Käändsõna ja kesksõna ühendid kirjutatakse lahku (nagu muud sõnaühendid). Näiteks muret tekitav asjaolu, isikut tõendav dokument, elektrit juhtiv tahm, energiat nõudev töö, nördimust tekitav tegu, kadedaks tegevad oskused, ärevaks muutvad mõtted.
Liitomadussõnad kirjutatakse kokku (nagu muud liitsõnad). Näiteks murettekitav asjaolu, isikuttõendav dokument, elektritjuhtiv tahm, energiatnõudev töö, nördimusttekitav tegu, kadedakstegevad oskused, ärevaksmuutvad mõtted.
Liitsõnamoodustus on eesti keeles produktiivne. See tähendab, et iga pädev kõneleja oskab niisuguseid liitomadussõnu vabalt moodustada. On kirjutaja otsus, kas ta kasutab sõnaühendit (mis kirjutatakse lahku) või moodustab sellest liitsõna (mis kirjutatakse kokku). Aga mille järgi otsustada?
- Hea mõtteharjutus on mõelda välja, millisele küsimusele peaks väljendus vastama. Liitomadussõna vastab alati küsimusele milline?, sõnaühend aga mõnele täpsemale küsimusele:
- isikuttõendav (milline?) dokument või isikut tõendav (mida tõendav?) dokument
- elektritjuhtiv (milline?) tahm või elektrit juhtiv (mida juhtiv?) tahm
- energiatnõudev (milline?) töö või energiat nõudev (mida nõudev?) töö
- murettekitav (milline?) asjaolu või muret tekitav (mida tekitav?) asjaolu
- nördimusttekitav (milline?) tegu või nördimust tekitav (mida tekitav?) tegu
- kadedakstegevad (millised?) oskused või kadedaks tegevad (milliseks tegevad?) oskused
- ärevaksmuutvad (millised?) mõtted või ärevaks muutvad (milliseks muutvad?) mõtted
- Kui liitsõna on juba olemas (sõnastikes, keelekorpustes, kirjutaja enda või nt kolleegi tekstides), siis on seda alati kindel kasutada. Ise täiesti uue liitsõna moodustamine vajab veidi rohkem enesekindlust.
- Mõnel juhul võib sõnade liitmist segada tulemuseks saadava liitsõna liigne pikkus või liitsõnapiirile moodustuv häälikujärjend. Näiteks eelmises lauses oleks teoreetiliselt võinud kasutada ka liitsõna tulemusekssaadava, aga lugejat oleks see tõenäoliselt pigem häirinud.
- Sõnaühendi kasutamist võib seevastu segada vajadus võrdlusvormi järele (vt allpool). Seda võib kasutada veel ühe mõtteharjutusena: kui mõttes õnnestub moodustada ülivõrre, on kindlasti tegu liitsõnaga, mis kirjutatakse kokku.
Kas saab moodustada võrdlusvormi kõige muret tekitavam asjaolu?
Kesksõnaühenditel eesti keeles võrdlusvorme ei ole. Kui kirjutaja eelistab sõnaühendit, siis saab sama mõtet väljendada muud moodi, näiteks kõige rohkem muret tekitav asjaolu, kõige tõsisemalt võetav, kõige rohkem vaidlust tekitav, suuremat tähelepanu äratav.
Küll aga on võrdlusvormid olemas omadussõnadel. Seega kui kirjutaja eelistab liitsõna, siis sellest saab moodustada nii keskvõrret, pikka ülivõrret kui paljudel juhtudel ka lühikest ülivõrret. Näiteks murettekitavaim ~ kõige murettekitavam asjaolu, tõsiseltvõetavaim ~ kõige tõsiseltvõetavam, vaidlusttekitavaim ~ kõige vaidlusttekitavam, tähelepanuäratavam.
Vt ka „Kokku- ja lahkukirjutamine“.
Anna tagasisidet