo Vabariik (République du Congo, Republíki ya Kongó¹, Repubilika ya Kôngo²) ✪ Brazzaville

25. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, lingala¹, kituba² ja kongo³ keeles.

Departemangud (département) #: 12

CG-11 Bouenza ✪ Madingou
CG-BZV Brazzaville ✓⟐
CG-8 Cuvette ✪ Owando, varem Fort-Rousset (1904–1977)
CG-5 Kouilou (Kwilu³) ✪ Loango (Lwaangu)
CG-2 Lékoumou ✪ Sibiti
CG-7 Likouala ✪ Impfondo
CG-15 Lääne-Cuvette (Cuvette-Ouest) ✪ Ewo
CG-9 Niari ✪ Dolisie, varem ka Loubomo (1975–1991)
CG-14 Plateaux ✪ Djambala
CG-16 Pointe-Noire ✓ (Njinji³)
CG-12 Pool ✪ Kinkala
CG-13 Sangha ✪ Ouésso

Traditsioonilised üksused

Kakongo, kuningriik (royaume de Kakongo) ✪ Kinguele, CG. ♦ Kongod (NkBH bantu H-rühm: kongo {kg}, täpsemalt vili {vif}). Valitseja tiitel: Mwene Kakongo.
Kongo dia Nlaza, seitse kuningriiki (les sept royaumes de Kongo dia Nlaza). ✪ ♦ Kongod (NkBH bantu H-rühm: kongo {kg}, täpsemalt laari {ldi}).
Likouala hõimkonnad (chefferies de la Likouala) ♦ Likouala rahvad (NkBC bantu C-rühm: bomitaba {zmx}, likvala {kwc} ja mbati {mdn}).
Lwããgu, kuningriik (royaume de Loango) ✪ Buali, CG, GA. ♦ Vilid (NkBH bantu H-rühm: vili {vif}). Valitseja tiitel: Moe Poaty või Moe Ma Loango.
Mbosi hõimuliidud (confédérations de Mbochi) ♦ Mbosid (NkBC bantu C-rühm: mbosi {mdw}).
Ngoyo, kuningriik (royaume de Ngoyo) ✪ Mbanza Ngoyo. ♦ Kongod (NkBH bantu H-rühm: kongo {kg}, täpsemalt woyo murre).
Nsundi, vürstiriik (principauté de Nsundi) ✪ Mbanza Nsundi. ♦ Kongod (NkBH bantu H-rühm: kongo {kg}, täpsemalt San Salvadori kongo {kwy}).
Sangha hõimkonnad (chefferies de la Sangha) ♦ Sangha rahvad (NkBA bantu A-rühm: bekveli {bkw}, NkBC bantu C-rühm: bomitaba {mzx}).
Tyo, kuningriik ~ Anziku (royaume Tio ~ Tyo ~ Anziku) ✪ Mbé, CG, GA. ♦ Teked (NkBB bantu B-rühm: teke keelekuju tsaaji {tyi}). Valitseja tiitel: Makoko, Õkoo. Kuningriik tegutseb tänini, seda pole laiali saadetud, mh mõistab õigust.
Vungu, üksus (entité politique de Vungu) ✪ Mbanza Vungu. ♦ Kongod (NkBH bantu A-rühm: kongo {kg}, täpsemalt jombe {yom}).

Märkus. Traditsioonilistel üksustel ei ole mingit ametlikku staatust, nende valitsejad on aga arvatud kohaliku omavalitsuse koosseisu, neil on sümboolne võim, eelkõige kultuuri ja moraali küsimustes.

CD KONGO DV (RD CONGO), Kongo Demokraatlik Vabariik (République démocratique du Congo, Repubilika ya Kôngo ya Dimokalasi¹, Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo², Republíki ya Kongó Demokratíki³, Ditunga dia Kongu wa Mungalaata⁴) ✪ Kinshasa

25. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, kituba¹ (‘kikongo ya leta’), suahiili², lingala³, Kasai luba⁴ ja kongo⁵ keeles.

Provintsid (province) #: 25

CD-BU Alam-Uélé (Bas-Uélé) ✪ Buta
CD-EQ Ekvaator (Équateur) ✪ Mbandaka ✓, varem Coquilhatville/Coquilhatstad (–1966)
CD-KE Ida-Kasaï (Kasaï Oriental) ✪ Mbuji-Mayi ✓, varem Bakwanga (–1966?)
CD-IT Ituri ✪ Bunia
CD-KS Kasaï ✪ Tshikapa ✓
CD-KC Kesk-Kasaï (Kasaï Central) ✪ Kananga ✓, varem Luluabourg/Luluaburg (–1966)
CD-BC Kesk-Kongo (Kongo Central, Kongo dia Kati⁵) ✪ Matadi
CD-KG Kwango ✪ Kenge
CD-KL Kwilu ✪ Bandundu, varem Banningville/Banningstad (–1966)
CD-LO Lomami ✪ Kabinda
CD-LU Lualaba ✪ Kolwezi
CD-SK Lõuna-Kivu (Sud-Kivu, Kivu-Kusini²) ✪ Bukavu ✓, varem Costermansville/Costermansstad (–1966)
CD-SU Lõuna-Ubangi (Sud-Ubangi) ✪ Gemena
CD-MN Mai-Ndombe ✪ Inongo
CD-MA Maniema ✪ Kindu, varem Kindu Port-Empain / Kindu Empain-Haven (–1966)
CD-MO Mongala ✪ Lisala
CD-NK Põhja-Kivu (Nord-Kivu, Kivu Kaskazini²) ✪ Goma
CD-NU Põhja-Ubangi (Nord-Ubangi) ✪ Gbadolite
CD-SA Sankuru ✪ Lusambo
CD-TA Tanganyika ✪ Kalemie, varem Albertville/Albertstad (–1966)
CD-TO Tshopo ✪ Kisangani ✓, varem Stanleyville/Stanleystad (–1966)
CD-TU Tshuapa ✪ Boende
CD-HK Ülem-Katanga (Haut-Katanga, Katanga Juu²) ✪ Lubumbashi ✓, varem Élisabethville/Elisabethstad (–1966)
CD-HL Ülem-Lomami (Haut-Lomami, Lomami Juu²) ✪ Kamina
CD-HU Ülem-Uélé (Haut-Uélé) ✪ Isiro, varem Paulis (–1966)

Keskalluvusega linn (ville) #: 1

CD-KN Kinshasa ✓⟐, varem Léopoldville/Leopoldstad (–1966)

Traditsioonilised üksused

Azande hõimkonnad (chefferies Azande) ♦ Zanded (NkO2 Oubangui keeled: zande {zne}).
Kongo, kuningriik (royaume Kongo) ✪ Mbanza Kongo, AO, CD. ♦ Kongod (NkBH bantu H-rühm: kongo {kg}). Valitseja tiitel: Manikongo.
Kuba, kuningriik (royaume Kuba) ✪ Nsheng. ♦ Bušoongid (NkBC bantu C-rühm: bušoongi {buf}). Valitseja tiitel: Nyim.
Luba, riik (l’empire Luba) ✪ Mwibele, Kabongo jt. ♦ Lubad (NkBL bantu L-rühm. Katanga luba {lub}). Valitseja tiitel: Mwami.
Lunda, riik (l’empire Lunda) ✪ Musumba, CD-LU. ♦ Lundad (NkBL bantu L-rühm: lunda {lun}). Valitseja tiitel: Mwata Yamvo.
Mangbetu hõimkonnad (chefferies Mangbetu) ♦ Mangbetud (NsC Kesk-Sudaani keeled: mangbetu {mdj}).
Mongo hõimkonnad (chefferies Mongo) ♦ Mongod (NkBC bantu C-rühm: mongo {lol}).
Pende, kuningriik ~ Phende kuningriik (royaume Pende) ✪ -. ♦ Phended (NkBL bantu L-rühm: phende {pem}).
Shi, kuningriik ~ Šii kuningriik ~ Bushi (royaume Shi) ✪ Cirunga jt. ♦ Šiid (NkBJ bantu J-rühm: šii {shr}).
Songye, kuningriik ~ Songe kuningriik (royaume Songye) ✪ Kabinda jt. ♦ Songed (NkBL bantu L-rühm: songe {sop}).
Teke, kuningriik (royaume Teke) ✪ Mbé. ♦ Teked (NkBB bantu B-rühm: teke makrokeel).
Yaka, kuningriik ~ Jaka kuningriik ~ Kasongo Luunda (royaume Yaka) ✪ Kasongo Luunda. ♦ Jakad (NkBH bantu H-rühm: jaka {yaf}).

Märkus. Kongo DVs on 470 ametlikult registreeritud hõimkonda, nende rolli kindlustab põhiseadus.

Muud kohad

Aketi, varem Aketi Port-Chaltin / Aketi-Chaltinhaven CD-BU
Ilebo, varem Port-Francqui / Francquihaven CD-KS
Katanga, endine provints ✓⟐, varem ka Shaba (1972–1997) CD-HK, CD-HL, CD-LU, CD-TA
Kikwit, varem Poto-Poto CD-KL
Kirungu, varem Baudouinville/Boudewijnstad CD-TA
Kivu, endine provints ✓⟐ CD-MA, CD-NK, CD-SK
Likasi, varem Jadotville/Jadotstad CD-HK
Lusanga, varem Leverville/Leverstad CD-KL
Ubundu, varem Ponthierville/Ponthierstad CD-TO

LS LESOTHO, Lesotho Kuningriik (’Muso oa Lesotho, Kingdom of Lesotho) ✪ Maseru

25. X 2023: seis on ajakohane. Nimekujud sotho ja inglise keeles.

Ringkonnad (district) #: 10

LS-D Berea ✪ Teyateyaneng
LS-B Butha-Buthe
LS-C Leribe ✪ Hlotse
LS-E Mafeteng
LS-A Maseru ✪ Maseru ✓⟐
LS-F Mohale’s Hoek
LS-J Mokhotlong
LS-H Qacha’s Nek
LS-G Quthing ✪ Moyeni
LS-K Thaba Tseka

LR LIBEERIA (LIBERIA), Libeeria Vabariik (Republic of Liberia) ✪ Monrovia

25. X 2023: seis on ajakohane. Nimekujud inglise keeles.

Maakonnad (county) #: 15

LR-BM Bomi ✪ Tubmanburg
LR-BG Bong ✪ Gbarnga
LR-GP Gbarpolu ✪ Bopolu
LR-GB Grand Bassa ✪ Buchanan
LR-CM Grand Cape Mount ✪ Robertsport
LR-GG Grand Gedeh ✪ Zwedru
LR-GK Grand Kru ✪ Barclayville
LR-LO Lofa ✪ Voinjama
LR-MG Margibi ✪ Kakata
LR-MY Maryland ✪ Harper
LR-MO Montserrado ✪ Bensonville
LR-NI Nimba ✪ Sanniquellie
LR-RI River Cess° ✪ River Cess
LR-RG River Gee ✪ Fish Town
LR-SI Sinoe ✪ Greenville

Traditsioonilised üksused

Belleh, hõimkond ~ Belle hõimkond (Belleh Chiefdom) ✪ Belle Yella, LR-GP. ♦ Belled ehk kuvaad (NkR kruu keeled: kuvaa {blh}).
Boinsen, hõimkond (Boinsen Chiefdom) ✪ Palala, LR-BG. ♦ Kpelled (NkM mande keelkond: kpelle {kpe}) jt.
Dewoin, hõimkond (Dewoin Chiefdom) ✪ Gba Jakah, LR-BM. ♦ Deid (NkR kruu keeled: devoini {dee}).
Din-Gola, hõimkond (Din-Gola Chiefdom) ✪ Goba Town, LR-MO. ♦ Golad (NkA Atlandi keelkond: gola {gol}).
Gbandi hõimkond (Gbandi Chiefdom) ✪ Kolahun, LR-LO. ♦ Gbandid (NkM mande keelkond: bandi {bza}).
Gizima-Ziema, hõimkond (Gizima-Ziema Chiefdom) ✪ Zorzor, LR-LO. ♦ Lomad (NkM mande keelkond: loma {lom}).
Grand Cess, hõimkond (Grand Cess Chiefdom) ✪ Grand Cess, LR-GK. ♦ Kruud (NkR kruu keelkond: kruu keeled {kro}).
Jorquelleh, hõimkond (Jorquelleh Chiefdom) ✪ Gbarnga, LR-BG. ♦ Kpelled (NkM mande keelkond: kpelle {kpe}).
Kissi hõimkond (Kissi Chiefdom) ✪ Foya, LR-LO. ♦ Kissid (NkA Atlandi keelkond: kissi {kss, kqs}).
Pleebo/Sodoken, hõimkond (Pleebo/Sodoken Chiefdom) ✪ Pleebo, LR-MY. ♦ Grebod (NkR kruu keeled: grebo makrokeel).
Quadu-Gboni, hõimkond (Quadu-Gboni Chiefdom) ✪ Barkedu, LR-LO. ♦ Mandingod (NkMM mandingo keeled: manja {mzj}).
3. ringkond, hõimkond ~ Saint John River (District #3 Chiefdom) ✪ Saint John River City, LR-GB. ♦ Bassad (NkR kruu keeled: bassa {bsq}).
Sanniquellie-Mahn, hõimkond (Sanniquellie-Mahn Chiefdom) ✪ Sanniquellie, LR-NI. ♦ Manod (NkM mande keelkond: mano {mev}).
Zoe-Gbao, hõimkond (Zoe-Gbao Chiefdom) ✪ Bahn, LR-NI. ♦ Giod ehk danid (NkM mande keelkond: dani {dnj}).
Tchien, hõimkond (Tchien Chiefdom) ✪ Zwedru, LR-GG. ♦ Krahnid (NkR kruu keelkond: krahni {kqr, krw}).
Tewor, hõimkond (Tewor Chiefdom) ✪ Tewor Town, LR-CM. ♦ Vaid (NkM mande keelkond: vai {vai}).
Vahun Guma Mende, hõimkond (Vahun Guma Mende Chiefdom) ✪ Vahun, LR-LO. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).

