ISO 639 keelte tähised

Sisukord

Pärast ISO 639-4 standardi jõustumist 2023. a on senised standardid keeletähiste kohta ISO 639-1, -2, -3, -5 kaotanud kehtivuse ja koondatud ühise katuse alla. Keeletähised ise on jäänud samaks, kuid neid jagatakse nüüd komplektidesse ehk loenditesse (ingl set) vastavalt sellele, kui mitmendast osast nad olid pärit.

Loendisse 1 kuuluvad kahetähelised tähised, mida hakati välja töötama kõige enne, kuid siis sai selgeks, et võimalikke kombinatsioone (676) on liiga vähe ja nii asuti koostama uut, kolmetähelisi tähiseid sisaldavat loendit 2. Loendis 1 on praegu 184, loendis 2 – 506 tähist. 2007. a jõustus ka kõikehõlmav keelte tähiste loend 3, mille eestvedaja on SIL International. Viimases on ligi 8000 tähist.

Loendis 2 on kompromissina eeskätt USA raamatukogude ja Euroopa standardijate vahel tekkinud 20 tähisepaari, terminoloogiline ehk T- ning bibliograafiline ehk B-tähis. Esimene rajaneb, kui võimalik, keele endanimetusel, nt zho (< zhongwen ‘hiina keel’), teine kajastab nimetust inglise keeles, nt chi (< Chinese ‘hiina’). Standard eelistab T-tähiseid.

Oma kirevast taustast hoolimata ei ole keeletähised üksteisega vastuolus. Ei ole ühtegi tähist, mis eri loendites viitaks eri keeltele. Meeles võib pidada järgmist.

Kui keelel on olemas loendis 1 kahetäheline tähis (nt et ‘eesti’), siis on tal olemas kolmetäheline tähis loendis 2 (est) ja sama tähis ka loendis 3; kui loendis 2 on B- ja T-tähiste paarid, siis on loendis 3 üksnes T-tähis;
Kui keelel on tähis loendis 2, siis kehtib seesama ka loendis 3, v.a B-tähis.
Loendis 1 ja 2 mõistetakse keeli veidi avaramas tähenduses, nt araabia keelel on üksainus tähis ar/ara. Loendis 3 on keelteks loetud täpsemalt piiritletavaid keelevorme, mile põhitunnus on vastastikune mõistetavus: kaks keelevormi on üks keel, kui nad on vastastikku mõistetavad. Vältimaks segadust, on avaramas tähenduses mõistetud keeli nimetatud makrokeelteks, selle osakeeli siinses tekstis keelekujudeks. Araabia makrokeelel on 28 keelekuju.

Järgmises loetelu on kõik olulisemad keelte tähised, sh kõik kahetäheliste tähistega keeled ja meie sugulaskeeled. Tähised on esitatud kaldkriipsude vahel ühel järgmistest viisidest:

zh/zho/chi – tähised loendis 1 ning loendis 2 (T-tähis ja eraldi B-tähis; näitena on toodud hiina keel, mille koodid loendis 1 on zh, loendis 2 T-tähis zho ja B-tähis chi);
et/est – tähised loendis 1 ja 2 (sealjuures T- ja B-tähist ei eristata; näitena on toodud eesti keel, mille tähis loendis 1 on et, loendis 2 est);
ady² – tähis loendis 2 (vt ka järgmine; näitena on toodud adõgee keel; ülaindeks 2 näitab kuulumist loendisse 2);
kca³ – tähis loendis 3 (näitena on toodud handi keel).

Muud tingtähised: † ajalooline või hääbunud; ‡ vananenud (nimetus); ⚅ tehiskeel.

Tähised keelenimetuste järjestuses

abasiini abq³
abhaasi ab/abk
adangme ada² Ghanas.
adõgee ady²
afari aa/aar
afrihili ⚅ afh² ♦ Aafrika + suahiili
afrikaani af/afr
aguli agx³ ♦ Venemaal Dagestanis.
ahvahhi akv³ ♦ Venemaal Dagestanis.
aimara ay/aym ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ayr keskaimara, ayc lõunaaimara).
ainu ain² ♦ Jaapanis.
† akadi akk²
akani ak/aka ♦ Makrokeel (2 keelekuju:twi tvii ja fat fante).
alamsaksa nds²
alamsorbi dsb²
albaania sq/sqi/alb ♦ Makrokeel (4 keelekuju: aae arbereši, aat arvanitika, aln geegi, als toski).
alemanni → šveitsisaksa
aleuudi ale²
altai ~ lõunaaltai alt²
ambo → kvanjama
amhara am/amh
andi ani³ ♦ Venemaal Dagestanis.
angika anp² ♦ Indias, Nepalis.
araabia ar/ara ♦ Makrokeel (28 keelekuju).
aragoni an/arg
† aramea arc²
arapaho arp²
armeenia hy/hye/arm
aromuuni rup²
artši aqc³ ♦ Venemaal Dagestanis.
aserbaidžaani az/aze ♦ Makrokeel (2 keelekuju: azb lõunaaserbaidžaani (Iraanis), azj põhjaaserbaidžaani).
assami as/asm
astuuria ast²
atšehi ace² ♦ Indoneesias.
atšoli ach² ♦ Ugandas.
avaari av/ava
avadhi awa²
† avesta ae/ave

bali ban²
bambara bm/bam ♦ Malis.
basaa bas² ♦ Kamerunis.
baski eu/eus/baq
baškiiri ba/bak
bedža bej² ♦ Eritreas jm.
belau ~ palau pau²
belutši bal² ♦ Makrokeel (3 keelekuju: bcc lõunabelutši, bgn läänebelutši, bgp idabelutši).
bemba bem² ♦ Sambias.
bengali bn/ben
bhodžpuri bho²
bikoli bik² ♦ Makrokeel Filipiinidel (8 keelekuju).
bilini byn² ♦ Eritreas.
bini → edo
birma my/mya/bur
bislama bi/bis
bosnia bs/bos
botlihhi bph³ ♦ Venemaal Dagestanis.
bradži bra²
bretooni br/bre
buduhhi bdk³ ♦ Venemaal Dagestanis.
bugi bug²
bulgaaria bg/bul
burjaadi bua² ♦ Makrokeel (3 keelekuju: bxu Sise-Mongoolia burjaadi, bxm Mongoolia burjaadi, bxr Venemaa burjaadi).

dakota (siuu) dak²
dargi dar² ♦ Venemaal Dagestanis.
delavari del²
dido ~ tseesi ddo³ ♦ Venemaal Dagestanis.
dinka din²
divehi → maldiivi
djula dyu²
dogri doi²
dogribi dgr²
duala dua² ♦ Kamerunis.
dzongkha dz/dzo

edo ~ bini bin² ♦ Nigeerias.
† eelami elx²
eenetsi - → enf metsaeenetsi; enh tundraeenetsi
eesti et/est ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ekk eesti kirjakeel ja vro võru keel).
efiki efi² ♦ Nigeerias.
† egiptuse egy²
ekadžuki eka² ♦ Nigeerias.
ersa myv²
eskimo → Kesk-Siberi jupiki
esperanto ⚅ eo/epo
eve ee/ewe ♦ Ghanas ja Togos.
eveeni eve³
evengi evn³
evondo ewo²

fangi fan²
fante fat² ♦ Osa akani makrokeelest.
fidži fj/fij
filipiini fil² ♦ Vrd tagalogi.
flaami → hollandi
† foiniikia phn²
foni fon² ♦ Beninis.
friisi → läänefriisi
friuuli fur²
fula ff/ful ♦ Makrokeel (9 keelekuju).
fääri fo/fao

gaa gaa² ♦ Ghanas.
gaeli (šotigaeli) gd/gla
gagauusi gag³
gajo gay² ♦ Indoneesias.
galeegi gl/glg
ganda lg/lug ♦ Ugandas.
gbaja gba² ♦ Kesk-Aafrika Vabariigis. Makrokeel (6 keelekuju).
† geezi gez² ♦ Etioopias.
godoberi gdo³ ♦ Venemaal Dagestanis.
gondi gon² ♦ Indias. Makrokeel (3 keelekuju).
gorontalo gor² ♦ Indoneesias.
grebo grb² ♦ Libeerias. Makrokeel (5 keelekuju).
gruusia ka/kat/geo
grööni kl/kal
guaranii gn/grn ♦ Paraguays jm. Makrokeel (5 keelekuju).
gudžarati gu/guj
gvitšini gwi²

haida hai² ♦ Kanadas, USAs. Makrokeel (2 keelekuju: hax lõunahaida, hdn põhjahaida)
haiti ht/hat
hakassi kjh³
handi kca³
hausa ha/hau
havai haw²
heebrea he/heb
herero hz/her ♦ Namiibias.
† heti ~ hetiidi hit² ♦ Väike-Aasias.
hiina zh/zho/chi ♦ Makrokeel (16 keelekuju).
hiligainoni hil² ♦ Filipiinidel.
hinalugi kjj³ ♦ Venemaal Dagestanis.
hindi hi/hin
hirimotu ho/hmo ♦ Paapua Uus-Guineas.
hispaania (kastiilia) es/spa
hmongi hmn² ♦ Makrokeel (25 keelekuju).
hollandi (flaami) nl/nld/dut
horvaadi hr/hrv
hunzibi huz³ ♦ Venemaal Dagestanis.
hvarši khv³ ♦ Venemaal Dagestanis.

idafriisi frs²
idakaja eky³ ♦ Myanmaris.
idapvoo (kareni) kjp³ ♦ Myanmaris.
ido ⚅ io/ido
igbo ig/ibo ♦ Nigeerias.
iiri ga/gle
iloko ilo² ♦ Filipiinidel.
Inari saami ~ inari smn²
indoneesia id/ind ♦ Malai makrokeele osa.
inglise en/eng
inguši inh²
injupiaki ik/ipk ♦ Makrokeel (2 keelekuju: esi Põhja-Alaska injupiaki, esk Loode-Alaska injupiaki).
interlingua ⚅ ia/ina
interlingue (oktsidentaal) ⚅ ie/ile
inuktituti iu/iku ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ike Ida-Kanada inuktituti, ikt Lääne-Kanada inuktituti).
islandi is/isl/ice
isuri izh³
itaalia it/ita
itelmeeni itl³

jaapani ja/jpn
jaava jv/jav
jakuudi (sahha) sah²
japi yap² ♦ Mikroneesias.
jidiš yi/yid
jii → nuosu
joruba yo/yor
jukagiiri – → yux Kolõma jukagiiri; ykg tundrajukagiiri

kabardi-tšerkessi kbd²
kabiili kab² ♦ Alžeerias.
kado cad² ♦ USAs.
kaja – → idakaja; läänekaja
kajuga cay³
kalendžini kln² ♦ Keenias. Makrokeel (9 keelekuju).
kalmõki ~ oiraadi xal²
† kamassi xas³
kamba kam²
kannada kn/kan
kanuri kr/kau ♦ Makrokeel (3 keelekuju: kby manga, knc keskkanuri, krt tumari).
karai kdr³
karakalpaki kaa²
karata kpt³ ♦ Venemaal Dagestanis.
karatšai-balkaari krc²
kareni keeled kar² ♦ Vt kjp idapvoo, pwo läänepvoo, ksw sgoo.
kariibi car²
karjala ~ päriskarjala krl² ♦ Vt ka olo livviko, lud lüüdi.
karoliini cal³
kasahhi kk/kaz
Kasai luba ~ lulua lua²
kastiilia → hispaania
kašmiiri ks/kas
kašuubi csb²
katalaani ca/cat
Katanga luba lu/lub
katšini kac² ♦ Myanmaris.
kereki krk³
† keskhollandi dum² ♦ U 1050–1350.
† keskinglise enm² ♦ 1100–1500.
keskkhmeeri → khmeeri
† keskprantsuse frm² ♦ U 1400–1600
Kesk-Siberi jupiki (eskimo) ess³
† keskülemsaksa gmh² ♦ U 1050–1500.
ketšua qu/que ♦ Makrokeel (43 keelekuju).
khasi kha²
khmeeri (keskkhmeeri) km/khm
kikuju ki/kik
Kildini saami ~ kildini sjd³
kimbundu kmb² ♦ Angolas. Vrd ka umbundu.
kirgiisi ky/kir
kiribati gil²
† kirikuslaavi cu/chu
klassikaline mongoli cmg³
koltasaami ~ kolta sms²
Kolõma jukagiiri yux³
komi kv/kom ♦ Makrokeel (2 keelekuju: koi permikomi, kpv sürjakomi).
komoori (Ngazidja) zdj³
kongo kg/kon ♦ Makrokeel (3 keelekuju).
konkani kok² ♦ Makrokeel (2 keelekuju: gom Goa konkani, knn konkani)
koosa xh/xho
kopti cop²
korea ko/kor
korjaki kpy³
korni kw/cor
korsika co/cos
kosrae (kusaie ‡) kos² ♦ Mikroneesias.
kpelle kpe² ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
kreeka (uuskreeka) el/ell/gre ♦ Vrd vanakreeka.
krii cr/cre ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
krimmitatari crh²
kumõki kum²
kurdi ku/kur ♦ Makrokeel (3 keelekuju: ckb sorani ehk keskkurdi, kmr kurmandži ehk põhjakurdi, sdh lõunakurdi).
kvanjama ~ ambo kj/kua
kveeni fkv³ ♦ Norras.
kõmri cy/cym/wel

ladiino lad²
† ladina la/lat
lahnda lah² ♦ Makrokeel Pakistanis ja Indias (7 keelekuju).
laki lbe³ ♦ Venemaal Dagestanis.
lao lo/lao
latgali ltg³ ♦ Läti makrokeele osa.
leedu lt/lit
lesgi lez² ♦ Venemaal Dagestanis.
letseburgi lb/ltz
lhokpu lhp³ ♦ Bhutanis.
liivi liv³
limburgi li/lim
lingala ln/lin
livviko ~ Aunuse karjala olo³
lozi loz² ♦ Sambias.
luhja luy ♦ Makrokeel Keenias (14 keelekuju).
Lule saami smj²
luo luo² ♦ Keenias ja Tansaanias.
lõunaaaltai → altai
lõunandebele nr/nbl
lõunasaami sma²
lõunasotho → sotho
läti lv/lav ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ltg latgali, lvs läti kirjakeel).
läänekaja kyu³ ♦ Myanmaris.
läänefriisi (friisi) fy/fry
läänepvoo (kareni) pwo³
lüüdi lud³

maarvari mwr² ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
maasai ~ masai mas²
madura mad²
magahi mag²
maithili mai²
makassari mak²
makedoonia mk/mkd/mac
malagassi mg/mlg ♦ Makrokeel (11 keelekuju).
malai ms/msa/may ♦ Makrokeel (36 keelekuju, sh indoneesia).
malajalami ml/mal
maldiivi (divehi) dv/div
malinke (mandingo) man² ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
malta mt/mlt
mandžu mnc²
manipuri mni²
mansi mns³
maoori mi/mri/mao
mapudunguni (araukaani ‡) arn² ♦ Argentinas.
marathi mr/mar
mari (tšeremissi ‡) chm² ♦ Makrokeel (2 keelekuju: mhr ida- ja niidumari, mrj mäemari).
Maroko tamasikti kirjakeel zgh² ♦ Vt ka riifi, šilha, tamasikti.
maršalli mh/mah
mende men²
metsaeenetsi enf³ ♦ Osa eenetsi keelest.
meä fit³
mikmaki mic²
minangkabau min²
mizo (lušei) lus²
mohoogi moh²
mokša mdf²
moldova → rumeenia
mongoli mn/mon ♦ Makrokeel (2 keelekuju: khk halhimongoli, mvf sisemongoli ~ ääremongoli). Vt ka klassikaline mongoli.
moni mnw³ ♦ Myanmaris.
montenegro cnr²
moore (mossi) mos² ♦ Burkina Fasos.
mustjala (siksika) bla²
mustlaskeel ~ roma rom² ♦ Makrokeel (7 keelekuju: rmn Balkani mustlaskeel, rml Balti mustlaskeel, rmc Karpaadi mustlaskeel, rmo sinti mustlaskeel, rmf Soome mustlaskeel, rmy Valahhia mustlaskeel, rmw Walesi mustlaskeel).
mäemari mrj³ ♦ Osa mari makrokeelest.
mänksi gv/glv

nahua nah²
nama naq³
nanai gld³
napoli nap³
nauru na/nau
navaho nv/nav
ndebele (põhjandebele) nd/nde
ndonga ng/ndo
neenetsi yrk³
nepali ne/nep ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
nevari new²
nganassaani nio³
niidumari mhr³ ♦ Osa mari makrokeelest.
niue niu²
nivhi niv³
njandža ~ tševa ~ tšitševa ny/nya
nkoo nqo²
nogai nog²
norra no/nor ♦ Makrokeel (2 keelekuju: norra bokmål ja uusnorra).
norra bokmål nb/nob ♦ Osa norra makrokeelest.
nuosu (Sichuani jii) ii/iii

odžibvei oj/oji ♦ Makrokeel (7 keelekuju).
oiraadi → kalmõki
oksitaani oc/oci
oktsidentaal → interlingue
omaha oma³
oria or/ori ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
oromo om/orm ♦ Makrokeel (4 keelekuju).
† osmanitürgi ota² ♦1500–1928.
osseedi os/oss

paali † pi/pli
palau → belau
pampanga pam² ♦ Filipiinidel.
pandžabi pa/pan
pangasinani pag² ♦ Filipiinidel.
papiamento pap²
passamakodi pmq³
pedi (põhjasotho) nso²
permikomi koi³ ♦ Osa komi makrokeelest.
Pite saami sje³
poola pl/pol
poonpei (ponape ‡) pon²
portugali pt/por
prantsuse fr/fra/fre
puštu ps/pus ♦ Makrokeel (3 keelekuju: pbt lõunapuštu, pbu põhjapuštu, pst keskpuštu).
pvoo (kareni) – → kjp idapvoo; pwo läänepvoo; pww põhjapvoo
põhjafriisi frr² ♦ Saksamaal.
põhjandebele → ndebele
põhjapvoo (kareni) pww³
põhjasaami se/sme
põhjasotho → pedi
pärsia fa/fas/per ♦ Makrokeel (2 keelekuju: pes Iraani pärsia, prs dari).

radžastani raj² ♦ Makrokeel (6 keelekuju, sh mup maalvi).
rapanui rap²
rarotonga rar²
riifi rif³ ♦ Marokos.
roma → mustlaskeel
romanši rm/roh
rootsi sv/swe
ruanda rw/kin
rumeenia (moldova) ro/ron/rum
rundi rn/run
rutuli rut³ ♦ Venemaal Dagestanis.

sahha → jakuudi
saksa de/deu/ger
samoa sm/smo
sandave sad²
sango sg/sag
† sanskrit sa/san
santali sat²
sapoteeegi zap² ♦ Makrokeel (58 keelekuju).
sardi sc/srd ♦ Makrokeel (4 keelekuju).
sebu ceb² ♦ Filipiinidel.
seišelli ~ seišellikreooli crs³
serbia sr/srp
serbia-horvaadi ~ serbohorvaadi ~ bosnia-horvaadi-montenegro-serbia ~ BCHS-keel hbs³ ♦ Makrokeel (4 keelekuju: bs/bos bosnia, cnr montenegro, hr/hrv horvaadi, sr/srp serbia).
sgoo (kareni) ~ valgekareni ksw³ ♦ Myanmaris.
Sichuani jii → nuosu
sidamo sid² ♦ Etioopias.
sikkimi sip³
siksika → mustjala
sindhi sd/snd
singali si/sin
sitsiilia scn²
siuu → dakota
sleivi den²
slovaki sk/slk/slo
sloveeni sl/slv
somaali so/som
soninke snk²
soome fi/fin
sotho (lõunasotho) st/sot
suahiili sw/swa ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
† sumeri sux²
sunda su/sun
suulu zu/zul
svaasi ss/ssw
sölkupi sel²
sürjakomi kpv³ ♦ Osa komi makrokeelest.
süüria syr² ♦ Makrokeel (2 keelekuju: aii Assüüria uusaramea, cld Kaldea uusaramea).

šaieeni chy²
šani shn² ♦ Myanmaris.
šilha shi³ ♦ Marokos.
šona sn/sna ♦ Zimbabwes.
šoti sco²
šotigaeli → gaeli
šveitsisaksa ~ alemanni gsw²

taani da/dan
tabassaraani tab³ ♦ Venemaal Dagestanis.
tadžiki tg/tgk
tagalogi tl/tgl ♦ Filipiini keel: fil.
tahiti ty/tah
tai th/tha
tai-dami ~ musttai blt³
tai-lõõ khb³
tai-nõa tdd³
talõši tly³
tamasikti (berberi) ~ Kesk-Atlase tamasikti tzm³ ♦ Vt ka Maroko tamasikti kirjakeel, riifi, šilha.
tamašeki (tuareegi ‡) tmh² ♦ Makrokeel (4 keelekuju: taq Mali tamašeki, thz tajarti, thv tamahaki, ttq tavallammati).
tamili ta/tam
tatari tt/tat
telugu te/tel
temne tem²
tetumi tet² ♦ Ida-Timoril.
tigrinja ti/tir
tiibeti bo/bod/tib
tindi tin³ ♦ Venemaal Dagestanis.
tokelau tkl²
tok-pisini tpi² ♦ Paapua Uus-Guineas.
tonga tog² ♦ Malawis.
tonga to/ton ♦ Tonga saartel.
tsahhi tkr³ ♦ Venemaal Dagestanis.
tseesi → dido
tsonga ts/tso
tsvana tn/tsn
† tšagatai chg²
tšamali cji³ ♦ Venemaal Dagestanis.
tšamorro ch/cha ♦ Guami saarel.
tšehhi cs/ces/cze
tšerokii chr²
tšetšeeni ce/che
tševa → njandža
† tšibtša chb² ♦ Colombias.
tšinuki chn²
tšipevai chp²
tšokto cho²
tšuangi za/zha ♦ Makrokeel (16 keelekuju).
tšuktši ckt³
tšuugi chk² ♦ Mikroneesias.
tšuvaši cv/chv
tumbuka tum²
tundraeenetsi enh³ ♦ Osa eenetsi keelest.
tundrajukagiiri ykg³ ♦ Osa jukagiiriri keelest.
turjasaami ~ turja sjt³
tuvalu tvl²
tvii tw/twi ♦ Osa akani makrokeelest.
tõva ~ tuva tyv²
türgi tr/tur
türkmeeni tk/tuk

udmurdi udm²
uiguuri ug/uig
ukraina uk/ukr
umbundu umb² ♦ Angolas. Vrd kimbundu.
Ume saami sju³
ungari hu/hun. ♦ Vt ka vanaungari.
urdu ur/urd
usbeki uz/uzb ♦ Makrokeel (2 keelekuju: uzn põhjausbeki, uzs lõunausbeki).
uuskreeka → kreeka
uusnorra nn/nno ♦ Osa norra makrokeelest.

vadja vot²
vai vai²
valgevene be/bel
vallooni wa/wln
† vanainglise ang² ♦ U 450-1100.
† vanakreeka grc² ♦ Kuni 1453.
† vanaprantsuse fro² ♦ 842–1400.
† vanaungari ohu³ ♦ X–XV saj.
† vanaülemsaksa goh² ♦ U 750–1050.
varai war² ♦ Filipiinidel.
venda ve/ven ♦ Lõuna-Aafrikas.
vene ru/rus
vepsa vep³
vietnami vi/vie
volaita wal² ♦ Etioopias.
volapük ⚅ vo/vol
volofi wo/wol

ülemsorbi hsb² ♦ Saksamaal.

Eritähised

keelelise sisuta zxx ♦ Näitab keeleinfo puudumist.
kodeerimata keeled mis ♦ Algselt üksikkeeled (miscellaneous languages).
mitu keelt mul
määratlemata keeled und ♦ Tav olukorras, kus keeletähist eeldatakse, kuid seda pole võimalik anda.

ÜSis ja KNABis lisaks

endanimetus ehk autonüüm qen
koodid qcd ♦ Tähis ehk kood (kasutatakse nö keele väljal).
muu keel qmu ♦ Kõigi keelte puhul, mille tähis ei ole tabelisse mahtunud.

Kahetäheliste tähiste järjestuses

aa → afari, ab → abhaasi, ae → avesta, af → afrikaani, ak → akani, am → amhara, an → aragoni, ar → araabia, as → assami, av → avaari, ay → aimara, az → aserbaidžaani;
ba → baškiiri, be → valgevene, bg → bulgaaria, bi → bislama, bm → bambara, bn → bengali, bo → tiibeti, br → bretooni, bs → bosnia;
ca → katalaani, ce → tšetšeeni, ch → tšamorro, co → korsika, cr → krii, cs → tšehhi, cu → kirikuslaavi, cv → tšuvaši, cy → kõmri;
da → taani, de → saksa, dv → maldiivi (divehi), dz → dzongkha;
ee → eve, el → kreeka (uuskreeka), en → inglise, eo → esperanto, es → hispaania (kastiilia), et → eesti, eu → baski;
fa → pärsia, ff → fula, fi → soome, fj → fidži, fo → fääri, fr → prantsuse, fy → läänefriisi (friisi);
ga → iiri, gd → gaeli (šotigaeli), gl → galeegi, gn → guaranii, gu → gudžarati, gv → mänksi;
ha → hausa, he → heebrea, hi → hindi, ho → hirimotu, hr → horvaadi, ht → haiti, hu → ungari, hy → armeenia, hz → herero;
ia → interlingua, id → indoneesia, ie → interlingue (oktsidentaal), ig → igbo, ii → nuosu (Sichuani jii), ik → injupiaki, io → ido, is → islandi, it → itaalia, iu → inuktituti;
ja → jaapani, jv → jaava;
ka → gruusia, kg → kongo, ki → kikuju, kj → kvanjama, kk → kasahhi, kl → grööni, km → khmeeri, kn → kannada, ko → korea, kr → kanuri, ks → kašmiiri, ku → kurdi, kv → komi, kw → korni, ky → kirgiisi;
la → ladina, lb → letseburgi, lg → ganda, li → limburgi, ln → lingala, lo → lao, lt → leedu, lu → Katanga luba, lv → läti;
mg → malagassi, mh → maršalli, mi → maoori, mk → makedoonia, ml → malajalami, mn → mongoli, mr → marathi, ms → malai, mt → malta, my → birma;
na → nauru, nb → norra bokmål, nd → ndebele (põhjandebele), ne → nepali, ng → ndonga, nl → hollandi, nn → uusnorra, no → norra, nr → lõunandebele, nv → navaho, ny → njandža (tševa);
oc → oksitaani, oj → odžibvei, om → oromo, or → oria, os → osseedi;
pa → pandžabi, pi → paali, pl → poola, ps → puštu, pt → portugali;
qu → ketšua;
rm → romantši, rn → rundi, ro → rumeenia, ru → vene, rw → ruanda;
sa → sanskrit, sc → sardi, sd → sindhi, se → põhjasaami, sg → sango, si → singali, sk → slovaki, sl → sloveeni, sm → samoa, sn → šona, so → somaali, sq → albaania, sr → serbia, ss → svaasi, st → sotho, su → sunda, sv → rootsi, sw → suahiili;
ta → tamili, te → telugu, tg → tadžiki, th → tai, ti → tigrinja, tk → türkmeeni, tl → tagalogi, tn → tsvana, to → tonga, tr → türgi, ts → tsonga, tt → tatari, tw → tvii, ty → tahiti;
ug → uiguuri, uk → ukraina, ur → urdu, uz → usbeki;
ve → venda, vi → vietnami, vo → volapük;
wa → vallooni, wo → volofi;
xh → koosa;
yi → jidiš, yo → joruba;
za → tšuangi; zh → hiina, zu → suulu.

Kolmetäheliste tähiste järjestuses

Tärniga on märgitud bibliograafilised tähised.

aae → arbereši, aar → afari, aat → arvanitika, abk → abhaaasi, abq → abasiini, ace → atšehi, ach → atšoli, ada → adangme, ady → adõgee, afh → afrihili, afr → afrikaani, agx → aguli, aii → Assüüria uusaramea, ain → ainu, aka → akani, akk → akadi, akv →ahvahhi, alb* → albaania, ale → aleuudi, aln → geegi, als → toski, alt → altai, amh → amhara, ang → vanainglise, ani → andi, anp → angika, aqc → artši, ara → araabia, arc → aramea, arg → aragoni, arm* → armeenia, arn → mapudunguni, arp → arapaho, asm → assami, ast → astuuria, ava → avaari, ave → avesta, awa → avadhi, ayc → lõunaaimara, aym → aimara, ayr → keskaimara, azb → lõunaaserbaidžaani, aze → aserbaidžaani, azj → põhjaaserbaidžaani;
bak → baškiiri, bal → belutši, bam → bambara, ban → bali, baq* → baski, bas → basaa, bcc → lõunabelutši, bdk → buduhhi, bej → bedža, bel → valgevene, bem → bemba, ben → bengali, bgn → läänebelutši, bgp → idabelutši, bho → bhodžpuri, bik → bikoli, bin → edo, bis → bislama, bla → mustjala, blt → tai-dami, bod → tiibeti, bos → bosnia, bph → botlihhi, bra → bradži, bre → bretooni, bua → burjaadi, bug → bugi, bul → bulgaaria,bur* → birma, bxm → Mongoolia burjaadi, bxr → Venemaa burjaadi, bxu → Sise-Mongoolia burjaadi, byn → bilini;
cad → kado, cal → karoliini, car → kariibi, cat → katalaani, cay → kajuga, ceb → sebu, ces → tšehhi, cha → tšamorro, chb → tšibtša, che → tšetšeeni, chg → tšagatai, chi* → hiina, chk → tšuugi, chm → mari, chn → tšinuki, cho → tšokto, chp → tšipevai, chr → tšerokii, chu → kirikuslaavi, chv → tšuvaši, chy → šaieeni, cji → tšamali, ckb → sorani (keskkurdi), ckt → tšuktši, cld → Kaldea uusaramea, cmg → klassikaline mongoli, cnr → montenegro, cop → kopti, cor → korni, cos → korsika, cre → krii, crh → krimmitatari, crs → seišelli, csb → kašuubi, cym → kõmri, cze* → tšehhi;
dan → taani, dar → dargi, ddo → dido, del → delavari, den → sleivi, deu → saksa, dgr → dogribi, din → dinka, div → maldiivi, doi → dogri, dsb → alamsorbi, dua → duala, dyu → djula, dum → keskhollandi, dut* → hollandi, dzo → dzongkha;
efi → efiki, egy → egiptuse, eka → ekadžuki, ekk → eesti kirjakeel, eky → idakaja, ell → kreeka, elx → eelami, enf → metsaneenetsi, eng → inglise, enh → tundraneenetsi, enm → keskinglise, epo → esperanto, esi → Põhja-Alaska injupiaki, esk → Loode-Alaska injupiaki, ess → Kesk-Siberi jupiki, est → eesti, eus → baski, eve → eveeni, evn → evengi, ewe → eve, ewo → evondo;
fan → fangi, fao → fääri, fas → pärsia, fat → fante, fij → fidži, fil → filipiini, fin → soome, fit → meä, fkv → kveeeni, fon → foni, fra → prantsuse, fre* → prantsuse, frm → keskprantsuse, fro → vanaprantsuse, frr → põhjafriisi, frs → idafriisi, fry → läänefriisi, ful → fula, fur → friuuli;
gaa → gaa, gag → gagauusi, gay → gajo, gba → gbaja, gdo → godoberi, geo* → gruusia, ger* → saksa, gez → geezi, gil → kiribati, gla → gaeli, gld → nanai, gle → iiri, glg → galeegi, glv → mänksi, gmh → keskülemsaksa, goh → vanaülemsaksa, gom → Goa konkani, gon → gondi, gor → gorontalo, grb → grebo, grc → vanakreeka, gre* → kreeka, grn → guaranii, gsw → šveitsisaksa, guj → gudžarati, gwi → gvitšini;
hai → haida, hat → haiti, hau → hausa, haw → havai, hax → lõunahaida, hbs → serbia-horvaadi, hdn → põhjahaida, heb → heebrea, her → herero, hil → hiligainoni, hin → hindi, hmn → hmongi, hmo → hirimotu, hrv → horvaadi, hsb → ülemsorbi, hun → ungari, huz → hunzibi, hye → armeenia;
ibo → igbo, ice* → islandi, ido → ido, iii → nuosu, ike → Ida-Kanada inuktituti, ikt → Lääne-Kanada inuktituti, iku → inuktituti, ile → interlingue, ilo → iloko, ina → interlingua, ind → indoneesia, inh → inguši, ipk → injupiaki, isl → islandi, ita → itaalia, itl → itelmeeni, izh → isuri;
jav → jaava, jpn → jaapani;
kaa → karakalpaki, kab → kabiili, kac → katšini, kal → grööni, kam → kamba, kan → kannada, kar → kareni keeled, kas → kašmiiri, kat → gruusia, kau → kanuri, kaz → kasahhi, kbd → kabardi-tšerkessi, kby → manga, kdr → karaiimi, kha → khasi, khb → tai-lõõ, khk → halhimongoli, khm → khmeeri, khv → hvarši, kik → kikuju, kin → ruanda, kir → kirgiisi, kjh → handi, kjj → hinalugi, kjp → idapvoo, kln → kalendžini, kmb → kimbundu, kmr → kurmandži (põhjakurdi), knc → keskkanuri, knn → konkani (keelekuju), koi → permikomi, kok → konkani (makrokeel), kom → komi, kon → kongo, kor → korea, kos → kosrae, kpe → kpelle, kpt → karata, kpv → sürjakomi, kpy → korjaki, krc → karatšai-balkaari, krk → kereki, krl → karjala, krt → tumari, ksw → sgoo, kua → kvanjama, kum → kumõki, kur → kurdi, kyu → läänekaja;
lad → ladiino, lah → lahnda, lao → lao, lat → ladina, lav → läti, lbe → laki, lez → lesgi, lhp → lhokpu, lim → limburgi, lin → lingala, lit → leedu, liv → liivi, loz → lozi, ltg → latgali, ltz → letseburgi, lua → Kasai luba, lub → Katanga luba, lud → lüüdi, lug → ganda, luo → luo, lus → mizo, luy → luhja, lvs → läti kirjakeel;
mac* → makedoonia, mad → madura, mag → magahi, mah → maršalli, mai → maithili, mak → makassari, mal → malajalami, man → malinke, mao* → maoori, mar → marathi, mas → maasai, may* → malai, mdf → mokša, men → mende, mhr → niidumari, mic → mikmaki, min → minangkabau, mis → kodeerimata keeled, mkd → makedoonia, mlg → malagassi, mlt → malta, mnc → mandžu, mni → manipuri, mns → mansi, mnw → moni, moh → mohoogi, mon → mongoli, mos → moore, mri → maoori, mrj → mäemari, msa → malai, mul → mitu keelt, mup → maalvi, mvf → sisemongoli, mwr → maarvari, mya → birma, myv → ersa;
nah → nahua, nap → napoli, naq → nama, nau → nauru, nav → navaho, nbr → lõunandebele, nde → ndebele (põhjandebele), ndo → ndonga, nds → alamsaksa, nep → nepali, new → nevari, nio → nganassaani, niu → niue, niv → nivhi, nld → hollandi, nno → uusnorra, nob → norra bokmål, nog → nogai, nor → norra, nqo → nkoo, nso → pedi (põhjasotho), nya → njandža;
oci → oksitaani, ohu → vanaungari, oji → odžibvei, olo → livviko, oma → omaha, ori → oria, orm → oromo, oss → osseedi, ota → osmanitürgi;
pag → pangasinani, pam → pampanga, pan → pandžabi, pap → papiamento, pau → belau, pbt → lõunapuštu, pbu → põhjapuštu, per* → pärsia, pes → Iraani pärsia, phn → foiniikia, pli → paali, pmq → passamakodi, pol → poola, pon → poonpei, por → portugali, prs → dari, pst → keskpuštu, pus → puštu, pwo → läänepvoo, pww → põhjapvoo;
qcd → koodid (Linguae), qen → endanimetus (Linguae), qmu → muu keel (Linguae), que → ketšua;
raj → radžastani, rap → rapanui, rar →rarotonga, rif → riifi, rmc → Karpaadi mustlaskeel, rmf → Soome mustlaskeel, rml → Balti mustlaskeel, rmn → Balkani mustlaskeel, rmo → sinti mustlaskeel, rmw → Walesi mustlaskeel, rmy → Valahhia mustlaskeel, roh → romanši, rom → mustlaskeel, ron → rumeenia, rum* → rumeenia, run → rundi, rup → aromuuni, rus → vene, rut → rutuli;
sad → sandave, sag → sango, sah → jakuudi, san → sanskrit, sat → santali, scn → sitsiilia, sco → šoti, sdh → lõunakurdi, sel → sölkupi, shi → šilha, shn → šani, sid → sidamo, sin → singali, sip → sikkimi, sjd → Kildini saami, sje → Pite saami, sjt → turjasaami, sju → Ume saami, slk → slovaki, slo* → slovaki, slv → sloveeni, sma → lõunasaami, sme → põhjasaami, smj → Lule saami, smn → Inari saami, smo → samoa, sna → šona, snd → sindhi, snk → soninke, som → somaali, sot → sotho, spa → hispaania, sqi → albaania, srd → sardi, srp → serbia, ssw → svaasi, sun → sunda, sux → sumeri, swa → suahiili, swe → rootsi, syr → süüria;
tab → tabassaraani, tah → tahiti, tam → tamili, taq → Mali tamašeki, tat → tatari, tdd → tai-nõa, tel → telugu, tem → temne, tet → tetumi, tgk → tadžiki, tgl → tagalogi, tha → tai, thv → tamahaki, thz → tajarti, tib* → tiibeti, tin → tindi, tir → tigrinja, tkl → tokelau, tkr → tsahhi, tly → talõši, tmh → tamašeki, tog → tonga (Malawi), ton → tonga (Tonga)tpi → tok-pisini, tsn → tsvana, tso → tsonga, ttq → tavallammati, tuk → türkmeeni, tum → tumbuka, tur → türgi, tvl → tuvalu, twi → tvii, tyv → tõva, tzm → tamasikti;
udm → udmurdi, uig → uiguuri, ukr → ukraina, umb → umbundu, und → määratlemata keeled, urd → urdu, uzb → usbeki, uzn → põhjausbeki, uzs → lõunausbeki;
vai → vai, ven → venda, vep → vepsa, vie → vietnami, vol → volapük, vot → vadja, vro → võru;
wal → volaita, war → varai, wel* → kõmri, wln → vallooni, wol → volofi;
xal → kalmõki, xas → kamassi, xho → koosa;
yap → japi, yid → jidiš, ykg → tundrajukagiiri, yor → joruba, yrk → neenetsi, yux → Kolõma jukagiiri;
zap → sapoteegi, zdj → komoori (Ngazidja), zgh → Maroko tamasikti kirjakeel, zha → tšuangi, zho → hiina, zul → suulu, zxx → keelelise sisuta.

Anna tagasisidet