Küsimuste loetelu vormistamiseks on mitu viisi.
1. Kui sissejuhatava lause lõppu panna punkt, tuleb küsimused kirjutada suure algustähega ja lõpetada küsimärgiga.
- Lapsena oled küllap sinagi esitanud küsimusi. Miks on taevas sinine? Miks tähed vilguvad? Mis on seal, kus vikerkaare otsad maha puutuvad? Mis saab siis, kui päike ära põleb? Ent kas oled ka saanud neile vastused?
2. Sissejuhatavast lausest ja küsimustest võib kokku seada põimlause. Sel juhul on sissejuhatava lause järel koma ja kõik küsimused algavad väikese tähega. Kui küsimused on lühikesed ega sisalda komasid, võib nende eraldamiseks kasutada koma. Lause lõppu jääb punkt: tegemist on põimlausega, mille pealause on väitlause.
- Teadlased annavad põhjalikud vastused küsimustele, mis on nende uusimad saavutused, millised on lähima aja plaanid ja mis üritusi kavatsevad nad korraldada.
Kui osa küsimusi on liitlaused, mis sisaldavad koma(sid), on küsimuste vahel parem tarvitada semikooloneid.
- Meetod aitab analüüsida oma valikuid ja vastata küsimustele, miks teen seda, mida teen; mis on mind siia toonud; millised sündmused elus on mind mõjutanud; millised on minu valikud või väärtused.
3. Sissejuhatava lause ja küsimused võib vormistada ka rindlausena. Sissejuhatava lause järel on siis koolon. Pärast koolonit jätkub lause väikese algustähega. Lause lõpus on küsimärk, sest viimane osalause on küsiv.
- Esita kahele või kolmele lapsele järgmised küsimused: mis on sinu nimi, kus sa elad, kelleks sa saada tahad, mis on sinu lemmikmagustoit, kas sul on kodus koer või kass?
- Analüüsima ei peaks mitte ainult kontinendi või riigi mastaabis, vaid ka piirkonna või kogukonna raames: kui suur on küla, linn, kus elama hakkad; kas tegemist on tihe- või hajaasustusega; milline on elanike kultuuriline, keeleline, usuline jm taust; milline on poliitiline, sotsiaalne, demograafiline olukord?
Kui lause lõpus on lühend jne, küsimärki ei panda.
- Kuna projektiga kaasneb vabatahtlikule oluline elumuutus, on noore põhifookus väga sageli suunatud just praktilistele küsimustele: kus ma elan, kuidas ma oma uude elukohta jõuan, kuidas rahaliselt hakkama saan jne.