Kirjasüsteemide termineid

Sisukord

Järgnev loend sisaldab termineid, mida kasutatakse kirjasüsteemide ehk kirjade kirjeldamisel: tähtede ja diakriitikute nimetusi, kirjade tüüpe jms. Terminitele on antud ingliskeelne vaste. Tähis U + neljakohaline number (16nd-süsteemis) viitab märgi koodile universaalses märgistikus (UCS – universal character set) ehk Unicode’i tabelites. Nool üles (↑) viitab loendis olevale terminile.

abugida → tähtsilpkiri
ajin; ayin (heebrea עַיִן) – heebrea tähestiku 16. täht ע (ʻ)
akuut; acute accent – ↑diakriitik ladina ja kürillilises kirjas, väike tõusev joon tähe kohal, nt á, ń. Kombineeruv akuut U+0301, eraldi märk ´ U+00B4, ↑muutetäht ´ U+02CA. ♦ Akuut täishäälikutähe peal eri keeltes märgib kas rõhusilpi (hispaania, portugali) või täishääliku pikkust (tšehhi, ungari), kaashäälikutähe peal sageli palatalisatsiooni (poola). Eraldi märk akuut on eesti sõnaraamatutes kasutusel rõhumärgina. Vt ka oxeía.
alabreevis, alakaar; breve below – ↑diakriitik ladina kirjas, U-d meenutav märk tähe all, nt e̮. Kombineeruv alabreevis U+032E. ♦ Soome-ugri foneetilises transkriptsioonis märgib e̮ eesti [õ]-häälikut.
alahaak; caron below – ↑diakriitik ladina kirjas, ↑haak tähe all, nt u̬. Kombineeruv alahaak U+032C. ♦ Soome-ugri transkriptsioonis märgib see harilikust madalamat täishäälikut, nt sõnades pu̬u̬l, ki̬i̬l, tü̬ü̬ kaldub u [o] poole, i [e] poole ja ü [ö] poole.
alajoon; macron below ~ underbar – ↑diakriitik ladina kirjas, joon tähe all, nt u̱. Kombineeruv alajoon U+0331.
alakaar → alabreevis
alakoma; comma below – ↑diakriitik ladina kirjas, koma tähe all, nt ț. Kombineeruv alakoma U+0326. ♦ Diakriitik on kasutusel rumeenia keeles (ș, ț).
alalook; inverted breve below – ↑diakriitik ladina kirjas, tagurpidi U-d meenutav märk tähe all, nt i̯, Kombineeruv alalook U+032F. Vt ka look. ♦ Diakriitik on olnud kasutusel soome-ugri transkriptsioonis i-lõpulise diftongi puhul, et näidata, et i ei kuulu eraldi silpi, nt õi märgiti kujul e̮i̯..
alapunkt; dot below ~ underdot – ↑diakriitik ladina kirjas, punkt tähe all, nt ḍ. Kombineeruv alapunkt U+0323. ♦ Kasutusel mitmetes India kirjade transkriptsioonisüsteemides, kus see märgib retrofleksset, tumedat hääldust.
alasõõr; ring below – ↑diakriitik ladina kirjas, sõõr ehk väike ring tähe all, nt r̥. Kombineeruv alasõõr U+0325.
alatsirkumfleks; circumflex accent below – ↑diakriitik ladina kirjas, tagurpidi V kujuline märk tähe all, nt ṱ. Kombineeruv alatsirkumfleks U+032D. ♦ Diakriitik on kasutusel Lõuna-Aafrikas venda keeles, kus see märgib dentaalseid häälikuid (ḓ, ḽ, ṋ, ṱ). Soome-ugri transkriptsioonis märgib see harilikust kõrgemat täishäälikut,, nt ḙ kaldub [i] poole.
alatäpid, aladierees; diaeresis below – ↑diakriitik ladina kirjas, täpid tähe all, nt n̤. Kombineeruvad alatäpid U+0324.
alef; aleph (heebrea אָלֶף) – heebrea tähestiku 1. täht א (ʼ)
alfa; alpha (kreeka άλφα, vanakreeka ἄλφα) – kreeka tähestiku 1. täht Α α (a)
alfabeetiline kiri → häälikkiri
alif (araabia ألف) – araabia tähestiku 1. täht ا (ʼ)
alif maddah ‘venitatud alif’ (araabia الف مدة) – alifi erikuju araabia kirjas, alif tildekujulise lisamärgiga tähe peal (آ), mis märgib kõrisulghääliku ja pika [a] kombinatsiooni. Kasutusel eriti sõna alguses pika [a] märkimiseks, sõna keskel esineb harva, nt قرآن qurʼān ‘koraan’.
alif maqşūrah ‘piiratud alif’ (araabia الف مقصورة) – sõna lõpul esinev pikka [a]-d märkiv täht ى (yāʼ ilma punktideta)
anusvāra; anusvara (sanskriti अनुस्वार) – silbilõpu ninahäälikut tähistav kirjamärk India kirjades ♦ Konkreetne hääldus ja latinisatsioon võib sõltuda järgnevast häälikust, nt t, d ees n, ch ees ñ, k, g ees ṅ, p, b ees m.
apostroof → ülakoma
araabia kirja märgid – vt alif maddah; alif maqşūrah; hamza; tāʼ marbūţah; (diakriitikud:) ḑammah; fatḩah; kasrah; sukūn, shaddah; (tähed:) alif, bāʼ, tāʼ, thāʼ, jīm, ḩāʼ, khāʼ, dāʼ, dhāʼ, rāʼ, zāy, sīn, shīn, şād, ḑād, ţāʼ, z̧āʼ, ʻayn, ghayn, fāʼ, qāf, kāf, lām, mīm, nūn, hāʼ, wāw, yāʼ.
ʻayn (araabia عين) – araabia tähestiku 18. täht ع (ʻ) ♦ Märgib kõriahtushäälikut [ʕ].

bāʼ (araabia باء) – araabia tähestiku 2. täht ب (b)
beet; bet ~ beth (heebrea בֵּית) – heebrea tähestiku 2. täht ב (b, v)
beeta; beta (kreeka βήτα, vanakreeka βῆτα) – kreeka tähestiku 2. täht Β β (b, v)
breevis ~ kaar; breve – ↑diakriitik ladina kirjas, U-d meenutav märk tähe peal, nt ğ. Kombineeruv breevis U+0306, eraldi märk ˘ U+02D8.

dāʼ (araabia داء) – araabia tähestiku 8. täht د (d)
ḑād ~ ḍād (araabia ضاد) – araabia tähestiku 15. täht ض (ḑ, ḍ, ḏ) ♦ Märgib nn emfaatilist d-d.
dageš; dagesh (heebrea דָּגֵשׁ) – ↑diakriitik heebrea kirjas, tähe sisepunkt, mis 1) muudab tähe hääldust, nt פ [f] – פּ [p] (dagesh qal ‘kerge punkt’, ka dageš lene); 2) topeldab häälikut (nüüdisheebrea keeles harva; dagesh ẖazaq ‘raske punkt’, ka dageš forte).
dalet; dalet (heebrea דָּלֶת) – heebrea tähestiku 4. täht ד (d)
ḑammah ‘sulgeja’ (araabia ضمة) – ↑diakriitik (ــُـ) araabia kirjas, mis märgib [u]-häälikut
daseía; rough breathing (kreeka δασεία, vanakreeka δασεῖα ehk δασὺ πνεῦμα dasy pneuma, ladina spiritus asper) – hõngusmärk kreeka kirjas (◌̔), transkribeeritakse h-ga sõna alguses. Vt ka psilí.
delta; delta (kreeka δέλτα) – kreeka tähestiku 4. täht Δ δ (d)
dhāʼ ~ ḏāʼ (araabia ذاء) – araabia tähestiku 9. täht ذ (dh, ḏ)
diakriitik ~ diakriitiline märk; diacritic – kirjamärk, mida iseseisvalt ei tarvitata, kuid kombinatsioonis põhitähega muudab ta viimase häälikulist väärtust ♦ Kaashäälikkirja puhul võib diakriitikuks lugeda fakultatiivsed täishäälikumärgid (vt vokaliseeritud kiri), ladina kirja puhul on diakriitik oma alustähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või tähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust, nt à, ṭ, đ, ư, ø. Silpkirja puhul on diakriitik põhitähele lisatav märk (ka kaasnev märk, kaasmärk, sõltuv märk), mis muudab selle häälikulist väärtust. Vt ka araabia kirja märgid; heebrea kirja märgid; India kirjade märgid; kreeka kirja märgid; ladina kirja diakriitikud.
dialytiká ~ dierees; (kreeka διαλυτικά ~ διαίρεσις diaíresis) – ↑diakriitik (¨) kreeka kirjas, mis märgib hiaatust ehk kahe kõrvutise täishääliku paiknemist eraldi silpides või lahkuhääldamist. ♦ Nt sõnas ταΐζω ‘toidan’ on i eraldi silbis; sõnades παιδάκια ‘väikelapsed’ ja παϊδάκια ‘lambaribid’ hääldub esisilbis esimesel juhul [e], teisel juhul [ai].
dzeeta; zeta (kreeka ζήτα, vanakreeka ζῆτα) – kreeka tähestiku 6. täht Ζ ζ (z)

eeta; eta (kreeka ήτα, vanakreeka ῆτα) – kreeka tähestiku 7. täht Η η (e, ē)
epsilon; epsilon (kreeka έψιλον, vanakreeka έ ψιλόν ‘tavaline e’) – kreeka tähestiku 5. täht Ε ε (e)

fāʼ (araabia فاء) – araabia tähestiku 20. täht ف (f)
fatḩah ‘avaja’ (araabia فتحة) – ↑diakriitik (ــَـ) araabia kirjas, mis märgib [a]-häälikut
fii; phi (kreeka φι, vanakreeka φῖ) – kreeka tähestiku 21. täht Φ φ (f, ph)

