ISO 639 keelte tähised

Sisukord

Pärast ISO 639-4 standardi jõustumist 2023. a on senised standardid keeletähiste kohta ISO 639-1, -2, -3, -5 kaotanud kehtivuse ja koondatud ühise katuse alla. Keeletähised ise on jäänud samaks, kuid neid jagatakse nüüd komplektidesse ehk loenditesse (ingl set) vastavalt sellele, kui mitmendast osast nad olid pärit.

Loendisse 1 kuuluvad kahetähelised tähised, mida hakati välja töötama kõige enne, kuid siis sai selgeks, et võimalikke kombinatsioone (676) on liiga vähe ja nii asuti koostama uut, kolmetähelisi tähiseid sisaldavat loendit 2. Loendis 1 on praegu 184, loendis 2 – 506 tähist. 2007. a jõustus ka kõikehõlmav keelte tähiste loend 3, mille eestvedaja on SIL International. Viimases on ligi 8000 tähist.

Loendis 2 on kompromissina eeskätt USA raamatukogude ja Euroopa standardijate vahel tekkinud 20 tähisepaari, terminoloogiline ehk T- ning bibliograafiline ehk B-tähis. Esimene rajaneb, kui võimalik, keele endanimetusel, nt zho (< zhongwen ‘hiina keel’), teine kajastab nimetust inglise keeles, nt chi (< Chinese ‘hiina’). Standard eelistab T-tähiseid.

Oma kirevast taustast hoolimata ei ole keeletähised üksteisega vastuolus. Ei ole ühtegi tähist, mis eri loendites viitaks eri keeltele. Meeles võib pidada järgmist.

Kui keelel on olemas loendis 1 kahetäheline tähis (nt et ‘eesti’), siis on tal olemas kolmetäheline tähis loendis 2 (est) ja sama tähis ka loendis 3; kui loendis 2 on B- ja T-tähiste paarid, siis on loendis 3 üksnes T-tähis;
Kui keelel on tähis loendis 2, siis kehtib seesama ka loendis 3, v.a B-tähis.
Loendis 1 ja 2 mõistetakse keeli veidi avaramas tähenduses, nt araabia keelel on üksainus tähis ar/ara. Loendis 3 on keelteks loetud täpsemalt piiritletavaid keelevorme, mile põhitunnus on vastastikune mõistetavus: kaks keelevormi on üks keel, kui nad on vastastikku mõistetavad. Vältimaks segadust, on avaramas tähenduses mõistetud keeli nimetatud makrokeelteks, selle osakeeli siinses tekstis keelekujudeks. Araabia makrokeelel on 28 keelekuju.

Järgmises loetelu on kõik olulisemad keelte tähised, sh kõik kahetäheliste tähistega keeled, meie sugulaskeeled. Tähised on esitatud kaldkriipsude vahel ühel järgmistest viisidest:

zh/zho/chi – tähised loendis 1 ning loendis 2 (T-tähis ja eraldi B-tähis; näitena on toodud hiina keel, mille koodid loendis 1 on zh, loendis 2 T-tähis zho ja B-tähis chi);
et/est – tähised loendis 1 ja 2 (sealjuures T- ja B-tähist ei eristata; näitena on toodud eesti keel, mille tähis loendis 1 on et, loendis 2 est);
ady – tähis loendis 2 (vt ka järgmine; näitena on toodud adõgee keel);
//kca – tähis loendis 3 (NB! Loendi 2 ja loendi 3 tähiste niisugune eristus kehtib vaid järgneva tabeli põhivastetes; näitena on toodud handi keel).

Muud tingtähised: † ajalooline või hääbunud; ‡ vananenud (nimetus); ⚅ tehiskeel.

Tähised keelenimetuste järjestuses

abasiini //abq
abhaasi ab/abk
adõgeee ady
afari aa/aar
afrikaani af/afr
aguli //agx ♦ Venemaal Dagestanis.
ahvahhi //akv ♦ Venemaal Dagestanis.
aimara ay/aym ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ayr keskaimara, ayc lõunaaimara).
† akadi akk
akani ak/aka ♦ Makrokeel (2 keelekuju:twi tvii ja fat fante).
alamsaksa nds
alamsorbi dsb
albaania sq/sqi/alb ♦ Makrokeel (4 keelekuju: aae arbereši, aat arvanitika, aln geegi, als toski).
aleuudi ale
altai ~ lõunaaltai alt
ambo → kvanjama
amhara am/amh
andi //ani ♦ Venemaal Dagestanis.
araabia ar/ara ♦ Makrokeel (28 keelekuju).
aragoni an/arg
† aramea arc
armeenia hy/hye/arm
aromuuni rup
artši //aqc ♦ Venemaal Dagestanis.
aserbaidžaani az/aze ♦ Makrokeel (2 keelekuju: azb lõunaaserbaidžaani (Iraanis), azj põhjaaserbaidžaani).
assami as/asm
astuuria ast
atšehi ace ♦ Indoneesias.
avaari av/ava
† avesta ae/ave

bali ban
bambara bm/bam ♦ Malis.
baski eu/eus/baq
baškiiri ba/bak
belau ~ palau pau
belutši bal ♦ Makrokeel (3 keelekuju: bcc lõunabelutši, bgn läänebelutši, bgp idabelutši).
bemba bem
bengali bn/ben
bikoli bik ♦ Makrokeel Filipiinidel (8 keelekuju).
birma my/mya/bur
bislama bi/bis
bosnia bs/bos
botlihhi //bph ♦ Venemaal Dagestanis.
bretooni br/bre
buduhhi //bdk ♦ Venemaal Dagestanis.
bugi bug
bulgaaria bg/bul
burjaadi bua ♦ Makrokeel (3 keelekuju: bxu Sise-Mongoolia burjaadi, bxm Mongoolia burjaadi, bxr Venemaa burjaadi).

dakota (siuu) dak
dargi dar ♦ Venemaal Dagestanis.
delavari del
dido ~ tseesi //ddo ♦ Venemaal Dagestanis.
divehi → maldiivi
dzongkha dz/dzo

eenetsi - → enf metsaeenetsi; enh tundraeenetsi
eesti et/est ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ekk eesti kirjakeel ja vro võru keel).
† egiptuse egy
ersa myv
eskimo → Kesk-Siberi jupiki
esperanto ⚅ eo/epo
eve ee/ewe ♦ Ghanas ja Togos.
eveeni //eve
evengi //evn

fangi fan
fante fat ♦ Osa akani makrokeelest.
fidži fj/fij
filipiini fil ♦ Vrd tagalogi.
flaami → hollandi
† foiniikia phn
foni fon ♦ Beninis.
friisi → läänefriisi
friuuli fur
fula ff/ful ♦ Makrokeel (9 keelekuju).
fääri fo/fao

gaeli (šotigaeli) gd/gla
gagauusi //gag
galeegi gl/glg
ganda lg/lug ♦ Ugandas.
gbaja gba ♦ Kesk-Aafrika Vabariigis. Makrokeel (6 keelekuju).
† geezi gez ♦ Etioopias.
godoberi //gdo ♦ Venemaal Dagestanis.
gondi gon ♦ Indias. Makrokeel (3 keelekuju).
grebo grb ♦ Libeerias. Makrokeel (5 keelekuju).
gruusia ka/kat/geo
grööni kl/kal
guaranii gn/grn ♦ Paraguays jm. Makrokeel (5 keelekuju).
gudžarati gu/guj

haida hai ♦ Kanadas, USAs. Makrokeel (2 keelekuju: hax lõunahaida, hdn põhjahaida)
haiti ht/hat
hakassi //kjh
handi //kca
hausa ha/hau
havai haw
heebrea he/heb
herero hz/her ♦ Namiibias.
† heti ~ hetiidi hit ♦ Väike-Aasias.
hiina zh/zho/chi ♦ Makrokeel (16 keelekuju).
hiligainoni hil ♦ Filipiinidel.
hinalugi //kjj ♦ Venemaal Dagestanis.
hindi hi/hin
hirimotu ho/hmo ♦ Paapua Uus-Guineas.
hispaania (kastiilia) es/spa
hmongi hmn ♦ Makrokeel (25 keelekuju).
hollandi (flaami) nl/nld/dut
horvaadi hr/hrv
hunzibi //huz ♦ Venemaal Dagestanis.
hvarši //khv ♦ Venemaal Dagestanis.

