Sisukord

[Sissejuhatus | ISO 3166-2 sari. Aafrika: Alžeeria–Etioopia; Gabon – Lääne-Sahara; Madagaskar–Rwanda; Saint Helena – Uganda | Aasia: Afganistan–Gruusia; Hiina–Jordaania; Kambodža–Omaan; Pakistan–Vietnam | Austraalia ja Okeaania | Euroopa: Ahvenamaa–Horvaatia; Iirimaa–Läti; Malta–Rumeenia; Saksamaa–Venemaa | Lõuna-Ameerika | Põhja-Ameerika | kronoloogia, allikad ja arhiiv | ÜSi kohanimede register (üldosad): Aafrika | Aasia | Ameerika | Austraalia ja Okeaania | Euroopa]

ISO tähistel on valged tähed mustal taustal, muud tähised on eristatud muul viisil, nt poolpaksu kirjaga. Haldusüksuse põhinimena on esitatud eesti tekstis kasutatav kuju, tilde (~) järel muud eesti tekstis kasutatavad kujud sinise taustaga. Sulgudes on kohalik(ud) kuju(d), kui need erinevad. Muud tingtähised: # – haldusüksuste arv, ✪ – haldusüksuse keskus (pealinn), ♦ – märkused, ° – muudatused, võrreldes KNABis kajastuva seisuga, ⁺ – lisandused, mida KNABis veel pole, † – ajaloolised kohad, ‡ – vananenud nimekujud, ✓ – ÜSis olemasolev nimi (ühtlasi poolpaksus kirjas, kui ta on ÜSis valmiskirje), ✗ – ÜSis (veel) puuduv nimi, ⟐ – ÕSi valikusse kuuluv nimi. “Seis on ajakohane” – st et siinsed tähised on kooskõlas kehtivate ISO tähistega, viimaseid saab üle kontrollida ISO OBP veebiandmebaasist (päringut tehes valida “Country codes”).

Traditsiooniliste üksuste kohta vt Aafrika riikide 1. osa sissejuhatusest.

Saint Helena – Sudaan

SH Saint Helena (Briti), Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha (Saint Helena, Ascension and Tristan da Cunha) ✪ Jamestown

8. X 2023: seis on ajakohane. Nimed inglise keeles.

Geograafilised üksused (geographical entity) #: 3

  • SH-AC Ascension
  • SH-HL Saint Helena ✓⟐, ajal Püha Helena
  • SH-TA Tristan da Cunha

ZM SAMBIA (ZAMBIA), Sambia Vabariik (Republic of Zambia, Icalo ca Zambia1, Naha ya Zambia2, Dziko la Zambia3, Cisi ca Zambia4, Chalo cha Zambia5) ✪ Lusaka

8. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise, bemba1, lozi2, njandža3, tonga4 ja tumbuka5 keeles.

Provintsid (province) #: 10

  • ZM-08 Copperbelt ✪ Ndola
  • ZM-03 Idaprovints (Eastern) ✪ Chipata, varem Fort Jameson (–1967)
  • ZM-02 Keskprovints (Central) ✪ Kabwe, varem Broken Hill (–1967)
  • ZM-06 Loodeprovints (North-Western) ✪ Solwezi
  • ZM-04 Luapula ✪ Mansa, varem Fort Rosebery (–1967)
  • ZM-09 Lusaka ✪ Lusaka ✓⟐
  • ZM-07 Lõunaprovints (Southern) ✪ Livingstone
  • ZM-01 Lääneprovints (Western) ✪ Mongu
  • ZM-10 Muchinga ✪ Chinsali (Cinsaali1)
  • ZM-05 Põhjaprovints (Northern) ✪ Kasama (Kaasaama1)

Traditsioonilised üksused

  • Bemba, kuningriik (Bemba Kingdom) ✪ Mungwi, ZM-05: Kasama.  ♦ Bembad (NkBM bantu M-rühm: bemba {bem}). VT (valitseja tiitel): Citimukulu. Rajatud enne 1700.
  • Chewa, kuningriik ~ Tševa kuningriik (Chewa Kingdom) ✪ Goli, Mkaika Palace, ZM-03: Kaete; MW, MZ. ♦ Tševad (NkBN bantu N-rühm: njandža {nya}). VT: Kalonga Gawa Undi ~ Inkosi ya Makosi.
  • Chipepo, hõimkond (Chipepo chiefdom) ✪ Chipepo, ZM-07. ♦ Tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}).
  • Chiwala, hõimkond (Chiwala chiefdom) ✪ Chiwala, ZM-08. ♦ Lambad (NkBF bantu F-rühm: lamba {lam}) ja suahiilid (bantu G-rühm: suahiili {sw}).
  • Ishindi-Lunda, kuningriik (Ishindi-Lunda Kingdom) ✪ Zambezi Town, Mukanda-Nkunda,  ZM-06: Zambezi. ♦ Läänepoolsed lundad (NkBL bantu L-rühm: lunda {lun}). VT: Ishindi.
  • Kahare, hõimkond (Kahare chiefdom) ✪ Njonjolo palee, ZM-01: Nkeyema. ♦ Nkojad (NkBL bantu L-rühm: nkoja {nka}). VT: Mwene Kahare. Nkoya koostisosa.
  • Kanongesha, hõimkond (Kanongesha Senior Chiefdom) ✪ Nyakaseya, ZM-06. ♦ Lundad (NkBL bantu L-rühm: lunda {lun}).
  • Kaonde, kuningriik (Kaonde Kingdom) ✪ Kasempa,  ZM-06: Kasempa, Solwezi. ♦ Kaonded (NkBL bantu L-rühm: kaonde {kqn}). Hõimkonnad, sh tähtsamad on vanemhõimupealik Mujimanzovu, hõimupealikud Kasempa ja Kapijimpanga.
  • Kasempa, hõimkond (Kasempa chiefdom) ✪ Kamusongolwa, ZM-06. ♦ Kaonded (NkBL bantu L-rühm: kaonde {kqn}).
  • Kazembe-Lunda, kuningriik ~ Kazembe ~ Mwata-Kazembe (Kazembe-Lunda Kingdom) ✪ Mwansabombwe (ajal Kazembe).  ZM-04. ♦ Idapoolsed lundad (NkBL bantu L-rühm: lunda {lun}; kõnelevad rohkem bemba keelt). VT: Mwata Kazembe.
  • Kopa, hõimkond (Kopa chiefdom) ✪ Kopa, ZM-10. ♦ Bisad (NkBN bantu N-rühm: lala-bisa {leb}).
  • Lala, kuningriik (Lala Kingdom) ✪ Muchinda, ZM-02: Serenje, Mkushi. ♦ Lalad (NkBM bantu M-rühm: lala-bisa {leb}). Hõimkonnad, juhtiv on vanemhõimupealik Muchinda.
  • Lamba, kuningriik (Lamba Kingdom) ✪ Mushili. ZM-08, ZM-02. ♦ Lambad (NkBF bantu F-rühm: lamba {lam}). Hõimkonnad, juhtivad on vanemhõimupealik Chiwala ja vanemhõimupealik Mushili.
  • Lenje, kuningriik ~ Lendže kuningriik (Lenje Kingdom) ✪ Likonde Lyabankanga / Mukuni Ng’ombe Palace, ZM-02. ♦ Lendžed (NkBM bantu M-rühm: lendže {leh}). Hõimkonnad, nõukogu juhib vanemhõimupealik Mukuni Ng’ombe.
  • Lozi, kuningriik (Lozi Kingdom, Barotseland ~ Bulozi) ✪ Lealui (kuival aastaajal), Limulunga (märjal aastaajal),  ZM-01. ♦ Lozid (NkBK bantu K-rühm: lozi {loz}). VT: Mbumu wa Litunga. Rajatud u 1550.
  • Luchazi, hõimkond ~ Lutšazi hõimkond (Luchazi chiefdom) ✪ Chikenge, ZM-06: Kabompo. ♦ Lutšazid (bantu K-rühm: lutšazi {lch}). VT: Mwene wa Luchazi.
  • Luchembe, hõimkond (Luchembe chiefdom) ✪ Luchembe, ZM-10. ♦ Bembad (NkBM bantu M-rühm: bemba {bem}).
  • Luvale, kuningriik (Luvale Kingdom) ✪ Mize, ZM-06: Zambezi. ♦ Luvaled (NkBK bantu K-rühm: luvale {lue}). VT: Ndungu.
  • Mambwe, hõimkonnad ~ Mambve hõimkonnad (Mambwe chiefdoms) ✪ Nsokolo, ZM-10. ♦ Mambved (bantu E-rühm: mambve {mgr}). Juhib vanemhõimupealik Nsokolo. Vt ka Namwanga.
  • Mboroma, hõimkond (Mboroma chiefdom) ✪ Luano, ZM-02. ♦ Lalad (NkBM bantu M-rühm: lala-bisa {leb}).
  • Milambo, hõimkond (Milambo chiefdom) ✪ ZM-04. ♦ Aušid (NkBM bantu M-rühm: auši {auh}).
  • Moomba, hõimkond (Moomba chiefdom ~ Momba) ✪ Moomba palee, ZM-07: Kazungula. ♦ Nkojad (NkBL bantu L-rühm: nkoja {nka}). VT: Mwene Momba.
  • Monze, hõimkond (Monze chiefdom) ✪ Gonde, ZM-07. ♦ Tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}).
  • Mpepo, hõimkond (Mpepo chiefdom) ✪ Chalonwango, ZM-10. ♦ Bisad (NkBN bantu N-rühm: lala-bisa {leb}).
  • Mujimanzovu, hõimkond (Mujimanzovu chiefdom) ✪ Mujimanzovu, ZM-06. ♦ Kaonded (NkBL bantu L-rühm: kaonde {kqn}).
  • Mukamba, kuningriik (Mukamba kingdom) ✪ Mukamba, ZM-01. ♦ Nkojad (NkBL bantu L-rühm: nkoja {nka}) ja lozid (NkBK bantu K-rühm: lozi {loz}). VT: Mwene wa Mukamba. Pole praegu aktiivne.
  • Mukuni, hõimkond (Mukuni chiefdom) ✪ Mukuni, ZM-07. ♦ Lejad (bantu M-rühm: tonga {toi} murre), tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}).
  • Munyumbwe, hõimkond (Munyumbwe chiefdom) ✪ Munyumbwe, ZM-07. ♦ Tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}).
  • Musele, hõimkond (Musele chiefdom) ✪ Musele, ZM-06. ♦ Lundad (NkBL bantu L-rühm: lunda {lun}).
  • Mushili, hõimkond (Mushili chiefdom) ✪ Ibemba, ZM-08. ♦ Lambad (NkBF bantu F-rühm: lamba {lam}).
  • Mutondo, hõimkond (Mutondo chiefdom) ✪ Lukena palee, ZM-01: Kaoma. ♦ Nkojad (NkBL bantu L-rühm: nkoja {nka}). VT: Mwene Mutondo. Nkoya koostisosa.
  • Mwase, hõimkond (Mwase chiefdom) ✪ Lundazi Boma, ZM-03. ♦ Tševad (NkBN bantu N-rühm: njandža {nya}).
  • Namwanga, hõimkonnad ~ Njamvanga hõimkonnad (Namwanga chiefdoms) ✪ Waitwika, ZM-05. ♦ Njamvangad (NkBM bantu M-rühm: njamvanga {mwn}). Juhib hõimupealikutar Waitwika. Vt ka Mambwe.
  • Ndungu, hõimkond (Ndungu Senior Chiefdom) ✪ Mize, ZM-06. ♦ Luvaled (NkBK bantu K-rühm: luvale {lue}).
  • Ngoni, kuningriik (Ngoni Kingdom, ka Jere-Ngoni) ✪ Laweni, Ephendukeni Palace,  ZM-03: Chipata. ♦ Ngonid (algsed ngonid rääkisid suulu keele lähedast murret, praegu on käibel tševa {nya} või nsenga {nse} keel).  VT: Inkosi ya makosi (valitseja ülemhõimupealik Mpezeni).
  • Nkana, hõimkond (Nkana chiefdom) ✪ Nkana, ZM-08. ♦ Lambad (NkBF bantu F-rühm: lamba {lam}).
  • Nkoya, kuningriik ~ Nkoja kuningriik (Nkoya Kingdom) ✪ Mutondo, ZM-01. ♦ Nkojad (NkBL bantu L-rühm: nkoja {nka}). Koosneb kahest hõimkonnast: Kahare ja Mutondo. Sambia tunnustab hõimkondi, mitte aga Nkoya kuningriiki.
  • Nsama, hõimkond (Nsama chiefdom) ✪ ZM-05. ♦ Taabvad (NkBM bantu M-rühm: taabva {tap}).
  • Nzamane, hõimkond (Nzamane chiefdom) ✪ Mphangwe, ZM-01. ♦ Ngonid (vt Ngoni).
  • Puta, hõimkond (Puta chiefdom) ✪ Puta, ZM-04. ♦ Bviled (NkBM bantu M-rühm: bvile {bwc}).
  • Senga, kuningriik (Senga Kingdom) ✪ Kambombo, ZM-10 . ♦ Sengad (NkBN bantu N-rühm: tumbuka ̯{tum} keele murre). Hõimkonnad, juhib vanemhõimupealik Kambombo.
  • Sesheke, hõimkond (Sesheke chiefdom) ✪ Mwandi, ZM-01. ♦ Lozid (NkBK bantu K-rühm: lozi {loz}). VT: Inyambo Yeta. Lozi kuningriigi osa.
  • Shakumbila, hõimkond (Shakumbila) ✪ Shakumbila, ZM-02. ♦ Salad (NkBM bantu M-rühm: sala {shq}).
  • Soli Shamifwi, hõimkond (Soli Shamifwi chiefdom) ✪ Bunda Bunda, ZM-09. ♦ Solid (NkBM bantu M-rühm: soli {sby}).
  • Tafuna, hõimkond (Tafuna chiefdom) ✪ Isoko, ZM-05. ♦ Lungud (NkBF bantu F-rühm: mambve-lungu {mgr}).
  • Tonga hõimkonnad (Tonga chiefdoms) ✪ Gonde, ZM-07. ♦ Tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}). Valitsejad: hõimupealikud. Keskne on Monze hõimkond.
  • Tumbuka, kuningriik (Tumbuka Kingdom) ✪ Chikomeni / Mwase, ZM-03: Lundazi; MW. ♦ Tumbukad (NkBN bantu N-rühm: tumbuka {tum}).  Hõimkonnad, ülemhõimupealik asub Malawis. VT: Chikulamayembe.

Loetelu pole ammendav, ühtekokku on selliseid üksusi 288. Kuningriike nimetatakse ka ülemhõimkondadeks (paramount chiefdom).

Rahvaste indeks

  • aušid → Milambo; bembad → Bemba, Luchembe; bisad → Kopa, Mpepo; bviled → Puta; kaonded → Kaonde, Kasempa, Mujimanzovu; lalad → Lala, Mboroma; lambad → Chiwala, Lamba, Mushili, Nkana; lendžed → Lenje; lozid → Lozi, Sesheke; lundad → Ishindi-Lunda, Kazembe-Lunda, Musele; lungud → Tafuna; lutšazid → Luchazi; luvaled → Luvale, Ndungu; mambved → Mambwe; ngonid → Ngoni, Nzamane; njamvangad → Namwanga; nkojad → Kahare, Kanongesha, Moomba, Mukamba, Mutondo, Nkoya; salad → Shakumbila; sengad → Senga; solid → Soli Shamifwi; suahiilid → Chiwala; taabvad → Nsama; tongad → Chipepo, Monze, Mukuni, Munyumbwe, Tonga; tševad → Chewa, Mwase; tumbukad → Tumbuka

ST SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE (SÃO TOMÉ E PRÍNCIPE), São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik (República democrática de São Tomé e Príncipe) ✪ São Tomé

8. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimed portugali keeles.

Autonoomne piirkond (região autónoma) #: 1

  • ST-P Príncipe ✪ Santo António
  • S São Tomé ✪ São Tomé

Ringkonnad (distrito) #: 6

  • ST-01 Água Grande ✪ São Tomé ✓⟐
  • ST-02 Cantagalo ✪ Santana
  • ST-03 Caué ✪ São João dos Angolares
  • ST-04 Lembá ✪ Neves
  • ST-05 Lobata ✪ Guadalupe
  • ST-06 Mé-Zóchi ✪ Trindade
  • P Paguê ✪ Santo António

SC SEIŠELLID (SESEL, SEYCHELLES), Seišelli Vabariik (Repiblik Sesel, Republic of Seychelles, République des Seychelles) ✪ Victoria ✓⟐

8. X 2023: seis on ajakohane. KNABi täiendada. Nimevariandid ringkondade nimestikus prantsuse1, inglise2 ja seišelli3 keeles.

Ringkonnad (district, distrik) #: 27

  • SC-01 Anse aux Pins1,2 (Ans o Pen3)
  • SC-02 Anse Boileau1,2 (Ans Bwalo3)
  • SC-03 Anse Étoile1 (Anse Etoile2, Ans Etwal3)
  • SC-05 Anse Royale1,2 (Ans Royal3)
  • SC-04 Au Cap1,2 (O Kap3)
  • SC-06 Baie Lazare1,2 (Be Lazar3)
  • SC-07 Baie Sainte-Anne1 (Baie Sainte Anne2, Be Sent Ann3)
  • SC-08 Beau Vallon1,2 (Bovalon3)
  • SC-09 Bel Air1,2 (Beler3)
  • SC-10 Bel Ombre1,2 (Belonm3)
  • SC-11 Cascade1,2 (Kaskad3)
  • SC-12 Glacis1,2 (Glasi3)
  • SC-13 Grand’Anse Mahé1 (Grand Anse Mahe2, Grand Ans Mae3)
  • SC-14 Grand’Anse Praslin1 (Grand Anse Praslin2, Grand Ans Pralen3)
  • SC-26 Île Persévérance I⁺
  • SC-27 Île Persévérance II⁺
  • SC-15 La Digue1,2 (Ladig3)
  • SC-16 La Rivière Anglaise1 (English River2, Larivyer Anglez3)
  • SC-24 Les Mamelles1,2 (Lemamel3)
  • SC-17 Mont Buxton1,2 (Mon Bikston3)
  • SC-18 Mont Fleuri1,2 (Mon Fleri3)
  • SC-19 Plaisance1,2 (Plezans3)
  • SC-20 Pointe la Rue1 (Pointe Larue2, Pwent Lari3)
  • SC-21 Port Glaud1,2 (Porglo3)
  • SC-25 Roche Caïman1 (Roche Caiman2, Ros Kaiman3)
  • SC-22 Saint-Louis1 (Saint Louis2, Sen Lwi3)
  • SC-23 Takamaka1,2,3

Muud kohad

  • Victoria1,2 ✓⟐ (Laviktwar3)

SN SENEGAL (SÉNÉGAL, SENEGAAL1, ߛߣߍ߬ߜ߭ߊ߯ߟߌ߫ SNƐ̃GÀLĪ2), Senegali Vabariik (République du Sénégal, Réewum Senegaal) ✪ Dakar (Ndakaaru, ߘߊ߬ߞߊ߯ߙߌ߫ Dãkàrī2)

26. IX 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, volofi ja nkoo2 keeles.

Piirkonnad (région, diiwaanu) #: 14

  • SN-DK Dakar (Ndakaaru) ✪ Dakar ✓⟐ (Ndakaaru)
  • SN-DB Diourbel (Jurbel ~ Njaaréem) ✪ Diourbel (Jurbel)
  • SN-FK Fatick (Fatik) ✪ Fatick (Fatik)
  • SN-KA Kaffrine (Kafrin) ✪ Kaffrine (Kafrin)
  • SN-KL Kaolack (Kawlax) ✪ Kaolack (Kawlax)
  • SN-KE Kédougou (Kéedugu) ✪ Kédougou (Kéedugu)
  • SN-KD Kolda (Koldaa) ✪ Kolda (Koldaa)
  • SN-LG Louga (Luga) ✪ Louga (Luga)
  • SN-MT Matam (Maatam) ✪ Matam (Maatam)
  • SN-SL Saint-Louis (Ndar) ✪ Saint-Louis (Ndar)
  • SN-SE Sédhiou (Séeju) ✪ Sédhiou (Séeju)
  • SN-ZG Ziguinchor (Siggcoor) ✪ Ziguinchor (Siggcoor)
  • SN-TC Tambacounda (Tàmbaakundaa) ✪ Tambacounda (Tàmbaakundaa)
  • SN-TH Thiès (Cees) ✪ Thiès (Cees)

Traditsioonilised üksused

  • Bawol, kuningriik (royaume du Baol) ✪ Lambaye, SN-DB. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}), sererid (NkA Atlandi keekond: saafisaafi {sav}). Kaotati 1894. VT (valitseja tiitel): Teeñ.
  • Bundu, kuningriik (royaume du Boundou) ✪ Boulidani, SN-TC. ♦ Pulaarid (NkA Atlandi keelkond: pulaari {fuc}), soninked (NkM mande keelkond: soninke {snk}). Jagati 1905. VT: Almaami.
  • Fuuta Tooro, kuningriik ~ Tekrur (Fouta-Toro ~ royaume de Tekrour, Futa Toro) ✪ (vahelduv), SN-MT, SN-SL. ♦ Pulaarid (NkA Atlandi keelkond: pulaari {fuc}). Kaotati 1890. VT: Almaami.
  • Jolof, riik (empire/royaume du Djolof) ✪ Linguère, SN-LG. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}). Kaotati 1900. VT: Buur-ba Jolof.
  • Kaabu, kuningriik (royaume du Kaabu ~ Gaabu) ✪ Kansala (prg GW), SN-KD, SN-SE, GM, GW. ♦ Mandingod (NkMM mandingo keeled: mandinka {mnk}). Hävitati 1867 Fuuta Tooro jt poolt.
  • Kayor, kuningriik (royaume du Cayor) ✪ Mboul, SN-TH. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}). Kaotati 1886. VT: Dammel.
  • Lebu vabariik (république de Léboue ~ théocratie de Layene) ✪ SN-DK. ♦ Lebud (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}). VT: Grand Serigne. Teokraatlik vabariik a-st 1790.
  • Saalum, kuningriik (royaume du Saloum) ✪ Kahone, SL-KL. ♦ Sererid (NkA Atlandi keelkond: sereri {srr}) ja volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}). Viimane kuningas suri 1969. VT: Buur Saalum.
  • Sin, kuningriik (royaume du Sine) ✪ Diakhao, SN-FK. ♦ Sererid (NkA Atlandi keelkond: sereri {srr}). Viimane kuningas suri 1969. VT: Buur Sin.
  • Sufi muslimi vennaskond (confréries soufies musulmanes) ♦.
  • Waalo, kuningriik (royaume du Waalo ~ Oualo) ✪ Ndiourbel jt, SN-SL. ♦ Volofid (NkA Atlandi keelkond: volofi {wo}). Kaotati 1855. VT: Brak.

Märkus. Traditsioonilised kuningriigid jm üksused tühistati juba Prantsuse koloniaalvõimu ajal. Tänapäeval on tiitlid mitteametlikus kasutuses, traditsioonilised valitsejad on aga suure autoriteediga.

Muud kohad

  • Roheneem ✓⟐ ~ Roheline neem (cap Vert, Bopp bu Nëtëx)

SL SIERRA LEONE, Sierra Leone Vabariik (Republic of Sierra Leone) ✪ Freetown

X 2023: seis on ajakohane. KNABi vaja täiendada. Nimevariandid inglise keeles.

Provintsid (province) #: 4

  • SL-E Idaprovints (Eastern Province) ✪ Kenema
  • SL-NW Loodeprovints⁺ (North Western Province) ✪ Port Loko
  • SL-S Lõunaprovints (Southern Province) ✪ Bo
  • SL-N Põhjaprovints (Northern Province) ✪ Makeni

Piirkond (area) #: 1

  • SL-W Läänepiirkond (Western Area) ✪ Freetown ✓⟐

Ringkonnad (district) #: 16

  • Bo ✪ Bo, SL-S. ♦
  • Bombali ✪ Makeni, SL-N. ♦
  • Bonthe ✪ Mattru Jong, SL-S. ♦
  • Falaba ✪ Bendugu, SL-N. ♦
  • Kailahun ✪ Kailahun, SL-E. ♦
  • Kambia ✪ Kambia, SL-NW. ♦
  • Karene ✪ Kamakwie, SL-NW. ♦
  • Kenema ✪ Kenema, SL-E. ♦
  • Koinadugu ✪ Kabala, SL-N. ♦
  • Kono ✪ Koidu Town, SL-E. ♦
  • Moyamba ✪ Moyamba, SL-S. ♦
  • Port Loko ✪ Port Loko, SL-NW. ♦
  • Pujehun ✪ Pujehun, SL-S. ♦
  • Rural ✪ Waterloo, SL-W. ♦
  • Tonkolili ✪ Magburaka, SL-N. ♦
  • Urban ✪ Freetown, SL-W. ♦

Traditsioonilised üksused

  • Biriwa, hõimkond ✪ Kamabai, SL-N : Bombali. ♦ Limbad (NkA Atlandi keelkond: (kesklääne)limba {lia}).
  • Bumpe, hõimkond ✪ Bumpe, SL-S : Bo. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Dama, hõimkond ✪ Giema, SL-E : Kenema. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Dibia, hõimkond ✪ Gbinti, SL-NW : Karene. ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Imperri, hõimkond ✪ Tontoloke, SL-S : Bonthe. ♦ Šerbrod (NkA Atlandi keelkond: šerbro {bun}), mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Jaiama, hõimkond ✪ Jaiama, SL-S : Bo. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Kakua, hõimkond ✪ Bo, SL-S : Bo. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Kissi Teng, hõimkond ✪ Kangama, SL-E : Kailahun. ♦ Kissid (NkA Atlandi keelkond: (põhja)kissi {kqs}).
  • Kono (Tankoro), hõimkond ✪ Koidu, SL-E : Kono. ♦ Konod (NkM mande keelkond: kono {kno}).
  • Koya, hõimkond ✪ Masiaka, SL-NW : Port Loko. ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Koya, endine kuningriik (Koya kingdom) ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Kpaa Mende, hõimkond ✪ Moyamba, SL-S : Moyamba. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Kpanga, hõimkond ✪ Pujehun, SL-S : Pujehun. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Limba, hõimkondade liit (Limba chiefdom alliances) ♦ Limbad (NkA Atlandi keelkond: (kesklääne)limba {lia}).
  • Luawa, hõimkond ✪ Kailahun, SL-E : Kailahun. ♦. Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Maforki, hõimkond ✪ Port Loko, SL-NW : Port Loko. ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Malen, hõimkond ✪ Sahn, SL-S : Pujehun. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Marampa, hõimkond ✪ Lunsar, SL-NW : Port Loko. ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Marampa, endine kuningriik (Marampa kingdom) ♦ Temned (NkA Atlandi keelkond: temne {tem}).
  • Mende konföderatsioonid (Mende confederations) ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Nimiyama, hõimkond ✪ Sewafe, SL-E : Kono. ♦ Konod (NkM mande keelkond: kono {kno}).
  • Nongowa, hõimkond ✪ Kenema, SL-E : Kenema. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Safroko Limba, hõimkond ✪ Binkolo, SL-N : Bombali. ♦ Limbad (NkA Atlandi keelkond: (kesklääne)limba {lia}).
  • Sande, hõimkond ✪ Mokanji, SL-S : Moyamba. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Sella Limba, hõimkond ✪ Kamakwie, SL-NW : Karene. ♦ Limbad (NkA Atlandi keelkond: (kesklääne)limba {lia}).
  • Sengbe, hõimkond ✪ Yogomaia, SL-N : Koinadugu. ♦ Kurankod (NkM mande keelkond: kuranko {knk}).
  • Sittia, hõimkond ✪ Bonthe, SL-S : Bonthe. ♦ Šerbrod (NkA Atlandi keelkond: šerbro {bun}).
  • Šerbro hõimkonnad (Sherbro chiefdoms) ♦ Šerbrod (NkA Atlandi keelkond: šerbro {bun}).
  • Valunia, hõimkond ✪ Mongere, SL-S : Bo. ♦ Mended (NkM mande keelkond: mende {men}).
  • Wara Wara Yagala, hõimkond ✪ Kabala, SL-N : Koinadugu. ♦ Limbad (NkA Atlandi keelkond: (kesklääne)limba {lia}).

Sierra Leones on u 190 ametlikku hõimkonda (kohaliku omavalitsuse 3. tasandi üksust), mida juhivad ülemhõimupealikud (paramount chiefs), kuid kuningriike pole, need on juba Briti koloniaalvõimu ajal lammutatud väiksemateks üksusteks.

SO SOMAALIA (SOOMAALIYA, الصومال AŞ-ŞŪMĀL), Somaalia Liitvabariik (Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya, جمهورية الصومال الفيدرالية Jumhūrīyat aş-Şūmāl al-Fīdirālīyah) ✪ Muqdisho ~ Mogadishu (مقديشو Maqadīshū)

11. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid somaali keeles. Tärniga (*) märgitud üksused paiknevad maa-alal, mida Somaalia keskvõim ei kontrolli (Somaalimaa).

Ringkonnad (gobol) #: 18

  • SO-JH Alam-Jubba (Jubbada Hoose, جوبا السفلى Jūbbā as-Suflá, Basso Giuba ‡) ✪ Kismaayo (كيسمايو Kīsmāyū, Chisimaio ‡)
  • SO-SH Alam-Shabeelle (Shabeellaha Hoose, شبيلي السفلى Shabaylī as-Suflá) ✪ Marka (مركا Markā, Merca ‡)
  • SO-AW *Awdal (اودال Awdāl) ✪ Boorama (بورمة Būramah, Borama ‡)
  • SO-BK Bakool (باكول Bākawl) ✪ Xuddur (حودر Ḩūdur, Oddur ‡)
  • SO-BN Banaadir (بنادر Banādir, Benadir ‡) ✪ Muqdisho ✓⟐ ~ Mogadishu (مقديشو Maqadīshū, Mogadiscio)
  • SO-BR Bari° ~ Idaringkond (Bari, باري Bārī) ✪ Boosaaso (بوصاصو Būşāşū, Bosaso ‡), varem Bender Cassim
  • SO-BY Bay (باي Bāy) ✪ Baydhabo (بيدوا Bayduwā, Iscia Baidoa ‡)
  • SO-GA Galguduud (غالغدود Ghālghudūd) ✪ Dhuusa Marreeb (طوس مريب Ţūs Marīb, Dusa Marreb ‡)
  • SO-GE Gedo (غدو Ghidū) ✪ Garbahaarrey (جربهاري Jarbahārī, Garba Harre ‡)
  • SO-HI Hiiraan (هيران Hīrān, Hiran ‡) ✪ Beledweyne (بلد وين Balad Wayn, Belet Uen ‡)
  • SO-JD Kesk-Jubba (Jubbada Dhexe, جوبا الوسطى Jūbbā al-Wusţá) ✪ Bu’aale (بوالي Buwālī)
  • SO-SD Kesk-Shabeelle (Shabeellaha Dhexe, شبيلي الوسطى Shabaylī al-Wusţá) ✪ Jawhar (جوهر Jawhar, Giohar ‡)
  • SO-WO *Looderingkond (Woqooyi Galbeed, وقوي غلبيد Wūqūy Ghalbayd) ✪ Hargeysa ✓⟐ (هرجيسا Harjaysā, Hargeisa ‡)
  • SO-MU Mudug (مدق Muduq, Mudugh ‡) ✪ Gaalkacyo (جالكعيو Jālka‘yū, Gallacaio ‡)
  • SO-NU Nugaal (نوغال Nūghāl, Nogal ‡) ✪ Garoowe (جروي Jarūwī, Garoe ‡)
  • SO-SA *Sanaag (سناغ Sanāgh) ✪ Ceerigaabo (عيرجابو ‘Īrijābū, Erigavo ‡)
  • SO-SO *Sool (صول Şawl) ✪ Laascaanood (لاس عانود Lās ‘Ānūd, Las Anod ‡)
  • SO-TO *Togdheer (توغدير Tūghdayr, Togder ‡) ✪ Burco (برعو Bur‘aw, Burao ‡)

Autonoomsed osariigid (goboleedka, state) #: 7

Somaalia faktiline jaotus üksusteks.

  • Banaadir ✪ Muqdisho ✓⟐ ~ Mogadishu ♦ Ei kuulu ühegi föderatsiooni osa koosseisu.
  • Edelaosariik (ingl South West State, somaali Goboleedka Koonfur Galbeed) ✪ Baraawa, Baydhabo
  • Galmudug ✪ Dhuusa Marreeb
  • Hirshabelle ✪ Beled Weyne
  • Jubaland (Jubbaland) ✪ Bu’aale, Kismaayo
  • Puntland ✪ Garoowe
  • Somaalimaa ✓⟐ (ingl Somaliland, somaali Soomaaliland), Somaalimaa Vabariik (Jamhuuriyadda Soomaaliland) ✪ Hargeysa ✓⟐ ♦ Peab end iseseisvaks ega loe end föderatsiooni osaks.

SD SUDAAN (السودان AS-SŪDĀN), Sudaani Vabariik (جمهورية السودان Jumhūrīyat as-Sūdān) ✪ Hartum (الخرطوم Al-Khurţūm)

12. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid araabia ja inglise keeles.

Provintsid (wilāyah, state) #: 18

  • SD-RS Al-Baḩr al-Aḩmar ~ Punase Mere provints° (البحر الاحمر, Red Sea) ✪ Port Sudan ✓⟐ (بور سودان Būr Sūdān ~ بورتسودان Būrtsūdān)
  • SD-KH Hartum ✓⟐ (الخرطوم Al-Khurţūm, Khartoum)
  • SD-DE Ida-Darfur (شرق دارفور Sharq Dārfūr, East Darfur) ✪ Aḑ-Ḑu‘ayn (الضعين, Ed Daein)
  • SD-GZ Al-Jazīrah (الجزيرة, Gezira) ✪ Wad Madanī (ود مدني, Wad Madani)
  • SD-KA Kassalā (كسلا, Kassala) ✪ Kassalā (كسلا, Kassala)
  • SD-DC Kesk-Darfur (وسط دارفور Wasţ Dārfūr, Central Darfur) ✪ Zālinjay (زالنجي, Zalingei)
  • SD-DS Lõuna-Darfur (جنوب دارفور Janūb Dārfūr, South Darfur) ✪ Nyala (نيالا Nyālā)
  • SD-KS Lõuna-Kordofan (جنوب كردفان Janūb Kurdufān, South Kordofan) ✪ Kādūqlī (كادوقلي, Kadugli)
  • SD-DW Lääne-Darfur (غرب دارفور Gharb Dārfūr, West Darfur) ✪ Al-Junaynah (الجنينة, Geneina)
  • SD-GK Lääne-Kordofan (غرب كردفان Gharb Kurdufān, West Kordofan) ✪ Al-Fūlah (الفولة)
  • SD-NR Niilus (نهر النيل Nahr an-Nīl°, River Nile) ✪ Ad-Dāmir (الدامر, Ed Damer)
  • SD-DN Põhja-Darfur (شمال دارفور Shamāl Dārfūr, North Darfur) ✪ Al-Fāshir (الفاشر, El Fasher)
  • SD-KN Põhja-Kordofan (شمال كردفان Shamāl Kurdufān, North Kordofan) ✪ Al-Ubayyiḑ (الأبيض, El Obeid)
  • SD-NO Põhjaprovints (الشمالية Ash-Shamālīyah, Northern) ✪ Dunqulā (دنقلا, Dongola)
  • SD-GD Al-Qaḑārif (القضارف, Gedaref) ✪ Al-Qaḑārif (القضارف, Gedaref)
  • SD-NB Sinine Niilus (النيل الازرق An-Nīl al-Azraq, Blue Nile) ✪ Ad-Damāzīn (الدمازين, Ed Damazin)
  • SD-SI Sinnār (سنار, Sennar) ✪ Sinjah (سنجة, Singa)
  • SD-NW Valge Niilus (النيل الابيض An-Nīl al-Abyaḑ, White Nile) ✪ Rabak (ربك)

Muud kohad

  • Darfur, maa-ala ✓⟐ (دارفور Dārfūr)
  • Kordofan, maa-ala ✓⟐ (كردفان Kurdufān)
  • Omdurman ✓ (أم درمان Umm Durmān) SD-KH

Svaasimaa–Uganda

SZ SVAASIMAA ehk ESWATINI, eSwatini Kuningriik (Umbuso weSwatini, Kingdom of Eswatini) ✪ Mbabane, Lobamba

12. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid svaasi keeles.

Piirkonnad (region) #: 4

  • SZ-HH Hhohho ✪ Piggs Peak
  • SZ-LU Lubombo ✪ Siteki
  • SZ-MA Manzini ✪ Manzini, varem Bremersdorp (–1960)
  • SZ-SH Shiselweni ✪ Hlatikulu

Muud kohad

  • Lobamba ✓⟐
  • Mbabane ✓⟐

ZW ZIMBABWE, Zimbabwe Vabariik (Republic of Zimbabwe, Nyika yeZimbabwe1, Ilizwe leZimbabwe2) ✪ Harare

12. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimevariandid inglise, šona1 ja ndebele2 keeles.

Provintsid (province) #: 10

  • ZW-BU Bulawayo ✪ Bulawayo
  • ZW-HA Harare ✪ Harare ✓⟐, varem Salisbury (–1982)
  • ZW-ME Ida-Mashonaland (Mashonaland East) ✪ Marondera
  • ZW-MC Kesk-Mashonaland (Mashonaland Central) ✪ Bindura
  • ZW-MS Lõuna-Matabeleland (Matabeleland South) ✪ Gwanda
  • ZW-MW Lääne-Mashonaland (Matabeleland West) ✪ Chinhoyi, varem Sinoia (–1982)
  • ZW-MA Manicaland ✪ Mutare, varem Umtali (–1982)
  • ZW-MV Masvingo ✪ Masvingo, varem Fort Victoria (–1982)
  • ZW-MI Midlands ✪ Gweru, varem Gwelo (–1982)
  • ZW-MN Põhja-Matabeleland (Matabeleland North) ✪ Lupane

Traditsioonilised üksused

  • Bocha, hõimkond (Bocha chiefdom ~ Maranga) ✪ Marange. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}), manjikad (NkBS bantu S-rühm: manjika {mxc} Bocha murre).
  • Buhera, riik (Buhera state) ✪ Gombe Mountain. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn} zezuru murre).
  • Govera, riik (Govera state) ✪ ZM-MC. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}). 1889 liideti Mashonalandiga.
  • Great Zimbabwe, ajalooline kuningriik (kingdom of Great Zimbabwe) ✪ Great Zimbabwe (Masvingo) ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}), varem kalangad (NkBS bantu S-rühm: kalanga {kck}). Eksisteeris u 1220–1450.
  • Manyika, kuningriik (Manyika kingdom, Manica) ✪ Bingaguru. ♦ Manjikad (NkBS bantu S-rühm: manjika {mxc}).
  • Maungwe, kuningriik (Maungwe kingdom, Makoni) ✪ Gwindingwi (Rusape). ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}).
  • Mbire, kuningriik (Mbire kingdom, Nyai Mbire) ✪ –. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}).
  • Mhari, riik (Mhari state, VaMhabi, Chibi) ✪ Nyaningwe Mountain. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn} karanga murre).
  • Mutapa, kuningriik (Mutapa kingdom ~ Monomotapa, Mwenemutapa) ✪ Zvongombe, Bedza. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}). Eksisteeris u 1430–1760.
  • Ndebele, kuningriik (Ndebele kingdom, Mthwakazi, Matabele) ✪ Bulawayo. ♦ Ndebeled (NkBSN nguni keeled: (põhja)ndebele {nd}).
  • Nhowe, riik (Nhowe state, Mangwende) ✪ Murewa, Mukarakate. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn} zezuru murre).
  • Rozvi, riik (Rozvi empire ~ Rozwi, Moyo-vaRozwi, Changamire, Butwa, Ukalanga) ✪ Danamombe (Dhlo-Dhlo). ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}).
  • Shavasha, riik (Shavasha state) ✪ Chishawasha, Domboshava. ♦ Šona (NkBS bantu S-rühm; šona {sn} zezuru murre).
  • Tonga hõimkonnad (Tonga chiefdoms) ♦ Tongad (NkBM bantu M-rühm: tonga {toi}).
  • Torwa, riik (Torwa state) ✪ Khami. ♦ Šonad (NkBS bantu S-rühm; šona {sn}).

Muud kohad

  • Hwange, varem Wankie (–1982) ZW-MN
  • Kwekwe, varem Que Que (–1982) ZW-MI
  • Mbalabala, varem Balla Balla (–1982) ZW-MS
  • Zvishavane, varem Shabani (–1982) ZW-MI

TZ TANSAANIA (TANZANIA), Tansaania Ühendvabariik (Jamhuri ya Muungano wa Tanzania, United Republic of Tanzania) ✪ Dodoma

13. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid suahiili ja inglise keeles.

Liiduriigid (state) #: 2

  • Za Sansibar ✓⟐ (Unguja, Zanzibar)
  • Ta Tanganjika ✓⟐ (Tanganyika)

Piirkonnad (mkoa, region) #: 31

  • (Ta) TZ-01 Arusha
  • (Ta) TZ-02 Dar es Salaam ✓⟐
  • (Ta) TZ-03 Dodoma ✓⟐
  • (Ta) TZ-27 Geita
  • (Ta) TZ-04 Iringa
  • (Ta) TZ-05 Kagera ✪ Bukoba
  • (Ta) TZ-28 Katavi ✪ Mpanda
  • (Ta) TZ-08 Kigoma
  • (Ta) TZ-09 Kilimanjaro ✪ Moshi
  • (Ta) TZ-12 Lindi
  • (Za) TZ-10 Lõuna-Pemba (Kusini Pemba, Pemba South) ✪ Chake Chake
  • (Za) TZ-11 Lõuna-Sansibar (Kusini Unguja, Zanzibar South) ✪ Koani
  • (Za) TZ-15 Lääne-Sansibar (Mjini Magharibi, Zanzibar West) ✪ Zanzibar
  • (Ta) TZ-26 Manyara ✪ Babati
  • (Ta) TZ-13 Mara ✪ Musoma
  • (Ta) TZ-14 Mbeya
  • (Ta) TZ-16 Morogoro
  • (Ta) TZ-17 Mtwara
  • (Ta) TZ-18 Mwanza
  • (Ta) TZ-29 Njombe
  • (Ta) TZ-19 Pwani (Coast) ✪ Kibaha
  • (Za) TZ-06 Põhja-Pemba (Kaskazini Pemba, Pemba North) ) ✪ Wete
  • (Za) TZ-07 Põhja-Sansibar (Kaskazini Unguja, Zanzibar North) ✪ Mkokotoni
  • (Ta) TZ-20 Rukwa ✪ Sumbawanga
  • (Ta) TZ-21 Ruvuma ✪ Songea
  • (Ta) TZ-22 Shinyanga
  • (Ta) TZ-30 Simiyu ✪ Bariadi
  • (Ta) TZ-23 Singida
  • (Ta) TZ-31 Songwe ✪ Vwawa
  • (Ta) TZ-24 Tabora
  • (Ta) TZ-25 Tanga

Traditsioonilised üksused

  • Bena, kuningriik (Bena kingdom, Ubena) ✪ Mdandu. ♦ Benad (NkBG bantu G-rühm: bena {bez}).
  • Bungu, riik (Bungu state, Ubungu, Wungu, Uwungu) ✪ Mwazye, Kwimba. ♦ Bungud (NkBF bantu F-rühm: bungu {wun}).
  • Chagga riigid (Chagga states) ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled).
  • Chosa, hõimkond (Chosa chiefdom, Buchosa) ✪ Buchosa. ♦ Džitad (NkBJ bantu J-rühm: džita {jit}), zinzad (NkBJ bantu J-rühm: zinza {zin}).
  • Fipa, kuningriik (Fipa kingdom, Ufipa, Lyangalile, Nkansi) ✪ Milansi (algselt), hiljem Chala ja Namanyere. ♦ Fipad (NkBF bantu F-rühm: fipa {fip}).
  • Hadimu, kuningriik (kingdom of the Hadimu, Wahadimu polity) ✪ Dunga. ♦ Suahiili (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw} Makunduchi murre).
  • Hangiro, kuningriik (Hangiro kingdom, Ihangiro) ✪ Mushure. ♦ Hajad (NkBJ bantu J-rühm: haja {hay}).
  • Hehe, kuningriik (Hehe kingdom, Uhehe, Wahehe) ✪ Kalenga. ♦ Hehed (NkBG bantu G-rühm: hehe {heh}).
  • Karagwe, kuningriik (kingdom of Karagwe, Nyambo) ✪ Bweranyange. ♦ Njambod (NkBJ bantu J-rühm: njambo {now}).
  • Keni, maa (Keni, Keni-Mriti-Aleni) ✪ Keni. ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled).
  • Kerewe, kuningriik ~ Kereve kuningriik (Kerewe kingdom, Bukerewe, Ukerewe) ✪ Bukindo. ♦ Kereved (NkBJ bantu J-rühm: kereve {ked}).
  • Kibosho, kuningriik (kingdom of Kibosho, Kibongoto) ✪ Kibosho. ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled).
  • Kilwa Kisiwani, sultaniriik (sultanate of Kilwa Kisiwani) ✪ ♦ 1842 vallutas selle Sansibar.
  • Kyamutwara, maa (Greater Kyamutwara, Bukara) ✪ Kabare. ♦ Hajad (NkBJ bantu J-rühm: haja {hay}).
  • Luguru hõimkonnad (Luguru chiefdoms, Uluguru) ✪ Kinole. ♦ Lugurud (NkBG bantu G-rühm: luguru {ruf}).
  • Mamba, ülemhõimkond (Mamba paramountcy) ✪ Mamba. ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled: vundžo {vun}).
  • Marangu, kuningriik (kingdom of Marangu) ✪ Marangu. ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled: vundžo {vun}).
  • Moshi, kuningriik (kingdom of Old Moshi) ✪ Tsudunyi. ♦ Tšagad (NkBEC tšaga keeled: vundžo {vun}).
  • Nyamwanga, kuningriik ~ Njamvanga kuningriik (Nyamwanga kingdom, Unyamwanga) ✪ Chitipa piirkond. ♦ Njamvangad (NkBM bantu M-rühm: njamvanga {mwn}).
  • Nyamwezi, konföderatsioon ~ Njamvesi konföderatsioon (Nyamwezi confederation, Unyamwezi, Unyanyembe) ✪ Tabora (täpsemalt Itetemia). ♦ Njamvesid (NkBF bantu F-rühm: njamvesi {nym}).
  • Rufi, kuningriik (Rufi kingdom, Bugufi) ✪ Mabawe. ♦ Hangazad (NkBJ bantu J-rühm: hangaza {han}), rundid (NkBJ bantu J-rühm: rundi {rn}).
  • Sangu, hõimkond (Sangu chiefdom, Usangu, Utengule Usangu) ✪ Utengule. ♦ Sangud (NkBG bantu G-rühm: sangu {sbp}).
  • Shambala, kuningriik ~ Šambala kuningriik (Shambala kingdom, Shambalai, Usambara, Vuga) ✪ Vuga. ♦ Šambalad (NkBG bantu G-rühm: šambala {ksb}).
  • Sukuma hõimkonnad (Sukuma chiefdoms, Busukuma) ✪ Shinyanga, Ng’wanza (Mwanza) jt. ♦ Sukumad (NkBF bantu F-rühm: sukuma {suk}).
  • Ziba, kuningriik (Ziba kingdom, Kiziba) ✪ Kigarama. ♦ Hajad (NkBJ bantu J-rühm: haja {hay}).
  • Zinza, kuningriik (Zinza kingdom, Buzinza, Jinza) ✪ Geita, Katoro. ♦ Zinzad (NkBJ bantu J-rühm: zinza {zin}).
  • Tumbatu, riik (Tumbatu state, Sheha of Tumbatu) ✪ Jongowe. ♦ Suahiilid (NkBG bantu G-rühm: suahiili {sw} Tumbatu murre). 1856 vallutas selle Sansibar.

Märkus. Tansaania enam kui 120 eri rahvarühma traditsioonilistel juhtidel puudub ametlik tunnustus, kuid nad on kohalikus omavalitsuses väga lugupeetud ja mõjukad.

Muud kohad

  • Kilimanjaro, mägi ✓⟐

TG TOGO, Togo Vabariik (République togolaise, Togo Dukɔ1) ✪ Lomé (Lome1, Loma2)

14. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, eve1 ja kabije2 keeles.

Piirkonnad (région) #: 5

  • TG-K Kara ✪ Kara
  • TG-C Keskpiirkond (Centrale) ✪ Sokodé
  • TG-P Mägipiirkond (Plateaux) ✪ Atakpamé
  • TG-M Rannikupiirkond (Maritime) ✪ Lomé ✓⟐
  • TG-S Savannipiirkond° (Savanes) ✪ Dapaong

Prefektuurid (préfecture) #: 31

  • Agou (P) ✪ Agou-Gadzépé
  • Amou (P) ✪ Amlamé
  • Assoli (K) ✪ Bafilo
  • Avé (M) ✪ Kévé
  • Bassar (K) ✪ Bassar
  • Binah (K) ✪ Pagouda
  • Blitta (C)
  • Dankpen (K) ✪ Guérin-Kouka
  • Danyi (P) ✪ Danyi-Apéyémé
  • Doufelgou (K) ✪ Niamtougou
  • Est-Mono (P) ✪ Elavagnon
  • Golfe (M) ✪ Lomé ✓⟐
  • Haho (P) ✪ Notsé
  • Kéran (K) ✪ Kandé
  • Kloto (P) ✪ Kpalimé
  • Kozah (K) ✪ Kara
  • Kpendjal (S) ✪ Mandouri
  • Lacs (M) ✪ Aného
  • Lomé (M)
  • Moyen-Mono (P) ✪ Tohoun
  • Ogou (P) ✪ Atakpamé
  • Oti (S) ✪ Sansanné-Mango
  • Sotouboua (C) ✪ Sotouboua
  • Zio (M) ✪ Tsévié
  • Tandjouaré (S)
  • Tchamba (C) ✪ Tchamba
  • Tchaoudjo (C) ✪ Sokodé
  • Tône (S) ✪ Dapaong
  • Vo (M) ✪ Vogan
  • Wawa (P) ✪ Badou
  • Yoto (M) ✪ Tabligbo

Traditsioonilised üksused

  • Agbanankin, kuningriik (royaume d’Agbanankin) ✪ Agbanankin, TG-M: Lacs. ♦ Genid (NkK kvaa keelkond: geni {gej}), hulad (NkKB gbee keeled: läänehula {xwl}). VT (valitseja tiitel): Houssou.
  • Aného, maa (~ Petit-Popo, ingl Little Popo) ✪ ♦ Genid (NkK kvaa keelkond: geni {gej}). VT: Aputaga. Jagatud Lolani ja Glidji hõimkonna vahel.
  • Bafilo, hõimkond (chefferie de Bafilo) ✪ Bafilo. ♦ Temid (NkGG grusi keeled: temi {kdh}). VT: Ladjo, Ouro.
  • Bassari hõimkonnad (chefferies Bassar) ✪ Bassar. ♦ Ntšamid (NkG guru keelkond: ntšami {bud}). VT: Ouro.
  • , kuningriik (royaume de Bè) ✪ Bè. ♦ Eved (NkKB gbee keeled: eve {ee}). VT: Aveto, Togbé.
  • Glidji, kuningriik ~ Genyigba (royaume de Glidji ~ Ge n’yigba) ✪ Glidji (ajal), Aného (pol) ♦ Genid (NkK kvaa keelkond: geni {gej}). VT: Ge Fiogo, varem Fio.
  • Kotokoli hõimkonnad (chefferies Kotokoli) ✪ Sokodé. ♦ Temid (NkGG grusi keeled: temi {kdh}). VT: Ouro Esso.
  • Kpangalam, hõimkond (chefferie de Kpangalam) ✪ Kpangalam. ♦ Temid (NkGG grusi keeled: temi {kdh}). VT: Ouro Esso.
  • Lolan, kuningriik (royaume de Lolan) ✪ Lolan. ♦ Genid (NkK kvaa keelkond: geni {gej}), eved (NkKB gbee keeled: eve {ee}). Väike kuningriik Anéhos. VT: Togbé Ahuawoto.
  • Notsé, kuningriik (royaume de Notsé ~ Tegbe) ✪ Notsé. ♦ Eved (NkKB gbee keeled: eve {ee}). VT: Ewefiaga, Togbé.
  • Tado, kuningriik (royaume de Tado) ✪ Tado. ♦ Adžad (NkKB gbee keeled: adža {ajg}). VT: .
  • Tchamba, kuningriik (royaume de Tchamba, ingl Chamba) ✪ Tchamba. ♦ Akaselemid (NkG guri keelkond: akaselemi {aks}). VT: Obwe.
  • Tchokossi, hõimkond (ametl Mango hõimkond, chefferie Tchokossi ~ Anufu ~ Anoufou) ✪ Sansanné-Mango ♦ Anufod (NkK kvaa keelkond: anufo {cko}). VT: Soma.
  • Togoville, hõimkond (chefferie de Togoville) ✪ Togoville (ajal Togo). ♦ Eved (NkKB gbee keeled: eve {ee}). VT: Fiaga, Togbé. Endise Togo-Bè kuningriigi keskne hõimkond.

Traditsioonilised valitsejad on riigi poolt tunnustatud. Togo ei tunnusta kuningriike kui selliseid, vaid nimetab neid samuti (traditsioonilisteks) hõimkondadeks (chefferies traditionnelles).

TD TŠAAD (TCHAD, تشاد TSHĀD), Tšaadi Vabariik (République du Tchad, جمهورية تشاد Jumhūrīyat Tshād) ✪ N’Djamena (انجمينا Injamīnā)

14. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse ja araabia keeles.

Provintsid (province, wilāyah) #: 23

  • TD-BG Barh el Ghazel (بحر الغزال Baḩr al-Ghazāl) ✪ Moussoro (موسورو Mūsūrū)
  • TD-BA Batha (البطحاء Al-Baţḩā’) ✪ Ati (أتي Atī)
  • TD-BO Borkou (بوركو Būrkū) ✪ Faya-Largeau (فايا لارجو Fāyā Lārjū)
  • TD-CB Chari-Baguirmi (شاري باقرمي Shārī Bāqirmī) ✪ Massenya (ماسينيا Māsīnyā)
  • TD-GR Guéra (قيرا Qīrā) ✪ Mongo (مونقو Mūnqū)
  • TD-HL Hadjer-Lamis (حجر لميس Ḩajjar Lamīs) ✪ Massakory (ماساكوري Māsākūrī)
  • TD-EE Ida-Ennedi (Ennedi-Est, إنيدي الغربي Inīdī al-Gharbī) ✪ Am-Djarass (أم جرس Am Jaras)
  • TD-LR Ida-Logone (Logone-Oriental, لوغون الشرقي Lūghūn ash-Sharqī) ✪ Doba (دوبا Dūbā)
  • TD-ME Ida-Mayo-Kebbi (Mayo-Kebbi-Est, مايو كيبي الشرقي Māyū Kībbī ash-Sharqī) ✪ Bongor (بونقور Būnqūr)
  • TD-KA Kanem (كانم Kānim) ✪ Mao (ماو Māw)
  • TD-MC Kesk-Chari (Moyen-Chari, شاري الاوسط Shārī al-Awsaţ) ✪ Sarh (سارة Sārah), varem Fort-Archambault
  • TD-LC Lac (البحيرة Al-Buḩayrah) ✪ Bol (بول Būl)
  • TD-EO Lääne-Ennedi (Ennedi-Ouest, إنيدي الشرقي Inīdī ash-Sharqī) ✪ Fada (فادا Fādā)
  • TD-LO Lääne-Logone (Logone-Occidental, لوغون الغربي Lūghūn al-Gharbī) ✪ Moundou (موندو Mūndū)
  • TD-MO Lääne-Mayo-Kebbi (Mayo-Kebbi-Ouest, مايو كيبي الغربي Māyū Kībbī al-Gharbī) ✪ Pala (بالا Bālā)
  • TD-MA Mandoul (ماندول Māndūl) ✪ Koumra (كورما Kūmrā)
  • TD-ND N’Djamena ✓⟐ (انجمينا Injamīnā), varem Fort-Lamy (–1973)
  • TD-OD Ouaddaï (وداي Waddāy) ✪ Abéché (أبشي Abishī)
  • TD-SA Salamat (سلامات Salāmāt) ✪ Am Timan (أم تيمان Am Tīmān)
  • TD-SI Sila (سيلا Sīlā) ✪ Goz Beïda (قوز بيدا Qūz Baydā)
  • TD-TA Tandjilé (تانجلي Tānjilī) ✪ Laï (لادي Lādī)
  • TD-TI Tibesti (تبستي Tibastī) ✪ Bardaï (برداي Bardāy)
  • TD-WF Wadi Fira (وادي فيرا Wādī Fīrā) ✪ Biltine (بلتن Biltin)

Traditsioonilised üksused

  • Baguirmi, sultaniriik ~ Bagirmi sultaniriik (sultanat du Baguirmi) ✪ Massenya. ♦ Bagirmid (NsC Kesk-Tšaadi keeled: bagirmi {bmi}). VT (valitseja tiitel): Mbang, sultan. Rajatud u 1480.
  • Kanem-Bornou, riik (empire du Kanem-Bornou, Kanem-Bornu empire) ✪ Njimi (Kanemi perioodil), Ngazargamu (Bornou perioodil). ♦ Kanurid (NsS Sahara keelkond: kanuri {kr}).
  • Ouaddaï, kuningriik (royaume du Ouaddaï, Wadai empire) ✪ Abéché. ♦ Mabad (NsM maba keelkond: maba {mde}). Dünastia tuleb võimule 1635. VT: Kolak, sultan.

Märkus. Traditsioonilised üksused kuuluvad Tšaadis kohaliku omavalitsuse koosseisu, nende valitsejatel on oma funktsioonid.

TN TUNEESIA (تونس TŪNUS), Tuneesia Vabariik (الجمهورية التونسية Al-Jumhūrīyah at-Tūnusīyah) ✪ Tunis (تونس Tūnus)

14. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid araabia keeles.

Kubernerkonnad (wilāyah) #: 24

  • TN-12 Ariana (أريانة Aryānah)
  • TN-31 Béja (باجة Bājah)
  • TN-13 Ben Arous (بن عروس Bin ‘Arūs)
  • TN-23 Bizerte (بنزرت Banzart)
  • TN-33 El Kef (الكاف Al-Kāf)
  • TN-81 Gabès ✓⟐ (قابس Qābis)
  • TN-71 Gafsa (قفصة Qafşah)
  • TN-32 Jendouba (جندوبة Jundūbah)
  • TN-41 Kairouan ✓⟐ (القيروان Al-Qayrawān)
  • TN-42 Kasserine (القصرين Al-Qaşrayn)
  • TN-43 Kebili (قبلي Qibilī)
  • TN-14 La Manouba (منوبة Manūbah)
  • TN-53 Mahdia (المهدية Al-Mahdīyah)
  • TN-82 Médenine (مدنين Madanīyīn)
  • TN-52 Monastir ✓⟐ (المنسطير Al-Munasţīr)
  • TN-21 Nabeul (نابل Nābul)
  • TN-61 Sfax ✓⟐ (صفاقس Şafāqis)
  • TN-43 Sidi Bou Zid (سيدي بو زيد Sīdī Bū Zayd)
  • TN-34 Siliana (سليانة Silyānah)
  • TN-51 Sousse ✓⟐ (سوسة Sūsah)
  • TN-22 Zaghouan (زغوان Zaghwān)
  • TN-72 Tataouine (تطاوين Taţāwīn)
  • TN-72 Tozeur (توزر Tawzar)
  • TN-11 Tunis ✓⟐ (تونس Tūnis)

Muud kohad

  • Kartaago, vanaaja linn ✓⟐ (قرطاج Qarţāj)

UG UGANDA, Uganda Vabariik (Republic of Uganda, Jamhuri ya Uganda, Lipabuliika ya Uganda1, Linambo lya Uganda2, Uganda Eryetwala3) ✪ Kampala

14. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimevariandid inglise, ganda1, masaba2 ja soga3 keeles.

Geograafilised piirkonnad (geographical region) #: 4

  • UG-E Idapiirkond (Eastern)
  • UG-C Keskpiirkond (Central)
  • UG-W Läänepiirkond (Western)
  • UG-N Põhjapiirkond (Northern)

Ringkonnad (district) #: 134

  • (N) UG-314 Abim
  • (N) UG-301 Adjumani
  • (N) UG-322 Agago
  • (N) UG-323 Alebtong
  • (N) UG-315 Amolatar
  • (N) UG-324 Amudat
  • (E) UG-216 Amuria
  • (N) UG-316 Amuru
  • (N) UG-302 Apac
  • (N) UG-303 Arua
  • (E) UG-217 Budaka
  • (E) UG-218 Bududa
  • (E) UG-201 Bugiri
  • (E) UG-235 Bugweri⁺
  • (W) UG-420 Buhweju
  • (C) UG-117 Buikwe
  • (E) UG-219 Bukedea
  • (C) UG-118 Bukomansibi°
  • (E) UG-220 Bukwo
  • (E) UG-225 Bulambuli
  • (W) UG-416 Buliisa
  • (W) UG-401 Bundibugyo
  • (W) UG-430 Bunyangabu⁺
  • (W) UG-402 Bushenyi
  • (E) UG-202 Busia
  • (E) UG-221 Butaleja
  • (C) UG-119 Butambala ✪ Gombe
  • (E) UG-233 Butebo⁺
  • (C) UG-120 Buvuma ✪ Kitamilo
  • (E) UG-226 Buyende
  • (N) UG-317 Dokolo
  • (C) UG-121 Gomba ✪ Kanoni
  • (N) UG-304 Gulu
  • (W) UG-403 Hoima
  • (W) UG-417 Ibanda
  • (E) UG-203 Iganga
  • (W) UG-418 Isingiro
  • (E) UG-204 Jinja
  • (N) UG-318 Kaabong
  • (W) UG-404 Kabale
  • (W) UG-405 Kabarole ✪ Fort Portal
  • (E) UG-213 Kaberamaido
  • (W) UG-237 Kagadi⁺
  • (W) UG-428 Kakumiro⁺
  • (E) UG-237 Kalaki⁺
  • (C) UG-101 Kalangala
  • (E) UG-222 Kaliro
  • (C) UG-122 Kalungu
  • (E) UG-205 Kamuli
  • (W) UG-413 Kamwenge
  • (W) UG-414 Kanungu
  • (E) UG-206 Kapchorwa
  • (E) UG-236 Kapelebyong⁺
  • (N) UG-335 Karenga⁺
  • (C) UG-126 Kasanda⁺
  • (W) UG-406 Kasese
  • (W) UG-433 Kazo⁺
  • (E) UG-207 Katakwi
  • (C) UG-112 Kayunga
  • (W) UG-407 Kibaale
  • (C) UG-103 Kiboga
  • (E) UG-227 Kibuku
  • (W) UG-432 Kikuube⁺
  • (W) UG-419 Kiruhura°
  • (W) UG-421 Kiryandongo
  • (W) UG-408 Kisoro
  • (W) UG-434 Kitagwenda⁺
  • (N) UG-305 Kitgum
  • (N) UG-319 Koboko
  • (N) UG-325 Kole
  • (N) UG-306 Kotido
  • (E) UG-208 Kumi
  • (N) UG-333 Kwania⁺
  • (E) UG-228 Kween ✪ Binyini
  • (C) UG-123 Kyankwanzi ✪ Butemba
  • (W) UG-422 Kyegegwa
  • (W) UG-415 Kyenjojo
  • (C) UG-125 Kyotera⁺
  • (N) UG-326 Lamwo
  • (N) UG-307 Lira
  • (E) UG-229 Luuka
  • (C) UG-104 Luwero°
  • (C) UG-124 Lwengo
  • (C) UG-114 Lyantonde
  • (N) UG-336Madi-Okollo⁺
  • (E) UG-223 Manafwa
  • (N) UG-320 Maracha
  • (C) UG-105 Masaka
  • (W) UG-409 Masindi
  • (E) UG-214 Mayuge
  • (E) UG-209 Mbale
  • (W) UG-410 Mbarara
  • (W) UG-423 Mitooma
  • (C) UG-115 Mityana
  • (N) UG-308 Moroto
  • (N) UG-309 Moyo
  • (C) UG-106 Mpigi
  • (C) UG-107 Mubende
  • (C) UG-108 Mukono
  • (N) UG-334 Nabilatuk⁺
  • (N) UG-311 Nakapiripirit
  • (C) UG-116 Nakaseke
  • (C) UG-109 Nakasongola
  • (E) UG-230 Namayingo
  • (E) UG-234 Namisindwa⁺
  • (E) UG-224 Namutumba
  • (N) UG-327 Napak
  • (N) UG-310 Nebbi
  • (E) UG-231 Ngora
  • (W) UG-424 Ntoroko ✪ Kibuuku
  • (W) UG-411 Ntungamo
  • (N) UG-328 Nwoya
  • (N) UG-337 Obongi⁺
  • (N) UG-331 Omoro⁺
  • (N) UG-329 Otuke
  • (N) UG-321 Oyam
  • (N) UG-312 Pader
  • (N) UG-332 Pakwach⁺
  • (E) UG-210 Pallisa
  • (C) UG-110 Rakai
  • (W) UG-429 Rubanda⁺
  • (W) UG-425 Rubirizi
  • (W) UG-431 Rukiga⁺
  • (W) UG-412 Rukungiri
  • (W) UG-435 Rwampara⁺
  • (C) UG-111 Sembabule
  • (E) UG-232 Serere
  • (W) UG-426 Sheema ✪ Kibingo
  • (E) UG-215Sironko
  • (E) UG-211 Soroti
  • (N) UG-330 Zombo
  • (E) UG-212 Tororo
  • (C) UG-113 Wakiso
  • (N) UG-313 Yumbe

Keskalluvusega linn (city) #: 1

  • (C) UG-102 Kampala ✓⟐

Traditsioonilised üksused

  • Acholi, hõimkond ~ Atšoli hõimkond (Acholi chiefdom, Ker Kwaro Acholi) ✪ Gulu. ♦ Atšolid (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: atšoli {ach}).
  • Alur, riik (Alur state, Ker Alur) ✪ Kaal Atyak Winam. ♦ Alurid (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: aluri {alz}).
  • Ankole, endine kuningriik (Ankole ~ Nkore) ✪ Mburara. ♦ Njankoled (NkBJ bantu J-rühm: njankole {nyn}). VT (valitseja tiitel): Omugabe. Teated enne 1447. Kuningriiki pärast 1967. a ei taastatud, kuigi atšolid seda taotlesid.
  • Buganda, kuningriik ✓ (kingdom of Buganda) ✪ Mengo (Kampala) jt. ♦ Gandad (NkBJ bantu J-rühm: ganda {lg}). VT: Kabaka. Rajatud u 1300.
  • Bunyoro, kuningriik ✓ (kingdom of Bunyoro, ametl Bunyoro-Kitara) ✪ Hoima. ♦ Njorod (NkBJ bantu J-rühm: njoro {nyo}). Rajatud u 1400. VT: Okumaka.
  • Busoga, kuningriik ✓ (kingdom of Busoga) ✪ Bugembe. ♦ Sogad (NkBJ bantu J-rühm: soga {xog}).
  • Lango, hõimkond (Lango chiefdom, Tekwaro Lango) ✪ Lira. ♦ Langod (NsE2 Lääne-Niiluse keeled: lango {laj}).
  • Rwenzururu, kuningriik (kingdom of Rwenzururu) ✪ Kasese. ♦ Konzod (NkBJ bantu J-rühm: konzo {koo}). VT: Omusinga. Varem Tooro kuningriigi osa, 1994 eraldus sellest, 2009 tunnustas seda Uganda.
  • Teso, kultuuriline asutus (Teso cultural institution, Iteso) ✪ Soroti. ♦ Tesod (NsE3 Ida-Niiluse keeled: teso {teo})
  • Tooro, kuningriik ✓ (kingdom of Tooro ~ Toro) ✪ Fort Portal. ♦ Toorod (NkBJ bantu J-rühm: tooro {ttj}). VT: Omukama. Rajatud 1822.

Märkus. Traditsioonilised üksused kaotati Ugandas 1967, kuid taastati 1993 kultuuriliste institutsioonidena.

Anna tagasisidet