gamma; gamma (kreeka γάμμα) – kreeka tähestiku 3. täht Γ γ (g)
gereš; geresh (heebrea גֶּרֶשׁ‎) – ↑diakriitik (׳) heebrea kirjas, ülakomasarnane märk, mis muudab põhitähe hääldust selleks, et edasi anda mõnda võõrhäälikut ♦ Nt ג׳ [dž], ז׳ [ž], צ׳ [tš] (vrd ג [g], ז [z], צ [ts]).
ghayn ~ ġayn (araabia غين) – araabia tähestiku 19. täht غ (gh, ġ)
gimel; gimel (heebrea גִּימֶל) – heebrea tähestiku 3. täht ג (g)
graavis; grave accent – ↑diakriitik ladina ja kürillilises kirjas, väike langev joon tähe kohal, nt à. Kombineeruv graavis U+0300, eraldi märk ` U+0060, ↑muutetäht ˋ U+02CB. ♦ Graavis eraldi märgina on eesti sõnaraamatutes kasutusel III välte märgina, nt vanduma [v`anduma]. Kombineeruva märgina eristab graavis mõnes keeles homonüüme (prantsuse a ‘omab’ ja à /prepositsioon/) või märgib rõhku (itaalia keeles fakultatiivselt nt Càgliari). Vt ka vareía.
grafeem; grapheme – 1) hääliku märkimiseks kasutatav märk või märkide kogum; 2) kirja väikseim tähenduslik üksus. ♦ 1. tähenduses on nt sh inglise grafeem [š]-hääliku tähistamiseks, 2. tähenduses on sh igal juhul kaks grafeemi.

hāʼ (araabia هاء) – araabia tähestiku 26. täht ه (h)
ḩāʼ ~ ḥāʼ (araabia حاء) – araabia tähestiku 6. täht ح (ḩ, ḥ)
haak; caron ~ hacek ~ wedge (tšehhi háček ‘väike haak’) – ↑diakriitik ladina kirjas, V-kujuline märk tähe peal, nt ň. Kombineeruv haak U+030C, eraldi märk ˇ U+02C7. ♦ Kõnekeeles katus, nt “katusega s” (= š). Haak märgib mitmesuguseid häälikuid, nt č, š, ž, ň (palataliseeritud n tšehhi keeles).
hamza; hamzah (araabia همزة) – kõrisulghäälikut [ʔ] tähistav märk ء araabia kirjas ♦ Võib esineda üksi (ء) või koos alustähega (أ alifi peal, إ alifi all, ؤ wāw’ peal, ئ yāʼ peal)
hee; he (heebrea הֵא) – heebrea tähestiku 5. täht ה (h)
heet; heth (heebrea חֵית) – heebrea tähestiku 8. täht ח (ẖ)
heebrea kirja märgid – vt šuruk; (diakriitikud:) dageš; gereš; hirik; holam; kubuts; nikkud; patah; segol; švaa; tsere; (tähed:) alef; beet; gimel; dalet; hee; vaav; zajin; heet; teet; jood; kaaf; lamed; meem; nuun; samehh; ajin; pee; tsade; koof; reeš; šiin; taav.
hieroglüüf; hieroglyph – levinud üldistav nimetus mitme keeruka kirjamärgi kohta, mis võib olla leksigramm (sõnu tähistav kirjamärk), ↑logogramm, ideogramm (keelest sõltumatu mõiste tähistus kirjas) või piktogramm (pilt)
hii; chi (kreeka χι, vanakreeka χῖ) – kreeka tähestiku 22. täht Χ χ (ch)
hirik; hiriq (heebrea חִירִיק) – ↑diakriitik (אִ) heebrea kirjas, mis märgib [i]-häälikut. ♦ Nn täielikku i-d (חִירִיק מָלֵא ẖiriq malé) märgib kombinatsioon אִי.
holam; holam (heebrea חוֹלָם) – ↑diakriitik (אֹ) heebrea kirjas, mis märgib [o]-häälikut. Vt ka kamats. ♦ Nn täielikku o-d (חוֹלָם מָלֵא ẖolam malé) märgib kombinatsioon אוֹ.
häälikkiri ~ tähtkiri ~ alfabeetiline kiri; alphabetic script – kirja tüüp, milles kirjamärk tähistab häälikut, tavaliselt kõiki häälikuid ♦ Termin tähtkiri tuleneb alfabeedist ehk tähestikust, ent sisult täpsem ja süstemaatilisem on häälikkiri. Häälikkirja alaliik on ↑kaashäälikkiri.

India kirjade märgid – vt anusvāra; tšandrabindu; virāma; visarga.
ioota; iota (kreeka ιώτα, vanakreeka ἰῶτα) – kreeka tähestiku 9. täht Ι ι (i)

jīm ~ ǧīm (araabia جيم) – araabia tähestiku 5. täht ج (j, ǧ, dž)
jood; yodh (heebrea יוֹד) – heebrea tähestiku 10. täht י (j, y)

kaaf; kaph (heebrea כַּף) – heebrea tähestiku 11. täht כ (k, kh). Sõnalõpuvorm ך.
kaar → breevis
kaashäälikkiri ~ konsonantkiri; consonantal script ~ abjad – häälikkirja tüüp, milles kirjamärk tähistab (üksnes) kaashäälikuid, mitte aga täishäälikuid ♦ Tüüpilised kaashäälikkirjad on araabia ja heebrea. Araabia kirjas märgitakse pikki täishäälikuid mõne kaashäälikutähe abil, ent lühikesi üksnes fakultatiivsete täishäälikumärkidega. Kiri, milles on kasutatud ka täishäälikumärke, on ↑vokaliseeritud.
kaashäälikutäht; consonant character – häälik- ja silpkirja täht, mis märgib peamiselt kaashäälikuid
kāf (araabia كاف) – araabia tähestiku 22. täht ك (k)
kamats; kamatz (heebrea קָמֶץ) – ↑diakriitik (אָ) heebrea kirjas, mis märgib [a] või [o]-häälikut (transliteratsioonis å). Vt ka holam; patah. ♦ Eristatakse kahte liiki: qamaẕ qatan ‘väike kamats’ (קָמַץ קָטָן), mis hääldub [o], ja qamaẕ gadol ‘suur kamats’ (קָמַץ גָּדוֹל), mis hääldub [a]. Eraldi diakriitik אֳ, redutseeritud kamats ehk ẖataf qamaẕ (חֲטַף קָמַץ) märgib lühikest [o]-d (transliteratsioonis ŏ).
kappa; kappa (kreeka κάππα) – kreeka tähestiku 10. täht Κ κ (k)
kasrah ‘murdja’ (araabia كسرة) – ↑diakriitik (ــِـ) araabia kirjas, mis märgib [i]-häälikut
katus → haak
khāʼ ~ ẖāʼ (araabia خاء) – araabia tähestiku 7. täht خ (kh, ẖ)
kiri ~ kirjasüsteem; script ~ writing system / écriture – eri tüüpi kirjamärkide kogum, millega antakse edasi kõnet, samuti reeglid, mille põhjal seda tehakse ♦ Eristatakse ↑häälikkirju (sh ↑kaashäälikkirju), ↑silpkirju (sh ↑tähtsilpkirju) ja ↑logograafilisi kirju, vahel ka ↑piltkirju.
kirjamärk ~ märk; character – kirjasüsteemi väikseim tähenduslik element ♦ Kirjamärk võib olla nt täht, logogramm, diakriitik vms. Vrd grafeem; täht.
kirjasüsteem → kiri
kolmveerandpikkuse märk; left arrowhead above – ↑diakriitik ladina kirjas, vasakule suunduva noole kujuline märk tähe peal, nt a᷾. Kombineeruv kolmveerandpikkuse märk U+1DFE. ♦ Eestikeelne nimetus tuleb sellest, et soome-ugri transkriptsioonis märgitakse sellega kolmveerandpikkust eesti sõnades, nt haakima [ha᷾kkima].
kombineeruv diakriitik; combining diacritical mark – ↑diakriitik, mis esineb vaid koos põhitähega ♦ Nt kombineeruv akuut A-ga on Á, eraldi akuut on ´ ilma põhitäheta, neil kahel on eri koodid.
konks; hook – ↑diakriitikud ladina kirjas, mis meenutavad konksu. Kombineeruv palatalisatsioonikonks (◌̡) U+0321, nt n̡.. Kombineeruv retroflekskonks (◌̢) U+0322, nt n̢. Muutetäht rootiline konks ˞ U+02DE.
konsonantkiri → kaashäälikkiri
koof; qoph (heebrea קוֹף) – heebrea tähestiku 19. täht ק (q)
kreeka kirja märgid – vt (diakriitikud:) daseía; dialytiká; oxeía; perispoméni, prosgegramméni; psilí; tónos; vareía; ypogegramméni; (tähed:) alfa, beeta, gamma, delta, epsilon, dzeeta, eeta, teeta, ioota, kappa, lambda, müü, nüü, ksii, omikron, pii, roo, sigma, tau, üpsilon, fii, hii, psii, oomega.
ksii; xi (kreeka ξι, vanakreeka ξῖ) – kreeka tähestiku 14. täht Ξ ξ (x)
kubuts; kubutz (heebrea קֻבּוּץ) – ↑diakriitik (אֻ) heebrea kirjas, mis märgib [u]-häälikut ♦ Täielikus (täishäälikumärkideta) kirjaviisis asendab seda diakriitikut ↑šuruk.

ladina kirja diakriitikud – vt akuut; alahaak;, alajoon; alakaar; alakoma; alalook; alapunkt; alasõõr; alatsirkumfleks; alatäpid; breevis; graavis; haak; kolmveerandpikkuse märk; konks; makron; nael; pöördsedii; pöördülakoma (diakr); sarv; sedii; tilde; topeltakuut; topeltalajoon; topeltgraavis; tsirkumfleks; tšandrabindu; täpid; ühendav alakaar; ühendav ülakaar; üla-e; ülakoma (diakr); ülakonks; ülapunkt; ülasõõr.
ladina kirja märgid – vt priim; ülakoma
lām (araabia لام) – araabia tähestiku 23. täht ل (l)
lambda; lambda (kreeka λάμβδα) – kreeka tähestiku 11. täht Λ λ (l)
lamed; lamedh (heebrea לָמֶד) – heebrea tähestiku 12. täht ל (l)
ligatuur ~ liittäht; ligature – kahest või enamast tähest graafiliselt kokku sulatatud kirjamärk ♦ India kirjades on ligatuurid väga sagedad.
liittäht → ligatuur
logograafiline kiri; logographic script ~ logography – kirja tüüp, milles kirjamärk (logogramm) tähistab sõna või morfeemi ♦ Logograafilise kirja näide on hiina (hani) kiri, kus kirjamärk tähistab silpi, mis moodustab sõna või morfeemi.
logogramm; logograph – logograafilise kirja vähim üksus; kirjamärk, mis tähistab kas sõna või morfeemi ♦ Vt ka hieroglüüf.
look ~ tagurpidi breevis; inverted breve – ↑diakriitik ladina kirjas, tagurpidi U-d meenutav märk tähe peal, nt ȏ. Kombineeruv look U+0311. Vt ka alalook.

makron ~ pikkuskriips; macron – ↑diakriitik ladina ja kürillilises kirjas, kriips tähe peal, nt ū. Kombineeruv makron U+0304, muutetäht ˉ U+02C9. ♦ Enamasti märgib makron täishääliku pikkust, nt läti keeles (ā, ē, ī, ū).
meem; mem (heebrea מֵם) – heebrea tähestiku 13. täht מ (m). Sõnalõpuvorm ם.
mīm (araabia ميم) – araabia tähestiku 24. täht م (m)
muutetäht; modifier letter – tähe funktsioone täitev märk, mis algselt pole täht, nt apostroof muutetähena ehk ülakomatäht ʼ U+02BC (mõeldud nt kirillitsa ь translitereerimiseks). Tavaliselt on muutetäht seotud kas eelneva või järgneva tähega, muutes ehk modifitseerides selle tähendust.
märk → kirjamärk
müü; mu (kreeka μυ, vanakreeka μῦ) – kreeka tähestiku 12. täht Μ μ (m)

nael; tack – ↑diakriitik ladina kirjas, mis esineb kahel kujul tähe all: suunaga üles, nt e̝, ja suunaga alla, nt u̞. Kombineeruv ülespidine alanael U+031D, kombineeruv alaspidine alanael U+031E. ♦ Ülespidine nael märgib soome-ugri transkriptsoonis keskmisest kõrgemat hääldust, nt e̝ hääldus läheneb [i]-le.
nikkud; niqqud (heebrea נִקּוּד) – ↑diakriitikud heebrea kirjas, mis märgivad täishäälikuid
nūn (araabia نون) – araabia tähestiku 25. täht ن (n)
nuun; nun (heebrea נוּן) – heebrea tähestiku 14. täht נ (n). Sõnalõpuvorm ן.
nüü; nu (kreeka νυ, vanakreeka νῦ) – kreeka tähestiku 13. täht Ν ν (n)

omikron; omicron (kreeka όμικρον, vanakreeka ὀ μικρόν ‘väike o’) – kreeka tähestiku 15. täht Ο ο (o)
oomega; omega (kreeka ωμέγα, vanakreeka ὦ μέγα ‘suur o’) – kreeka tähestiku 24., viimane täht Ω ω (o, ō)
oxeía; oxia (kreeka οξεία, vanakreeka ὀξεῖα) – rõhumärk kreeka kirjas, ladina kirjas akuut. Vt ka vareía; perispoméni; tónos.

patah; patach (heebrea פַּתָּח) – ↑diakriitik (אַ) heebrea kirjas, mis märgib [a]-häälikut. Vt ka kamats. ♦ Eraldi diakriitik אֲ, redutseeritud patah ehkẖataf pataẖ (חֲטַף פַּתַח) märgib lühikest [a]-d (transliteratsioonis ă).
pee; pe (heebrea פֵּא) – heebrea tähestiku 17. täht פ (p, f). Sõnalõpuvorm ף.
perispoméni (kreeka περισπωμένη) – rõhumärk kreeka kirjas, ladina kirjas tsirkumfleks ♦ Kujult meenutab tildet või tagurpidi breevist. Vt ka oxeía; tónos; vareía.
pii; pi (kreeka πι, vanakreeka πῖ) – kreeka tähestiku 16. täht Π π (p)
pikkuskriips → makron
piktograafia → piltkiri
piltkiri ~ piktograafia; pictography – kirjale sarnane märgisüsteem, milles mõtet püütakse edasi anda piktogrammide ehk kujundite või piltidega ♦ On peetud kirjade kujunemise eelastmeks.
priim; prime – sümbol (′ U+2032), mis märgib minuteid või jalgu; ↑muutetähena (ʹ U+02B9) märgib nt vene pehmendusmärgi (ь) vastet. Vt ka topeltpriim.
prosgegramméni; iota adscript (kreeka προσγεγραμμένη) – hääldumatu I-tähe (ioota) kirjutamine suurtähe järele. Vt ka ypogegramméni.
psii; psi (kreeka ψι, vanakreeka ψῖ) – kreeka tähestiku 23., eelviimane täht Ψ ψ (ps)
psilí; smooth breathing (kreeka ψιλή, vanakreeka ψιλὸν πνεῦμα psilon pneuma, ladina spiritus lenis) – hõngusmärk kreeka kirjas (◌̓), jääb ladina kirjas märkimata. Vt ka daseía.
pöördsedii ~ ogonek; ogonek (poola ogonek ‘sabake’) – ↑diakriitik ladina kirjas, sabakujuline märk tähe all, nt ę. Kombineeruv pöördsedii U+0328, eraldi märk ˛ U+02DB. ♦ Eesti sõnaraamatute transkriptsioonis käibib eraldi märk silbieraldusmärgina, nt duo [du˛o].
pöördülakoma¹: reversed apostrophe – märk ladina kirjas, mis on ülakoma tüpograafiline variant ’ U+2018. Sellest erinev on pöördülakoma kui muutetäht ʻ U+02BB. Pöördülakomatäht on mõeldud kasutamiseks juhtudel, kui see väljendab häälikulist väärtust, nt araabia ʻayn’i (ع). Vt ka ülakoma.
pöördülakoma²; reversed comma above – ↑diakriitik ladina ja kreeka kirjas, peegelpildis koma tähe peal, nt a̔, ἁ. Kombineeruv pöördülakoma U+0314. ♦ Kasutusel eeskätt kreeka kirjas raske hõnguse märkimiseks, vt psilí. Vt ka ülakoma.

qāf (araabia قاف) – araabia tähestiku 21. täht ق (q)

rāʼ (araabia راء) – araabia tähestiku 10. täht ر (r)
reeš; resh (heebrea רֵישׁ) – heebrea tähestiku 20. täht ר (r)
roo; rho (kreeka ρο, vanakreeka ῥῶ) – kreeka tähestiku 17. täht Ρ ρ (r)

şād ~ ṣād (araabia صاد) – araabia tähestiku 14. täht ص (ş, ṣ, s̱) ♦ Märgib nn emfaatilist s-i.
samehh; samekh (heebrea סָמֶךְ) – heebrea tähestiku 15. täht ס (s)
sarv; horn – ↑diakriitik ladina kirjas, sarvekujuline märk põhitähe paremal küljel, nt ơ. Kombineeruv sarv U+031B. ♦ Diakriitik on kasutusel vietnami keeles (ơ, ư).
sedii; cedilla – ↑diakriitik ladina kirjas, väikese 5 alaosa kujuline märk tähe all, nt ş. Kombineeruv sedii U+0327, eraldi märk ¸ U+00B8.
segol; segol (heebrea סֶגּוֹל) – ↑diakriitik (אֶ) heebrea kirjas, mis märgib [e]-häälikut (transliteratsioonis ȩ). Vt ka tsere. ♦ Eraldi diakriitik אֱ, redutseeritud segol ehk ẖataf segol (חֲטַף סֶגּוֹל) märgib lühikest [e]-d (transliteratsioonis ḝ)..
shaddah (araabia شدّة) – ↑diakriitik (ــّـ) araabia kirjas, mis märgib kaashääliku topeldamist
shīn ~ šīn (araabia شين) – araabia tähestiku 13. täht ش (sh, š)
sigma; sigma (kreeka σίγμα, vanakreeka σῖγμα) – kreeka tähestiku 18. täht Σ σ ς (s)
silpkiri; syllabic script ~ syllabary – kirja tüüp, milles kirjamärk tähistab silpi või selle osa, mingite häälikute kombinatsiooni ♦ Tüüpilised silpkirjad on jaapani hiragana ja katakana, samuti jii silpkiri. Silpkirja alltüüp on ↑tähtsilpkiri.
sīn (araabia سين) – araabia tähestiku 12. täht س ()
sukūn (araabia سكون) – ↑diakriitik (ــْـ) araabia kirjas, mis märgib täishääliku puudumist

šiin; shin (heebrea שִׁין) – heebrea tähestiku 21., eelviimane täht שׁ (š, sh)
šuruk; shuruk (heebrea שׁוּרוּק) – heebrea kirjas vaav dagešiga (וּ), mis märgib [u]-häälikut. Vt ka kubuts.
švaa; shva (heebrea שְׁוָא) – ↑diakriitik (אְ) heebrea kirjas, mis märgib täishääliku puudumist või põgusat täishäälikut [ə]

z̧āʼ ~ ẓāʼ (araabia ظاء) – araabia tähestiku 17. täht ظ (z̧, ẓ, d͟h) ♦ Märgib nn emfaatilist z-i või dh [ð] häälikut.
zajin; zayin (heebrea זַיִן) – heebrea tähestiku 7. täht ז (z)
zāy (araabia زاي) – araabia tähestiku 11. täht ز (z)

tāʼ (araabia تاء) – araabia tähestiku 3. täht ت (t)
ţāʼ ~ ṭāʼ (araabia طاء) – araabia tähestiku 16. täht ط (ţ, ṭ, ṯ) ♦ Märgib nn emfaatilist t-d.
taav; tav (heebrea תָּו) – heebrea tähestiku 22., viimane täht ת (t)
tagurpidine breevis → look
tāʼ marbūţah (araabia تاء مربوطة) – araabia kirjas sõna lõpus esinev h vorm ة, mis viitab enamasti ainsuse naissoost omadussõnale ♦ Jääb tavaliselt hääldamata, status constructus’e vormis hääldub [t]-na
tau; tau (kreeka ταυ, vanakreeka ταῦ) – kreeka tähestiku 19. täht Τ τ (t)
teet; teth (heebrea טֵית) – heebrea tähestiku 9. täht ט (t, ṭ)
teeta; theta (kreeka θήτα, vanakreeka θῆτα) – kreeka tähestiku 8. täht Θ θ (th)
thāʼ ~ ṯāʼ (araabia ثاء) – araabia tähestiku 4. täht ث (th, ṯ)
tilde; tilde – ↑diakriitik ladina kirjas, laineline joon tähe peal või tähtede vahel, nt ñ. Kombineeruv tilde U+0303, eraldi märk ~ U+007E, väike tilde ˜ U+02CD. ♦ Diakriitikuna märgib tilde sageli nasalisatsiooni (ninakaudset hääldust), nt portugali keeles.
tónos; accent (kreeka τόνος) – rõhumärk kreeka kirjas ♦ Ühetoonilises kirjaviisis on see sama mis akuut (↑oxeía), mitmetoonilises lisaks graavis (↑vareía) ja tsirkumfleks (↑perispoméni).
topeltakuut; double acute accent – ↑diakriitik ladina kirjas, kahekordne ↑akuut tähe peal, nt ő. Kombineeruv topeltakuut U+030F, eraldi märk ˝ U+02DD. ♦ Tarvitatakse nt ungari keeles pika ö (ő) ja ü (ű) märkimiseks.
topeltalajoon; double macron below – ↑diakriitik ladina kirjas, kaht kõrvutist tähte ühendav joon tähtede all, nt z͟h. Kombineeruv topeltalajoon U+035F (lisatakse kahe tähe vahele). ♦ Tarvitatakse mõnes transliteratsioonisüsteemis, nt araabia d͟h (ظ).
topeltgraavis; double grave accent – ↑diakriitik ladina kirjas, kahekordne ↑graavis tähe peal, nt ȁ. Kombineeruv topeltgraavis U+030F.
topeltpriim; double prime – sümbol (″ U+2033), mis märgib sekundeid või tolle; ↑muutetähena (ʺ U+02BA) märgib nt vene kõvendusmärgi (ъ) vastet. Vt ka priim.
tsade; tsade (heebrea צָדִי) – heebrea tähestiku 18. täht צ (ts, ẕ, ṣ). Sõnalõpuvorm ץ.
tsere; tzere (heebrea צֵירֵי) – ↑diakriitik (אֵ) heebrea kirjas, mis märgib [e]-häälikut. Vt ka segol. ♦ Nn täielikku e-d (צֵירֵי מָלֵא tseré malé) märgib kombinatsioon אֵי.
tsirkumfleks; circumflex accent – ↑diakriitik ladina kirjas, tagurpidi V kujuline märk tähe peal, nt ĝ. Kombineeruv tsirkumfleks U+0302, eraldi märk ^ U+005E, ↑muutetäht ˆ U+02C6. Vt ka perispoméni.
tšandrabindu; candrabindu – ↑diakriitik ladina kirjas ja India kirjades, allapoole kaart ja punkti sisaldav märk tähe peal, nt m̐. Kombineeruv tšandrabindu U+0310. ♦ Märgib üldiselt täishääliku nasaalset hääldust.
täht; letter – häälik- ja silpkirja üksus, kirjamärk, mida võib iseseisvalt tarvitada ja millel on häälikuline väärtus. Vrd grafeem; kirjamärk.
tähtkiri → häälikkiri
tähtsilpkiri ~ abugida; abugida ~ alpha-syllabary – silpkirja alaliik, milles kirjamärk tähistab tüüpiliselt kaashääliku ja täishääliku kombinatsiooni ning kaashäälikutäht jääb ühendites muude diakriitikutega äratuntavaks ♦ Tüüpilised tähtsilpkirjad on etioopia kiri, India ja Kagu-Aasia kirjad. Sama kaashäälikuga algavaid silpe märgitakse sageli nii, et aluseks on kaashäälikutäht kindla kaasneva täishäälikuga, nt devanaagari क ka, muude täishäälikutega silpe märgitakse alustähele lisatud täishäälikumärgi abil, nt कि ki, की kī, कु ku, कू kū, के ke, को ko. Mõnes teises kirjas vaheldub märgi kuju teatavate reeglipärasuste alusel, vrd nt amhara ለ le, ሉ lu, ሊ lī, ላ la, ሌ lē, ል li, ሎ lo; inuktituti ᑭ ki, ᑯ ku, ᑲ ka; ᓂ ni, ᓄ nu, ᓇ na jne.
täishäälikumärk; vowel sign – peamiselt kaashäälikkirja ja silpkirja element (diakriitik), mis märgib täishäälikuid
täishäälikutäht; vowel character – häälik- ja silpkirja täht, mis märgib peamiselt täishäälikuid
täpid ~ treema ~ dierees; diaeresis – ↑diakriitik ladina ja kürillilises kirjas, kaks kõrvutist täppi tähe peal, nt ä. Kombineeruvad täpid U+0308, eraldi märk ¨ U+00A8.

vaav; waw ~ vav (heebrea וָו) – heebrea tähestiku 6. täht ו (v)
vareía; varia (kreeka βαρεία, vanakreeka βαρεῖα) – rõhumärk kreeka kirjas, ladina kirjas graavis. Vt ka oxeía; perispoméni; tónos.
virāma; virama (sanskriti विराम virāma ‘lõpetamine, katkestamine’) – ↑diakriitik India kirjades, mis näitab täishääliku puudumist, nt hindi क् k (vrd क ka).
visarga; visarga (sanskriti विसर्ग ‘edasisaatmine’) – ↑diakriitik India kirjades, mis näitab silbi lõpus h-taolist häälikut, nt hindi कः kaḥ.
vokaliseeritud kiri; vocalized spelling – kaashäälikkirja puhul niisugune kirjaviis, milles on ühtlasi antud ka täishäälikumärgid (igapäevaelus kirjutatakse ilma nendeta)

wāw (araabia واو) – araabia tähestiku 27. täht و (w)

ühendav alakaar; double breve below – ↑diakriitik ladina kirjas, mis ühendab kaht kõrvutist tähte allapoole kaarja joonega, nt t͜s. U+035C (lisatakse kahe tähe vahele).
ühendav ülakaar; double inverted breve – ↑diakriitik ladina kirjas, mis ühendab kaht kõrvutist tähte ülespoole kaarja joonega, nt i͡a. U+0361 (lisatakse kahe tähe vahele).
üla-e märk; combining small letter e – ↑diakriitik ladina kirjas, e-täht põhitähe peal, nt aͤ. Kombineeruv üla-e U+0364.
ülakoma¹ ~ apostroof; apostrophe – märk ladina kirjas, millel on mitu funktsiooni, märkides eesti keeles nt tüvepiiri tsitaatsõnades ja nimedes, väljajättu jm. ♦ Eksisteerib sirgel kujul (baaskujul) U+0027, 9-kujulisena ’ U+2019 ja 6-kujulisena ‘ U+2018. Sellest tuleb eristada ↑muutetähte – ülakomatäht ʼ U+02BC. Ülakoma on eeskätt kirjavahemärk, millel häälikulist väärtust pole. Ülakomatäht on mõeldud kasutamiseks juhtudel, kui see väljendab häälikulist väärtust, nt araabia katkehäälikut (ء). Vt ka pöördülakoma.
ülakoma²; comma above – ↑diakriitik ladina ja kreeka kirjas, koma tähe peal, nt a̓, ἀ. Kombineeruv ülakoma U+0313. ♦ Kasutusel eeskätt kreeka kirjas, kus see märgib kerget hõngust, vt daseía. Vt ka pöördülakoma.
ülakonks; hook above – ↑diakriitik ladina kirjas, konksukujuline märk tähe peal, nt ả. Kombineeruv ülakonks U+0309. ♦ Kasutusel vietnami keeles toonimärgina.
ülapunkt; dot above ~ overdot, – ↑diakriitik ladina kirjas, punkt tähe peal, nt ṅ. Kombineeruv ülapunkt U+0307.
ülasõõr; ring above ~ overring – ↑diakriitik ladina kirjas, väike sõõr ehk ring tähe peal, nt ů. Kombineeruv ülasõõr U+03DA, eraldi märk ˚ U+02DA.
üpsilon; upsilon (kreeka ύψιλον, vanakreeka ὖ ψιλόν ‘tavaline u’) – kreeka tähestiku 20. täht Υ υ (y)

yāʼ (araabia ياء) – araabia tähestiku 28., viimane täht ي (y)
ypogegramméni; iota subscript (kreeka υπογεγραμμένη, vanakreeka ὑπογεγραμμένη, ladina iota subscriptum) – I-tähe (ioota) allvorm klassikalises kreeka kirjas, märgib hääldumatut i-d, nt ᾠδῇ ‘ood’. Vt ka prosgegrámmeni.

Täpsustavaid märkusi

Kreeka terminid on antud kas mugandatult või uuskreeka vormist latiniseeritult (sel juhul ka rõhumärgiga). Näidatud on ka polütooniline vanakreeka kuju, kui see erineb.
Heebrea diakriitilised märgid on antud koos põhitähega, milleks on alef (א), et näidata diakriitiku paiknemist põhitähe suhtes. Terminid on enamasti mugandatud, heebrea sõnad on latiniseeritud ÜRO 1977. a süsteemi kohaselt, mis on täpsem kui 2007. a süsteem.
Araabia sõnad on latiniseeritud ÜRO 1972. a süsteemi kohaselt; tähenimedel on variandina lisatud ISO 233 kohased kujud, kui need on erinevad.

Anna tagasisidet