Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Kirjakeele norm on kohustuslik ametlikus keelekasutuses.
Alates 1. jaanuarist 2019 kehtib kirjakeele normi alusena eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018.
Järgmine eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026.
Nii ÕS 2018 kui ka ÕS 2025 püsivad muutumatuna: veebis avaldatakse paberväljaandele vastav võrguversioon.
Pärast ÕS 2018 ilmumist on keeletoimkond esildiste alusel teinud kümmekond otsust (vt keeletoimkonna kodulehel). Emakeele Seltsi keeletoimkonna pädevusse kuuluvad eeskätt õigekiri ja sõnamuutmine, tehes põhimõttelisi otsuseid. Kõiki uuemaid otsuseid vahendab EKI ühendsõnastik (keeleportaalis Sõnaveeb) rubriigis “ÕS selgitab” (vt näiteks kuus, harras).
Alati sobib lähtuda lihtsast juhisest:
- norminguid ehk sõnade õigekirja ja käänamist-pööramist vaadake ÕSist,
- kõike muud – uusi sõnu (sh nende õigekirja ja käänamist-pööramist), sõnatähendusi, rektsioone, kasutusnäiteid, soovitusi ja selgitusi jne – vaadake EKI ühendsõnastikust.
EKI ühendsõnastik täieneb pidevalt. Ühendsõnastik on ÕSi ja kirjakeele normiga kooskõlas. See on hea koht, kust järele vaadata, kuidas eesti keele sõnu kirjutada ning neid käänata ja pöörata. Ühendsõnastikus on antud tähendused ja sõnaliigid, esitatud näitelaused, soovitused ja selgitused. Seal on sõnu umbes kolm korda rohkem kui ÕSis. Ühendsõnastikku lisanduvad kõik uued sõnad, sh need, mis tulevad keelde pärast ÕS 2025 ilmumist.
Keeleseaduse § 4 sätestab, et kirjakeele norm on kohustuslik ametlikus keelekasutuses. Ametlik keelekasutus on riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus.
Koostanud Margit Langemets ja Peeter Päll
Anna tagasisidet