Hepburni parandatud süsteem (Hebon-shiki, 1908), Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996).
Jaapani keelt kirjutatakse logograafilises kirjas (漢字 kanji) ja kahes silpkirjas: hiragana (ひらがな) ja katakana (カタカナ), mõlemat silpkirja koos tähistab sõna kana. Põhitekst (sõnatüved) on kanji’s, katakanas kirjutatakse võõrsõnad ja -nimed, hiraganas aga grammatilised lõpud ja partiklid ning vajaduse korral kanji’s antud sõnade hääldus.
Algselt Hiinast ülevõetud kanji märke on tuhandeid, üldarv rohkem kui 50 000 (neist suur osa üksnes ajaloolises tarvituses), ent keskkooli lõpuks eeldatakse pisut üle 2000 märgi tundmist. Üht kanji märki võib lugeda mitut moodi, laias laastus jagunevad need hääldused kahte rühma:
- on’yomi (音読み) ehk häälduspõhine lugemine – märki loetakse jaapani häälikute abil nii, nagu ajalooliselt hiina kirjamärke hääldati, nt 山; san (vrd hiina hääldus shān);
- kun’yomi (訓読み) ehk tähenduspõhine lugemine – märki loetakse nii, nagu ta on tõlgitud hiina kirjamärgi tähendusest, nt 山; yama (hiina shān’i tõlge jaapani keelde).
Järgmistes tabelites on 11 tulpa silpe, millest 1–5 näitavad põhisilpe, 6–11 aga kombineeritud märkidega silpe; parema ülevaate huvides on viimane eraldi tabelis. Igas reas on kõigepealt antud katakana märgid, seejärel hiragana märgid ja kolmandaks vaste ladina kirjas Hepburni süsteemi kohaselt.
| – | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 (-) | ア | イ | ウ | エ | オ |
| あ | い | う | え | お | |
| a | i | u | e | o | |
| 2 (k) | カ | キ | ク | ケ | コ |
| か | き | く | け | こ | |
| ka | ki | ku | ke3 | ko | |
| 3 (s) | サ | シ | ス | セ | ソ |
| さ | し | す | せ | そ | |
| sa | shi | su | se | so | |
| 4 (t) | タ | チ | ツ | テ | ト |
| た | ち | つ | て | と | |
| ta | chi | tsu1 | te | to | |
| 5 (n) | ナ | ニ | ヌ | ネ | ノ |
| な | に | ぬ | ね | の | |
| na | ni | nu | ne | no | |
| 6 (h) | ハ | ヒ | フ | ヘ | ホ |
| は | ひ | ふ | へ | ほ | |
| ha3 | hi | fu | he3 | ho | |
| 7 (m) | マ | ミ | ム | メ | モ |
| ま | み | む | め | も | |
| ma | mi | mu | me | mo | |
| 8 (y) | ヤ | ユ | ヨ | ||
| や | ゆ | よ | |||
| ya | yu | yo | |||
| 9 (r) | ラ | リ | ル | レ | ロ |
| ら | り | る | れ | ろ | |
| ra | ri | ru | re | ro | |
| 10 (w) | ワ | ヲ | |||
| わ | を | ||||
| wa | o | ||||
| 11 | ン | ||||
| ん | |||||
| n2 | |||||
| 12 (g) | ガ | ギ | グ | ゲ | ゴ |
| が | ぎ | ぐ | げ | ご | |
| ga | gi | gu | ge | go | |
| 13 (z) | ザ | ジ | ズ | ゼ | ゾ |
| ざ | じ | ず | ぜ | ぞ | |
| za | ji | zu | ze | zo | |
| 14 (d) | ダ | ヂ | ヅ | デ | ド |
| だ | ぢ | づ | で | ど | |
| da | ji | zu | de | do | |
| 15 (b) | バ | ビ | ブ | ベ | ボ |
| ば | び | ぶ | べ | ぼ | |
| ba | bi | bu | be | bo | |
| 16 (p) | パ | ピ | プ | ペ | ポ |
| ぱ | ぴ | ぷ | ぺ | ぽ | |
| pa | pi | pu | pe | po |
- 1 Väikemärk tsu topeldab tema järel olevat kaashäälikut (kk, ss, ssh, tt, tts, tch, pp). See võib eristada tähendusi, vrd サカ saka ‘mägi’ ja サッカ sakka ‘autor’.
- 2 Silbilõpu n. Latiniseeritakse n’, kui järgneb y või täishäälik.
- 3 Mõne silbimärgi latinisatsioon võib teatud juhtudel olla teine (sulgudes tabeli rida / tulp): ke (2/4) asemel ga; ha (6/1) asemel wa; he (6/4) asemel e.
Kombineeritud märkidega silbid
Kombineeritud märkidega silbis kirjutatakse esimene märk normaalsuuruses, järgmised märgid aga väikemärkidena, st väiksemalt. Allpool olevad kombinatsioonid sisaldavad y-ga silpe ja pikka o-d (ō). Üldine mall y-ga silpide kirjapanekuks on Ci+ya, Ci+yu, Ci+yo (i-ga lõppevad silbimärgid /C märgib suvalist kaashäälikut/, plussi järel vastavad väikemärgid). Pika u või o märkimiseks lisatakse väikemärk u. Seega nt ki+ya = kya, ki+yu = kyu, ki+yu+u = kyū, ko+u = kō.
Reanumbrid on samad, mis eelmises tabelis.
| – | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 (-) | オゥ4 | |||||
| おぅ4 | ||||||
| ō | ||||||
| 2 (k) | キャ | キュ | キュゥ | キョ | キョゥ | コゥ |
| きゃ | きゅ | きゅぅ | きょ | きょぅ | こぅ | |
| kya | kyu | kyū | kyo | kyō | kō | |
| 3 (s) | シャ | シュ | シュゥ | ショ | ショゥ | ソゥ |
| しゃ | しゅ | しゅぅ | しょ | しょぅ | そぅ | |
| sha | shu | shū | sho | shō | sō | |
| 4 (t) | チャ | チュ | チュゥ | チョ | チョゥ | トゥ |
| ちゃ | ちゅ | ちゅぅ | ちょ | ちょぅ | とぅ | |
| cha | chu | chū | cho | chō | tō | |
| 5 (n) | ニャ | ニュ | ニュゥ | ニョ | ニョゥ | ノゥ |
| にゃ | にゅ | にゅぅ | にょ | にょぅ | のぅ | |
| nya | nyu | nyū | nyo | nyō | nō | |
| 6 (h) | ヒャ | ヒュ | ヒュゥ | ヒョ | ヒョゥ | ホゥ |
| ひゃ | ひゅ | ひゅぅ | ひょ | ひょぅ | ほぅ | |
| hya | hyu | hyū | hyo | hyō | hō5 | |
| 7 (m) | ミャ | ミュ | ミュゥ | ミョ | ミョゥ | モゥ |
| みゃ | みゅ | みゅぅ | みょ | みょぅ | もぅ | |
| mya | myu | myū | myo | myō | mō | |
| 8 (y) | ヨゥ | |||||
| よぅ | ||||||
| yō | ||||||
| 9 (r) | リャ | リュ | リュゥ | リョ | リョゥ | ロゥ |
| りゃ | りゅ | りゅぅ | りょ | りょぅ | ろぅ | |
| rya | ryu | ryū | ryo | ryō | rō | |
| 10 (w) | ||||||
| 11 | ||||||
| 12 (g) | ギャ | ギュ | ギュゥ | ギョ | ギョゥ | ゴゥ |
| ぎゃ | ぎゅ | ぎゅぅ | ぎょ | ぎょぅ | ごぅ | |
| gya | gyu | gyū | gyo | gyō | gō | |
| 13 (z) | ジャ | ジュ | ジュゥ | ジョ | ジョゥ | ゾゥ |
| じゃ | じゅ | じゅぅ | じょ | じょぅ | ぞぅ | |
| ja | ju | jū | jo | jō | zō | |
| 14 (d) | ドゥ | |||||
| どぅ | ||||||
| dō | ||||||
| 15 (b) | ビャ | ビュ | ビュゥ | ビョ | ビョゥ | ボゥ |
| びゃ | びゅ | びゅぅ | びょ | びょぅ | ぼぅ | |
| bya | byu | byū | byo | byō | bō | |
| 16 (p) | ピャ | ピュ | ピュゥ | ピョ | ピョゥ | ポゥ |
| ぴゃ | ぴゅ | ぴゅぅ | ぴょ | ぴょぅ | ぽぅ | |
| pya | pyu | pyū | pyo | pyō | pō |
- 4 Tähenduses ‘suur’ kirjutatakse see silp オオ (katakanas) või おお (hiraganas).
- 5 Mõne silbimärgi latinisatsioon võib teatud juhtudel olla teine (sulgudes tabeli rida / tulp): hō (6/11) asemel ō.
Täpsustavaid märkusi
- Pikka täishäälikut märgitakse üldjuhul teise täishäälikutähe lisamisega silbile, nt hiragana おかあさん okāsan (o-ka-a-sa-n) ‘ema’. ´Pika o puhul lisatakse teiseks täishäälikumärgiks u.
- Märki ー kasutatakse enamasti mittejaapani sõnades eelneva täishääliku pikendamiseks, nt コンピュータ konpyūta, メール mēru ‘kiri’ (inglise mail). Hiraganas on see märk harv.
- Read 12–16 sisaldavad jaapani põhisilpe diakriitikutega: kaksikpunkt (dakuten) muudab kaashääliku heliliseks, st k→g, s→z, t→d ja h→b, nt カ ka → ガ ga. Ümarpunkt (handakuten) viitab muule muutumisele: h→p, nt ハ ha → パ pa.
- Katakanaヽ ja ヾ (hiragana ゝ ja ゞ) on kordusmärgid, neist teine muudab kaashääliku heliliseks. Neid kasutatakse tänapäeval harva, enamasti on seeasemel vastav kanji märk 々, nt 人々 hitohito ‘rahvas’.
Kunrei-siki
Jaapani ametlik latinisatsioonisüsteem on kunrei-siki (1954), kuid seda kasutatakse mh Jaapanis endas märksa vähem kui Hepburni süsteemi. Peamine erinevus on see, et kunrei-siki märgib silpe etümoloogilise põhimõtte alusel, kõik ühe rea silbid algavad sama kaashäälikuga (siinsetes tabelites on need reanumbri järel sulgudes). Hepburni süsteem lähtub nende hääldusest. Kunrei-siki’t võib teisendada Hepburni süsteemi järgmiselt (noole ees kunrei-siki, järel Hepburn):
- tsirkumfleksi asemel on makron ehk pikkuskriips (kyû → kyū, ô → ō jne);
- di → ji, si → shi, ti → chi, zi → ji
- du → zu, hu → fu, tu → tsu
- sy– → sh– (nt sya → sha), ty– → ch-, zy– → j–