Sisukord
Kurdi keelt kirjutatakse kas ladina või araabia kirjas. Ladina kirja levinuim variant on Hawari tähestik, mille autor on Celadet Alî Bedirxan ja mis ilmus ettepanekuna ajakirjas Hawar 1932. a. Araabia kirja on kurdi keele jaoks kohandanud Sa’id Kaban Sedqi. Erinevalt teistest araabiapõhjalistest tähestikest märgitakse kurdi keeles üldjuhul ka täishäälikuid.
Kurdi keele kolm kuju on põhjakurdi ehk kurmandži (põhiliselt Türgis, Süürias), keskkurdi ehk sorani (Iraagis ja Iraanis) ja lõunakurdi (Iraagis ja Iraanis). Neist kurmandži keelt kirjutatakse enamasti ladina kirjas, sorani keelt araabia kirjas. Tabel näitab nende kahe kirja vastavusi,.
| Araabia | 1 | Ladina | Näited |
|---|---|---|---|
| ا | ئا | = a | مەهاباد = Mehabad, ئامێدی = Amêdî |
| ب | = b | بانە = Bane | |
| پ | = p | پاوە = Pawe, پیرانشار = Pîranşar | |
| ت | = t | زاویتە = Zawîte | |
| ج | = c | جوانرۆ = Ciwanro | |
| چ | = ç | چەمچەلی = Çemçelî | |
| ح | = h (ḧ) 2 | حەلەبجە = Helebce (Ḧelebce) | |
| خ | = x | خانقین = Xaniqîn | |
| د | = d | دهۆک = Dihok | |
| ر | = r | رەواندز = Rewandiz | |
| ڕ | = r, rr (ṛ) 3 | ڕێبین = Rêbîn, ڕووناک = Rûnak | |
| ز | = z | زاخۆ = Zaxo, سەقز Seqiz | |
| ژ | = j | ژییان = Jîyan | |
| س | = s | سلێمانی = Silêmanî | |
| ش | = ş | شنگال = Şingal | |
| ع | = ’ | عادل = ’Adil | |
| غ | = x või g (ẍ) 2 | غەریب = Xerîb ~ Gerîb (Ẍerîb) | |
| ف | = f | فەوزی = Fewzî | |
| ڤ | = v | ڤازان = Vazan | |
| ق | = q | شەقلاوە = Şeqlawe, قەلادزێ = Qeladzê | |
| ک | = k | کوردستان = Kurdistan | |
| گ | = g | گارا = Gara | |
| ل | = l | لۆرێ = Lorê | |
| ڵ | = l, ll (ł) 3 | شڵێر = Şllêr, گوڵە = Gule | |
| م | = m | مەخموور = Mexmûr, مووسل = Mûsil | |
| ن | = n | نەخەدە = Nexede | |
| و | = w | مەریوان = Merîwan | |
| و | ئو | = u | چوکورتاش = Çukurtaş |
| ۆ | ئۆ | = o | کۆیە = Koye |
| وو | ئوو | = û | کەرکووک = Kerkûk, ئوورمیە = Ûrmiye |
| ھ | = h | ھەولێر = Hewlêr, مەهوی = Mehwî | |
| ە | ئە | = e | سەلەهەدین = Selehedîn, ئەمین = Emîn |
| ی | = y | کامیاران = Kamyaran, یاران = Yaran | |
| ی | ئی | = î | ئیلام = Îlam |
| ێ | ئێ | = ê | کێری = Kêrî |
- Teises veerus olevad vasted on kasutusel sõna alguses.
- Diakriitikuga tähed on kasutusel juhul, kui tahetakse viidata araabia tähele, muidu on kasutusel ilma diakriitikuta (ḧ asemel h, ẍ asemel x või g).
- Diakriitikuga tähed on kasutusel häälduse täpsemaks märkimiseks, tavakirjaviisi nad ei kuulu.
Muid märkusi.
- Lühikest i-d araabia kirjas ei märgita, nt کفری = Kifrî, لۆن = Ilon.
- Kaashäälikute topeldust märgitakse ka kirjas, nt گوللێ = Gullê, موحەممەد = Muhemmed (Muḧemmed).
- Araabia kirjaviis oli varem ebatäpsem:
- ی märkis nii î-d kui ka ê-d;
- و märkis nii u-d kui ka û-d;
- ei eristatud kahte r-i ja kahte l-i;
- a-d märkis ka آ.
- Sporaadiliselt esinevad kurdikeelses tekstis ka araabia tähed ث (= araabia th), ذ (= araabia dh), ص (= araabia ş), ض (= araabia ḑ), ط (= araabia ţ), ظ (= araabia z̧).
- Ladina kirjaviisi hääldus: c [dž], ç [tš], e [ä], ê [ee], i [i] ~ [õ], î [ii], j [ž], ş [š], u [u], û [uu], x [h(h)], y [j].
- Vähesel määral on kasutusel ka Kurdi Keele Akadeemia soovitatav yekgirtú ehk kurdi ühistähestik, mille vastavused Hawari tähestikuga (sulgudes) on järgmised:
c(= ç),é(= ê),í(= î),j(= c),jh(= j),ll(= ł),rr(= ṛ),sh(= ş),ú(= û). - Kurdi muudes ladina tähestiku versioonides võivad i ja î asemel esineda
ıjai, niisamuti a ja e asemelājaa.