Sisukord

25. õnnelik

õnnel`ik, õnneliku, õnnel`ikku, õnnel`ikku ja õnnelikusse, õnnelike (ja õnnel`ikkude), õnnel`ikke (ja õnnel`ikkusid), õnnelikesse (ja õnnel`ikkudesse)

Tabel. Häälikumuutused tüübis 25

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
vältevaheldus0 → ureal`istl`ik : real`istliku : real`istl`ikku,
h`apn`ik : h`apniku : h`apn`ikku,
küsimust`ik : küsimustiku : küsimust`ikku

võrdlus: õnnel`ik, õnnelikum, kõige õnnelikum ja õnnelikem

Märkused.

  • a. Mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, käänduvad rööpselt 2. tüübi järgi, nt p`eal`ik : p`eal`ikku (tüüp 25) ja pealik : pealikut (tüüp 2), `ümbr`ik : `ümbr`ikku (tüüp 25) ja ümbrik : ümbrikut (tüüp 2). Argikeeles kaldub välde nõrgenema (ja tüüp teisenema) üldisemaltki, kui sõnaraamat näitab, nt auklikute, mitmikute, lõplikuid, luustikuid, vrd `auklike, m`itmike, l`õpl`ikke, l`uust`ikke. Kirjakeeles on soovitatav järgida 25. tüübi käänamist.
  • b. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt kanarb`ik : kanarb`ikku.
  • c. Lühike mitmuse osastav on muutunud tavaliseks ja sid-lõpuline vorm on vanamoeline, nt haril`ikke (ja haril`ikkusid). Nõrgaastmeline mitmusetüvi (vokaaliga –e) on erinevalt muudest tüüpidest kasutusel ka mitmuse omastavas ja kõigis käänetes alates sisseütlevast, kaasa arvatud neli viimast käänet, nt haril`ik : harilike : harilikesse : harilikena. Võimalikud on ka tugevaastmelised de-mitmuse rööpvormid, kuid need on kasutusest peaaegu taandunud ja mõjuvad vanamoeliselt, nt harilike (ja haril`ikkude), harilikena (ja haril`ikkudena).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet