ISO 639 keelte tähised

Sisukord

Pärast ISO 639-4 standardi jõustumist 2023. a on senised standardid keeletähiste kohta ISO 639-1, -2, -3, -5 kaotanud kehtivuse ja koondatud ühise katuse alla. Keeletähised ise on jäänud samaks, kuid neid jagatakse nüüd komplektidesse ehk loenditesse (ingl set) vastavalt sellele, kui mitmendast osast nad olid pärit.

Loendisse 1 kuuluvad kahetähelised tähised, mida hakati välja töötama kõige enne, kuid siis sai selgeks, et võimalikke kombinatsioone (676) on liiga vähe ja nii asuti koostama uut, kolmetähelisi tähiseid sisaldavat loendit 2. Loendis 1 on praegu 184, loendis 2 – 506 tähist. 2007. a jõustus ka kõikehõlmav keelte tähiste loend 3, mille eestvedaja on SIL International. Viimases on ligi 8000 tähist.

Loendis 2 on kompromissina eeskätt USA raamatukogude ja Euroopa standardijate vahel tekkinud 20 tähisepaari, terminoloogiline ehk T- ning bibliograafiline ehk B-tähis. Esimene rajaneb, kui võimalik, keele endanimetusel, nt zho (< zhongwen ‘hiina keel’), teine kajastab nimetust inglise keeles, nt chi (< Chinese ‘hiina’). Standard eelistab T-tähiseid.

Oma kirevast taustast hoolimata ei ole keeletähised üksteisega vastuolus. Ei ole ühtegi tähist, mis eri loendites viitaks eri keeltele. Meeles võib pidada järgmist.

  1. Kui keelel on olemas loendis 1 kahetäheline tähis (nt et ‘eesti’), siis on tal olemas kolmetäheline tähis loendis 2 (est) ja sama tähis ka loendis 3; kui loendis 2 on B- ja T-tähiste paarid, siis on loendis 3 üksnes T-tähis;
  2. Kui keelel on tähis loendis 2, siis kehtib seesama ka loendis 3, v.a B-tähis.
  3. Loendis 1 ja 2 mõistetakse keeli veidi avaramas tähenduses, nt araabia keelel on üksainus tähis ar/ara. Loendis 3 on keelteks loetud täpsemalt piiritletavaid keelevorme, mile põhitunnus on vastastikune mõistetavus: kaks keelevormi on üks keel, kui nad on vastastikku mõistetavad. Vältimaks segadust, on avaramas tähenduses mõistetud keeli nimetatud makrokeelteks, selle osakeeli siinses tekstis keelekujudeks. Araabia makrokeelel on 28 keelekuju.

Järgmises loetelu on kõik olulisemad keelte tähised, sh kõik kahetäheliste tähistega keeled ja meie sugulaskeeled. Tähised on esitatud kaldkriipsude vahel ühel järgmistest viisidest:

  • zh/zho/chi – tähised loendis 1 ning loendis 2 (T-tähis ja eraldi B-tähis; näitena on toodud hiina keel, mille koodid loendis 1 on zh, loendis 2 T-tähis zho ja B-tähis chi);
  • et/est – tähised loendis 1 ja 2 (sealjuures T- ja B-tähist ei eristata; näitena on toodud eesti keel, mille tähis loendis 1 on et, loendis 2 est);
  • ady2 – tähis loendis 2 (vt ka järgmine; näitena on toodud adõgee keel; ülaindeks 2 näitab kuulumist loendisse 2);
  • kca³ – tähis loendis 3 (näitena on toodud handi keel).

Muud tingtähised: † ajalooline või hääbunud; ‡ vananenud (nimetus); ⚅ tehiskeel; Ⓦ link omakeelsele Wikipediale või Incubatorile (viimases on Wikipedia katsetused). Keelenimetuse järel on sulgudes Linguae keelte klassifikatsiooni jaotise tähis.

Tähised keelenimetuste järjestuses

A

  • abasiini (CaA) abq³
  • abhaasi (CaA) ab/abk ♦ Ⓦ Авикипедиа.
  • adangme (NkN) ada² ♦♦ Ⓦ Incubator. Ghanas.
  • adõgee (CaA) ady² ♦ Ⓦ Википедие.
  • afari (AfC) aa/aar ♦ Ⓦ Incubator. Djiboutis, Etioopias.
  • afrihili (Ar) ⚅ afh² ♦ Aafrika + suahiili
  • afrikaani (IeG2) af/afr ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • aguli (CaD1) agx³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • ahvahhi (CaD2A) akv³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • aimara (AeAJ) ay/aym ♦ Ⓦ Wikipidiya. Makrokeel (2 keelekuju: ayr keskaimara, ayc lõunaaimara).
  • ainu (Is) ain² ♦ Jaapanis.
  • † akadi (AfSX) akk²
  • akani (NkKA) ak/aka ♦ Makrokeel (2 keelekuju:twi tvii ja fat fante).
  • alamsaksa (IeG2) nds² ♦ Ⓦ Wikipedia; Hollandi alamsaksa Wikipedie (tähisega nds-nl).
  • alamsorbi (IeS2) dsb² ♦ Ⓦ Wikipedija.
  • albaania (IeX) sq/sqi/alb ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (4 keelekuju: aae arbereši, aat arvanitika, aln geegi, als toski).
  • alemanni (IeG2) → šveitsisaksa
  • aleuudi (EaA) ale²
  • altai ~ lõunaaltai (AlT2) alt² ♦ Ⓦ Википедия.
  • ambo (NkBR) → kvanjama
  • amhara (AfS5) am/amh ♦ Ⓦ ዊኪፔዲያ.
  • amise (AnT) ami ♦ Ⓦ Wikipitiya. Taiwanil.
  • andi (CaD2A) ani³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • angika (IeI3) anp² ♦ Ⓦ विकिपीडिया. Indias, Nepalis.
  • araabia (AfS1) ar/ara ♦ Ⓦ ويكيبيديا. Makrokeel (28 keelekuju, sh arz Egiptuse araabia /Ⓦ ويكيپيديا/, ary Maroko araabia /Ⓦ ويكيبيديا/).
  • aragoni (IeR) an/arg ♦ Ⓦ Biquipedia.
  • † aramea (AfS4) arc² ♦ Ⓦ ܘܝܩܝܦܕܝܐ.
  • arapaho (MaA1) arp² ♦ USAs.
  • armeenia (IeX) hy/hye/arm ♦ Ⓦ Վիքիպեդիա (sh hyw läänearmeenia /Ⓦ Ուիքիփետիա/).
  • aromuuni (IeR) rup² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • artši (CaD1) aqc³ ♦ Ⓦ Incubator. Venemaal Dagestanis.
  • aserbaidžaani (AlT1) az/aze ♦ Ⓦ Vikipediya (=azj). Makrokeel (2 keelekuju: azb lõunaaserbaidžaani (Iraanis) /Ⓦ ویکی‌پدیا/, azj põhjaaserbaidžaani).
  • assami (IeI3) as/asm ♦ Ⓦ ৱিকিপিডিয়া.
  • astuuria (IeR) ast² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • atajali (AnT) tay ♦ Ⓦ Wikibitia. Taiwanil.
  • atikameki (MaA1) atj ♦ Ⓦ Wikipetcia. Kanadas.
  • atšehi (AnWM) ace² ♦ Ⓦ Wikipèdia. Indoneesias.
  • atšoli (NsE2) ach² ♦ Ⓦ Incubator. Ugandas.
  • avaari (CaD2) av/ava ♦ Ⓦ Википедия.
  • avadhi (IeI2) awa² ♦ Ⓦ विकिपीडिया.
  • † avesta (IePE) ae/ave

B

D

  • dagaari (NkG) - ♦ Makrokeel (3 keelekuju, sh dga lõunadagaari /Ⓦ Wikipiideɛ/).
  • dagbani (NkG) dag ♦ Ⓦ Wikipidia. Ghanas.
  • dakota (siuu) (MsS1) dak²
  • dargi (CaD3) dar² ♦ Ⓦ Incubator. Venemaal Dagestanis.
  • dari (IePW) prs ♦ Vt ka pärsia.
  • delavari (MaA1) del²
  • dene ~ tšipevai (NdA2) chp²
  • dido ~ tseesi (CaD2D) ddo³ ♦ Ⓦ Incubator. Venemaal Dagestanis.
  • dinka (NsE2) din² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • divehi (IeIS) → maldiivi
  • djula (NkMM) dyu²
  • dogri (IeI4) doi² ♦ Ⓦ Incubator. Indias.
  • dogribi (NdA2) dgr²
  • doteli⁺ (IeI4) dty ♦ Ⓦ विकिपिडिया. Nepalis.
  • duala (NkBA) dua² ♦ Ⓦ Incubator. Kamerunis.
  • dusuni (AnWN) - ♦ Makrokeel (4 keelekuju, sh dtp keskdusuni /Ⓦ Wikipedia/). Malaisias.
  • dzongkha (StBHT) dz/dzo ♦ Ⓦ ཝེ་ཁེ་རིག་མཛོད.

E

  • edo ~ bini (NkW) bin² ♦ Ⓦ Incubator. Nigeerias.
  • † eelami (Is) elx²
  • eenetsi (UrS1) - → enf metsaeenetsi; enh tundraeenetsi
  • eesti (UrF1) et/est ♦ Ⓦ Vikipeedia. Makrokeel (2 keelekuju: ekk eesti kirjakeel ja vro võru keel /Ⓦ Vikipeediä/).
  • efiki (NkC) efi² ♦ Ⓦ Incubator. Nigeerias.
  • † egiptuse (AfE) egy²
  • ekadžuki (NkDE) eka² ♦ Nigeerias.
  • emiilia (IeR) egl ♦ Ⓦ (emiilia-romanja) Vichipedèia (ISO-välise, aegunud tähisega eml).
  • ersa (UrF3) myv² ♦ Ⓦ Википедиясь.
  • eskimo (EaY) → Kesk-Siberi jupiki
  • esperanto (Ar) ⚅ eo/epo ♦ Ⓦ Vikipedio.
  • estremenju (IeR) ext ♦ Ⓦ Güiqipeya.
  • eve (NkKB) ee/ewe ♦ Ⓦ Wikipiɖia. Ghanas ja Togos.
  • eveeni (AlE1) eve³
  • evengi (AlE1) evn³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • evondo (NkBA) ewo² ♦ Kamerunis.

F

  • fangi (NkBA) fan²
  • fante (NkKA) fat² ♦ Ⓦ Wikipedia. Osa akani makrokeelest Ghanas.
  • farefare (NkG) gur ♦ Ⓦ Wikipedia. Burkina Fasos ja Ghanas.
  • fidži (AnEP) fj/fij ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • Fidži hindi⁺ (IeI1) hif ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • filipiini (AnWPM) fil² ♦ Vrd tagalogi.
  • flaami (IeG2) vls ♦ Ⓦ (lääneflaami) Wikipedia.
  • † foiniikia (AfS3) phn²
  • foni (NkKB) fon² ♦ Ⓦ Wikipedya. Beninis.
  • frankoprovansi (IeR) frp ♦ Ⓦ Vouiquipèdia.
  • friisi ~ läänefriisi (IeG2) fy/fry ♦ Ⓦ Wikipedy.
  • friuuli (IeR) fur² ♦ Ⓦ Vichipedie.
  • fula (NkA) ff/ful ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (9 keelekuju).
  • fääri (IeG1) fo/fao ♦ Ⓦ Wikipedia.

G

H

I

  • ibani (AnWM) iba ♦ Ⓦ Wikipedia. Bruneis, Indoneesias ja Malaisias.
  • idafriisi (IeG2) frs²
  • idakaja (StBK) eky³ ♦ Ⓦ Incubator. Myanmaris.
  • idapvoo (kareni) (StBK) kjp³ ♦ Ⓦ Incubator. Myanmaris.
  • ido (Ar) ⚅ io/ido ♦ Ⓦ Wikipedio.
  • igala (NkW) igl ♦ Ⓦ Wikipídiya. Nigeerias.
  • igbo (NkW) ig/ibo ♦ Ⓦ Wikipedia. Nigeerias.
  • iiri (IeC1) ga/gle ♦ Ⓦ Vicipéid.
  • iloko (AnWPN) ilo² ♦ Ⓦ Wikipedia. Filipiinidel.
  • Inari saami ~ inari (UrF2) smn² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • indoneesia (AnWM) id/ind ♦ Ⓦ Wikipedia. Malai makrokeele osa.
  • inglise (IeG2) en/eng ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • inguši (CaN) inh² ♦ Ⓦ Википеди.
  • injupiaki (EaI) ik/ipk ♦ Ⓦ Uiqipitia. Makrokeel (2 keelekuju: esi Põhja-Alaska injupiaki, esk Loode-Alaska injupiaki).
  • interlingua (Ar) ⚅ ia/ina ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • interlingue (oktsidentaal) (Ar) ⚅ ie/ile ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • inuktituti (EaI) iu/iku ♦ Ⓦ ᐊᕆᐅᙵᐃᐹ. Makrokeel (2 keelekuju: ike Ida-Kanada inuktituti, ikt Lääne-Kanada inuktituti).
  • islandi (IeG1) is/isl/ice ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • isuri (UrF1) izh³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • itaalia (IeR) it/ita ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • itelmeeni (PaC) itl³

J

K

  • kabardi-tšerkessi (CaA) kbd² ♦ Ⓦ Уикипедиэ.
  • kabiili (AfB) kab² ♦ Ⓦ Wikipedia. Alžeerias.
  • kabije (NkGG) kbp ♦ Ⓦ Wikipediya. Beninis ja Togos.
  • kado (MsC) cad² ♦ USAs.
  • kaja (StBK) – → idakaja; läänekaja
  • kajuka (MsI) cay³
  • kalendžini (NsE4) kln² ♦ Keenias. Makrokeel (9 keelekuju).
  • kalmõki ~ oiraadi (AlM) xal² ♦ Ⓦ Бикипеди.
  • † kamassi (UrS2) xas³
  • kamba (NkBE) kam² ♦ Keenias.
  • kannada (Dr4) kn/kan ♦ Ⓦ ವಿಕಿಪೀಡಿಯ.
  • kanuri (NsS) kr/kau ♦ Makrokeel (3 keelekuju: kby manga, knc keskkanuri, krt tumari).
  • karaiimi (AlT2) kdr³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • karakalpaki (AlT2) kaa² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • karata (CaD2A) kpt³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • karatšai-balkaari (AlT2) krc² ♦ Ⓦ Википедия.
  • kareni keeled (StBK) kar² ♦ Vt kjp idapvoo; pwo läänepvoo; blk paoo; pww põhjapvoo; ksw sgoo.
  • kariibi (GpCC) car²
  • karjala ~ päriskarjala (UrF1) krl² ♦ Ⓦ Incubator. Vt ka olo livviko; lud lüüdi.
  • karoliini (AnEI) cal³
  • kasahhi (AlT2) kk/kaz ♦ Ⓦ Уикипедия.
  • Kasai luba ~ lulua (NkBL) lua² ♦ Ⓦ Incubator.
  • kastiilia (IeR) → hispaania
  • kašmiiri (IeI5D) ks/kas ♦ Ⓦ وِکیٖپیٖڈیا.
  • kašuubi (IeS2) csb² ♦ Ⓦ Wikipedijô.
  • katalaani (IeR) ca/cat ♦ Ⓦ Viquipèdia.
  • Katanga luba (NkBL) lu/lub ♦ Ⓦ Incubator.
  • katšini (StBX) kac² ♦ Ⓦ Incubator. Myanmaris.
  • kereki (PaC) krk³
  • † keskhollandi (IeG2) dum² ♦ U 1050–1350.
  • † keskinglise (IeG2) enm² ♦ 1100–1500.
  • keskkhmeeri (AaK1) → khmeeri
  • † keskprantsuse (IeR) frm² ♦ U 1400–1600
  • Kesk-Siberi jupiki (eskimo) (EaY) ess³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • † keskülemsaksa (IeG2) gmh² ♦ U 1050–1500.
  • keti (PaK) ket ♦ Ⓦ Incubator.
  • ketšua (AeAX) qu/que ♦ Ⓦ Wikipidiya (lõunaketšua). Makrokeel (43 keelekuju).
  • khasi (AaK2) kha² ♦ Indias.
  • khmeeri (keskkhmeeri) (AaK1) km/khm ♦ Ⓦ វិគីភីឌា.
  • kikuju (NkBE) ki/kik ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • Kildini saami ~ kildini (UrF2) sjd³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • kimbundu (NkBH) kmb² ♦ Angolas. Vrd ka umbundu.
  • kirgiisi (AlT2) ky/kir ♦ Ⓦ Википедия.
  • kiribati (AnEI) gil² ♦ Ⓦ Incubator.
  • † kirikuslaavi (IeS1) cu/chu ♦ Ⓦ Википєдїꙗ.
  • † klassikaline hiina (StC) lzh ♦ Ⓦ 文言維基大典.
  • klassikaline mongoli (AlM) cmg³
  • koltasaami ~ kolta (UrF2) sms² ♦ Ⓦ Incubator.
  • Kolõma jukagiiri (PaY) yux³
  • komeringi (AnWX) kge ♦ Ⓦ Wikipidiya. Indoneesias.
  • komi (UrF5) kv/kom ♦ Ⓦ Википедия (= kpv). Makrokeel (2 keelekuju: koi permikomi /Ⓦ Википедия/, kpv sürjakomi).
  • komoori (Ngazidja) (NkBG) zdj³
  • kongo (NkBH) kg/kon ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (3 keelekuju).
  • konkani (IeI6) kok² ♦ Makrokeel (2 keelekuju: gom Goa konkani /Ⓦ /, knn konkani)
  • koosa (NkBSN) xh/xho ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • kopti (AfE) cop² ♦ Ⓦ Incubator.
  • korea (Is) ko/kor ♦ Ⓦ 위키백과.
  • korjaki (PaC) kpy³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • korni (IeC2) kw/cor ♦ Ⓦ Wikipedya.
  • korsika (IeR) co/cos ♦ Ⓦ Corsipedia/Wikipedia.
  • kosrae (kusaie ‡) (AnEI) kos² ♦ Mikroneesias.
  • kotava (Ar) ⚅ avk ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • kpelle (NkM) kpe² ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
  • kreeka (uuskreeka) (IeX) el/ell/gre ♦ Ⓦ Βικιπαίδεια. Vrd vanakreeka.
  • krii (MaA1) cr/cre ♦ Ⓦ ᐎᑭᐱᑎᔭ. Makrokeel (6 keelekuju).
  • krimmitatari (AlT2) crh² ♦ Ⓦ Vikipediya.
  • kumõki (AlT2) kum² ♦ Ⓦ Incubator.
  • kurdi (IePW) ku/kur ♦ Ⓦ Wîkîpediya (=kmr). Makrokeel (3 keelekuju: ckb sorani ehk keskkurdi /Ⓦ ویکیپیدیا/, kmr kurmandži ehk põhjakurdi, sdh lõunakurdi).
  • kusaali⁺ (NkG) kus ♦ Ⓦ Wikipiidia. Burkina Fasos ja Ghanas.
  • kvanjama ~ ambo (NkBR) kj/kua ♦ Ⓦ Incubator. Angolas ja Namiibias.
  • kveeni (UrF1) fkv³ ♦ Ⓦ Incubator. Norras.
  • kõmri (IeC2) cy/cym/wel ♦ Ⓦ Wicipedia.
  • kölni (IeG2) ksh ♦ Ⓦ Wikkipedija.

L

  • ladiini (IeR) lld ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • ladiino (IeR) lad² ♦ Ⓦ Vikipedya.
  • † ladina (IeL) la/lat ♦ Ⓦ Vicipaedia.
  • lahnda (IeI5) lah² ♦ Makrokeel Pakistanis ja Indias (7 keelekuju).
  • laki (CaD3) lbe³ ♦ Ⓦ Википедия. Venemaal Dagestanis.
  • lao (StTT) lo/lao ♦ Ⓦ ວິກິພີເດຍ.
  • latgali (IeB) ltg³ ♦ Ⓦ Vikipedeja. Läti makrokeele osa.
  • leedu (IeB) lt/lit ♦ Ⓦ Vikipedija.
  • leptša (StBH) lep ♦ Ⓦ Incubator. Indias ja Nepalis.
  • lesgi (CaD1) lez² ♦ Ⓦ Википедия. Venemaal Dagestanis.
  • letseburgi (IeG2) lb/ltz ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • lhokpu (StBHT) lhp³ ♦ Bhutanis.
  • liguuri (IeR) lij ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • liivi (UrF1) liv³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • limburgi (IeG2) li/lim ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • lingala (NkBC) ln/lin ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • lingua franca nova⁺ (Ar) ⚅ lfn ♦ Ⓦ Vicipedia.
  • lisu (StBLL) lis ♦ Ⓦ Incubator. Hiinas ja Myanmaris.
  • livviko ~ Aunuse karjala (UrF1) olo³ ♦ Ⓦ Wikipedii.
  • lombardi (IeR) lmo ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • lozi (NkBS) loz² ♦ Sambias.
  • ložban (Ar) ⚅ jbo ♦ Ⓦ ni’ola .uikipedi’as.
  • luhja (NkBJ) luy ♦ Makrokeel Keenias (14 keelekuju).
  • Lule saami (UrF2) smj²
  • luo (NsE2) luo² ♦ Ⓦ Incubator. Keenias ja Tansaanias.
  • lõunaaaltai (AlT2) → altai
  • lõunandebele (NkBS) nr/nbl ♦ Ⓦ Wikiphidiya. Lõuna-Aafrika Vabariigis.
  • lõunasaami (UrF2) sma² ♦ Ⓦ Incubator.
  • lõunasotho (NkBS) → sotho
  • läti (IeB) lv/lav ♦ Ⓦ Vikipēdija. Makrokeel (2 keelekuju: ltg latgali, lvs läti kirjakeel).
  • läänekaja (StBK) kyu³ ♦ Ⓦ Incubator. Myanmaris.
  • läänefriisi (IeG2) → friisi
  • läänepandžabi (IeI1) pnb ♦ Ⓦ وکیپیڈیا.
  • läänepvoo (kareni) (StBK) pwo³
  • lüüdi (UrF1) lud³

M

N

  • nahua (AtA8) nah² ♦ Ⓦ Huiquipedia.
  • nama (Kh1) naq³ ♦ Namiibias.
  • nanai (AlE2) gld³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • napoli (IeR) nap³ ♦ Ⓦ Wikipedia; Taranto murdes Uicchipèdie (tähisega roa-tara).
  • nauru (AnEI) na/nau
  • navaho (NdA3) nv/nav ♦ Ⓦ Wikiibíídiiya.
  • ndebele (põhjandebele) (NkBSN) nd/nde ♦ Ⓦ Incubator. Zimbabwes.
  • ndonga (NkBR) ng/ndo ♦ Angolas, Namiibias.
  • neenetsi (UrS1) yrk³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • nepali (IeI4) ne/nep ♦ Ⓦ विकिपिडिया. Makrokeel (2 keelekuju).
  • nevari (StBH) new² ♦ Ⓦ विकिपिडिया.
  • nganassaani (UrS1) nio³
  • niasi (AnWS) nia ♦ Ⓦ Wikipedia. Indoneesias.
  • Nigeeria pidžin⁺ (IeG2) pcm ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • niidumari (UrF4) mhr³ ♦ Ⓦ Википедий. Osa mari makrokeelest.
  • niue (AnEP) niu²
  • nivhi (PaX) niv³
  • njandža ~ tševa ~ tšitševa (NkBN) ny/nya ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • nkoo (NkMM) nqo² ♦ Ⓦ ߥߞߌߔߘߋߞߎ.
  • nogai (AlT2) nog²
  • norfuki (IeG2) pih ♦ Ⓦ Wikipedia. Norfolki saarel.
  • normanni⁺ (IeR) nrf ♦ Ⓦ Viqùipédie/Ouitchipédie/Witchipedi (eksliku tähisega nrm). Prantsusmaal Normandias ja Kanalisaartel.
  • norra (IeG1) no/nor ♦ Ⓦ Wikipedia (= nb). Makrokeel (2 keelekuju: nb norra bokmål ja nn uusnorra).
  • norra bokmål (IeG1) nb/nob ♦ Osa norra makrokeelest.
  • noviaal (Ar) ⚅ nov ♦ Ⓦ Wikipedie.
  • nuosu (Sichuani jii) (StBLL) ii/iii ♦ Ⓦ Incubator.

O

  • obolo⁺ (NkC) ann ♦ Ⓦ Wikipedia. Nigeerias.
  • odžibvei (MaA1) oj/oji ♦ Makrokeel (7 keelekuju).
  • oiraadi (AlM) → kalmõki
  • oksitaani (IeR) oc/oci ♦ Ⓦ Wikipèdia.
  • oktsidentaal (Ar) → interlingue
  • omaha (MsS1) oma³
  • oria (IeI3) or/ori ♦ Ⓦ ଉଇକିପିଡ଼ିଆ. Makrokeel (2 keelekuju).
  • oromo (AfC) om/orm ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (4 keelekuju).
  • † osmanitürgi (AlT1) ota² ♦1500–1928.
  • osseedi (IePE) os/oss ♦ Ⓦ Википеди.

P

R

  • radžastani (IeI1) raj² ♦ Makrokeel (6 keelekuju, sh mup maalvi).
  • rapanui (AnEP) rap²
  • rarotonga (AnEP) rar²
  • riifi (AfBZ) rif³ ♦ Marokos.
  • roma (IeI1R) → mustlaskeel
  • romanja (IeR) rgn ♦ Vt ka emiilia.
  • romanši (IeR) rm/roh ♦ Ⓦ Vichipedia.
  • rootsi (IeG1) sv/swe ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • ruanda (NkBJ) rw/kin ♦ Ⓦ Wikipediya.
  • rumeenia (moldova) (IeR) ro/ron/rum ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • rundi (NkBJ) rn/run ♦ Ⓦ Wikipedya.
  • russiini (IeS3) rue ♦ Ⓦ Вікіпедія.
  • rutuli (CaD1) rut³ ♦ Venemaal Dagestanis.

S

  • sahha (AlT4) → jakuudi
  • sakizaja⁺ (AnT) szy ♦ Ⓦ Wikipitiya. Taiwanil.
  • saksa (IeG2) de/deu/ger ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • samoa (AnEP) sm/smo ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • sandave (KhS) sad² ♦ Tansaanias.
  • sango (NkO2) sg/sag ♦ Ⓦ Wïkïpêdïyää. Kesk-Aafrika Vabariigis.
  • † sanskrit (IeIX) sa/san ♦ Ⓦ विकिपीडिया.
  • santali (AaMK) sat² ♦ Ⓦ ᱣᱤᱠᱤᱯᱤᱰᱤᱭᱟ. Indias.
  • sapoteeegi (OmZ1) zap² ♦ Makrokeel (58 keelekuju).
  • sardi (IeR) sc/srd ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (4 keelekuju).
  • saterfriisi (IeG2) stq ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • sebu (AnWPM) ceb² ♦ Ⓦ Wikipedya. Filipiinidel.
  • seišelli ~ seišellikreooli (IeR) crs³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • seraiki (IeI5) skr ♦ Ⓦ ویٖکیٖپیڈیا. Pakistanis.
  • serbia (IeS1) sr/srp ♦ Ⓦ Википедија.
  • serbia-horvaadi ~ serbohorvaadi ~ bosnia-horvaadi-montenegro-serbia ~ BCHS-keel (IeS1) hbs³ ♦ Ⓦ Wikipedija. Makrokeel (4 keelekuju: bs/bos bosnia, cnr montenegro, hr/hrv horvaadi, sr/srp serbia).
  • sgoo (kareni) ~ valgekareni (StBK) ksw³ ♦ Ⓦ Incubator. Myanmaris.
  • Sichuani jii (StBLL) → nuosu
  • sidamo (AfC) sid² ♦ Etioopias.
  • sikkimi (StBHT) sip³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • siksika (MaA1) → mustjala
  • sileesia (IeS2) szl ♦ Ⓦ Wikipedyjo.
  • sindhi (IeI5) sd/snd ♦ Ⓦ وڪيپيڊيا.
  • singali (IeIS) si/sin ♦ Ⓦ විකිපීඩියා.
  • sitsiilia (IeR) scn² ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • siuu (MsS1) → dakota
  • sleivi (NdA2) den² ♦ Kanadas.
  • slovaki (IeS2) sk/slk/slo ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • sloveeni (IeS1) sl/slv ♦ Ⓦ Wikipedija.
  • somaali (AfC) so/som ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • soninke (NkM) snk² ♦ Ⓦ Incubator.
  • soome (UrF1) fi/fin ♦ Wikipedia.
  • sotho (lõunasotho) (NkBS) st/sot ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • sranani (IeG2) srn ♦ Ⓦ Wikipedia. Surinames.
  • suahiili (NkBG) sw/swa ♦ Ⓦ Wikipedia. Makrokeel (2 keelekuju).
  • † sumeri (Is) sux²
  • sunda (AnWM) su/sun♦ Ⓦ Wikipédia.
  • suulu (NkBSN) zu/zul ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • svaasi (NkBSN) ss/ssw ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • sölkupi (UrS2) sel² ♦ Ⓦ Incubator.
  • sürjakomi (UrF5) kpv³ ♦ Osa komi makrokeelest.
  • süüria (AfS4) syr² ♦ Makrokeel (2 keelekuju: aii Assüüria uusaramea, cld Kaldea uusaramea).

Š

Z

  • zaghava (NsS) zag ♦ Sudaanis ja Tšaadis.
  • zaza (IePW) zza ♦ Makrokeel (2 keelekuju: diq dõmli /Ⓦ zaza Wikipedia/, kiu kõrmandžki).
  • zeelandi (IeG2) zea ♦ Ⓦ Wikipedia.

Ž

T

  • taani (IeG1) da/dan ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • tabassaraani (CaD1) tab³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • tadžiki (IePW) tg/tgk ♦ Ⓦ Википедия.
  • tagalogi (AnWPM) tl/tgl ♦ Ⓦ Wikipedia. Filipiini keel: fil.
  • tahiti (AnEP) ty/tah ♦ Ⓦ Vitipetia.
  • tai (StTT) th/tha ♦ Ⓦ วิกิพีเดีย.
  • tai-dami ~ musttai (StTT) blt³
  • tai-lõõ (StTT) khb³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • tai-nõa (StTT) tdd³ ♦ Ⓦ ᥝᥤᥱ ᥑᥤᥱ ᥚᥤᥱ ᥖᥤᥱ ᥕᥣᥱ. Hiinas..
  • talõši (IePW) tly³ ♦ Ⓦ Vikipedijə.
  • tamasikti (berberi) ~ Kesk-Atlase tamasikti (AfB) tzm³ ♦ Vt ka Maroko tamasikti kirjakeel, riifi, šilha.
  • tamašeki (tuareegi ‡) (AfB) tmh² ♦ Makrokeel (4 keelekuju: taq Mali tamašeki, thz tajarti, thv tamahaki, ttq tavallammati).
  • tamili (Dr4) ta/tam ♦ Ⓦ விக்கிபீடியா.
  • taroko (AnT) trv ♦ Ⓦ Wikipidiya. Taiwanil.
  • tatari (AlT2) tt/tat ♦ Ⓦ Википедия.
  • telugu (Dr3) te/tel ♦ Ⓦ వికీపీడియా.
  • temne (NkA) tem² ♦ Sierra Leones.
  • tetumi (AnEC) tet² ♦ Ⓦ Wikipédia. Ida-Timoril.
  • tigree (AfS5) tig ♦ Ⓦ ዊኪፒድያ. Eritreas.
  • tigrinja (AfS5) ti/tir ♦ Ⓦ ዊኪፐድያ. Eritreas ja Etioopias.
  • tiibeti (StBHT) bo/bod/tib ♦ Ⓦ ཝེ་ཁེ་རིག་མཛོད.
  • tindi (CaD2A) tin³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • tjapi (NkP) kcg ♦ Ⓦ Wukipedia. Nigeerias.
  • tokelau (AnEP) tkl²
  • tok-pisini (IeG2) tpi² ♦ Ⓦ Wikipedia. Paapua Uus-Guineas.
  • tonga (NkBN) tog² ♦ Malawis.
  • tonga (AnEP) to/ton ♦ Ⓦ Wikipedia. Tonga saartel.
  • tsahhi (CaD1) tkr³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • tseesi (CaD2D) → dido
  • tsonga (NkBS) ts/tso ♦ Ⓦ Wikipediya.
  • tsvana (NkBS) tn/tsn ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • tšaakma (IeI3) ccp ♦ Ⓦ Incubator. Bangladeshis ja Indias.
  • † tšagatai (AlT2) chg² ♦ Kesk-Aasias.
  • tšamali (CaD2A) cji³ ♦ Venemaal Dagestanis.
  • tšamorro (AnX) ch/cha ♦ Ⓦ Wikipedia. Guami saarel.
  • tšavakano (IeR) cbk ♦ Ⓦ (Zamboanga) Wikipedia.
  • tšehhi (IeS2) cs/ces/cze ♦ Ⓦ Wikipedie.
  • tšerokii (MsI) chr²♦ Ⓦ ᏫᎩᏇᏗᏯ.
  • tšetšeeni (CaN) ce/che ♦ Ⓦ Википеди.
  • tševa (NkBN) → njandža
  • † tšibtša (McC) chb² ♦ Colombias.
  • tšinuki žargoon (PeX) chn² ♦ Kanadas Albertas ning Briti Columbias.
  • tšipevai (NdA2) → dene
  • tšokto (MaM) cho² ♦ Ⓦ Incubator. USAs.
  • tšuangi (StT) za/zha ♦ Ⓦ Veizgiek. Makrokeel (16 keelekuju).
  • tšuktši (PaC) ckt³ ♦ Ⓦ Incubator.
  • tšuugi (AnEI) chk² ♦ Mikroneesias.
  • tšuvaši (AlTX) cv/chv ♦ Ⓦ Википеди.
  • tulu (Dr4) tcy ♦ Ⓦ ವಿಕಿಪೀಡಿಯ. Indias.
  • tumbuka (NkBN) tum² ♦ Ⓦ Wikipedia. Malawis ja Sambias.
  • tundraeenetsi (UrS1) enh³ ♦ Osa eenetsi keelest.
  • tundrajukagiiri (PaY) ykg³ ♦ Osa jukagiiri keelest.
  • turjasaami ~ turja (UrF2) sjt³
  • tuvalu (AnEP) tvl²
  • tvii (NkKA) tw/twi ♦ Ⓦ Wikipidia. Osa akani makrokeelest Ghanas.
  • tõva ~ tuva (AlT4) tyv² ♦ Ⓦ Википедия.
  • türgi (AlT1) tr/tur ♦ Ⓦ Vikipedi.
  • türkmeeni (AlT1) tk/tuk ♦ Ⓦ Wikipediýa.

U

V

  • vadja (UrF1) vot²
  • vai (NkM) vai² ♦ Libeerias ja Sierra Leones.
  • vajuu (AeEA) guc ♦ Ⓦ Wikipeetia. Colombias ja Venezuelas.
  • valgevene (IeS3) be/bel ♦ Ⓦ Вікіпедыя (narkamaŭka), Вікіпэдыя (taraškievica).
  • vallooni (IeR) wa/wln ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • † vanainglise (IeG2) ang² ♦ Ⓦ Ƿikipǣdia. U 450-1100.
  • † vanakreeka (IeX) grc² ♦ Kuni 1453.
  • † vanaprantsuse (IeR) fro² ♦ 842–1400.
  • † vanaungari (UrF6) ohu³ ♦ X–XV saj.
  • † vanaülemsaksa (IeG2) goh² ♦ U 750–1050.
  • varai (AnWPM) war² ♦ Ⓦ Wikipedia. Filipiinidel.
  • venda (NkBS) ve/ven ♦ Ⓦ Wikipedia. Lõuna-Aafrikas.
  • vene (IeS3) ru/rus ♦ Ⓦ Википедия.
  • veneti (IeR) vec ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • vepsa (UrF1) vep³ ♦ Ⓦ Vikipedii.
  • vietnami (AaV) vi/vie ♦ Ⓦ Wikipedia.
  • volaita (AfCO) wal² ♦ Etioopias.
  • volapük (Ar) ⚅ vo/vol ♦ Ⓦ Vükiped.
  • volofi (NkA) wo/wol ♦ Ⓦ Wikipedia.

Ü

  • ülemsorbi (IeS2) hsb² ♦ Ⓦ Wikipedija. Saksamaal.

Eritähised

  • keelelise sisuta zxx ♦ Näitab keeleinfo puudumist.
  • kodeerimata keeled mis ♦ Algselt üksikkeeled (miscellaneous languages).
  • mitu keelt mul
  • määratlemata keeled und ♦ Tav olukorras, kus keeletähist eeldatakse, kuid seda pole võimalik anda.

ÜSis ja KNABis lisaks

  • endanimetus ehk autonüüm qen
  • koodid qcd ♦ Tähis ehk kood (kasutatakse nö keele väljal).
  • muu keel qmu ♦ Kõigi keelte puhul, mille tähis ei ole tabelisse mahtunud.

Kahetäheliste tähiste järjestuses

  • aa → afari, ab → abhaasi, ae → avesta, af → afrikaani, ak → akani, am → amhara, an → aragoni, ar → araabia, as → assami, av → avaari, ay → aimara, az → aserbaidžaani;
  • ba → baškiiri, be → valgevene, bg → bulgaaria, bi → bislama, bm → bambara, bn → bengali, bo → tiibeti, br → bretooni, bs → bosnia;
  • ca → katalaani, ce → tšetšeeni, ch → tšamorro, co → korsika, cr → krii, cs → tšehhi, cu → kirikuslaavi, cv → tšuvaši, cy → kõmri;
  • da → taani, de → saksa, dv → maldiivi (divehi), dz → dzongkha;
  • ee → eve, el → kreeka (uuskreeka), en → inglise, eo → esperanto, es → hispaania (kastiilia), et → eesti, eu → baski;
  • fa → pärsia, ff → fula, fi → soome, fj → fidži, fo → fääri, fr → prantsuse, fy → läänefriisi (friisi);
  • ga → iiri, gd → gaeli (šotigaeli), gl → galeegi, gn → guaranii, gu → gudžarati, gv → mänksi;
  • ha → hausa, he → heebrea, hi → hindi, ho → hirimotu, hr → horvaadi, ht → haiti, hu → ungari, hy → armeenia, hz → herero;
  • ia → interlingua, id → indoneesia, ie → interlingue (oktsidentaal), ig → igbo, ii → nuosu (Sichuani jii), ik → injupiaki, io → ido, is → islandi, it → itaalia, iu → inuktituti;
  • ja → jaapani, jv → jaava;
  • ka → gruusia, kg → kongo, ki → kikuju, kj → kvanjama, kk → kasahhi, kl → grööni, km → khmeeri, kn → kannada, ko → korea, kr → kanuri, ks → kašmiiri, ku → kurdi, kv → komi, kw → korni, ky → kirgiisi;
  • la → ladina, lb → letseburgi, lg → ganda, li → limburgi, ln → lingala, lo → lao, lt → leedu, lu → Katanga luba, lv → läti;
  • mg → malagassi, mh → maršalli, mi → maoori, mk → makedoonia, ml → malajalami, mn → mongoli, mr → marathi, ms → malai, mt → malta, my → birma;
  • na → nauru, nb → norra bokmål, nd → ndebele (põhjandebele), ne → nepali, ng → ndonga, nl → hollandi, nn → uusnorra, no → norra, nr → lõunandebele, nv → navaho, ny → njandža (tševa);
  • oc → oksitaani, oj → odžibvei, om → oromo, or → oria, os → osseedi;
  • pa → pandžabi, pi → paali, pl → poola, ps → puštu, pt → portugali;
  • qu → ketšua;
  • rm → romantši, rn → rundi, ro → rumeenia, ru → vene, rw → ruanda;
  • sa → sanskrit, sc → sardi, sd → sindhi, se → põhjasaami, sg → sango, si → singali, sk → slovaki, sl → sloveeni, sm → samoa, sn → šona, so → somaali, sq → albaania, sr → serbia, ss → svaasi, st → sotho, su → sunda, sv → rootsi, sw → suahiili;
  • ta → tamili, te → telugu, tg → tadžiki, th → tai, ti → tigrinja, tk → türkmeeni, tl → tagalogi, tn → tsvana, to → tonga, tr → türgi, ts → tsonga, tt → tatari, tw → tvii, ty → tahiti;
  • ug → uiguuri, uk → ukraina, ur → urdu, uz → usbeki;
  • ve → venda, vi → vietnami, vo → volapük;
  • wa → vallooni, wo → volofi;
  • xh → koosa;
  • yi → jidiš, yo → joruba;
  • za → tšuangi; zh → hiina, zu → suulu.

Kolmetäheliste tähiste järjestuses

Tärniga on märgitud bibliograafilised tähised.

  • aae → arbereši, aar → afari, aat → arvanitika, abk → abhaaasi, abq → abasiini, ace → atšehi, ach → atšoli, ada → adangme, ady → adõgee, afh → afrihili, afr → afrikaani, agx → aguli, aii → Assüüria uusaramea, ain → ainu, aka → akani, akk → akadi, akv →ahvahhi, alb* → albaania, ale → aleuudi, aln → geegi, als → toski, alt → altai, amh → amhara, ami → amise, ang → vanainglise, ani → andi, ann → obolo, anp → angika, aqc → artši, ara → araabia, arc → aramea, arg → aragoni, arm* → armeenia, arn → mapudunguni, arp → arapaho, ary → Maroko araabia, arz → Egiptuse araabia, asm → assami, ast → astuuria, atj → atikameki, ava → avaari, ave → avesta, avk → kotava, awa → avadhi, ayc → lõunaaimara, aym → aimara, ayr → keskaimara, azb → lõunaaserbaidžaani, aze → aserbaidžaani, azj → põhjaaserbaidžaani;
  • bak → baškiiri, bal → belutši, bam → bambara, ban → bali, baq* → baski, bar → baieri, bas → basaa, bax → bamumi, bbc → bataki, bcl → keskbikoli, bcc → lõunabelutši, bdk → buduhhi, bdr → lääneranniku badžau, bej → bedža, bel → valgevene, bem → bemba, ben → bengali, bew → betavi, bgn → läänebelutši, bgp → idabelutši, bho → bhodžpuri, bik → bikoli, bin → edo, bis → bislama, bla → mustjala, blk → paoo, blt → tai-dami, bod → tiibeti, bos → bosnia, bph → botlihhi, bpy → bišnuprija, bra → bradži, bre → bretooni, btm → Mandailingi bataki, bua → burjaadi, bug → bugi, bul → bulgaaria,bur* → birma, bxm → Mongoolia burjaadi, bxr → Venemaa burjaadi, bxu → Sise-Mongoolia burjaadi, byn → bilini;
  • cad → kado, cal → karoliini, car → kariibi, cat → katalaani, cay → kajuka, cbk → tšavakano, ccp → tšaakma, cdo → idamini (hiina), ceb → sebu, ces → tšehhi, cha → tšamorro, chb → tšibtša, che → tšetšeeni, chg → tšagatai, chi* → hiina, chk → tšuugi, chm → mari, chn → tšinuki žargoon, cho → tšokto, chp → dene (tšipevai), chr → tšerokii, chu → kirikuslaavi, chv → tšuvaši, chy → šaieeni, cji → tšamali, ckb → sorani (keskkurdi), ckt → tšuktši, cld → Kaldea uusaramea, cmg → klassikaline mongoli, cnr → montenegro, cop → kopti, cor → korni, cos → korsika, cre → krii, crh → krimmitatari, crs → seišelli, csb → kašuubi, cym → kõmri, cze* → tšehhi;
  • dag → dagbani,dan → taani, dar → dargi, ddo → dido, del → delavari, den → sleivi, deu → saksa, dga → lõunadagaari, dgr → dogribi, din → dinka, diq → dõmli (zaza), div → maldiivi, doi → dogri, dsb → alamsorbi, dtp → keskdusuni, dty → doteli, dua → duala, dum → keskhollandi, dut* → hollandi, dyu → djula, dzo → dzongkha;
  • efi → efiki, egl → emiilia, egy → egiptuse, eka → ekadžuki, ekk → eesti kirjakeel, eky → idakaja, ell → kreeka, elx → eelami, enf → metsaneenetsi, eng → inglise, enh → tundraneenetsi, enm → keskinglise, epo → esperanto, esi → Põhja-Alaska injupiaki, esk → Loode-Alaska injupiaki, ess → Kesk-Siberi jupiki, est → eesti, eus → baski, eve → eveeni, evn → evengi, ewe → eve, ewo → evondo, ext → estremenju;
  • fan → fangi, fao → fääri, fas → pärsia, fat → fante, fij → fidži, fil → filipiini, fin → soome, fit → meä, fkv → kveeeni, fon → foni, fra → prantsuse, fre* → prantsuse, frm → keskprantsuse, fro → vanaprantsuse, frp → frankoprovansi, frr → põhjafriisi, frs → idafriisi, fry → läänefriisi, ful → fula, fur → friuuli;
  • gaa → gaa, gag → gagauusi, gan → kani (hiina), gay → gajo, gba → gbaja, gcr → Guajaana kreoolkeel, gdo → godoberi, geo* → gruusia, ger* → saksa, gez → geezi, gil → kiribati, gla → gaeli, gld → nanai, gle → iiri, glg → galeegi, glk → gilaki, glv → mänksi, gmh → keskülemsaksa, goh → vanaülemsaksa, gom → Goa konkani, gon → gondi, gor → gorontalo, got → gooti, gpe → Ghana pidžin, grb → grebo, grc → vanakreeka, gre* → kreeka, grn → guaranii, gsw → šveitsisaksa, guc → vajuu, guj → gudžarati, gur → farefare, guw → guni, gwi → gvitšini;
  • hai → haida, hak → hakka, har → harari, hat → haiti, hau → hausa, haw → havai, hax → lõunahaida, hbs → serbia-horvaadi, hdn → põhjahaida, heb → heebrea, her → herero, hif → Fidži hindi, hil → hiligainoni, hin → hindi, hmn → hmongi, hmo → hirimotu, hoc → hoo, hrv → horvaadi, hsb → ülemsorbi, hun → ungari, huz → hunzibi, hye → armeenia, hyw → läänearmeenia;
  • iba → ibani,ibo → igbo, ice* → islandi, ido → ido, igl → igala, iii → nuosu, ike → Ida-Kanada inuktituti, ikt → Lääne-Kanada inuktituti, iku → inuktituti, ile → interlingue, ilo → iloko, ina → interlingua, ind → indoneesia, inh → inguši, ipk → injupiaki, isl → islandi, ita → itaalia, itl → itelmeeni, izh → isuri;
  • jam → Jamaica kreoolkeel,jav → jaava, jbo → ložban, jpn → jaapani;
  • kaa → karakalpaki, kab → kabiili, kac → katšini, kal → grööni, kam → kamba, kan → kannada, kar → kareni keeled, kas → kašmiiri, kat → gruusia, kau → kanuri, kaz → kasahhi, kbd → kabardi-tšerkessi, kbp → kabije, kby → manga, kcg → tjapi, kdr → karaiimi, ket → keti, kge → komeringi, kha → khasi, khb → tai-lõõ, khk → halhimongoli, khm → khmeeri, khv → hvarši, kik → kikuju, kin → ruanda, kir → kirgiisi, kiu → kõrmandžki (zaza), kjh → handi, kjj → hinalugi, kjp → idapvoo, kln → kalendžini, kmb → kimbundu, kmr → kurmandži (põhjakurdi), knc → keskkanuri, knn → konkani (keelekuju), koi → permikomi, kok → konkani (makrokeel), kom → komi, kon → kongo, kor → korea, kos → kosrae, kpe → kpelle, kpt → karata, kpv → sürjakomi, kpy → korjaki, krc → karatšai-balkaari, krk → kereki, krl → karjala, krt → tumari, ksw → sgoo, kua → kvanjama, kum → kumõki, kur → kurdi, kus → kusaali, kyu → läänekaja;
  • lad → ladiino, lah → lahnda, lao → lao, lat → ladina, lav → läti, lbe → laki, lep → leptša, lez → lesgi, lfn → lingua franca nova, lhp → lhokpu, lij → liguuri, lim → limburgi, lin → lingala, lis → lisu, lit → leedu, liv → liivi, lld → ladiini, lmo → lombardi, loz → lozi, ltg → latgali, ltz → letseburgi, lua → Kasai luba, lub → Katanga luba, lud → lüüdi, lug → ganda, luo → luo, lus → mizo, luy → luhja, lvs → läti kirjakeel, lzh → klassikaline hiina;
  • mac* → makedoonia, mad → madura, mag → magahi, mah → maršalli, mai → maithili, mak → makassari, mal → malajalami, man → malinke, mao* → maoori, mar → marathi, mas → maasai, may* → malai, mdf → mokša, men → mende, mhr → niidumari, mic → mikmaki, min → minangkabau, mis → kodeerimata keeled, mkd → makedoonia, mlg → malagassi, mlt → malta, mnc → mandžu, mni → manipuri, mns → mansi, mnw → moni, moh → mohoogi, mon → mongoli, mos → moore, mri → maoori, mrj → mäemari, msa → malai, mul → mitu keelt, mup → maalvi, mvf → sisemongoli, mwl → miranda, mwr → maarvari, mya → birma, myv → ersa, mzn → mazandaraani;
  • nah → nahua, nan → lõunamini (hiina), nap → napoli, naq → nama, nau → nauru, nav → navaho, nbr → lõunandebele, nde → ndebele (põhjandebele), ndo → ndonga, nds → alamsaksa, nep → nepali, new → nevari, nia → niasi, nio → nganassaani, niu → niue, niv → nivhi, nld → hollandi, nno → uusnorra, nob → norra bokmål, nog → nogai, nor → norra, nov → noviaal, nqo → nkoo, nrf → normanni, nso → pedi (põhjasotho), nya → njandža;
  • oci → oksitaani, ohu → vanaungari, oji → odžibvei, olo → livviko, oma → omaha, ori → oria, orm → oromo, oss → osseedi, ota → osmanitürgi;
  • pag → pangasinani, pam → pampanga, pan → pandžabi, pap → papiamento, pau → belau, pbt → lõunapuštu, pbu → põhjapuštu, pcd → pikardi, pcm → Nigeeria pidžin, pdc → Pennsylvania saksa, per* → pärsia, pes → Iraani pärsia, pfl → pfaltsi, phn → foiniikia, pih → norfuki, pli → paali, pms → piemonte, pnb → läänepandžabi, pnt → pontose, pol → poola, pon → poonpei, por → portugali, pqm → passamakodi, prs → dari, pst → keskpuštu, pus → puštu, pwn → paivani, pwo → läänepvoo, pww → põhjapvoo;
  • qcd → koodid (Linguae), qen → endanimetus (Linguae), qmu → muu keel (Linguae), que → ketšua;
  • raj → radžastani, rap → rapanui, rar →rarotonga, rgn → romanja, rif → riifi, rmc → Karpaadi mustlaskeel, rmf → Soome mustlaskeel, rml → Balti mustlaskeel, rmn → Balkani mustlaskeel, rmo → sinti mustlaskeel, rmw → Walesi mustlaskeel, rmy → Valahhia mustlaskeel, roh → romanši, rom → mustlaskeel, ron → rumeenia, rsk → Pannoonia russiini, rue → russiini, rum* → rumeenia, run → rundi, rup → aromuuni, rus → vene, rut → rutuli;
  • sad → sandave, sag → sango, sah → jakuudi, san → sanskrit, sat → santali, scn → sitsiilia, sco → šoti, sdh → lõunakurdi, sel → sölkupi, sgs → žemaidi, shi → šilha, shn → šani, sid → sidamo, sin → singali, sip → sikkimi, sjd → Kildini saami, sje → Pite saami, sjt → turjasaami, sju → Ume saami, skr → seraiki, slk → slovaki, slo* → slovaki, slv → sloveeni, sma → lõunasaami, sme → põhjasaami, smj → Lule saami, smn → Inari saami, smo → samoa, sna → šona, snd → sindhi, snk → soninke, som → somaali, sot → sotho, spa → hispaania, sqi → albaania, srd → sardi, srn → sranani, srp → serbia, ssw → svaasi, stq → saterfriisi, sun → sunda, sux → sumeri, swa → suahiili, swe → rootsi, syr → süüria, szl → sileesia (slaavi), szy → sakizaja;
  • tab → tabassaraani, tah → tahiti, tam → tamili, taq → Mali tamašeki, tat → tatari, tay → atajali, tcy → tulu, tdd → tai-nõa, tel → telugu, tem → temne, tet → tetumi, tgk → tadžiki, tgl → tagalogi, tha → tai, thv → tamahaki, thz → tajarti, tib* → tiibeti, tig → tigree, tin → tindi, tir → tigrinja, tkl → tokelau, tkr → tsahhi, tly → talõši, tmh → tamašeki, tog → tonga (Malawi), ton → tonga (Tonga)tpi → tok-pisini, trv → taroko, tsn → tsvana, tso → tsonga, ttq → tavallammati, tuk → türkmeeni, tum → tumbuka, tur → türgi, tvl → tuvalu, twi → tvii, tyv → tõva, tzm → tamasikti;
  • udm → udmurdi, uig → uiguuri, ukr → ukraina, umb → umbundu, und → määratlemata keeled, urd → urdu, uzb → usbeki, uzn → põhjausbeki, uzs → lõunausbeki;
  • vai → vai, vec → veneti, ven → venda, vep → vepsa, vie → vietnami, vol → volapük, vot → vadja, vro → võru;
  • wal → volaita, war → varai, wel* → kõmri, wln → vallooni, wol → volofi, wuu → uu (hiina);
  • xal → kalmõki, xas → kamassi, xho → koosa, xmf → megreli;
  • yap → japi, yid → jidiš, ykg → tundrajukagiiri, yor → joruba, yrk → neenetsi, yue → kantoni, yux → Kolõma jukagiiri;
  • zag → zaghava,zap → sapoteegi, zdj → komoori (Ngazidja), zea → zeelandi, zgh → Maroko tamasikti kirjakeel, zha → tšuangi, zho → hiina, zul → suulu, zza → zaza, zxx → keelelise sisuta.
Anna tagasisidet