Lühidalt
Tipp- ja lõpp-algulistes liitsõnades näeb nii nimetavalist kui ka omastavalist liitumist. Ehkki liitsõna esiosa vormi ja tähenduse vahel pole kindlat seost, on siiski näha, et tähendusi ’tipmine’, ’viimane’, lõplik’ väljendatakse sagedamini nimetavalise kui omastavalise esiosaga: tippaeg, tipphind, tippkoormus, lõppkontsert, lõppkuupäev, lõpparuanne. Liitumistüübi valikut mõjutab ka analoogia, nt tiputarbimine nagu elektritarbimine, lõpuklass nagu lõpueksam.
Pikemalt
Tipp-sõna esineb liitsõnade esiosana harilikult nimetava käände vormis. Vähem on liitsõnu, mille esiosaks on omastava vorm. Nende hulgas hakkavad silma kaks-kolm, mille esinemissagedus on teiste omast suurem: sporditermin tipuründaja (ka tipurünne) ja parfümeeriasõnatipunoot. Tipuründaja tähistab jalgpallis ründemängijat, kes on vastase väravale kõige lähemal, tegutseb ründeliini tipus. Varasem termin sama mõiste kohta on olnud kesktormaja, ka inglise, saksa ja vene terminis on näha kesk-sõna (inglise centre forward, saksa Mittelstürmer, vene центральный нападающий). Inglise rööptermin lone striker on sõna-sõnalt üksik ründaja.
Oma vormilt sobib liitsõna tipuründaja tähistama nii tipust ründajat kui ka ründajat, kelle sihiks on tipp (vrd tipuvallutaja). Sama moodi pakub kaht tõlgendusvõimalust nimetavalise esiosaga liitsõna tippründaja: ründeliini tipuks olev mängija või ründemängijate paremikku kuuluv mängija.
Tipunoot on parfümeeriavaldkonna sõna. Parfümeerias tähistab noot aroomivarjundit ning selle järgi, millal mingi varjund ilmub ja kui kaua kestab, eristatakse tipu-, südame- ja põhi-/põhjanoote. Selle sarja sõnad ei ole liitumise mõttes päris ühtlased: kahel on esiosa liidetud omastavaliselt (tipunoot, südamenoot, vrd harvadtipp-, südanoot), ühel nii nimetavaliselt kui ka omastavaliselt (põhinoot, põhjanoot). Süsteemne oleks liita kõik esiosad kas nimetavaliselt või omastavaliselt.
Füüsikas ja tehnikas on tipp tähistanud millegi maksimumi, suurimat väärtust, nagu terminites tippkoormus, tipp-pinge, tippvõimsus. Üldkeeles on samadel sõnadel olemas omastavalise esiosaga rööpkujud ehk tipukoormus, tipupinge ja tipuvõimsus.
Elektrihindade tõus on toonud lisaks eelnevatele igapäevakeelde ka sõnad tipp-/tiputarbimine, tarbimistipp (tarbimismaksimum, milleks praegu on 18.02.2021 saavutatud 1591 MW) ja tipp-/tipuhind (mida varem on kasutatud eeskätt kinnisvaraturu analüüsides). Rööpvariantide olemasolu paneb mõtlema liitsõna esiosa vormile. Kas omastavas käändes esiosaga tiputarbimine ja tipuhind võivad osutada, et esimese liitsõna esi- ja järelosa vahel on sihiline seos (tarbitakse tippu) ja teise liitsõna esiosa väljendab kuuluvust (tipu rahaline väärtus)?
Kasutajate valikuid eri vormide võimalik tähenduserinevus tõenäoliselt ei mõjuta, sest kõigi mõistete puhul on märgata nii nimetavalist kui ka omastavalist liitumist. Üksikmõistete puhul saab siiski esile tuua emma-kumma liitumistüübi ülekaalu: pigem omastavalise esiosaga on tiputarbimine, pigem nimetavalisega tippaeg, tipphind, tippkoormus, tippvõimsus. Tarbimisliike väljendavad liitsõnad liituvadki enamasti omastavaliselt, kuid valdavalt on sellistes sõnades esi- ja järelosa vahel sihiline seos, nt elektritarbimine (tarbitakse elektrit), vee-, kütuse-, hapniku-, tubaka-, suhkru-, uimastitarbimine. Väheseid nimetavalise liitumisega sõnu on lõpptarbimine, kuid selle analoogia ei ole siiski haaranud kaasa tarbimismaksimumi tähistavat tiputarbimist.
Lõpp on nii oma häälikuliselt ehituselt kui ka tähenduselt tipp-sõnaga võrdlemisi sarnane. Mõlemad sõnad tähistavad teatavat piiri, maksimumväärtust, ning liitsõna esiosa vormi vaheldades on eriti oskuskeeles peetud võimalikuks väljendada erinevat suhet selle piiriga: nimetavaliselt liites tähistaksime mõisteid, mis väljendavad sellel piiril olemist (tippkiirus on suurim, tipmine kiirus, lõppkuupäev on viimane kuupäev), omastavaliselt liites aga selle piiriga seotust, selle lähedusse kuulumist (sajandi lõpuaastad kui sajandi lõppu kuuluvad aastad).
Lõpp-sõnaga algavate liitsõnade hulgas on rühm aega väljendavaid sõnu, mille esiosa vorm on ka keelenõuküsimustes korduv teema: kas lõppkuupäev või lõpukuupäev, lõppaasta või lõpuaasta, lõppaeg või lõpuaeg. Konkreetset kuupäeva märkivates liitsõnades on sagedasem nimetavaline liitumine: lõppkuupäev ’viimane kuupäev’, lõpptähtpäev, lõpptähtaeg (täpsem oleks küll tähtaja lõpp või lõpptähtpäev). Omastavaliselt liidetakse kümnendid ja aastad: lõpukümnendid ’hrl sajandi lõpuosa kümnendid’, lõpuaastad.
Järelosale aeg liitub lõpp-sõna enamasti omastavaliselt (lõpuaeg), harvemini nimetavaliselt (lõppaeg), mõlema liitsõnaga võidakse tähistada nii võistlusmaa läbimise aega (jooksu, jooksja lõpu-/lõppaeg) kui ka millegi lõppemise aega (tööde lõpu-/lõppaeg). Mingi ajajärgu lõpuosa väljendatakse pigem omastavalise liitumisega (krooni lõpuaeg, piibli käsitlus lõpuaegadest).
Rohkesti variantsust on näha sõnades, mis tähistavad millegi lõppemisega seotud nähtusi. Nimetavaliselt liituvad näiteks lõpparuanne, lõppraport, lõppanalüüs (= lõplik aruanne, raport, analüüs), omastavaliselt lõpukõne (lõpu puhul peetav kõne) ja lõpulause. Üritustest liitub lõppkontsert (= hooaja vm viimane kontsert) pigem nimetavaliselt, lõpukonverents (= lõpu puhul peetav konverents) ja lõpuüritus pigem omastavaliselt. Omastavalise liitumisega on ka lõpuklass, mida varem on küll püütud suunata nimetavalise liitumise poole (lõppklass kui viimane klass), kuid mis püsib kindlalt samas sarjas muu kooli lõpetamist käsitleva sõnavaraga, nagu lõpueksam, lõpupidu, lõpuaktus, lõpukleit, lõputunnistus, lõpusõrmus.
Kirjandus
- Johannes Aavik, Nominatiivsed liitumised. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1914 [kaanel 1915].
- Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007.
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
- Ernst Nurm, Mõnda liitsõnadest. Väiteid ja vastuväiteid. – Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 168–175.
- Maire Raadik, Laenamine, analoogia ja tähendus liitnimisõnamoodustuses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2021, lk 261–294.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet