ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 1972. a heaks kiidetud tabel. Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996).

Araabia kirja kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja põhitähed märgivad kaashäälikuid, teatud juhtudel ka pikki täishäälikuid. Lühikesi täishäälikuid saab märkida rea kohale või alla lisatud diakriitiliste märkidega. Kaashääliku topeldumist, täishääliku puudumist jne märgitakse samuti diakriitiliste märkidega. Igapäevakirjas diakriitikuid ei kasutata. Teksti, milles on märgitud lühikesed ja pikad täishäälikud, nimetatakse vokaliseeritud tekstiks. Järgmistes tabelites on tekst enamjaolt vokaliseerimata, v.a täishäälikumärkide jaotises.

Kaashäälikutähed

Araabia kiri on siduskiri. Ühel araabia tähel võib seetõttu olla kuni neli kuju sõltuvalt sellest, kuidas ta on naabertähtedega seotud. Järgmises tabelis on 1. veerus araabia täht iseseisval kujul, 2. veerus paremalt vasakule lugedes täht sõna algul, keskel ja lõpus (täpsemini väljendudes seotuna järgmise tähega, mõlemalt poolt ja eelmise tähega). Mõnda tähte saab siduda vaid eelmise tähega, sel juhul on 2. veerus vaid üks kuju,

Ises.SeotudNim.VastedNäited
ءhamzah= (üldjuhul)البلقاء = Al-Balqā’
jääb märkimata (sõna algul)أبها = Abhā
اـاalifjääb märkimata1
ببـ ـبـ ـبbā’= bبنغازي = Banghāzī, أبنوب = Abnūb
تتـ ـتـ ـتtā’= t2تونس = Tūnis, تكريت = Tikrīt
ثثـ ـثـ ـثthā’= thالمثنى = Al-Muthanná
ججـ ـجـ ـجjīm= jجنين = Janīn, نجران = Najrān
ححـ ـحـ ـحḩā’= حلب = Ḩalab, الاحساء = Al-Aḩsā’
خخـ ـخـ ـخkhā’= khخانقين = Khānaqīn, أخميم = Akhmīm
دـدdāl= d دمنهور = Damanhūr, عدن = ‘Adan
ذـذdhāl= dhذمار = Dhamār, اللاذقية = Al-Lādhiqīyah
رـرrā’= rرشيد = Rashīd, القاهرة = Al-Qāhirah
زـزzāy= zزوارة = Zuwārah, تعز = Ta‘izz
سسـ ـسـ ـسsīn= sسنار = Sinnār, طوباس = Ţūbās
ششـ ـشـ ـشshīn= shشرق دارفور = Sharq Dārfūr, العريش = Al-‘Arīsh
صصـ ـصـ ـصşād= şصيدا = Şaydā, الأقصر = Al-Uqşur
ضضـ ـضـ ـضḑād= الضعين = Aḑ-Ḑu‘ayn, حضرموت = Ḩaḑramawt
ططـ ـطـ ـطţā’= ţطهطا = Ţahţā
ظظـ ـظـ ـظz̧ā’= ظفار = Z̧ufār
ععـ ـعـ ـع‘ayn= عتاق = ‘Atāq, قلعة صالح = Qal‘at Şāliḩ
غغـ ـغـ ـغghayn= ghغزة = Ghazzah, مغاغة = Maghāghah
ففـ ـفـ ـفfā’= fفاو = Fāw, الهفوف = Al-Hufūf
ققـ ـقـ ـقqāf= qقطر = Qaţar, سقطراء = Suquţrā’
ككـ ـكـ ـكkāf= kكربلاء = Karbalā’, الحسكة = Al-Ḩasakah
للـ ـلـ ـلlām= l3لبنان = Lubnān, الخليل = Al-Khalīl
ممـ ـمـ ـمmīm= mمكة = Makkah, مخماس = Mukhmās
ننـ ـنـ ـنnūn= nنابلس = Nābulus, نينوى = Nīnawá
ههـ ـهـ ـهhā’= h2هيت = Hīt, جهينة = Juhaynah
وـوwāw= wواسط = Wāsiţ, السويس = As-Suways
ييـ ـيـ ـيyā’= yيفرن = Yafran, الابيض = Al-Ubayyiḑ
Araabia kaashäälikutähed
  1. Märgib tavaliselt pikka ā-d, vt vasteid järgmisest tabelist.
  2. Naissoost nimisõnade lõpus esineb kahe punktiga hā’ (ة ـة) ehk tā’ marbūţah. Selle vaste latinisatsioonis on hääldumatu h. Kui tegu on status constructus’e vormiga, latiniseeritakse see t-ga. Vrd همزة hamzah, aga همزة القتع hamzat al-qat‘.
  3. Erikuju: lām + alif = لا.

Täishäälikumärgid jm

Lühikesi täishäälikuid a, i ja u märgitakse kaashäälikutähe peale või alla lisatud märkidega. Nendesamade märkide ühendid alif’iga, wāw’ga ja ’ga annavad tulemuseks vastavad pikad häälikud ā, ī ja ū. Lisamärkidega saab veel näidata, et kaashäälik on üksi, ilma täishäälikuta (sukūn), või ta hääldub kahekordselt, pikalt (shaddah).

TähedNim.VastedNäited
ـَfatḩah= aأَلْمَدْحَتِيَّة = Al-Madḩatīyah
ـَوْ= awحَوْرَان = Ḩawrān
ـَيْ= ayأَلْبَحْرَيْن = Al-Baḩrayn
ـِkasrah= iأَلدِّلِنْجَات = Ad-Dilinjāt
ـُḑammah= uأَبُو سُنْبُل = Abū Sunbul
ـْsukūntäishääliku puudumineإِدْفُو = Idfū
ـَا= āبَانِيَاس = Bāniyās
آalif maddah= ā (sõna algul)آق صُو = Āq Şū
= ’ā (sõna keskel)قُرْآن = Qur’ān
ـِي= īجِيبُوتِي = Jībūtī
ـُو= ūبَيْرُوت = Bayrūt
ـَىalif maqşūrah= áمُوسَى = Mūsá
ـً= aⁿ(klassikalises keeles)
ـٍ= iⁿ(klassikalises keeles)
ـٌ= uⁿ(klassikalises keeles)
ـّshaddahkaashääliku topeldumineأَلدَّمَّام = Ad-Dammām
Araabia täishäälikumärgid jm

Märkused

  1. Hamzah’ märk (ء) esineb üksi suhteliselt harva, enamasti on tal kandja, st alustäht – kas alif (أ, إ), wāw (ؤ) või yā’ (ئ). Alustähte sel juhul ei latiniseerita, üksnes hamzah. Sõna algul on kandja alati alif; kui hamzah on tähe peal, on esimene täishäälik a või u; kui tähe all, siis algab sõna i-ga. Sõna keskel ja lõpus sõltub kandja valik peamiselt naaberhäälikutest, vt täpsemalt KNABi tähetabelist. Näiteid: بِئْر bi’r, سَأَلَ sa’ala, سُؤَال su’āl, رَئِيس ra’īs, أَصْدِقَاءُ aşdiqā’u.
  2. Määratud artikkel al kirjutatakse nime algul suure tähega, nime keskel väikese tähega, artikli ja nime vahel tarvitatakse sidekriipsu, nt Al-Aţlas at-Tall, Al-Baḩr al-Abyaḑ.
  3. Kui artikkel al liitub sõnaga, mis algab ühega „päikesetähtedest“ (d, dh, ḑ, l, n, r, s, sh, ş, t, th, ţ, z, z̧), siis artikli l sarnastub nimealguse kaashäälikuga, nt الشارقة Ash-Shāriqah (mitte Al-Shāriqah).
  4. Omadussõnade lõpp –īy/īyah on soovitatav ühtlustada sellele kujule (mitte -iyy/iyyah).

ÜRO araabia-ladina tähetabel 2017

Vt ka

Kirjandus

  • Pent Nurmekund, India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
  • Peeter Päll, Väliskohanimede õigekiri. – Keel ja Kirjandus, 1998, nr 6, lk 411–426 [sh lk 413 araabia nimedest].

Anna tagasisidet