idakaja //eky ♦ Myanmaris.
idapvoo (kareni) //kjp ♦ Myanmaris.
ido ⚅ io/ido
igbo ig/ibo ♦ Nigeerias.
iiri ga/gle
iloko ilo ♦ Filipiinidel.
Inari saami ~ inari smn
indoneesia id/ind ♦ Malai makrokeele osa.
inglise en/eng
inguši inh
injupiaki ik/ipk ♦ Makrokeel (2 keelekuju: esi Põhja-Alaska injupiatun, esk Loode-Alaska injupiatun).
interlingua ⚅ ia/ina
interlingue (oktsidentaal) ⚅ ie/ile
inuktituti iu/iku ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ike Ida-Kanada inuktituti, ikt inuinnaktuni).
islandi is/isl/ice
isuri //izh
itaalia it/ita
itelmeeni //itl

jaapani ja/jpn
jaava jv/jav
jakuudi (sahha) sah
japi yap ♦ Mikroneesias.
jidiš yi/yid
jii → nuosu
joruba yo/yor
jukagiiri – → yux Kolõma jukagiiri; ykg tundrajukagiiri

kabardi-tšerkessi kbd
kabiili kab ♦ Alžeerias.
kaja – → idakaja; läänekaja
kajuga //cay
kalendžini //kln ♦ Keenias. Makrokeel (9 keelekuju).
kalmõki ~ oiraadi xal
† kamassi //xas
kamba kam
kannada kn/kan
kanuri kr/kau ♦ Makrokeel (3 keelekuju: kby Manga kanuri, knc keskkanuri, krt Tumari kanuri).
karai //kdr
karakalpaki kaa
karata //kpt ♦ Venemaal Dagestanis.
karatšai-balkaari krc
kareni keeled kar ♦ Vt kjp idapvoo, pwo läänepvoo, ksw sgoo.
karjala ~ päriskarjala krl ♦ Vt ka olo livviko, lud lüüdi.
karoliini //cal
kasahhi kk/kaz
Kasai luba ~ lulua lua
kastiilia → hispaania
kašmiiri ks/kas
kašuubi csb
katalaani ca/cat
Katanga luba lu/lub
katšini kac ♦ Myanmaris.
kereki //krk
keskkhmeeri → khmeeri
Kesk-Siberi jupiki (eskimo) //ess
ketšua qu/que ♦ Makrokeel (43 keelekuju).
khasi kha
khmeeri (keskkhmeeri) km/khm
kikuju ki/kik
Kildini saami ~ kildini //sjd
kimbundu kmb ♦ Angolas. Vrd ka umbundu.
kirgiisi ky/kir
kiribati gil
† kirikuslaavi cu/chu
klassikaline mongoli //cmg
koltasaami ~ kolta sms
Kolõma jukagiiri //yux
komi kv/kom ♦ Makrokeel (2 keelekuju: koi permikomi, kpv sürjakomi).
komoori (Ngazidja) //zdj
kongo kg/kon ♦ Makrokeel (3 keelekuju).
konkani kok ♦ Makrokeel (2 keelekuju: gom Goa konkani, knn konkani)
koosa xh/xho
kopti cop
korea ko/kor
korjaki //kpy
korni kw/cor
korsika co/cos
kosrae (kusaie ‡) kos ♦ Mikroneesias.
kpelle kpe ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
kreeka (uuskreeka) el/ell/gre ♦ Vrd vanakreeka.
krii cr/cre ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
krimmitatari crh
kumõki kum
kurdi ku/kur ♦ Makrokeel (3 keelekuju: ckb keskkurdi ehk sorani, kmr põhjakurdi ehk kurmandži, sdh lõunakurdi).
kvanjama ~ ambo kj/kua
kveeni //fkv ♦ Norras.
kõmri cy/cym/wel

ladiino lad
† ladina la/lat
lahnda lah ♦ Makrokeel Pakistanis ja Indias (7 keelekuju).
laki //lbe ♦ Venemaal Dagestanis.
lao lo/lao
latgali //ltg ♦ Läti makrokeele osa.
leedu lt/lit
lesgi lez ♦ Venemaal Dagestanis.
letseburgi lb/ltz
lhokpu //lhp ♦ Bhutanis.
liivi //liv
limburgi li/lim
lingala ln/lin
livviko ~ Aunuse karjala //olo
lozi loz ♦ Sambias.
luhja //luy ♦ Makrokeel Keenias (14 keelekuju).
Lule saami smj
luo luo ♦ Keenias ja Tansaanias.
lõunaaaltai → altai
lõunandebele nr/nbl
lõunasaami sma
lõunasotho → sotho
läti lv/lav ♦ Makrokeel (2 keelekuju: ltg latgali, lvs läti kirjakeel).
läänekaja //kyu ♦ Myanmaris.
läänefriisi (friisi) fy/fry
läänepvoo (kareni) //pwo
lüüdi //lud

maarvari mwr ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
maasai ~ masai mas
madura mad
magahi mag
maithili mai
makassari mak
makedoonia mk/mkd/mac
malagassi mg/mlg ♦ Makrokeel (11 keelekuju).
malai ms/msa/may ♦ Makrokeel (36 keelekuju, sh indoneesia).
malajalami ml/mal
maldiivi (divehi) dv/div
malinke (mandingo) man ♦ Makrokeel (6 keelekuju).
malta mt/mlt
mandžu mnc
manipuri mni
mansi //mns
maoori mi/mri/mao
mapudunguni (araukaani ‡) arn ♦ Argentinas.
marathi mr/mar
mari (tšeremissi ‡) chm ♦ Makrokeel (2 keelekuju: mhr ida- ja niidumari, mrj mäemari).
Maroko tamasikti kirjakeel zgh ♦ Vt ka riifi, šilha, tamasikti.
maršalli mh/mah
mende men
metsaeenetsi //enf ♦ Osa eenetsi keelest.
meä //fit
mikmaki mic
minangkabau min
mizo (lušei) lus
mohoogi moh
mokša mdf
moldova → rumeenia
mongoli mn/mon ♦ Makrokeel (2 keelekuju: khk halhimongoli, mvf sisemongoli ~ ääremongoli). Vt ka klassikaline mongoli.
moni //mnw ♦ Myanmaris.
montenegro cnr
moore (mossi) mos ♦ Burkina Fasos.
mustjala (siksika) bla
mustlaskeel ~ roma rom ♦ Makrokeel (7 keelekuju: rmn Balkani mustlaskeel, rml Balti mustlaskeel, rmc Karpaadi mustlaskeel, rmo sinti mustlaskeel, rmf Soome mustlaskeel, rmy Valahhia mustlaskeel, rmw Walesi mustlaskeel).
mäemari //mrj ♦ Osa mari makrokeelest.
mänksi gv/glv

nahua nah
nama //naq
nanai //gld
napoli //nap
nauru na/nau
navaho nv/nav
ndebele (põhjandebele) nd/nde
ndonga ng/ndo
neenetsi //yrk
nepali ne/nep ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
nevari new
nganassaani //nio
niidumari //mhr ♦ Osa mari makrokeelest.
niue niu
nivhi //niv
njandža ~ tševa ~ tšitševa ny/nya
nkoo nqo
nogai nog
norra no/nor ♦ Makrokeel (2 keelekuju: norra bokmål ja uusnorra).
norra bokmål nb/nob ♦ Osa norra makrokeelest.
nuosu (Sichuani jii) ii/iii

odžibvei oj/oji ♦ Makrokeel (7 keelekuju).
oiraadi → kalmõki
oksitaani oc/oci
oktsidentaal → interlingue
omaha //oma
oria or/ori ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
oromo om/orm ♦ Makrokeel (4 keelekuju).
† osmanitürgi ota ♦1500–1928.
osseedi os/oss

paali † pi/pli
palau → belau
pampanga pam ♦ Filipiinidel.
pandžabi pa/pan
pangasinani pag ♦ Filipiinidel.
papiamento pap
passamakodi //pmq
pedi (põhjasotho) nso
permikomi //koi ♦ Osa komi makrokeelest.
Pite saami //sje
poola pl/pol
poonpei (ponape ‡) pon
portugali pt/por
prantsuse fr/fra/fre
puštu ps/pus ♦ Makrokeel (3 keelekuju: pbt lõunapuštu, pbu põhjapuštu, pst keskpuštu).
pvoo (kareni) – → kjp idapvoo; pwo läänepvoo; pww põhjapvoo
põhjafriisi frr ♦ Saksamaal.
põhjandebele → ndebele
põhjapvoo (kareni) //pww
põhjasaami se/sme
põhjasotho → pedi
pärsia fa/fas/per ♦ Makrokeel (2 keelekuju: pes Iraani pärsia, prs dari).

radžastani raj ♦ Makrokeel (6 keelekuju, sh mup malvi).
rapanui rap
rarotonga rar
riifi //rif ♦ Marokos.
roma → mustlaskeel
romanši rm/roh
rootsi sv/swe
ruanda rw/kin
rumeenia (moldova) ro/ron/rum
rundi rn/run
rutuli //rut ♦ Venemaal Dagestanis.

sahha → jakuudi
saksa de/deu/ger
samoa sm/smo
sandave sad
sango sg/sag
† sanskrit sa/san
santali sat
sapoteeegi zap ♦ Makrokeel (58 keelekuju).
sardi sc/srd ♦ Makrokeel (4 keelekuju).
sebu ceb ♦ Filipiinidel.
seišelli ~ seišellikreooli //crs
serbia sr/srp
serbia-horvaadi ~ serbohorvaadi ~ bosnia-horvaadi-montenegro-serbia ~ BCHS-keel //hbs ♦ Makrokeel (4 keelekuju: bs/bos bosnia, cnr montenegro, hr/hrv horvaadi, sr/srp serbia).
sgoo (kareni) ~ valgekareni //ksw ♦ Myanmaris.
Sichuani jii → nuosu
sidamo sid ♦ Etioopias.
sikkimi //sip
siksika → mustjala
sindhi sd/snd
singali si/sin
sitsiilia scn
siuu → dakota
sleivi den
slovaki sk/slk/slo
sloveeni sl/slv
somaali so/som
soninke snk
soome fi/fin
sotho (lõunasotho) st/sot
suahiili sw/swa ♦ Makrokeel (2 keelekuju).
sumeri sux
sunda su/sun
suulu zu/zul
svaasi ss/ssw
sölkupi sel
sürjakomi //kpv ♦ Osa komi makrokeelest.
süüria syr ♦ Makrokeel (2 keelekuju: aii Assüüria uusaramea, cld Kaldea uusaramea).

šaieeni chy
šani shn ♦ Myanmaris.
šilha //shi ♦ Marokos.
šona sn/sna ♦ Zimbabwes.
šoti sco
šotigaeli → gaeli

taani da/dan
tabassaraani //tab ♦ Venemaal Dagestanis.
tadžiki tg/tgk
tagalogi tl/tgl ♦ Filipiini keel: fil.
tahiti ty/tah
tai th/tha
tai-dami ~ musttai //blt
tai-lõõ //khb
tai-nõa //tdd
talõši //tly
tamasikti (berberi) ~ Kesk-Atlase tamasikti //tzm ♦ Vt ka Maroko tamasikti kirjakeel, riifi, šilha.
tamašeki (tuareegi ‡) tmh ♦ Makrokeel (4 keelekuju: taq Mali tamašeki, thz tajarti, thv tamahaki, ttq tavallammati).
tamili ta/tam
tatari tt/tat
telugu te/tel
temne tem
tetumi tet ♦ Ida-Timoril.
tigrinja ti/tir
tiibeti bo/bod/tib
tindi //tin ♦ Venemaal Dagestanis.
tokelau tkl
tok-pisini tpi ♦ Paapua Uus-Guineas.
tonga tog ♦ Malawis.
tonga to/ton ♦ Tonga saartel.
tsahhi //tkr ♦ Venemaal Dagestanis.
tseesi → dido
tsonga ts/tso
tsvana tn/tsn
tšamali //cji ♦ Venemaal Dagestanis.
tšamorro ch/cha ♦ Guami saarel.
tšehhi cs/ces/cze
tšerokii chr
tšetšeeni ce/che
tševa → njandža
tšuangi za/zha ♦ Makrokeel (16 keelekuju).
tšuktši //ckt
tšuugi chk ♦ Mikroneesias.
tšuvaši cv/chv
tumbuka tum
tundraeenetsi //enh ♦ Osa eenetsi keelest.
tundrajukagiiri //ykg ♦ Osa jukagiiriri keelest.
turjasaami ~ turja //sjt
tuvalu tvl
tvii tw/twi ♦ Osa akani makrokeelest.
tõva ~ tuva tyv
türgi tr/tur
türkmeeni tk/tuk

udmurdi udm
uiguuri ug/uig
ukraina uk/ukr
umbundu umb ♦ Angolas. Vrd kimbundu.
Ume saami //sju
ungari hu/hun. ♦ Vt ka vanaungari.
urdu ur/urd
usbeki uz/uzb ♦ Makrokeel (2 keelekuju: uzn põhjausbeki, uzs lõunausbeki).
uuskreeka → kreeka
uusnorra nn/nno ♦ Osa norra makrokeelest.

vadja vot
vai vai
valgevene be/bel
vallooni wa/wln
† vanainglise ang ♦ U 450-1100.
† vanakreeka grc ♦ Kuni 1453.
† vanaungari ohu
varai war ♦ Filipiinidel.
venda ve/ven ♦ Lõuna-Aafrikas.
vene ru/rus
vepsa //vep
vietnami vi/vie
volaita wal ♦ Etioopias.
volapük ⚅ vo/vol
volofi wo/wol

ülemsorbi hsb ♦ Saksamaal.

Eritähised

keelelise sisuta zxx ♦ Näitab keeleinfo puudumist.
kodeerimata keeled mis ♦ Algselt üksikkeeled (miscellaneous languages).
mitu keelt mul
määratlemata keeled und ♦ Tav olukorras, kus keeletähist eeldatakse, kuid seda pole võimalik anda.

ÜSis ja KNABis lisaks

endanimetus ehk autonüüm qen
koodid qcd ♦ Tähis ehk kood (kasutatakse nö keele väljal).
muu keel qmu ♦ Kõigi keelte puhul, mille tähis ei ole tabelisse mahtunud.

Kahetäheliste tähiste järjestuses

aa → afari, ab → abhaasi, ae → avesta, af → afrikaani, ak → akani, am → amhara, an → aragoni, ar → araabia, as → assami, av → avaari, ay → aimara, az → aserbaidžaani;
ba → baškiiri, be → valgevene, bg → bulgaaria, bi → bislama, bm → bambara, bn → bengali, bo → tiibeti, br → bretooni, bs → bosnia;
ca → katalaani, ce → tšetšeeni, ch → tšamorro, co → korsika, cr → krii, cs → tšehhi, cu → kirikuslaavi, cv → tšuvaši, cy → kõmri;
da → taani, de → saksa, dv → maldiivi (divehi), dz → dzongkha;
ee → eve, el → kreeka (uuskreeka), en → inglise, eo → esperanto, es → hispaania (kastiilia), et → eesti, eu → baski;
fa → pärsia, ff → fula, fi → soome, fj → fidži, fo → fääri, fr → prantsuse, fy → läänefriisi (friisi);
ga → iiri, gd → gaeli (šotigaeli), gl → galeegi, gn → guaranii, gu → gudžarati, gv → mänksi;
ha → hausa, he → heebrea, hi → hindi, ho → hirimotu, hr → horvaadi, ht → haiti, hu → ungari, hy → armeenia, hz → herero;
ia → interlingua, id → indoneesia, ie → interlingue (oktsidentaal), ig → igbo, ii → nuosu (Sichuani jii), ik → injupiaki, io → ido, is → islandi, it → itaalia, iu → inuktituti;
ja → jaapani, jv → jaava;
ka → gruusia, kg → kongo, ki → kikuju, kj → kvanjama, kk → kasahhi, kl → grööni, km → khmeeri, kn → kannada, ko → korea, kr → kanuri, ks → kašmiiri, ku → kurdi, kv → komi, kw → korni, ky → kirgiisi;
la → ladina, lb → letseburgi, lg → ganda, li → limburgi, ln → lingala, lo → lao, lt → leedu, lu → Katanga luba, lv → läti;
mg → malagassi, mh → maršalli, mi → maoori, mk → makedoonia, ml → malajalami, mn → mongoli, mr → marathi, ms → malai, mt → malta, my → birma;
na → nauru, nb → norra bokmål, nd → ndebele (põhjandebele), ne → nepali, ng → ndonga, nl → hollandi, nn → uusnorra, no → norra, nr → lõunandebele, nv → navaho, ny → njandža (tševa);
oc → oksitaani, oj → odžibvei, om → oromo, or → oria, os → osseedi;
pa → pandžabi, pi → paali, pl → poola, ps → puštu, pt → portugali;
qu → ketšua;
rm → romantši, rn → rundi, ro → rumeenia, ru → vene, rw → ruanda;
sa → sanskrit, sc → sardi, sd → sindhi, se → põhjasaami, sg → sango, si → singali, sk → slovaki, sl → sloveeni, sm → samoa, sn → šona, so → somaali, sq → albaania, sr → serbia, ss → svaasi, st → sotho, su → sunda, sv → rootsi, sw → suahiili;
ta → tamili, te → telugu, tg → tadžiki, th → tai, ti → tigrinja, tk → türkmeeni, tl → tagalogi, tn → tsvana, to → tonga, tr → türgi, ts → tsonga, tt → tatari, tw → tvii, ty → tahiti;
ug → uiguuri, uk → ukraina, ur → urdu, uz → usbeki;
ve → venda, vi → vietnami, vo → volapük;
wa → vallooni, wo → volofi;
xh → koosa;
yi → jidiš, yo → joruba;
za → tšuangi; zh → hiina, zu → suulu.

Anna tagasisidet