5. liige
liige, l`iikme, liiget, l`iikmesse, l`iikmete, l`iikmeid, l`iikmetesse ja l`iikmeisse
v`iis+kümmend, viie+k`ümne, v`iit(e)+kümmend ja v`iit(e)+kümmet, viie+k`ümnesse, viie+k`ümnete, viie+k`ümneid, viie+k`ümnetesse ja viie+k`ümneisse
v`iis+t`eist[+kümmend], viie+t`eist(+k`ümne), v`iit(e)+t`eist(+kümmend) ja v`iit(e)+t`eist+kümmet, viie+t`eist+k`ümnesse, viie+t`eist+k`ümnete, viie+t`eist+k`ümneid, viie+t`eist+k`ümnetesse ja viie+t`eist+k`ümneisse
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 5
astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
---|---|---|
välte- ja laadivaheldus | e → me | pääse : p`ääsme kümme : k`ümne aste : `astme juhe : j`uhtme ranne : r`andme |
välte- ja laadivaheldus | i → me | võti : v`õtme |
välte- ja laadivaheldus | u → me | mitu : m`itme |
5 ja 3. armas
armas, `armsa, armast, `armsasse, `armsate, `armsaid, `armsatesse ja `armsaisse
Tabel 2. Häälikumuutused alltüübis 5 ja 3
astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
---|---|---|
välte- ja laadivaheldus | as → sa | ergas : `erksa |
välte- ja laadivaheldus | is → sa | õilis : `õilsa õnnis : `õndsa |
välte- ja laadivaheldus | us → sa | ainus : `ainsa |
välte- ja laadivaheldus | es → sa | tõrges : t`õrksa |
võrdlus: armas, `armsam, kõige `armsam ja `armsaim
5e ja 7e. kallis
kallis, k`alli, kallist, k`allisse, k`allite, k`alleid, k`allitesse ja k`alleisse
Tabel 3. Häälikumuutused alltüübis 5e ja 7e
astmevaheldus | lõpumuutused | näiteid |
---|---|---|
vältevaheldus | s → 0 | kaunis : k`auni |
võrdlus: kallis, k`allim, kõige k`allim ja k`alleim
Märkused.
- a. Alltüüpi 5e kuuluvad üksikud i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt
kallis
:k`alleid
(k`alli + id). - b. Vähesed s-lõpulised sõnad käänduvad enamasti rööpselt ka 3. tüübi järgi, nt
tõrges
(vt tüüp 3, märkus b). Sõnadkallis
jakaunis
võivad käänduda ka 7. tüübi järgi (vt tüüp 7, märkus b). - c. 5. tüübi järgi käänduvad liitarvude põhisõnad
-kümmend
,-teist
ja-teistkümmend
. Ainsuse omastavas ja osastavas käändub kaasa ka liitarvsõna esiosa, nt v`iis+kümmend, viie+k`ümne, v`iit(e)+kümmend ja v`iit(e)+kümmet; alates sisseütlevast jääb esiosa omastava käände kujule, nt viie+k`ümnele, viie+k`ümnega. Siiski võib esiosa käänduda kaasa muudeski käänetes, nt v`iide+k`ümnesse, viiest+k`ümnest, viiel+k`ümnel, viied+k`ümned
Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik
Anna tagasisidet