Märkus. Hõimupealikutel on abistav roll kohalikus omavalitsuses. Ühtekokku on Libeerias 215 hõimkonda (mida juhivad ülemhõimupealikud, ingl paramount chiefs), 476 klanni (suguvõsa, ingl clan, haldab külade rühmi) ja mitutuhat külavanemat (town chiefs).

Muud kohad

Monrovia ✓⟐
Piprarannik ✓⟐

LY LIIBÜA (ليبية LĪBYAH), Liibüa Riik (دولة ليبيا Dawlat Lībiyā) ✪ Tripoli (طرابلس Ţarābulus)

25. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid araabia keeles.

Omavalitsused (sha‘bīyah) #: 22

LY-BA Benghazi (بنغازي Banghāzī) ✪ Benghazi ✓⟐ (بنغازي Banghāzī)
LY-BU Al-Buţnān (البطنان) ✪ Ţubruq (طبرق, Tobruch ‡)
LY-DR Darnah (درنة) ✪ Darnah (درنة, Derna ‡)
LY-GT Ghāt (غات) ✪ Ghāt (غات)
LY-JA Al-Jabal al-Akhḑar (الجبل الاخضر) ✪ Al-Bayḑā’ (البيضاء, Beida ‡)
LY-JG Al-Jabal al-Gharbī (الجبل الغربي) ✪ Gharyān (غريان, Garian ‡)
LY-JI Al-Jafārah° (الجفارة, Gefara ‡) ✪ Al-‘Azīzīyah (العزيزية)
LY-JU Al-Jufrah (الجفرة, Giofra ‡) ✪ Hūn (هون, Hon ‡)
LY-KF Al-Kufrah (الكفرة, Cufra ‡) ✪ Al-Jawf (الجوف)
LY-MJ Al-Marj (المرج) ✪ Al-Marj al-Jadīd (المرج الجديد)
LY-MB Al-Marqab (المرقب) ✪ Al-Khums (الخمس, Homs ‡)
LY-MI Mişrātah (مصراتة) ✪ Mişrātah ✓⟐ (مصراتة, Misurata ‡)
LY-MQ Murzuq (مرزق) ✪ Murzuq (مرزق, Murzuch ‡)
LY-NL Nālūt (نالوت) ✪ Nālūt (نالوت)
LY-NQ An-Nuqāţ al-Khams° (النقاط الخمس) ✪ Zuwārah (زوارة, Zuara ‡)
LY-SB Sabhā° (سبها) ✪ Sabhā (سبها, Sebha ‡)
LY-SR Surt (سرت) ✪ Surt (سرت, Sirte ‡)
LY-ZA Az-Zāwiyah (الزاوية) ✪ Az-Zāwiyah (الزاوية)
LY-TB Tripoli (طرابلس Ţarābulus) ✪ Tripoli ✓⟐ (طرابلس Ţarābulus)
LY-WD Wādī al-Ḩayāt° (وادي الحياة) ✪ Awbārī (اوباري, Ubari ‡)
LY-WS Wādī ash-Shāţi’° (وادي الشاطئ) ✪ Brāk (براك, Brach ‡)
LY-WA Al-Wāḩāt (الواحات) ✪ Ajdābiyā (أجدابيا, Agedabia ‡)

Muud kohad

Fezzan, ajalooline maa-ala ✓ (فزان Fazzān)
†Küreene, ajalooline linn ✓⟐ (Cyrene, شحات Shaḩḩāt ~ قورينة Qūrīnah)
Kürenaika, ajalooline maa-ala ✓⟐ (برقة Barqah)
Tripolitaania, ajalooline maa-ala ✓⟐ (طرابلس Ţarābulus)

Lõuna-Aafrika Vabariik – Lääne-Sahara

ZA LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (SOUTH AFRICA¹, SUID-AFRICA², SEWULA AFRIKA³, AFRIKA-BORWA⁴, NINGIZIMU AFRIKA^5,11, AFRIKA BORWA⁶, AFORIKA BORWA⁷, AFRIKA-DZONGA⁸, AFRIKA TSHIPEMBE⁹, UMZANTSI AFRIKA¹⁰), Lõuna-Aafrika Vabariik (Republic of South Africa¹, Republiek van Suid-Afrika², iRiphabliki yeSewula Afrika³, Rephaboliki ya Afrika-Borwa⁴, iRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika⁵, Rephaboliki ya Afrika Borwa⁶, Rephaboliki ya Aforika Borwa⁷, Riphabliki ra Afrika Dzonga⁸, Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe⁹, iRiphabliki yaseMzantsi Afrika¹⁰, iRiphabliki yaseNingizimu Afrika¹¹) ✪ Pretoria (Tshwane^4,6,7, iPitori³, iPitoli⁵, Pitori⁸, Tswane⁹, iTswani¹⁰, ePitoli¹¹), Kaplinn (Cape Town¹, Kaapstad², Kapa^4,6, iKapa^10,11)

15. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise¹, afrikaani², (lõuna)ndebele³, põhjasotho⁴, svaasi⁵, sotho⁶, tsvana⁷, tsonga⁸, venda⁹, koosa¹⁰ ja suulu¹¹ keeles. Kohalike keelte loetelu vt iga haldusüksuse alt.

Provintsid (province) #: 9

ZA-FS Free State ✓⟐, varem Oranje (Freistata⁶, Vrystaat²; Fuleyistata⁵, Foreistata⁷, iFreyistata¹⁰, iFuleyisitata¹¹) ✪ Bloemfontein ✓ (Mangaung⁶) ♦ Keeled: sotho, afrikaani.
ZA-GT Gauteng ✓⟐ ✪ Johannesburg ✓⟐ (iRhawuteni³, Gauteng^4,7, Jozi⁵, Kgauteng⁶, eRhawutini¹⁰, eGoli¹¹) ♦ Keeled: suulu, inglise, afrikaani, sotho, põhjasotho, tsvana.
ZA-EC Ida-Kapimaa ✓ (Eastern Cape¹, Mpuma-Koloni¹⁰, Oos-Kaap²) ✪ Bhisho ✓ (iBhisho¹⁰), varem Bisho (–2004). ♦ Keeled: koosa, afrikaani.
ZA-NL KwaZulu-Natal ✓⟐, varem Natal (iKwaZulu-Natali¹¹) ✪ Pietermaritzburg ✓ (uMgungundlovu¹¹) ♦ Keeled: suulu, inglise.
ZA-LP Limpopo ✓⟐ (Vhembe⁹), varem Põhjaprovints (Northern Province, 1995–2002), Põhja-Transvaal (Northern Transvaal, 1994–1995) ✪ Polokwane, ✓ varem Pietersburg (–2005) ♦ Keeled: põhjasotho, tsonga, venda.
ZA-NW Loodeprovints ✓ (North West¹, Noordwes², Bokone Bophirima⁷; Leboya Bophirimela⁶, Mntla-Ntshona¹⁰) ✪ Mahikeng ✓, varem Mafikeng (1980–2010), Mafeking (–1980) ♦ Keeled: tsvana, afrikaani.
ZA-WC Lääne-Kapimaa ✓ (Western Cape¹, Wes-Kaap², Ntshona-Koloni¹⁰) ✪ Kaplinn ✓⟐ (Cape Town¹, Kaapstad²) ♦ Keeled: afrikaani, koosa, inglise.
ZA-MP Mpumalanga ✓⟐ (iMpumalanga^3,5,11), varem Ida-Transvaal (Eastern Transvaal, 1994–1995) ✪ Mbombela ✓, varem Nelspruit (–2009) ♦ Keeled: svaasi, suulu, tsonga, ndebele, põhjasotho.
ZA-NC Põhja-Kapimaa ✓ (Northern Cape¹, Noord-Kaap², Kapa Bokone⁷; Kapa Leboa⁴, Kapa Leboya⁶, Kapa Devhula⁹, Mntla-Koloni¹⁰) ✪ Kimberley ✓ ♦ Keeled: afrikaani, tsvana.

Traditsioonilised kuningriigid

*Bakoena ba Mopeli, kuningriik (Bakoena ba Mopeli kingdom) ✪ ZA-FS. ♦ Sothod (NkBS bantu S-rühm: sotho {st}). Bakoena on tootemnimi (‘krokodill’), Mopeli on üks dünastiale aluse panijaid. Langeb enamjaolt kokku Qwaqwa bantustaniga.
Koosamaa, kuningriik ~ Koosa kuningriik (AmaXhosa Kingdom, Xhosaland) ✪ Nqadu, ZA-EC. ♦ Koosad (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}). Valitseja tiitel: Kumkani.
Lobedu, kuninganna riik (Balobedu Queen Realm, Bolobedu) ✪ Khetlhakone, ZA-LI. ♦ Lobedud (NkBS bantu S-rühm: põhjasotho {nso}). Valitseja tiitel: Khifikolo (‘valitsejanna’) ~ Modjadji (‘vihmakuninganna’).
*Lääne-Mpondomaa, kuningriik ~ Nyandeni Mpondo kuningriik (AmaMpondo aseNyandeni, West Pondoland) ✪ Nyandeni, ZA-EC. ♦ Mpondod (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}). Valitseja tiitel: Kumkani. Üks mpondo rahva kahest harust.
Mpondomaa, kuningriik ~ Mpondo kuningriik ~ Ida-Mpondomaa (AmaMpondo Kingdom, ajal Pondoland) ✪ Qaukeni, ZA-EC. ♦ Mpondod (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}). Valitseja tiitel: Kumkani. LAVi valitsuse silmis mpondode ainus esindaja.
Mpondomise, kuningriik (AmaMpondomise Kingdom) ✪ Jongilanga, ZA-EC. ♦ Mpondomised (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}). Valitseja tiitel: Kumkani ~ Inkosi Enkhulu.
Ndebele, kuningriik (AmaNdebele Kingdom, KwaNdebele) ✪ Kwaggafontein (Enyokeni/Mnyama), ZA-MP. ♦ Ndebeled (NkBSN nguni keeled: lõunandebele {nr}). Valitseja tiitel: Kumkani ~ Isilo.
*Ndzundza-Mabhoko, kuningriik (Ndzundza-Mabhoko kingdom) ✪ ZA-MP. ♦ Ndebeled (NkBSN nguni keeled: (lõuna)ndebele {nr}). Ndzundza ja Mabhoko on suguvõsanimed.
Pedi Maroteng, kuningriik (Bapedi ba Maroteng) ✪ Mohlaletse, ZA-LI. ♦ Pedid (NkBS bantu S-rühm: põhjasotho {nso}). Maroteng on klanninimi. Valitseja tiitel: Kgosi ~ Morena.
Rharhabe, kuningriik (AmaRharhabe Kingdom) ✪ Mngqesha, ZA-EC. ♦ Koosad (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}. rh hääldus [x]). Valitseja tiitel: Kumkani.
Suulumaa, kuningriik ~ Suulu kuningriik (AmaZulu Kingdom, KwaZulu) ✪ Ulundi, Nongoma (peamaja asukoht), ZA-NL. ♦ Suulud (NkBSN nguni keeled: suulu {zu}). Valitseja tiitel: Isilo (‘leopard’).
Thembumaa, kuningriik ~ Thembu kuningriik (AbaThembu Kingdom, Thembuland) ✪ Bumbane, ZA-EC. ♦ Thembud (NkBSN nguni keeled: koosa {xh}). Valitseja tiitel: Kumkani.
Venda, kuningriik ~ Venda kuningriik (VhaVenda) ✪ Thohoyandou, Dzata (ajal), ZA-LI. ♦ Vendad (NkBS bantu S-rühm: venda {ve}). Valitseja tiitel: Vho-Thovhele.

Märkus. Tärniga tähistatud kuningriigid on ajutise tunnustusega, st tunnustatakse olemasolevat valitsejat, kuid pärast tema surma uut enam ei määrata. Käimas on kohtuvaidlused.

Muud traditsioonilised üksused

Bhaca, endine kuningriik (amaBhaca) ♦ Ngunid (tänapäeval räägivad kas koosa või suulu keelt).
Fokeng, hõimkond (baFokeng) ✪ ZA-NW. ♦ Sulandusid 19. sajandil sothode hulka.
Gasela, hõimkond (amaGasela) ✪ ♦ Koosade allharu.
Gcaleka, ülemhõimkond (amaGcaleka) ✪ ♦ Koosade tähtsaim hõim.
Gqunukhwebe, hõimkond (amaGqunukhwebe) ✪ ♦ Koosade haru, milles olid esindatud ka khoisanid.
Gwali, hõimkond (amaGwali) ✪ ♦ Koosade haru.
Hhurutshe, hõimkond (baHhurutshe, Hurutshe) ✪ Kaditshwene, ZA-NW. ♦ Tsvanade vanimaid hõime. Eraldi harud olid ajuti Mokgatlha (baHhurutshe ba booMokgatlha) ja Moilwa (baHhurutshe bagaMoilwa).
Hleke, hõimkond (amaHleke) ✪ ♦ Koosade haru.
Hlubi, endine kuningriik (amaHlubi) ✪ ♦ Ngunid (tänapäeval räägivad kas koosa või suulu keelt).
Makuleke, hõimkond (Makuleke chiefdom) ✪ ZA-LI. ♦ Tsongad (NkBR).
Mbalu, hõimkond (amaMbalu) ✪ ♦ Koosade allharu, sulandus teiste hulka 19. sajandil.
Mdushane, hõimkond (imiDushane ka Ndlambe) ✪ ♦ Koosade allharu. Eelkäija: Mdushane (isikunimi).
Mhinga, hõimkond (Mhinga chiefdom) ✪ ZA-LI. ♦ Tsongad.
Mphaphuli, endine kuningriik (baMphaphuli) ✪ ♦ Vendad.
Mthethwa, endine kuningriik ✪ ♦ Algselt suulude kaitsja, hiljem al 1817 liitus Suulu kuningriigiga.
Ndange, hõimkond (imiNdange) ✪ ♦ Koosade haru.
Ndlambe, hõimkond (amaNdlambe) ✪ ♦ Koosade suurim haru, mis lõi Rharhabest lahku.
Ndwandwe, endine kuningriik ✪ ♦ Hävitati u 1820 suulude poolt ja hajus laiali eri riikideks tänapäeva Malawi, Mosambiigi ja Sambia aladel.
Ngwane, endine kuningriik (amaNgwane) ✪ ♦ Algselt ngunide hõime, tänapäeva Svaasimaa eelkäijaid.
Ntinde, hõimkond (amaNtinde) ✪ ♦ Koosade haru.
Qhayi, hõimkond (imiQhayi) ✪ ♦ Koosade allharu.
Qwabe, endine kuningriik ✪ ♦ Sulandus 19. sajandi algul suulude hulka.
Rôlông, hõimkond (baRôlông) ✪ ♦ Tsvanade hõim. Jagunes lõpuks nelja harusse: Ratlou (baRôlông baRratlou), Seleka (baRôlông baSeleka), Tshidi ja Rapulana. Ratlou jagunes omakorda kaheks: Mariba (baRôlông baRrathlou booMariba) ja Seitshiro (baRôlông baRratlou booSeitshiro).
Zizi, endine kuningriik (amaZizi) ✪ ♦ Ngunid (tänapäeval räägivad kas koosa või suulu keelt).
Thembu baseRhoda, endine kuningriik (abaThembu baseRhoda) ✪ ♦ Thembud (koosad).
Tlhaping, hõimkond (baTlhaping) ✪ Dithakong, ZA-NC, ZA-NW. ♦ Tsvanade hõim, hargnes Rôlôngist, sulandus hiljem peamiselt sothode hulka. Olid kahes harus: Phuduhutswana (baTlhaping bagaPhuduhutswane) ja Phuduhudu (baTlhaping bagaPhuduhudu).
Tlôkwa, hõimkond (baTlôkwa) ✪ ♦ Sothode ja tsvanade eelkäijaid.
Valoyi, hõimkond (Valoyi chiefdom, Nwamitwa) ✪ ZA-LI. ♦ Tsongad.

Muud kohad

Bela-Bela, varem Warmbad/Warmbaths (–2002) ZA-LP
† Bophuthatswana, endine bantustan ✓ (“iseseisev” 1977–1994) ZA-NW, ZA-EC, ZA-FS ♦ Tsvanad.
† Ciskei, endine bantustan ✓ (“iseseisev” 1972–1994) ZA-EC ♦ Koosad.
Dikeni, varem Alice (–2016) ZA-EC
Draakonimäed ✓⟐ (Drakensberg)
Durban ✓⟐ (eThekwini¹¹) ZA-NL
† Gazankulu, endine bantustan ✓ (1973–1994) ZA-MP ♦ Tsongad.
Gcuwa, varem Butterworth (–2004) ZA-EC
Gqeberha ✓⟐, varem Port Elizabeth (–2021) ZA-EC
Hea Lootuse neem ✓⟐ (Cape of Good Hope¹, Kaap die Goeie Hoop²) ZA-WC
† KaNgwane, endine bantustan ✓ (1976–1994) ZA-MP ♦ Svaasid.
Kapimaa, endine provints ✓⟐ (Cape Province¹, Kaapprovinsie²)
Kariega, varem Uitenhage (–2021) ZA-EC
Komani, varem Queenstown (–2016) ZA-EC
KuGompo City ✓, varem East London (–veebr 2026, Oos-Londen², eMonti¹⁰) ZA-EC
KwaDukuza, varem Stanger (–2006) ZA-NL
KwaMaqoma, varem Fort Beaufort (–2023) ZA-EC
† KwaNdebele, endine bantustan ✓ (1981–1994) ZA-MP ♦ Ndebeled.
KwaNojoli, varem Somerset East (–2023) ZA-EC
† KwaZulu, endine bantustan ✓ (1977–1994) ZA-NL ♦ Suulud.
Laudmägi ✓ (Table Mountain¹, Tafelberg²) ZA-WC ♦ Kaplinnas.
† Lebowa, endine bantustan ✓ (1972–1994) ZA-LP ♦ Pedid e põhjasothod.
Lephalale, varem Ellisras (–2002) ZA-LP
Makhanda, varem Grahamstown (–2018) ZA-EC
eMakhazeni, varem Belfast (–2009) ZA-MP
eMalahleni ✓, varem Witbank (–2006) ZA-MP
Maletswai, varem Aliwal North (–2015) ZA-EC
eMkhondo, varem Piet Retief (–2010) ZA-MP
uMnambithi ✓ ~ Emnambithi, varem Ladysmith (–2024) ZA-NL
Modimolle, varem Nylstroom (–2002) ZA-LP
Mogwadi, varem Dendron ZA-LP
Mokopane, varem Potgietersrus (–2003) ZA-LP
Mthatha, varem Umtata (–2004) ZA-EC ♦ Endine Transkei pealinn.
Musina, varem Messina (–2003) ZA-LP
Nqanqarhu, varem Maclear (–2021) ZA-EC
Ntabozuko, varem Berlin (–2021) ZA-EC
eNtokozweni, varem Machadodorp (–2009) ZA-MP
Nõelaneem ✓⟐ (Cape Agulhas¹, Kaap Agulhas²) ZA-WC
Pretoria ✓⟐ (Tshwane^4,6,7, iPitori³, iPitoli⁵, Pitori⁸, Tswane⁹, iTswani¹⁰, ePitoli¹¹) ZA-GT
Qonce, varem King William’s Town (–2021) ZA-EC
† QwaQwa, endine bantustan ✓ (1974–1994) ZA-FS ♦ Sothod.
Robert Sobukwe Town, varem Graaff-Reinet (–veebr 2026, eRhafu¹⁰, khoi ǃXamdubu) ZA-EC
Rustenburg ZA-NW
Senwabarwana, varem Bochum ZA-LP
Soweto ✓ ZA-GT
Stellenbosch ✓ ZA-WC
Suulumaa, maa-ala ✓ (Zululand, KwaZulu) ZA-NL
† Transkei, endine bantustan ✓ (“iseseisev” 1976–1994) ZA-EC ♦ Koosad.
Transvaal, endine provints ✓⟐
† Venda, endine bantustan ✓ (“iseseisev” 1979–1994) ZA-LP ♦ Vendad.

