Sisukord

Lühidalt

Liitsõnade hulgas on üks rühm selliseid, mille esiosaks on lühenenud võõrosis, nt santehnik ’sanitaartehnik’, digiretsept ’digitaalretsept’, e-post ’elektronpost’. Selliseid liitsõnu on nimetatud lühendliitsõnadeks.

Pikemalt

Osa lühendliitsõnu on eesti keelde laenatud vene keelest, nt agitpunkt (vene агитпункт), adminkorpus (vene админкорпус), kapmaa (vene капстрана), kapremont (vene капремонт), medpunkt (vene медпункт), medõde (vene медсестра, selle eeskujul ka medvend), orgkomitee (vene оргкомитет), saninspektor (vene санинспектор), sansõlm (vene санузел), santehnik (vene сантехник), sotsmaa (vene соцстрана), turbaas (vene турбаза), vetarst (vene ветврач).

Mõnes sõnas võib olla ka mitu lühenenud täiendosa, nagu liitsõnas sanepidjaam, vrd sanitaar-epidemioloogiajaam (tänapäeval terviseamet). 2020. aastail on epidemioloogia või epidemioloogilise lühendina käibele tulnud pikenenud vokaaliga epiid, nt sõnas epiidülevaade.

orgkomitee või korraldustoimkond

Lühendliitsõnade alternatiiviks on vene keeles enamasti üsna pikad sõnaühendid, võrdle nt капитальный ремонт ja капремонт, организационный комитет ja оргкомитет. Teine on lugu eesti keeles, kus mõistliku pikkusega keelendit on võimalik luua ka ilma liitsõna esiosa raiumata, võrdle kapremont ja kapitaalremont, orgkomitee ja korraldustoimkond, santehnik ja torulukksepp, medõde ja õde (ametinimetus) või meditsiiniõde, vetarst ja loomaarst või veterinaararst. Keelekorralduses ei ole venepäraseid lühendliitsõnu seetõttu üldiselt soositud. Henn Saari (1983) on selgitanud: „Kui eesti keelekorralduse vaist ei ole lubanud hulgalisi lühendliitsõnu soosida, siis toetab teda ratsionaalne põhjendus. Me saavutame loomulike vahenditega samasuguse, puhuti suuremagi lühiduse kui rohkemasilbiliste sõna- ja ühendistruktuuridega keeled kunstlikul teel. Seejuures ei purune sõnatüvede (üldse: morfeemide) terviklikkus!“ Mõnele vene lühendliitsõnale vastab siiski ka eesti keeles sõnaühend, nagu kompartei (vene компартия, selle eeskujul ka eesti komnoor) ja kommunistlik partei, sotsrealism (vene соцреализм) ja sotsialistlik realism, sotsvõistlus (vene соцсоревнование) ja sotsialistlik võistlus.

popkultuur, digiretsept, alkopood

Lühendliitsõna mall on eesti keeles siiski elujõuline ning venepäraste liitsõnade kõrvale on tekkinud uus kiht lühendliitsõnu. Nende hulgas on nii sõnu, mis on saanud mõjutusi inglise ja soome keelest (popkultuur, poplaulja, popmuusika jm pop-algulised liitsõnad, digiallkiri, digifotokas, digiretsept, digipööre jt digi-algulised liitsõnad), kui ka selliseid, mis on tõenäoliselt sündinud eesti keeles (sotsmeedia, epiidülevaade, epiidolukord). Osa lühendliitsõna esiosi on ajapikku saanud iseseisvaks sõnaks, nt alkoholi lühend alko (mis levis esmalt peamiselt liitsõnades, nagu alkopood, alkojoove, alkosõltlane, alkonäit, alkolukk), narkootikumi lühend narko (liitsõnad narkoennetus, narkosõltlane, narkosurm, narkokoer, narkomuul), etnograafilise lühend etno (liitsõnad etnomuusika, etnobänd, etnopopp, etnorokk, etnostiil), ökoloogilise lühend öko (liitsõnad ökotoode, ökoehitus, ökoturism, ökojalajälg).

Uute sõnade teket olemasoleva sõna lühenemisel on muu hulgas täheldatud oskuskeeles, kus lühendkeelendid on algselt tekkinud põhitermini kõrval käibivate argivariantidena (ka erialaslängina), aja jooksul saanud aga kirjakeeles täieõiguslikuks. Iseseisva sõnana kasutusele tulnud keelendite hulgas on näiteks nii kreeka ja ladina morfeeme (auto, dia, disko, homo, mini, retro, stereo, super, teek, ultra, video) kui ka uustekkelisi morfeeme, nt aku (ladina verb accumulo koosneb osistest ad + cumulo), info (ladina verb informo koosneb osistest in + formo).

e-post, m-makse

Omaette rühm on laenlühenditega moodustatud liitsõnad, kus on võetud inglise kirjapildis, aga eesti häälduses lühend ja kasutatud seda liitsõna täiendosana. Suurim on e-sõnade sari, kus e tähendab ’elektrooniline, elektron-’, sari sai alguse inglise sõnast e-mail. Lühendit ühendab sõnaga sidekriips: e-aadress, e-ajakiri, e-apteek, e-hääletama, e-hääletus, e-kaubandus, e-kaart, e-kiri, e-kirjavahetus, e-kursus, e-luger, e-maksuamet, e-paber, e-pilet, e-pangandus, e-pood, e-post, e-raamat, e-resident, e-riik, e-sigaret, e-sõnastik, e-teavik, e-teenus, e-valimised, e-õpe. Sama malli järgi on tehtud m-sõnad, kus m tähendab ’mobiiltelefoni, mobiili-, mobiil-’: m-makse, m-parkimine.

Kuivõrd e ja m tähistavad tavalisi üldkeele sõnu (elektrooniline, mobiilne), sobib neid lause sees kirjutada väikese tähega: e-kool kui elektrooniline kool, e-maksuamet kui elektrooniline maksuamet (mitte e-Kool ega e-Maksuamet).

Kirjandus

  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 538.
  • Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, lk 119, 221.
  • Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015, lk 102.
  • Tiina Leemets, E-elust E-Eestis. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 159–160.
  • Maire Raadik, Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Tallinn: Tänapäev, 2017.
  • Henn Saari, Kas eesti terminite lühidustrend on tõsi? Terminoloogilisi mistselle (III). – Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 502–505.

Anna tagasisidet