Võõrkeelseid suurtähtlühendeid loetakse eesti keele päraselt.

Kui suurtähtlühendit loetakse tähekaupa veerides, siis hääldatakse tähti nagu eesti keeles, nt ABS [aa-bee-ess], ATV [aa-tee-vee], BNS [bee-enn-ess], CD [tsee-dee], CV [tsee-vee], DVD [dee-vee-dee], EBS [ee-bee-ess], GPS [gee-pee-ess], HIV [haa-ii-vee], ID [ii-dee], LAV [ell-aa-vee], LCD [ell-tsee-dee], NHL [enn-haa-ell], NBA [enn-bee-aa], OECD [oo-ee-tsee-dee], PDF [pee-dee-eff], QSL [kuu-ess-ell], QR [kuu-err], USA [uu-ess-aa]. Tavaks on öelda [kaksisvee] asemel [vee], nt WC [vee-tsee], WHO [vee-haa-oo], WTO [vee-tee-oo], lühendi lõpus võib [tsee] asemel olla [kaa], nt MOOC [emm-oo-oo-kaa].

Kui häälduse poolest sobib, on suurtähtlühendit võimalik lugeda sõnana. Ka sõna hääldatakse eesti keele päraselt, nt AIESEC [aiesek], EFTA [efta], FIDE [fide], FIFA [fifa], ITIC [itik], ISIC [isik], ISO [iso], LED [leed], NATO [na(a)to]. Mõnda lühendit on võimalik hääldada nii tähthaaval kui ka sõnana, nt USA [uu-ess-aa] ja [usa], HEV [haa-ee-vee] ja [hevv], HIV [haa-ii-vee] ja [hivv], LAV [ell-aa-vee] ja [lavv], IPA [ii-pee-aa] ja [ipa], MOOC [emm-oo-oo-kaa] ja [mook].

On ka reeglit kinnitavaid erandeid, mida on kujunenud tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], DJ [dii-džei], FBI [eff-bii-ai], CIA [sii-ai-ei]. Lühend LIONS tuleb sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety, aga välise sarnasuse tõttu ingliskeelse sõnaga lions ’lõvid’ on seda hakatud samuti hääldama [laions].

Tiina Leemets kirjutab artiklis „Lühendid igapäevasuhtluses“: „Mõnest akronüümist on aja jooksul saadud reeglikohase kirjapildiga uued sõnad, nt ufolaseraidsspaavipp ja värske näitena leed (< LEDlight-emitting diode ’valgusdiood’). Milline akronüüm sõnaks kujuneb, on ennustamatu, aga kui ta on sõnana hääldatav ja ka üldkeeles sageli kasutatav, on selline muganemine võimalik.“

Vt ka „Lühendamine“.

Anna tagasisidet