SS LÕUNA-SUDAAN (SOUTH SUDAN), Lõuna-Sudaani Vabariik (Republic of South Sudan) ✪ Juba

24. XI 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise keeles.

Osariigid (state) #: 10

SS-EE Ida-Ekvatoriaalprovints (Eastern Equatoria) ✪ Kapoeta
SS-JG Jonglei ✪ Bor
SS-EC Kesk-Ekvatoriaalprovints (Central Equatoria) ✪ Juba ✓⟐
SS-LK Lakes ✪ Rumbek
SS-BW Lääne-Bahr el Ghazal (Western Bahr el Ghazal) ✪ Wau
SS-EW Lääne-Ekvatoriaalprovints (Western Equatoria) ✪ Yambio
SS-BN Põhja-Bahr el Ghazal (Northern Bahr el Ghazal) ✪ Aweil
SS-UY Unity ✪ Bentiu
SS-WR Warrap ✪ Warrap
SS-NU Ülem-Niilus (Upper Nile) ✪ Malakal

Traditsioonilised üksused

Anyuak, kuningriik (Anyuak kingdom) ✪ Pochalla, SS, ET. ♦ Anuakid (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: anuaki {anu}). Valitseja tiitel: Nyeya (kuningas).
Azande, kuningriik (Azande kingdom) ✪ Yambio, SS-EW. ♦ Zanded (NkO2 Oubangui keeled: zande {zne}). Valitseja tiitel: Avungara.
Chollo, kuningriik (Chollo kingdom) ✪ Pachodo, SS-NU. ♦ Šillukid (NsE2 Lääne-Niiluse keeled. šilluki {shk}). Valitseja tiitel: Rreth (kuningas).
Dinka hõimkonnad (Dinka chiefdoms) ♦ Dinkad (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: dinka {din} makrokeel).
Nueri hõimkonnad (Nuer chiefdoms) ♦ Nuerid (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: nueri {nus}).

Märkus. Traditsioonilistel valitsejatel on ametlik staatus, nad on integreeritud kohaliku omavalitsuse süsteemi

EH Lääne-Sahara (الصحراء الغربية Aş-Şaḩrā’ al-Gharbīyah) (Maroko)

Haldusüksused puuduvad.

Muud kohad

Loendis on Hispaania Sahara aegsed kohanimed.

Auserd (أوسرد Awsard)
Cabo Bojador (بوجدور Būjadūr)
El Aaiún (العيون Al-‘Uyūn) ♦ Endine Lääne-Sahara halduskeskus
Río de Oro, maa-ala (‘kullajõgi’, وادي الذهب Wādī adh-Dhahab)
Saguía el Hamra, maa-ala (الساقية الحمراء As-Sāqīyat al-Ḩamrā’ ‘punane kanal’)
Smara ~ Esmara (سمارة Smārah)
Villa Bens (طرفاية Ţarfāyah)
Villa Cisneros (الداخلة Ad-Dākhlah)

Anna tagasisidet