Sisukord

24. puri

puri, purje, p`urje, p`urje ja purjesse, p`urjede, p`urjesid, p`urjedesse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 24

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
vältevaheldusi → jakahi : kahja : k`ahja
vältevaheldusi → jepuri : purje : p`urje,
veli : velje : v`elje

24e. tühi

tühi, tühja, t`ühja, t`ühja ja tühjasse, t`ühjade, t`ühje ja t`ühjasid, t`ühjadesse (ja tühjesse)

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 24e

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
välte- ja laadivaheldusi → jaosi : osja : `osja,
lubi : lubja : l`upja
välte- ja laadivaheldusi → juvari : varju : v`arju
välte- ja laadivaheldusi → urohi : rohu : r`ohtu
välte- ja laadivahelduser → rupuder : pudru : p`utru

võrdlus: tühi, tühjem, kõige tühjem

24i. oder

oder, odra, `otra, `otra ja odrasse, `otrade, `otri ja `otrasid, `otradesse (ja odrisse)

Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 24i

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
välte- ja laadivaheldusi → vepõli : põlve : p`õlve
välte- ja laadivaheldusi → erehi : rehe : r`ehte
välte- ja laadivahelduser → rekoger : kogre : k`okre
välte- ja laadivahelduser → ramäger : mägra : m`äkra
välte- ja laadivaheldusel → lakubel : kubla : k`upla

24u. padi

padi, padja, p`atja, p`atja ja padjasse, p`atjade, p`atju ja p`atjasid, p`atjadesse (ja padjusse)

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 24u

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
vältevaheldusi → jakiri : kirja : k`irja
vältevahelduser → rasõber : sõbra : s`õpra
vältevaheldusel → lavagel : vagla : v`akla
vältevaheldusev → va
õgev : õgva : `õkva

võrdlus: nõder, nõdrem, kõige nõdrem ja nõdrim

Märkused.

  • a. Alltüüpidesse 24e, 24i ja 24u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt tühi : t`ühje (tüüp 24e), oder : `otri (tüüp 24i), padi : p`atju (tüüp 24u). Ilma rööpvormideta sõnu on vähe, nt veli : v`eljesid, kahi : k`ahjasid (tüüp 24).
  • b. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt padi : p`atja.
  • c. sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine on taandumas vokaallõpulise vormi ees, kuid kõigist sõnadest seda ei kasutata, nt puder : p`utre. Nõrgaastmelised tüvemitmuse vormid on kasutusel vähestest sõnadest, nt padjul (p`atjadel), aga mitte {kogril} (k`okredel).
  • d. Kui sõnast saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see enamasti esitatud märksõnana, nt kiber : k`ipras, kubel : k`uplas.
  • e. Keskvõrde tunnuse m ees asendub a– ja u-tüvelistel sõnadel tüvevokaal e-ga, nt kuri : kurja – kurjem, vali : valju – valjem.
  • f. Omastavas pika esisilbiga sõnadel on ainsuse nimetava vorm muutunud ühesilbiliseks, muu vormistik on tüübipärane, nt s`oe : sooja : s`ooja, saajad (ains s`ae) : saaja : s`aaja.
  • g. Sõnal õlu on mitu erandlikku vormi, nt õlu : õlle : õlut.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet