Võõrkeelseid suurtähtlühendeid loetakse eesti keele päraselt.
Kui suurtähtlühendit loetakse tähekaupa veerides, siis hääldatakse tähti nagu eesti keeles, nt ABS [aa-bee-ess], ATV [aa-tee-vee], BNS [bee-enn-ess], CD [tsee-dee], CV [tsee-vee], DVD [dee-vee-dee], EBS [ee-bee-ess], GPS [gee-pee-ess], HIV [haa-ii-vee], ID [ii-dee], LCD [ell-tsee-dee], NHL [enn-haa-ell], NBA [enn-bee-aa], OECD [oo-ee-tsee-dee], PDF [pee-dee-eff], QSL [kuu-ess-ell], QR [kuu-err], USA [uu-ess-aa]. Tavaks on öelda [kaksisvee] asemel [vee], nt WC [vee-tsee], WHO [vee-haa-oo], WTO [vee-tee-oo], lühendi lõpus võib [tsee] asemel olla [kaa], nt MOOC [emm-oo-oo-kaa].
Kui häälduse poolest sobib, on suurtähtlühendit võimalik lugeda sõnana. Ka sõna hääldatakse eesti keele päraselt, nt AIESEC [aiesek], EFTA [efta], FIDE [fide], FIFA [fifa], ITIC [itik], ISIC [isik], ISO [iso], LED [leed], NATO [na(a)to]. Mõnda lühendit on võimalik hääldada nii tähthaaval kui ka sõnana, nt USA [uu-ess-aa] ja [usa], HIV [haa-ii-vee] ja [hivv], LAV [ell-aa-vee] ja [lavv], IPA [ii-pee-aa] ja [ipa], MOOC [emm-oo-oo-kaa] ja [mook].
On ka reeglit kinnitavaid erandeid, mida on kujunenud tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], DJ [dii-džei], FBI [eff-bii-ai], CIA [sii-ai-ei]. Mõnd lühendit, nagu HIMARS, hääldatakse kahte moodi, nii eestipäraselt [himars] kui ka originaalipäraselt [haimars]. Lühend LIONS tuleb sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation’s Safety, aga kokkulangevuse tõttu ingliskeelse sõnaga lions ’lõvid’ on seda hakatud samuti hääldama [laions].
Tiina Leemets kirjutab artiklis „Lühendid igapäevasuhtluses“: „Mõnest akronüümist on aja jooksul saadud reeglikohase kirjapildiga uued sõnad, nt ufo, laser, aids, spaa, vipp ja värske näitena leed (< LED = light-emitting diode ’valgusdiood’). Milline akronüüm sõnaks kujuneb, on ennustamatu, aga kui ta on sõnana hääldatav ja ka üldkeeles sageli kasutatav, on selline muganemine võimalik.“
Vt ka „Lühendamine“.
Koostanud Tuuli Rehemaa
Anna tagasisidet