Lühidalt
Lühendite käänamine on seotud nende lugemisega. Suurtähtlühendeid loetakse ja ka käänatakse lühendina, nt EL-is ~ ELis [loe: `ee-ellis – mitte: eur`oopa liidus], KOV-idele ~ KOVidele [loe: k`ovvidele – mitte: kohalikele omavalitsustele]. Väiketähtlühendeid loetakse ja käänatakse nende taga oleva sõnana, nt nt-te [loe: n`umbrite – mitte: `enn-`erride], cm-tes [loe: sen’tim`eetrites, mitte: ts`ee-`emmides]. Käändelõpp ja mitmuse tunnus lisatakse sidekriipsuga, nt lg-t, OÜ-sid, suurtähtlühendi käänamisel võib kriipsu ka ära jätta, st OÜ-sid ehk OÜsid, AS-idel ehk ASidel.
Pikemalt
Suurtähtlühendid
Muuttüüp oleneb sellest, kuidas lühendit loetakse: tähthaaval või (kui see on häälikuliselt võimalik) sõnana. Nt lühend HIV käändub
- tähthaaval lugedes:
HIV[h`aa-`ii-v`ee] : osastavHIV-d[h`aa-`ii-v`eed] – tüüp 26 - sõnana lugedes:
HIV[h`ivv] : osastavHIV-i[h`ivvi] – tüüp 22e
Võõrkeelseid suurtähtlühendeid ja nende tähti hääldatakse üldiselt eestipäraselt, nt VIP [v`ipp], PhD [p`ee-h`aa-d`ee], harvemini vastava keele päraselt, nt CIA [s`ii-`ai-`ei].
Nädalapäevade eestikeelseid suurtähtlühendeid loetakse erandlikult välja sõnana (nagu väiketähtlühendeid, vt allpool), mitte tähena.
Käändelõpp lisatakse alates ainsuse osastavast, tüvevokaal vajaduse korral (kui lühend lõpeb hääldatuna kaashäälikuga) ainsuse omastavast käändest. Käändelõpu, tüvevokaali ja mitmuse tunnuse võib kirjutada lühendiga kokku või eraldada sidekriipsuga, nt THI-d ~ THId, KOV-idel ~ KOVidel, 3G-st ~ 3Gst. Sidekriipsuga kirjutus võib olla selgem kui kriipsuta, nt kui käändelõpp algab l-tähega: THI-l (mitte THIl).
Tabel 1. Aktsiaseltsi lühendi AS vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | AS [loe: `aa-`ess] | AS-id ~ ASid |
| omastav | AS-i ~ ASi | AS-ide ~ ASide |
| osastav | AS-i ~ ASi | AS-isid ~ ASisid |
| sisseütlev | AS-isse ~ ASisse ~ AS-i ~ ASi | AS-idesse ~ ASidesse |
| seesütlev | AS-is ~ ASis | AS-ides ~ ASides |
| seestütlev | AS-ist ~ ASist | AS-idest ~ ASidest |
| alaleütlev | AS-ile ~ ASile | AS-idele ~ ASidele |
| alalütlev | AS-il ~ ASil | AS-idel ~ ASidel |
| alaltütlev | AS-ilt ~ ASilt | AS-idelt ~ ASidelt |
| saav | AS-iks ~ ASiks | AS-ideks ~ ASideks |
| rajav | AS-ini ~ ASini | AS-ideni ~ ASideni |
| olev | AS-ina ~ ASina | AS-idena ~ ASidena |
| ilmaütlev | AS-ita ~ ASita | AS-ideta ~ ASideta |
| kaasaütlev | AS-iga ~ ASiga | AS-idega ~ ASidega |
Osas lühendites on kõrvuti nii suuri kui ka väikesi tähti, nt eesti lühendid Tln, TuÜ, eID, võõrlühendid Mr, PhD, GmbH, WiFi. Nende lugemisel ja seetõttu ka käänamisel ei ole kindlat tava, võrdle nt ülesehituselt sarnaseid võõrlühendeid Mr [loetakse pigem sõnana: mister] ja MSc [loetakse pigem tähthaaval: `emm-`ess-ts`ee]. Kui lühend lõpeb suurtähega, on eelistatav lugeda tähthaaval, nt eID [`ee-`ii-d`ee], TuÜ [t`ee-`uu-`üü], GmbH [g`ee-`emm-b`ee-h`aa], ja käänata ka sellele vastavalt.
Sidekriipsu kasutus oleneb lühendi viimasest tähest: suurtähega lõppevaid saab käänata nii kriipsuga kui ka kriipsuta, nt TuÜ-d ja TuÜd, väiketähega lõppevaid kriipsuga, nt MSc-d.
Mõnel suurtähtlühendil on olemas väiketäheline (nt EURIBOR ja euribor, Wi-Fi ~ WiFi ja wifi) või esisuurtähega rööpkuju (nt CERN ja Cern, EXPO ja Expo), mida saab käänata sõnana ehk ilma sidekriipsuta, nt EURIBOR-ist ja euriborist, CERN-is jaCernis.
Punktiga lõppeva võõrsuurtähtlühendi käänamisel punkt kaob, nt R.S.V.P. – R.S.V.P-d.
Väiketähtlühendid
Väiketähtlühendi lugemisel öeldakse harilikult välja sõna, mida lühend tähistab, nt 100 tk [sada t`ükki], nr 3 [n`umber k`olm]. Muuttüüp on seega sama mis vastaval sõnal ja lühendi käändelõpud langevad kokku sõna omaga, nt nr-te [n`umbrite], a-il [`aastail] ehk a-tel [`aastatel].
Mitmuse vormides on enamasti eelistatav de-mitmus, sest vokaalmitmus (i-mitmus või tüvemitmus) võib mõnes muuttüübis anda raskesti tõlgendatavaid vorme, nt a-tes [`aastates] ehk a-is [`aastais], aga pigem m-tes [m`eetrites], p-desse [p`unktidesse] kui m-is [m`eetreis] või p-sse [punktesse].
Käändelõpp lisatakse alati sidekriipsuga ja harilikult alates ainsuse sisseütlevast, nt osk-sse [osakonnasse], osk-del [osak`ondadel], mõnikord ka alates ainsuse osastavast, nt lg-t [lõiget]. Tüvevokaali ei näidata, nt nr-t [n`umbrit], p-des [p`unktides] (mitte: nr-it, p-ides).
Tabel 2. Aasta lühendi a vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | a [loe: `aasta] | a-d |
| omastav | a | a-te |
| osastav | a-t | a-id |
| sisseütlev | a-sse | a-tesse ~ a-isse |
| seesütlev | a-s | a-tes ~ a-is |
| seestütlev | a-st | a-test ~ a-ist |
| alaleütlev | a-le | a-tele ~ a-ile |
| alalütlev | a-l | a-tel ~ a-il |
| alaltütlev | a-lt | a-telt ~ a-ilt |
| saav | a-ks | a-teks ~ a-iks |
| rajav | a-ni | a-teni |
| olev | a-na | a-tena |
| ilmaütlev | a-ta | a-teta |
| kaasaütlev | a-ga | a-tega |
Lühend/tähis + arv
Lühendeid ja tähiseid, mis lõpevad arvuga, käänatakse arvude käänamise põhimõtete järgi, nt ostis MP3, kuuluvad G7-sse ~ G7sse, kaasneb COVID-19-ga ~ COVID-19ga, CO2-st ~ CO2st.
Tabel 3. Lühendi MP3 vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | MP3 [loe: `emm-p`ee-k`olm] | MP3-d ~ MP3d |
| omastav | MP3 | MP3-de ~ MP3de |
| osastav | MP3 | MP3-sid ~ MP3sid |
| sisseütlev | MP3-sse ~ MP3sse | MP3-desse ~ MP3desse |
| seesütlev | MP3-s ~ MP3s | MP3-des ~ MP3des |
| seestütlev | MP3-st ~ MP3st | MP3dest ~ MP3dest |
| alaleütlev | MP3-le | MP3-dele ~ MP3dele |
| alalütlev | MP3-l | MP3-del ~ MP3del |
| alaltütlev | MP3-lt | MP3-delt ~ MP3delt |
| saav | MP3-ks ~ MP3ks | MP3-deks ~ MP3deks |
| rajav | MP3-ni ~ MP3ni | MP3-deni ~ MP3deni |
| olev | MP3-na ~ MP3na | MP3-dena ~ MP3dena |
| ilmaütlev | MP3-ta ~ MP3ta | MP3-deta ~ MP3deta |
| kaasaütlev | MP3-ga ~ MP3ga | MP3-dega ~ MP3dega |
Sümbolid
Sümboleid käänatakse sõnana, tüvevokaali näitamata, nt %-st (mitte %-ist); §-d (mitte §-id).
Kõikuv on kasutus +-iga lõppevates lühendites ja nimedes. Võib järgida muude sümbolite eeskuju, st käänata märgi taga oleva sõnana, nt ETV+-s ja ETV+s, vrd §-s 3 ja §s 3. Lisatakse ainult käändelõpp või mitmuse tunnus, tüvevokaali ei näidata. Selle kõrval on siiski võimalik käänata ka tavalise suurtähtlühendi eeskujul, st näidates tüvevokaali, nt LGBT+-ist ja LGBT+ist (vrd AS-ist ja ASist).
Erialalühendid (tähised)
Väiketähelisi erialalühendeid, nagu matemaatika tähised (sin, cos), mõõtühikute tähised (m, kg, min), muusika itaaliakeelsed lühendid (pp, cresc.) loetakse ja käänatakse sõnana, mida nad tähistavad.
Suurtäheliste või suur- ja väiketähti sisaldavate erialalühendite lugemisel ja seetõttu ka käänamisel ei ole kindlat tava, pigem saab rääkida ühel või teisel erialal kujunenud pruugist.
Näiteks keemias loetakse elementide ühetähelisi tähiseid enamasti tähena, nt H [haa], N [enn], kahetähelisi aga sõnana ehk vastava elemendi ladina-, nt Fe [ferrum], või eestikeelse nimetusena, nt Cl [kloor]. Eestikeelsena lugemist eelistatakse juhul, kui ladina ja eesti nimetus on suhteliselt sarnased, nt As [arseen], vrd ladina arsenicum, Cl [kloor], vrd ladina chlorum, või kui ladina nimetus on eesti keeles tülikas hääldada, nt Hg [elavhõbe], vrd ladina hydrargyrum, Bi [vismut], vrd ladina bismuthum.
Pigem sõnana loetakse ka mõõtühikute tähiseid, nt A [`amper], Hz [herts], kWh [kilov`att-t`und], meditsiini tähiseid, nt Hb [hemoglob`iin], Rh [r`eesusf`aktor], ilmakaarte tähiseid, nt N [n`ord], O [`ost], piibli raamatute lühendeid, nt Mt [M`atteuse], Lk [L`uuka], keeleteaduses murrete ja murrakute lühendeid, nt eL [l`õunaeesti m`urded], Saa [S`aarde murrak]. Kui mitmetäheline lühend lõpeb suurtähega, loetakse pigem tähthaaval, nt pH [p`ee-h`aa].
Erialalühendite puhul tervikuna näib tavapärasem olevat lugeda lühendit sõnana, mida lühend tähistab, mitte tähthaaval. Sel juhul langevad lühendi käändelõpud kokku vastava sõna omaga. Väiketähtlühendeile lisatakse käändelõpp alati sidekriipsuga, nt kg-st. Suurtähtlühendile lisatakse käändelõpp sidekriipsuga või ilma, nt H-st (selgem) või Hst. Kui suur- ja väiketähti sisaldav lühend lõpeb väiketähega, lisatakse käändelõpp alati sidekriipsuga, nt Fe-t [ferrumit].
Tabel 4. Sentimeetri tähise cm vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | cm [loe: sen’tim`eeter] | cm-d |
| omastav | cm | cm-te |
| osastav | cm-t | cm-id |
| sisseütlev | cm-sse | cm-tesse |
| seesütlev | cm-s | cm-tes |
| seestütlev | cm-st | cm-test |
| alaleütlev | cm-le | cm-tele |
| alalütlev | cm-l | cm-tel |
| alaltütlev | cm-lt | cm-telt |
| saav | cm-ks | cm-teks |
| rajav | cm-ni | cm-teni |
| olev | cm-na | cm-tena |
| ilmaütlev | cm-ta | cm-teta |
| kaasaütlev | cm-ga | cm-tega |
Tsitaatsõna lühendid
Tsitaatsõna lühendeid loetakse sõnana, mida nad tähistavad, nt ca [tsirka], vrd ladina circa; cresc. [kreš´endo], vrd itaalia crescendo. Käändelõpud on seega samad mis vastaval tsitaatsõnal.
Praktikas tsitaatsõna lühendeid harilikult ei käänata. Kui selline vajadus siiski tekib, võib käändelõpu ja mitmuse tunnuse lisada sidekriipsuga, nagu muudel väiketähtlühenditel, nt ca-t, või ka ülakomaga nagu tsitaatsõnadel, nt ca’t. Kui tsitaatsõna lühendi lõpus on punkt, tuleks see käändelõpu ees ära jätta, nt cresc-ga või cresc’ga.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet