Sisukord

Lühidalt

Liitsõna esiosa ehk täiendsõna võib olla nii nimetavas kui ka omastavas käändes, viimane on eesti liitsõnades tavalisem. Omastavaline esiosa võib väljendada eri tähendusi, eeskätt kuuluvust ja otstarvet:

aknaklaasvennanaine
rauasaagveoauto

Pikemalt

Omastavalise esiosaga liitsõnad võivad väljendada mitmesuguseid tähendusi:

piletimüük (= piletite müük)
jõulumüük (= jõuluaegne müük)
postimüük (= müük post teel)
letimüük (= leti taga, letilt müümine)
lõpumüük (= soodushindadega müük)
komisjonimüük (= müük komisjonitasu eest)

Liitsõna omastavalise esiosa tähendusi

  • Omastavas käändes esiosa võib väljendada
    • kuuluvust: aknaklaasvennanainevankriratas
    • otstarvet: rauasaagsöögilaudveoauto
    • seda, millele on liitsõna järelosaga väljendatud tegevus suunatud: habemeajamine (< ajab habet), lapsehoidja (< hoiab last)
    • seda, kes või mis on liitsõna järelosaga väljendatud tegevuse tegija: palgatõus (< palk tõuseb), päikeseloojang (< päike loojub)
  • Kui liitsõna esiosa väljendab ainet või materjali, võib olenevalt konkreetsest liitsõnast esineda kas nimetav või omastav.

Nimetavalist liitumist kasutatakse enamasti juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on järelosa: vaskpott (= pott, mis on vasest tehtud), kipsplaatpaberrahapalkmaja. Omastavalist liitumist kasutatakse enamasti juhul, kui liitsõna põhisisu kannab esiosa ning järelosa väljendab sellega väljendatu hulka, kuju, liiki vms: liivakooremlumevaiptammepuusärjekala. Tegelik kasutus on siiski kõikuv ja kaldub sageli omastavalise liitumise poole.

Omastavalise esiosa ainsus ja mitmus

Ainsuse omastavas olev esiosa võib liitsõnas kanda mitmuslikku sisu: tikutoos (= tikkude toos), kliendiandmed (= klientide andmed), piletimüük (= piletite müük), korvipunumine (= korvide punumine), kartulikasvataja (= kartulite kasvataja). Mõnel juhul võib esiosa olla ka mitmuse omastavas: lasteaednaistejuuksurmeestekingadkeeltekoolvanadekodu.

Kirjandus

  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020.
    Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet